3) kuulutab välja Riigikogu korralised valimised ja vastavalt põhiseaduse §-dele 89, 97, 105 ja 119 Riigikogu erakorralised valimised; 4) kutsub kokku Riigikogu uue koosseisu vastavalt põhiseaduse §-le 66 ja avab selle esimese istungi; 5) teeb Riigikogu esimehele ettepaneku Riigikogu erakorralise istungjärgu kokkukutsumiseks vastavalt põhiseaduse §-le 68; 6) kuulutab välja seadused vastavalt põhiseaduse §-dele 105 ja 107 ning kirjutab alla ratifitseerimiskirjadele; 7) annab seadlusi vastavalt põhiseaduse §-dele 109 ja 110; 8) algatab põhiseaduse muutmist; 9) määrab peaministrikandidaadi vastavalt põhiseaduse §-le 89; 10) nimetab ametisse ja vabastab ametist valitsuse liikmed vastavalt põhiseaduse §-dele 89, 90 ja 92; 11) teeb Riigikogule ettepaneku Riigikohtu esimehe, Eesti Panga nõukogu esimehe, riigikontrolöri, õiguskantsleri ning kaitseväe juhataja või ülemjuhataja ametissenimetamiseks;
3) kuulutab välja Riigikogu korralised valimised ja vastavalt põhiseaduse §-dele 89, 97, 105 ja 119 Riigikogu erakorralised valimised; 4) kutsub kokku Riigikogu uue koosseisu vastavalt põhiseaduse §-le 66 ja avab selle esimese istungi; 5) teeb Riigikogu esimehele ettepaneku Riigikogu erakorralise istungjärgu kokkukutsumiseks vastavalt põhiseaduse §-le 68; 6) kuulutab välja seadused vastavalt põhiseaduse §-dele 105 ja 107 ning kirjutab alla ratifitseerimiskirjadele; 7) annab seadlusi vastavalt põhiseaduse §-dele 109 ja 110; 8) algatab põhiseaduse muutmist; 9) määrab peaministrikandidaadi vastavalt põhiseaduse §-le 89; 10) nimetab ametisse ja vabastab ametist valitsuse liikmed vastavalt põhiseaduse §-dele 89, 90 ja 92; 11) teeb Riigikogule ettepaneku Riigikohtu esimehe, Eesti Panga nõukogu esimehe, riigikontrolöri ja õiguskantsleri ametisse nimetamiseks; 12) nimetab Eesti Panga nõukogu ettepanekul ametisse Eesti Panga presidendi;
Vabariigi Presidendile pole võimalik avaldada umbusaldust. Presidendi ülesanded ja pädevused seonduvad väliste ehk riigi esindamise, siseste ehk riiginotari funktsioonidega ning iseseisva otsustamisõigusega siseriiklikus poliitilises juhtimises. Vabariigi Presidendil on esindusfunktsioon välissuhetes, mis soodustavad välispoliitika elluviimist, olulised on Vabariigi Presidendi kõned ja avaldused välisriikides. Välissuhtluse ülesannete hulka kuuluvad ka ratifitseerimiskirjadele allakirjutamine ning diplomaatiliste esindajate nimetamine/tagasikutsumine, ka Eestisse akrediteeritud diplomaatiliste esindajate volikirjade vastuvõtmine. Välispoliitika elluviimine on PS kohaselt Vabariigi Valitsuse pädevuses, seda kujundab Välisministeerium koos Riigikoguga, kuid Vabariigi President peab alati välispoliitikaga kursis olema ning välissuhtlemisorganite tegevus peab tuginema ühtsetele seisukohtadele. Riiginotarina annab Vabariigi President
22. Vabariigi Presidendi põhiülesanded Presidendi ülesandeid: esindab Eesti Vabariiki rahvusvahelises suhtlemises; nimetab ja kutsub Vabariigi Valitsuse ettepanekul tagasi Eesti Vabariigi diplomaatilisi esindajaid ja võtab vastu Eestisse akrediteeritud esindajate volikirjad; kuulutab välja Riigikogu korralised ja erakorralised valimised; kuulutab välja seadusi (võib ka välja kuulutamata jätta) ning kirjutab alla ratifitseerimiskirjadele; algatab põhiseaduse muutmist; nimetab ametisse ja vabastab ametist valitsuse liikmeid; nimetab Eesti Panga nõukogu ettepanekul ametisse Eesti Panga presidendi; nimetab Riigikohtu ettepanekul kohtunikud; teeb Riigikogule ettepaneku Riigikohtu esimehe, Eesti Panga nõukogu esimehe, riigikontrolöri, õiguskantsleri ning kaitseväe juhataja või ülemjuhataja ametisse nimetamiseks; annab riiklikke autasusid, sõjaväelisi ja diplomaatilisi auastmeid;
