Kõrgkeskaeg- 11-13 sajand (hariti üles uusi maid,tekkisid linnad,arenes põllumajandus,edenesid kaubandus ning käsitöö. kujunes välja feodaalkord) ning Hiliskeskaeg- 14-15 sajand(kiire areng pidurudus mõneks ajaks. Katkuepideemia. Euroopa toibus ning linnaelu ning rahamajanduse areng jätkus. feodaalkord hakkas murenema) TEHNOLOOGIA ARENG JA RAHVASTIKU KASV : tehnoloogilised uuendused tõstsid tööviljakust põllumajanduses.(ratasader,rangid,vesiveskid,tuulikud)Lääne-Euroopa talupojad liikusid seni hõredalt asustatud slaavlaste aladele tänapäeva Saksamaa idaosas. Sellega kaasnes slaavi elanikkonna ristiusustamine ja saksastamine või maalt väljatõrjumine. Uute maade kasutusele võtuga suurenes ka elanikkonna arvukus. LINNADE TEKE JA KAUBANDUSE ARENG:Kõige linnastatumateks aladeks olid Põhja-Itaalia ja Madalmaad. Linnade tekkimine kiirendas elurütmi ja mõjutas tugevalt nii riigivalitsemist kui ma majanduselu
Kordamine. Seisused ja seisuste kogud; rüütlid, aadlikud, talupojad; keskaegne linn ja kaubandus; rüütli-, talurahva- ja linnakultuur 1. Uuendused põllumajanduses kõrgkeskajal. Uuenduste tulemused/tagajärejd. 11. sajandil leidsid põllumajanduses aset mitmed uuendused: a) kasutusele võeti ratasader b) Rongide leiutamine, mille tulemusena sai rakendada härja asemel hobuse. c) Üleminek 3 väljasüsteemile. Suurvili, taluvili, kesa. d) laienes vesiveskite leiutamine, juurde tulid tuuleveskid. Tagajärjed: inimestel oli rohkem süüa. Paranesid inimeste toiduolud, mis muutsid inimesed haigustele vähem vastuvõtlikumaks ja rahvaarv maailmas suurenes. Võeti kasutusele järjest rohkem maid.
arenes kolmeväljasüsteemiks. Selline korraldus oli senisest soodsam, sest nüüd külvati igal aastal kahele kolmandikule põllust, mitte enam üksnes poolele. Kuna keskajal suurenes viljakasvatuse osatähtsus , siis laienes ka aletegemine , mille käigus raiuti mets maha ja süüdati põlema nii saadi juurde uut viljamaad. Tähtsaimaks tehniliseks uuenduseks võib pidada mehaaniliste veskite ehitamist. Tööriistadest olid kasutusele võetud raske ratasader, mis hõlbustas tööd suurel määral. Hakati kasutama veoloomi, kus põhiliseks kujunesid muidugi hobused. Hiljem hakati hobuseid ka rautama, et kaitsta kapju kulumise eest ja võeti kasutusele rangid, sest varasem veorihm , mis käis hobusel ümber kaela, ei kõlvanud raskemate koormate vedamiseks. Tänu nendele vahenditele hakati hobuseid kasutama ka kündmisel. Samuti olid kasutusel juba pikemat aega poolvikat, kuuselatväke, raglid, vannasader, harkader, karuäke jne
rektoriks oli lipilane. likoolis vis ppima asuda alates 14.eluaastast. ppekeel oli ladina keel. ppet toimus loengu ja dispuudi vormis. Loengus kirjutasid tudengid les petaja ette loetud tekste, dispuutidel aga arutleti ja videldi. Teaduskraadi saamiseks tuli koostada vitekiri ja selle sisu avalikul dispuudil kaitsta 4. Nimeta olulisemaid uuendusi ja leiutisi tehnikas ja ajamtmises. (lk 80, 82) Hammasrattad, nukkvll, vokiratas,allmaakaevandused, vntvll, ratasader, rangid, veski, amb, pssirohi, tulirelvad, mehaaniline kell, trkikunst, arstiteaduse edasiareng. 5. Mida uut ti kunsti renessansiaeg? Kes olid olulisemad renessansiaja kunstnikud? (lk 86-87) Renessanssiajal hakati inimest kujutama teprasemalt. Kuulsaimad kunstnikud on Leonardo da Vinci ja Michelangelo. 6. Mida uut ti renessansiaeg teadusesse? Mille poolest oli oluline Mikolaj Kopernik? (lk 88) Renessanssiajal hakati senisestrohkem uskuma inimese vimetesse. Piibli ja
