jääkaineid organismist uriinina, osa higiga ja kopsudest välja hingatava õhuga Neerud (ladina k. renes) On punakaspruunid oakujulised paariselundid Kaaluvad 150200g Paiknevad kõhukelmetaguses ruumis kummalgi pool lülisammast nimmepiirkonnas Parem neer asub 12. rinnalüli ja 1.-3. nimmelüli kõrgusel, vasak neer paikneb ühe lüli võrra kõrgemal Neerude ehitus ja talitlus Neer on kaetud fibrooskihnuga, mida ümbritseb rasvkihn ja neerufaasia nende abil kinnituvad neerud kõhuõõne tagaseinale Neer koosneb pindmiselt paiknevast koorollusest ja sisemiselt paiknevast säsiollusest Neeru struktuurilis-funktsionaalseks ühikuks on nefron, milles toimub uriini valmistamine Ööpäeva jooksul läbib neeru ligikaudu 2000 liitrit verd Neerudel on kaks kapillaaride süsteemi Neerude funktsioonid Kehavedelike tasakaalu tagamine organismis Osmootse rõhu säilitamine
See on aine, mis reguleerib erütrotsüütide loomet. Erütopoietiini hulk suureneb kõrgmäestikes. Soodustavaks teguriks on ka meessuguhormoon meestel on seetõttu erütrotsüüte rohkem. Neerude hapnikutarve ja ainevahetus Neerude hapnikutarve on kõrge. Na ja Kioonide imendumine (Henle'i lingus) on seotud suurt energiat vajavate protsessidega seega on ka neerude hapnikuvajadus suur. Neerude ehitus ja talitlus Neer on kaetud fibrooskihnuga, mida ümbritseb rasvkihn ja neerufaasia nende abil kinnituvad neerud kõhuõõne tagaseinale. Neer koosneb pindmiselt paiknevast koorollusest ja sisemiselt paiknevast säsiollusest. Neeru struktuurilisfunktsionaalseks ühikuks on nefron, milles toimubki uriini valmistamine. Neerude vereringel on mõningad iseärasused, mis on tingitud elundi ehitusest ja funktsioonist. Võrreldes neeru suurusega on neeruarteril võrdlemisi suur läbimõõt, sest tema poolt toodav veri on
lülisammas, eest rinnak. Ülalt ulatab kaelani. Eesosas süda, harkelund ja suured veresooned, tagumises osas söögitoru, uitnärvid, aordi rinnaosa, rinna lümfijuha ja teised elundid 94. Kuseelundkonda kuuluvad organid Neerud, kusejuhad, kusepõis ja kusiti 95. Neeru asend, kihnud Kahel pool lülisammast viimaste rinnalülide ja esimeste nimmelülide kõrgusel. Katab kolm kihnu: fibrooskihn, rasvkihn ja sidekirme. Kihnud fikseerivad neeru oma kohale, samas on neil ka kaitseülesanne. 96. Neeru välisehitus Neeru välispinna ehk ümbritsevad kihnud moodustavad fibrooskihn, rasvkihn ja neeru sidekirme hoiab neerusid paigal. 97. Neeru siseehitus neeru koor, neeru sambad, neeru säsipüramiidid, neeruvaagen. Neerust väljub kusejuha. Neeru sisenevad neeru arter ja neeru veen 98. Nefron nefron on neeru ehituslik-talitluslik ühik
limaskest sisaldab näärmerakke, mis toodavad ensüüme, lima sisaldavat soolenõret. Jämesool-jag umb-, käär- ja pärasooleks. Käärsool järgneb umbsoolele. Jag ülenev käärsool, ristikäärsool, alanev käärsool, sigmakäärsool. Pärakusulgur-sisemine silelihaskallis päraku seinas. Kuseelundkond-neerud, kusejuhad, kusepõis, kusiti. Neerud-paiknevad kõhuõõne tagaseinal kahel pool lülisammast viimaste rinnalülide ja esimeste nimmelülide kõrgusel. Neeru kolm kihnu-fibrooskihn, rasvkihn, sidekirme. Neer-pindmine(koor), sisemine(säsi). Nefron-1miljon ühes neerus, talitlus ainevahetuse intensiivistamiseks. Neerkoor koos veresoonte päsmakesest, ümbritsevast päsmakesekihnust. Kusepõis-väikevaagna eesmine osa, toetudes vaagnapõhja lihastele. Sein-limaskest, submukooskiht, lihaskiht, serooskest. Naise kusiti-4cm pikk toru tupe ees. Algus sisemine kusitisuue tupeesikus. Ümbritseb vöötlihaskudest koosnev kusitisulgur. Välimine kusitisuue tagapool kliitorist, tupesuudme ees