24. Vabariigi Presidendi põhiülesanded Presidendi ülesandeid: esindab Eesti Vabariiki rahvusvahelises suhtlemises; nimetab ja kutsub Vabariigi Valitsuse ettepanekul tagasi Eesti Vabariigi diplomaatilisi esindajaid ja võtab vastu Eestisse akrediteeritud esindajate volikirjad; kuulutab välja Riigikogu korralised ja erakorralised valimised; kuulutab välja seadusi (võib ka välja kuulutamata jätta) ning kirjutab alla ratifitseerimiskirjadele; algatab põhiseaduse muutmist; nimetab ametisse ja vabastab ametist valitsuse liikmeid; nimetab Eesti Panga nõukogu ettepanekul ametisse Eesti Panga presidendi; nimetab Riigikohtu ettepanekul kohtunikud; teeb Riigikogule ettepaneku Riigikohtu esimehe, Eesti Panga nõukogu esimehe, riigikontrolöri, õiguskantsleri ning kaitseväe juhataja või ülemjuhataja ametisse nimetamiseks; annab riiklikke autasusid, sõjaväelisi ja diplomaatilisi auastmeid;
Tal on põhiseaduse alusel 20 ülesannet või pädevust, olulisemad neist on: · president esindab Eesti Vabariiki rahvusvahelises suhtlemises; · nimetab ja kutsub Vabariigi Valitsuse ettepanekul tagasi Eesti Vabariigi diplomaatilisi esindajaid ja võtab vastu Eestisse akrediteeritud esindajate volikirjad; · kuulutab välja Riigikogu korralised ja erakorralised valimised; · kuulutab välja seadusi (võib ka jätta välja kuulutamata) ning kirjutab alla ratifitseerimiskirjadele; · algatab põhiseaduse muutmist; · nimetab ametisse ja vabastab ametist valitsuse liikmed; · nimetab Eesti Panga nõukogu ettepanekul ametisse Eesti Panga presidendi; · nimetab Riigikohtu ettepanekul ametisse kohtunikud; · teeb Riigikogule ettepaneku Riigikohtu esimehe, Eesti Panga nõukogu esimehe, riigikontrolöri, õiguskantsleri ning kaitseväe juhataja või ülemjuhataja ametisse nimetamiseks;
14) Kes esindab Eesti Vabariiki rahvusvahelises suhtlemises? Eesti Vabariigi president esindab Eeti Vabariiki rahvusvahelises suhtlemises 15) Kes kuulutab välja Eesti Riigikogu valimised? Eesti Vabaiigi president kuultab välja riigikogu valimised 16) Kes kuulutab välja Eesti Vabariigi seadused? Eesgi Vabariigi president kuulutab välja Eesti Vabariigi seadused vastavalt põhiseaduse paragrahvidele 105 ja 107 ning kirjutab alla ratifitseerimiskirjadele 17) Kes nimetab ametisse ja vabastab ametist Vabariigi Valitsuse? Eesti Vabariigi president nimetab ja vabastab ametist Vabariigi Valitsuse 18) Kes on Eesti riigikaitse kõrgeim juht? Eesti Vabariigi riigikaitse kõrgeim juht on Eesti Vabariigi president 19) Keda võib üles seada Vabariigi Presidendi kandidaadiks? Vabariigi presidendi kandidaadiks võib seada sünnilt Eesti kodaniku, kes on vähemalt 40 aastat vana