Ülevaade Euroopa ajaloost kõrgkeskajal Tehnoloogia arenes: · võeti kasutusele ratasader · võeti kasutusele hobune · võeti kasutusele rangid · vesiveskid ja tuulikud Linnade areng lõpetas ära naturaalmajanduse. Rahvastiku kasvuga kaasnes käsitöö ja kaubanduse arend. See oli kiirem Vahemere-äärsetes maades. Euroopa kõige linnastatuimaks alaks kujunes Põhja-Itaalia(Lombardia ja Toscana maakonnad) ja Madalmaad. Linnade tekkimine kiirendas majanduselu. Tähtsamad kaubadeed oli idamaadele. Paavstivõimu tõusuga koos kasvas usline vaimustus
feodaalile ning kandma koormisi ehk töötama feodaali heaks. Peamisteks koormisteks talupojal oli harida mõisapõlde ning majapidamistööde sooritamine. Suuremaid ja tähtsamaid töid tegi külarahvas koos. Kevadel kündmine, külvamine. Suvel heinategu. Sügisel vilja ja saagi koristus. Algul künti põldu härgade ja kerge adraga. Selleks kulus palju aega, sest kerge adraga ei saanud kuigi sügavalt künda. X sajandil kasutusele võetud raske ratasader hõlbustas tööd tunduvalt. Muutused puudutasid ka veoloomi. IX sajandi lõpul hakati hobuseid rautama, mistõttu nende jalad ei saanud enam nii tihti viga. Rauad kaitsesid kapju ka kulumise eest. X sajandi algul võeti kasutusele rangid, sest senine ümber hobuse kaela käiv veorihm ei kõlvanud raskemate koormate vedamiseks. Hobuseraud ja rangid lubasid kündmisel kasutada hobuseid, kes aeglastest härgadest märksa paremini hakkama said
HILIS- JA KÕRGKESKAEG Linnade taastekkimine kõrgkesk ajal : Linnad kestsid varakeskajal Hispaania rannikualadel, paljud linnad olid juba langenud, aga suuremad vaid hääbusid ning kõrgkeskajal saavutasid uuesti oma hiilguse. Arenenud on ka põllumajandus, leiutati erinevaid asju, nt. Ratasader, millega veolooma tööraskus väheneb tükivõrra ja soodustab põllumajanduse arengut. Loodi ka rauge Härja asemel kasutati künniks nüüd hobust, mis oli kiirem ja tõhusam. Põllumajanduses asendati kaheväljasüsteem hoopis kolmeväljasüsteemiga, milles üks osa puhkab ja kaks on kasutusel(ühel talivili ja teisel suvivili). Inimese elatustase tõuseb, suudetakse vähema ajaga toota tänu leiutistele rohkem. Selle
kolmandikule põllust, mitte enam üksnes poolele. Põllumaad oli varakeskajal vahe. Kolm neljandikku Euroopast võtsid enda alla polislaaned ja sood. Et rajada uusi põlde, tuli teha uudismaad. Niiviisi havitati aga vaga palju metsa, näiteks Inglismaal jäid alles vaid kuninglikud jahilaaned. Algul künti poldu härgade ja kerge adraga. Selleks kulus palju aega, sest harjad oli aeglased ja kerge adraga ei saanud kuigi sügavalt kunda. X sajandil kasutusele voetud raske ratasader hõlbustas tood tunduvalt. Muutused puudusid ka veoloomi. IX sajandi lõpul hakati hobuseid rautama, mistõttu nende jalad ei saanud enam nii tihti viga. Rauad kaitsesid kapju ka kulumise eest. X sajandi algul voeti kasutusele rangid, sest senine umber hobuse kaela käiv veorihm ei kõlvanud raskemate koormate vedamiseks. Hobuseraud ja rangid lubasid kündmisel kasutada hobuseid, kes aeglastest härgastest märksa paremini hakkama said