Riigikaitse kõrgeim juht: riigikaitse kõrgeima juhina annab Vabariigi president kaitseväe juhataja ettepanekul välja käskkirju sõjaväeliste auastmete andmiseks, samuti kaitseväe juhataja asendamiseks. Samuti on tema ülesanne teha Riigikogule ettepanek kuulutada Eesti vastu suunatud agressiooni korral välja sõjaseisukord, mobilisatsioon ja demobilisatsioon, samuti lõpetada sõjaseisukord. Välismaal esindamine: puhtformaalse tähendusega ratifitseerimiskirjadele allakirjutamine ning diplomaatiliste esindajate nimetamine ning tagasikutsumine. Samuti soodustab esindusfunktsiooni hästi täitev president välissuhtlemist ning selle abil välispoliitika elluviimist. Rahvuslik ühtsus: oma kõnede, vastuvõttude, deklaratsioonide, televisiooniesinemistega jne mõjutab Vabariigi president tugevalt avalikku arvamust. Nendes tegevustes peab Vabariigi President lähtuma üldistest riiklikest huvidest
2.nimetab ja kutsub tagasi vv ettepanekul ev diplomaatilised esindajad ning võtab vastu eestisse akrediteeritud diplomaatiliste esindajate volikirjad - ehk aktiivne ja passiivne saatkonnaõigus 3.kuulutab välja riigikogu korralised valimised ja riigikogu erakorralised valimised 4.kutsub kokku riigikogu uue koosseisu ja avab esimese istungi 5. teeb riigikogu esimehele ettepaneku riigikogu erakorralise istungjärgu kokkukutsumiseks 6. kuulutab välja seadused ja kirjutab alla ratifitseerimiskirjadele - kirjutab alla rv lepingutele 7. annab seadusi vastavalt põhiseadusele 8. võib algatada ps muutmist 9. määrab pm kandidaadi 10. Nimetab ametisse ja vabastab ametist valitsuse liikmed 11. teeb Riigikogule ettepaneku Riigikohtu esimehe, EP nõukogu esimehe, riigikontrolöri ja õiguskantsleri ametissenimetamiseks 12: nimetab ametisse EP presidendi, kohtunikud. annab autasusid, on Eesti riigikaitse kõrgeim juht SÜMBOOLSELT 25
moodustavate dokumentide vahetamisega, lepingu ratifitseerimisega, vastuvõtmisega, kinnitamisega või sellega ühinemidega. Ratifitseerimine = toiming, millega riik annab nõusoleku olla seotud lepinguga ning mille tulemusena muutub see leping riigile kehtivaks. Koosneb kolmest etapist: 1) konsitutsiooni aluses volitatud siseriiklik institutsioon kiidab lepingu heaks 2) riigipea või teine pädevust omav ametiisik kirjutab alla ratifitseerimiskirjadele 3) ratifitseerimiskirjad vahetatakse osapoolteks olevate riikide vahel või antakse üle depositaarile Reservatsioon = riigi ühepoolne avaldus, millega riik soovib välistada või muuta lepingu teatavate sätete õiguslikku mõju nende kohandamisel selle riigi suhtes. Ei ole lubatud teha kui: 1) see on lepinguga keelatud 2) leping lubab vaid teatud reservatsioone, kuid soovitav reservatsioon ei kuulu nende hulka
2) nimetab ja kutsub tagasi VV ettepanekul EV diplomaatilised esindajad ning võtab vastu Eestisse akrediteeritud diplomaatiliste esindajate volikirjad; 3) kuulutab vastavalt PÕS välja RK korralised valimised ja RK erakorralised valimised; 4) kutsub kokku RK uue koosseisu vastavalt PÕS ja avab selle esimese istungi; 5) teeb RK esimehele ettepaneku RK erak istungjärgu kokkukutsumiseks vastavalt PÕS; 6) kuulutab välja seadused vastavalt PÕS ning kirjutab alla ratifitseerimiskirjadele; 7) annab seadlusi vastavalt PÕS; 8) algatab PÕS muutmist; 9) määrab peaministrikandidaadi vastavalt PÕS; 10) nimetab ametisse ja vabastab ametist valitsuse liikmed vastavalt PÕS; 11) teeb RK ettepaneku Riigikohtu esimehe, EP nõukogu esimehe, riigikontrolöri ja ÕK ametissenimetamiseks; 12) nimetab EP nõukogu ettepanekul ametisse EP presidendi; 13) nimetab Riigikohtu ettepanekul kohtunikud; 15) annab riiklikke autasusid, sõjaväelisi ja diplomaatilisi auastmeid;
täitevvõim. Eesti riigipea on Vabariigi president, kes 1. esindab Eesti Vabariiki rahvusvahelises suhtluses; 2. nimetab ja kutsub Vabariigi Valitsuse ettepanekul tagasi Eesti Vabariigi diplomaatilisi esindajaid ning võtab vastu Eestisse akrediteeritud esindajate volikirjad; 3. kuulutab välja Riigikogu korralised ja erakorralised valimised; 4. kuulutab välja seadusi (võib jätta ka välja kuulutamata) ning kirjutab alla ratifitseerimiskirjadele; 5. algatab põhiseaduse muutmist; 6. nimetab ametisse ja vabastab ametist valitsuse liikmeid; 7. nimetab Eesti Panga nõukogu ettepanekul ametisse Eesti Panga presidendi; 8. nimetab Riigikohtu ettepanekul kohtunikud; 9. teeb Riigikogule ettepaneku Riigikohtu esimehes, Eesti Panga nõukogu esimehe, riigikontrolöri, õiguskantseleri ja kaitseväe juhataja ametisse nimetamiseks; 10. annab riiklikke autasusid ning sõjaväelisi ja diplomaatilisi auastmeid: 11
2) nimetab ja kutsub tagasi Vabariigi Valitsuse ettepanekul Eesti Vabariigi diplomaatilised esindajad ning võtab vastu Eestisse akrediteeritud diplomaatiliste esindajate volikirjad; 3) kuulutab välja Riigikogu korralised valimised 4) kutsub kokku Riigikogu uue koosseisu vastavalt põhiseaduse §-le 66 ja avab selle esimese istungi; 5) teeb Riigikogu esimehele ettepaneku Riigikogu erakorralise istungjärgu kokkukutsumiseks 6) kuulutab välja seadused ning kirjutab alla ratifitseerimiskirjadele; 7) annab seadlusi vastavalt põhiseaduse 8) algatab põhiseaduse muutmist; 9) määrab peaministrikandidaadi; 10) nimetab ametisse ja vabastab ametist valitsuse liikmed 11) teeb Riigikogule ettepaneku Riigikohtu esimehe, Eesti Panga nõukogu esimehe, riigikontrolöri, õiguskantsleri ning kaitseväe juhataja või ülemjuhataja ametissenimetamiseks; 12) nimetab Eesti Panga nõukogu ettepanekul ametisse Eesti Panga presidendi; 13) nimetab Riigikohtu ettepanekul kohtunikud;
2. nimetab ja kutsub tagasi VV ettepanekul EV diplomaatilised esindajad ning võtab vastu Eestisse akrediteeritud diplomaatiliste esindajate volikirjad - ehk aktiivne ja passiivne saatkonnaõigus. 3. Kuulutab välja riigikogu korralised valimised ja riigikogu erakorralised valimised. 4. Kutsub kokku riigikogu uue koosseisu ja avab esimese istungi. 5. Teeb riigikogu esimehele ettepaneku riigikogu erakorralise istungjärgu kokkukutsumiseks. 6. Kuulutab välja seadused ja kirjutab alla ratifitseerimiskirjadele - kirjutab alla rv lepingutele. 3 7. Annab välja seadusi vastavalt põhiseadusele. 8. Võib algatada PS muutmist. 9. Määrab PM kandidaadi. 10. Nimetab ametisse ja vabastab ametist valitsuse liikmed. 11. Teeb Riigikogule ettepaneku Riigikohtu esimehe, EP nõukogu esimehe, riigikontrolöri ja õiguskantsleri ametisse nim. 12: nimetab ametisse EP presidendi, kohtunikud
esindajate volikirjad; 3) kuulutab välja Riigikogu korralised valimised ja vastavalt põhiseaduse §-dele 89, 97, 105 ja 119 Riigikogu erakorralised valimised; 4) kutsub kokku Riigikogu uue koosseisu vastavalt põhiseaduse §-le 66 ja avab selle esimese istungi; 5) teeb Riigikogu esimehele ettepaneku Riigikogu erakorralise istungjärgu kokkukutsumiseks vastavalt põhiseaduse §-le 68; 6) kuulutab välja seadused vastavalt põhiseaduse §-dele 105 ja 107 ning kirjutab alla ratifitseerimiskirjadele; 7) annab seadlusi vastavalt põhiseaduse §-dele 109 ja 110; 8) algatab põhiseaduse muutmist; 9) määrab peaministri kandidaadi vastavalt põhiseaduse §-le 89; 10) nimetab ametisse ja vabastab ametist valitsuse liikmed vastavalt põhiseaduse §-le 89, 90 ja 92; 11) teeb Riigikogule ettepaneku Riigikohtu esimehe, Eesti Panga nõukogu esimehe, riigikontrolöri, õiguskantsleri ning kaitseväe juhataja või ülemjuhataja ametissenimetamiseks;