areneb rahamajandus, mille baasiks on linnad tsunftikäsitöö õitseaeg kaubanduse areng algab tsentraliseeritud riikide teke Hiliskeskaeg: kõrgkeskajale omased tunnused asenduvad uusaja tunnustega kapitalistliku majanduse teke 2. Iseloomusta kõrgkeskaja tehnloogia arengut. Kõrgkeskajal tõstis mitu tehnoloogilist uuendust tööviljakust põllumajanduses. Kasutusele võeti raske ratasader, millega kündes saadi paks ja viljakas mullakiht. Rangide leiutamine lubas rakendada adra ette härja asemel ka hobuse, kes oli härjast küll nõrgem, aga kiirem. Vahemere maades mindi üle kaheväljasüsteemilt kolmeväljasüsteemidele. Vesiveskid, tuulikud. 3. Kuidas tekkisid linnad? (kohad, põhjendused, tähtsamad kaubateed) Rahvastiku kasvuga kaasnes linnade kui suurte käsitöö-ja kaubanduskeskuste tekkimine ja kiire areng
Vahemeremaades asutakse kristlaste poolt vastupealetungile islamiusuliste vastu. Hiliskeskajal (14-15. sajand) kiire areng pidurdub. Üheks suurimaks põhjuseks 14.sajandi keskpaigas Euroopat tabanud katkuepideemia e. must surm. Euroopa toibumise järel majanduslik areng jätkub, linnaelu ja rahamajandus arenevad, mistõttu toimub feodaalkorra "murenemine." Ülevaade Euroopa ajaloost kõrgkeskajal (11-13.sajand) · Tehnoloogia areng (põllumajanduses): ratasader (kündmisel paks ja villakas mullakiht), rangid (lisaks härgadele tuleb kasutusele ka hobune, kes on kiire), kolmeväljasüsteem (suvivili, talivili, kesa), vesiveskid, tuulikud. · Rahvastiku kasvuga kaasneb linnade kui suurte käsitöö- ja kaubanduskeskuste tekkimine ja kiire areng. Euroopa linnastuimad piirkonnad on Põhja-Itaalia (Lombardia, Toscana), Madalmaad (Holland, Belgia) · Linnade tekkimine kiirendas elurütmi, mõjutas riigivalitsemist ja majanduselu
9 Põllumaad oli varakeskajal vahe. Kolm neljandikku Euroopast võtsid enda alla polislaaned ja sood. Et rajada uusi põlde, tuli teha uudismaad. Niiviisi havitati aga vaga palju metsa, näiteks Inglismaal jäid alles vaid kuninglikud jahilaaned. Algul künti poldu härgade ja kerge adraga. Selleks kulus palju aega, sest harjad oli aeglased ja kerge adraga ei saanud kuigi sügavalt kunda. X sajandil kasutusele voetud raske ratasader hõlbustas tood tunduvalt. Muutused puudusid ka veoloomi. IX sajandi lõpul hakati hobuseid rautama, mistõttu nende jalad ei saanud enam nii tihti viga. Rauad kaitsesid kapju ka kulumise eest. X sajandi algul voeti kasutusele rangid, sest senine umber hobuse kaela käiv veorihm ei kõlvanud raskemate koormate vedamiseks. Hobuseraud ja rangid lubasid kündmisel kasutada hobuseid, kes aeglastest härgastest märksa paremini hakkama said. Nisu ja odra kõrval tuli
Seoses mitme vasallivandega tekkisid lojaalsuseprobleemid. KÕRGKESKAEG (1054 – 1347) Kõrgkeskajal toimus Lääne-Euroopa kiire areng. Pol-lt ja maj-lt jõuti Oriendist ja Bütsantsist mööda. Kujunes välja aadliseisus kui rüütliseisus. Hindama hakati rüütli voorusi, truudust senjöörile. Seda aega isel enim just rüütliga seotud rituaalid. Rüütlite ajastu. Tekkisid kivikindlused. Kõrgekeskajal ei kandnud rüütlid raudrüüd.Põllumajanduses võeti kasut mitmeid uuendusi: ratasader, rangid (hobune kui künniloom), kolmeväljasüsteem. Seoses külvipindadega laiendamisega langetati ulatuslikult metsi. Elanikkonna kasv. Toimus sakslaste kolonisatsioon, mis tõi kaasa Läänemere regiooni ristimise (“sakslaste tung itta”). Murranguliseks osutus linnade teke.Teke sai alguse 11. – 12. saj, seoses kaubanduse arenemisega. Linnad olid korporatiivsed kodanike kollektiivid. Võim kuulus linnanõukogule, mis koosnes pms kaubandusaristokraatiast
Ülevaade Euroopa ajaloost kõrgkeskajal (XI-XIII saj.) 1. Tehnoloogia areng ja rahvastiku kasv. a. Tööviljakuse kasv põllumajanduses tänu uuele tehnoloogiale: · Raske ratasader kündis paksu ja viljaka mullakihi. · Härja asemel kiirema hobuse kasutamine. · Üleminek kolmeviljasüsteemile suurendades külvipinda 2/3-le. b. Rahvastiku kahekordistus: · X saj. 40 milj. · XIII saj. lõpul 70 milj. 2. Linnade teke ja kaubanduse areng. a. Linn kui käsitöö ja kaubanduskeskus: · Rahvastiku kasv soodustas linnade teket ja arengut. · Linnastunumad piirkonnad olid Põhja-Itaalia ja Madalmaad. b. Linnade mõju ühiskonnale:
1) Võeti kasutusele sööti jäänud maad. 2) Raiuti metsi maha ja rajati nende asemele põllud. 3) Hakati tegelema maade kuivendamisega. Haritavat maad hangiti juurde soode ja merede arvelt. Toimub aktiivne sisekolonisatsioon. Lääne-Euroopast, kus juurdeharitavat maad polnud võimalik enam saada, hakatakse liikuma ida poole ja hõivama Elbe jõest ida poole jäävaid alasid. Tehnika areng on aeglane, kuigi mingid uuendused tulevad. Võetakse kasutusele raske ratasader. Leiutatakse rangid (hobuse tööriista ette rakendamiseks) ja rauad hobuste jaoks. Nende kasutusele võtmine tähendas seda, et hobune hakkas muutuma ka tööloomaks (varem oli härg). Selle tõttu tööjõudlus kasvas 2-3 korda. Kaheväljasüsteem taandub ja võidu saavutab kolmeväljasüsteem (suvivili (nisu, oder, kaer), talivili (rukkis), kesa – vaheldub iga aasta). Toimub üleminek raharendile. Naturaalmajanduse asemel tekib rahamajandus.
Põllumaad oli varakeskajal vahe. Kolm neljandikku Euroopast võtsid enda alla polislaaned ja sood. Et rajada uusi põlde, tuli teha uudismaad. Niiviisi havitati aga vaga palju metsa, näiteks Inglismaal jäid alles vaid kuninglikud jahilaaned. Algul künti poldu härgade ja kerge adraga. Selleks kulus palju aega, sest harjad oli aeglased ja kerge adraga ei saanud kuigi sügavalt kunda. X sajandil kasutusele voetud raske ratasader hõlbustas tood tunduvalt. Muutused puudusid ka veoloomi. IX sajandi lõpul hakati hobuseid rautama, mistõttu nende jalad ei saanud enam nii tihti viga. Rauad kaitsesid kapju ka kulumise eest. X sajandi algul voeti kasutusele rangid, sest senine umber hobuse kaela käiv veorihm ei kõlvanud raskemate koormate vedamiseks. Hobuseraud ja rangid lubasid kündmisel kasutada hobuseid, kes aeglastest härgastest märksa paremini hakkama said. Nisu ja odra kõrval tuli
3) hakati tegelema maaparandusega eeskätt Lombardias ( Põhja Itaalia ) ja Madalmaades soode kuivendamine ( Madalmaades rajati poldreid ( hariti maad mere arvelt ) 2) Töö viljakus tõusis · võeti kasutusele hobune kui põllutööloom - rangide leiutamine rakendamiseks hobuse kaela - õpiti hobust rautama. - tööjõudlus võrreldes härjaga oli umbes kaks korda suurem · võeti kasutusele uutmoodi ader raske ratasader 3) Tekkisid linnad kui käsitöö- ja kaubanduskeskused 4) Hakkasid tekkima tsentraliseeritud ehk tugeva keskvõimuga riigid ( See pole omane kogu Lääne Euroopale, vaid eeskätt Prantsusmaale, Inglismaale, Hispaaniale, Skandinaaviale. See ei ole omane Itaaliale ja Saksamaale nad jäid kõrgkeskaja lõpuks kindlustatuks ) 5) Tekkis seisuste esinduskogu ehk parlamendi teke. · Inglismaal tekkis parlament 1265. aastal ja Prantsusmaal 1302. aastal.