ettepanekul EV diplomaatilised esindajad ning võtab vastu Eestisse akrediteeritud diplomaatiliste esindajate volikirjad; kuulutab välja Riigikogu korralised valimised ja Riigikogu erakorralised valimised; kutsub kokku Riigikogu uue koosseisu ja avab selle esimese istungi; teeb Riigikogu esimehele ettepaneku Riigikogu erakorralise istungijärgu kokkukutsumiseks; kuulutab välja seadused ja kirjutab alla ratifitseerimiskirjadele; annab seadlusi vastavalt põhiseadusele; algatab Põhiseaduse muutmist; määrab peaministrikandidaadi; nimetab ametisse ja vabastab ametist valitsuse liikmeid; teeb riigikogule ettepaneku Riigikohtu esimehe, Eesti Panga nõukogu esimehe ja riigi kontrolöri, õiguskantsleri ning kaitsevähe juhataja või ülemjuhataja ametissenimetamiseks; nimetab Eesti Panga nõukogu ettepanekul ametisse Eesti Panga presidendi; nimetab Riigikohtu ettepanekul kohtunikud; nimetab
esindajate volikirjad; 3) kuulutab välja Riigikogu korralised valimised ja vastavalt põhiseaduse §-dele 89, 97, 105 ja 119 Riigikogu erakorralised valimised; 4) kutsub kokku Riigikogu uue koosseisu vastavalt põhiseaduse §-le 66 ja avab selle esimese istungi; 5) teeb Riigikogu esimehele ettepaneku Riigikogu erakorralise istungjärgu kokkukutsumiseks vastavalt põhiseaduse §-le 68; 6) kuulutab välja seadused vastavalt põhiseaduse §-dele 105 ja 107 ning kirjutab alla ratifitseerimiskirjadele; 7) annab seadlusi vastavalt põhiseaduse §-dele 109 ja 110; 8) algatab põhiseaduse muutmist; 9) määrab peaministrikandidaadi vastavalt põhiseaduse §-le 89; 10) nimetab ametisse ja vabastab ametist valitsuse liikmed vastavalt põhiseaduse §- dele 89, 90 ja 92; 11) teeb Riigikogule ettepaneku Riigikohtu esimehe, Eesti Panga nõukogu esimehe, riigikontrolöri, õiguskantsleri ning kaitseväe juhataja või ülemjuhataja ametissenimetamiseks;
Ta on tasakaalustav vahevõim. Presidendi ülesandeid: · esindab Eesti Vabariiki rahvusvahelises suhtlemises; · nimetab ja kutsub Vabariigi Valitsuse ettepanekul tagasi Eesti Vabariigi diplomaatilisi esindajaid ja võtab vastu Eestisse akrediteeritud esindajate volikirjad; · kuulutab välja Riigikogu korralised ja erakorralised valimised; · kuulutab välja seadusi (võib ka välja kuulutamata jätta) ning kirjutab alla ratifitseerimiskirjadele; · algatab põhiseaduse muutmist; · nimetab ametisse ja vabastab ametist valitsuse liikmeid; · nimetab Eesti Panga nõukogu ettepanekul ametisse Eesti Panga presidendi; · nimetab Riigikohtu ettepanekul kohtunikud; 13 · teeb Riigikogule ettepaneku Riigikohtu esimehe, Eesti Panga nõukogu esimehe, riigikontrolöri, õiguskantsleri ning kaitseväe juhataja või ülemjuhataja ametisse nimetamiseks;