jõudu) · maaparandus ehk soode ja ka mere arvelt ehk polderite teke · sisekolonisatsioon (püüti asuda sinna elama, kus asustus oli hõre). Liiguti Saksamaa idaossa, Elbe jõest itta. Tehnika areng on aeglane, kuigi võetakse vastu kaks uuendust tööviljakuse puhul: · leiutati rangid Tööloomana võeti kasutusele hobune, enne oli tööloomaks härg. Rangide abil oli võimalik adra või vankri ette rakendada hobune. · raske ratasader (pööras künnikihi 180 kraadi, huumuserikas kiht vaheldus) Need tõstsid põllu viljakust. Endise kahe välja süsteemi asemel tuleb kasutusele kolme välja süsteem. 2 välja süsteem = 2 eri põldu, ühel pool teravili, teisel kesapõld ehk puhkav põld. 3 välja süsteem = sai kasutada 2/3 kogu maast: osadeks talivili (külvatakse sügisel, talvitub, uuel sügisel külvatakse), suvivili ja kesa (mida antud aastal ei kasutatud). Igal aastal nihkusid põlluliigid edasi
2) Raiuti metsi maha ja rajati nende asemele põllud. 3) Hakati tegelema maade kuivendamisega. Haritavat maad hangiti juurde soode ja merede arvelt. · Toimub aktiivne sisekolonisatsioon. Lääne-Euroopast, kus juurdeharitavat maad polnud võimalik enam saada, hakatakse liikuma ida poole ja hõivama Elbe jõest ida poole jäävaid alasid. · Tehnika areng on aeglane, kuigi mingid uuendused tulevad. Võetkase kasutusele raske ratasader. Leiutatakse rangid (hobuse tööriista ette rakendamiseks) ja rauad hobuste jaoks. Nende kasutusele võtmine tähendas seda, et hobune hakkas muutuma ka tööloomaks (varem oli härg). Selle tõttu tööjõudlus kasvas 2-3 korda. · Kaheväljasüsteem taandub ja võidu saavutab kolmeväljasüsteem (suvivili (nisu, oder, kaer), talivili (rukkis), kesa vaheldub iga aasta). · Toimub üleminek raharendile. Naturaalmajanduse asemel tekib rahamajandus.
Kristuse määratud asemik Rooma I piiskopina. Paavstiriik: Tekkis 756.a. kui Frangi kuningas Pippin Lühike vallutas langobardidelt Kesk-Itaalias alasid ja andis need üle paavstile. Paavstile kuulus nii vaimulik kui ilmalik võim. Püsis kuni Itaalia ühendamiseni 1870. Ülevaade Euroopa ajaloost kõrgkeskajal (XI-XIII saj.) Tehnoloogia areng ja rahvastiku kasv. Tööviljakuse kasv põllumajanduses tänu uuele tehnoloogiale: Raske ratasader kündis paksu ja viljaka mullakihi. Härja asemel kiirema hobuse kasutamine. Üleminek kolmeviljasüsteemile suurendades külvipinda 2/3-le. Rahvastiku kahekordistus: X saj. 40 milj. XIII saj. lõpul 70 milj. Linnade teke ja kaubanduse areng. Linn kui käsitöö ja kaubanduskeskus: Rahvastiku kasv soodustas linnade teket ja arengut. Linnastunumad piirkonnad olid Põhja-Itaalia ja Madalmaad. Linnade mõju ühiskonnale:
kui pealinn ja Püha Peetrus kui Kristuse määratud asemik Rooma I piiskopina. Paavstiriik: Tekkis 756.a. kui Frangi kuningas Pippin Lühike vallutas langobardidelt Kesk-Itaalias alasid ja andis need üle paavstile. Paavstile kuulus nii vaimulik kui ilmalik võim. Püsis kuni Itaalia ühendamiseni 1870. Ülevaade Euroopa ajaloost kõrgkeskajal (XI-XIII saj.) Tehnoloogia areng ja rahvastiku kasv. Tööviljakuse kasv põllumajanduses tänu uuele tehnoloogiale: Raske ratasader kündis paksu ja viljaka mullakihi. Härja asemel kiirema hobuse kasutamine. Üleminek kolmeviljasüsteemile suurendades külvipinda 2/3-le. Rahvastiku kahekordistus: X saj. 40 milj. XIII saj. lõpul 70 milj. Linnade teke ja kaubanduse areng. Linn kui käsitöö ja kaubanduskeskus: Rahvastiku kasv soodustas linnade teket ja arengut. Linnastunumad piirkonnad olid Põhja-Itaalia ja Madalmaad. Linnade mõju ühiskonnale:
kui pealinn ja Püha Peetrus kui Kristuse määratud asemik Rooma I piiskopina. Paavstiriik: Tekkis 756.a. kui Frangi kuningas Pippin Lühike vallutas langobardidelt Kesk-Itaalias alasid ja andis need üle paavstile. Paavstile kuulus nii vaimulik kui ilmalik võim. Püsis kuni Itaalia ühendamiseni 1870. Ülevaade Euroopa ajaloost kõrgkeskajal (XI-XIII saj.) Tehnoloogia areng ja rahvastiku kasv. Tööviljakuse kasv põllumajanduses tänu uuele tehnoloogiale: Raske ratasader kündis paksu ja viljaka mullakihi. Härja asemel kiirema hobuse kasutamine. Üleminek kolmeviljasüsteemile suurendades külvipinda 2/3-le. Rahvastiku kahekordistus: X saj. 40 milj. XIII saj. lõpul 70 milj. Linnade teke ja kaubanduse areng. Linn kui käsitöö ja kaubanduskeskus: Rahvastiku kasv soodustas linnade teket ja arengut. Linnastunumad piirkonnad olid Põhja-Itaalia ja Madalmaad. Linnade mõju ühiskonnale:
võtsid vastu ristiusu ja seega röövretked vähenesid. Kõrgkeskaega iseloomustasid: 1) Konfliktid kiriku ja valitsejate vahel 2) Konflikt islami ja katoliikluse vahel (Hispaania) 3) Ristisõjad Tehnoloogia areng ja rahvastiku kasv Oluline majandusharu oli põllumajandus. Saagikuse kasv andis võimaluse kogu ühiskonna arenguks. Arenes põllumajandus tehnoloogia: 1) Täisustusid tööriistad 2) Kasutusele võeti ratasader 3) Kahe välja süsteem asendus kolme välja süsteemiga Põllumajanduse edu andis võimaluse linnade tekkimisele koos sellega kasitöö ja kaubanduse arengule. Linnade tekkimine lõpetas naturaalmajanduse ning pani aluse kaubalis rahaliste suhete arengule. Linnade tekkimine kutsus esile konflikti linna ja feodaali. Tähtsamad kaubateed: · Hansa kaubatee · Cascogne kaubatee · Genova kaubatee · Veneetsi kaubatee Püha Rooma keisrriik eksisteeris 19. saj
rahvas ei saa lapsi saada, st nende lapsed pole seaduslikud ja neid ei loetud linnakodanikeks. 6 KESKAJA MAJANDUS Valdavalt agraarmajandus, nii vähe tootlik, et kõik olid sunnitud ise tootma. Sellel põhinesid aadli ja vaimulke sissetulekud. Keskaeg on siiski põllumajanduse arengu aeg. Keskaja II poolel arvukad linnad, linnarahva osakaal kasvab. Talupojad müüvad saaduseid linnaelanikele. Uuendused: · Raske ratasader kiirem ja parem kündmine. · Uued väljasüsteemid eriti kolmeväljasüsteem. Areng ekstensiivne ja intensiivne. Talupojad rändasid kaugematele aladele, lõid täiesti uued külad. Ostsiedlung on sakslaste ränne Elbe jõest itta. "Tung itta" on 19. sajandist pärinev propagandaloosung. Tegelikult viis areng tänapäeva Ida Saksamaa germaniseerumisele. Et talupoegadel oleks stiimul uutesse kohtadesse asuda, tehti neile igasuguseid soodustusi, näiteks talu maksudest vabastamine
annaabi.ee 