Tal on põhiseaduse alusel 20 ülesannet või pädevust, kuid olulisemad neist on järgmised: esindab Eesti Vabariiki rahvusvahelises suhtlemises; nimetab ja kutsub Vabariigi Valitsuse ettepanekul tagasi Eesti Vabariigi diplomaatilisi esindajaid ja võtab vastu Eestisse akrediteeritud esindajate volikirjad; kuulutab välja Riigikogu korralised ja erakorralised valimised; kuulutab välja seadusi (võib ka välja kuulutamata jätta) ning kirjutab alla ratifitseerimiskirjadele; algatab põhiseaduse muutmist; nimetab ametisse ja vabastab ametist valitsuse liikmeid; nimetab Eesti Panga nõukogu ettepanekul ametisse Eesti Panga presidendi; 19 nimetab Riigikohtu ettepanekul kohtunikud; teeb Riigikogule ettepaneku Riigikohtu esimehe, Eesti Panga nõukogu esimehe, riigikontrolöri, õiguskantsleri ning kaitseväe juhataja või ülemjuhataja ametisse nimetamiseks;
kelle ametikoht on suuresti sümboolne. Ta on tasakaalustav vahevõim. Presidendi ülesandeid: · esindab Eesti Vabariiki rahvusvahelises suhtlemises; · nimetab ja kutsub Vabariigi Valitsuse ettepanekul tagasi Eesti Vabariigi diplomaatilisi esindajaid ja võtab vastu Eestisse akrediteeritud esindajate volikirjad; · kuulutab välja Riigikogu korralised ja erakorralised valimised; · kuulutab välja seadusi (võib ka välja kuulutamata jätta) ning kirjutab alla ratifitseerimiskirjadele; · algatab põhiseaduse muutmist; · nimetab ametisse ja vabastab ametist valitsuse liikmeid; · nimetab Eesti Panga nõukogu ettepanekul ametisse Eesti Panga presidendi; · nimetab Riigikohtu ettepanekul kohtunikud; · teeb Riigikogule ettepaneku Riigikohtu esimehe, Eesti Panga nõukogu esimehe, riigikontrolöri, õiguskantsleri ning kaitseväe juhataja või ülemjuhataja ametisse nimetamiseks;
- suursaadiku kutsub tagasi Vabariigi President Vabariigi Valitsuse ettepanekul. - suursaadiku nimetamiseni juhib asukohariigis Eesti välisesindust välisministri poolt Vabariigi Presidendi teadmisel määratud ajutine asjur (asjur ka riikides, kus ei ole ettenähtud suursaadikut). 3) võtab vastu Eestisse akrediteeritud diplomaatiliste isikute volikirjad. 4) kirjutab alla Riigikogu poolt ratifitseeritud välislepingute ratifitseerimiskirjadele. 122. Vabariigi Presidendi pädevus riigikaitse alal. Riigikaitse alal presidendi pädevust reguleerib 1. Põhiseadus 2. Rahuaja riigikaitse seadus, 3. Sõjaaja riigikaitse seadus, 4. Erakorralise seisukorra seadus 5. Kaitseväeteenistuse seadus. NB! Presidendi pädevus sõjaajal ja rahuajal on praktiliselt ühesugune. 1) Põhiseaduse järgi on president riigikaitse kõrgeim juht (§ 127). Siit ei saa aga järeldada, et
Eriseaduse kohaselt nimetab aga üksnes erakorralisi ja täievolilisi suursaadikuid. Diplomaatiliseks esindajaks on ka asjur, kuid selle nimetab välisminister presidendi teadmisel. Diplomaatilised esindajad nimetab president sel teel, et kirjutab alla nende volikirjadele või ärakutsumiskirjadele. 5.võtab vastu Eestisse akrediteeritud välisriikide diplomaatiliste esindajate volikirju 6.kirjutab alla Riigikogus ratifitseeritud välislepingute ratifitseerimiskirjadele. VI.riigiametnike ametissenimetamise alane pädevus. Ühtedel juhtudel nimetab president riigiametnikke ise ametisse, nt. nimetab ta Eesti Panga Nõukogu ettepanekul Eesti Panga presidendi ja Riigikohtu ettepanekul esimese ja teise astme kohtunikud. Teistel juhtudel teeb ta Riigikogule ettepaneku nimetada isik ametisse, nt. teeb ta ettepaneku nimetada ametisse õiguskantsler ja Riigikohtu esimees. VII.pädevus kriminaalalal Siin annab ta süüdimõistetutele nende palvel armu
annaabi.ee 