Neerud, kusejuhad, kusepõis, kusiti Kusiti ehitus, sulgemine, soolised iseärasused Kõhuõõne tagaseinal, kahel pool lülisammast, alumiste rinna- ja ülemiste nimmelülide kõrgusel. Fibrooskihn, rasvkihn ja sidekirme. Nimeta naise välimised ja sisemised Lülisambapoolset neeru süvendit suguelundid, üksikosade ülesanded nimetatakse neeru väratiks. Neeruvaagen ja neerukarikad. Neerukoor, neerusäsi, suured Ovulatsiooni ja menstruatsiooni mõiste neerukarikad, neeruvaagen, väikesed neerukarikad, kusejuha,
Bronhioolide lõppharudes on alveoolid. 70. Nimetada erituselundid: neerud, nahk (naha higinäärmed), kopsud, seedetrakt. 71. Kuseelundkonda kuuluvad: (Joonis 13) neerud, kusejuhad, kusepõis(, meestel eesnääre), kusiti. 72. Neeru asend, neeru ümbritsevad kihnud: (joonis 13) Neerud asetsevad kahel pool lülisammast viimaste rinnalülide ja esimeste nimmelülide kõrgusel. Neeru välispinna ehk ümbritsevad kihnud moodustavad: fibrooskihn; rasvkihn; neeru sidekirme hoiab neerusid paigal. 73. Neeru siseehitus ja välisehitus: (joonis 13) neeru koor, neeru sambad, neeru säsipüramiidid, neeruvaagen. Neerust väljub kusejuha. Neeru sisenevad neeru arter ja neeru veen. Neeru väliseituses on kolm kihnu!!! 74. Nefroni ehitus, talitlus, arv: (joonis 13) nefron on neeru ehituslik-talitluslik ühik. Kummaski neerus on ~1 miljon nefronit (korraga töötab 1/3 nefronit, 2/3 on reservis). Nad asetsevad nii neeru koores kui säsis
rinnak ning ülalt ulatub kuni kaelani. Keskseinandis asuvad süda, suured veresooned, hingetoru, söögitoru, harkelund, lümfisõlmed. 94. Kuseelundkonda kuuluvad: (Joonis 15) neerud, kusejuhad, kusepõis, kusiti. 95. Neeru asend, neeru ümbritsevad kihnud: (joonis 15) Neerud asetsevad kahel pool lülisammast viimaste rinnalülide ja esimeste nimmelülide kõrgusel. Neeru katab 3 kihnu: fibrooskihn; rasvkihn; neeru sidekirme hoiab neerusid paigal ja kaitsevad. 96. Neeru välisehitus: (joonis 15) Neerud on kumerad, oataolised kehakesed, ca 150 g. Neeruväratit läbivad neeruarter, -veen ja kusejuha. 97. Neeru siseehitus: (joonis 15) Neerudes on 2 kihti: koor ja säsi, mis moodustab neerupüramiide. Siseehituse oluline element on ka neeruvaagen, millest lähtub kusejuha. 98. Nefroni ehitus, talitlus, arv: (joonis 15) nefron on neeru ehituslik-talitluslik ühik
tagant lülisammas, eest rinnak ning ülalt ulatub kuni kaelani. Keskseinandis asuvad süda, suured veresooned, hingetoru, söögitoru, harkelund, lümfisõlmed. 94. Kuseelundkonda kuuluvad: (Joonis 15) neerud, kusejuhad, kusepõis, kusiti. 95. Neeru asend, neeru ümbritsevad kihnud: (joonis 15) Neerud asetsevad kahel pool lülisammast viimaste rinnalülide ja esimeste nimmelülide kõrgusel. Neeru katab 3 kihnu: fibrooskihn; rasvkihn; neeru sidekirme – hoiab neerusid paigal ja kaitsevad. 96. Neeru välisehitus: (joonis 15) Neerud on kumerad, oataolised kehakesed, ca 150 g. Neeruväratit läbivad neeruarter, -veen ja kusejuha. 97. Neeru siseehitus: (joonis 15) Neerudes on 2 kihti: koor ja säsi, mis moodustab neerupüramiide. Siseehituse oluline element on ka neeruvaagen, millest lähtub kusejuha. 98. Nefroni ehitus, talitlus, arv: (joonis 15) nefron on neeru ehituslik-talitluslik ühik
koostisosi ise (peale mõne üksiku nt. ammoniaak), vaid kõigest kõrvaldavad neid verest. 37. Neerud. Kuseteed. Neerud on oakujulised, punakaspruunid eritusorganid, mis asuvad kõhuõõnes, kusjuures vasak neer asub paremast mõnevõrra tagapool ning on veidi väiksem paremast. Neerud kattuvad väliselt kiud- e. fibrooskihiga, mis patoloogiliselt muutumata neeru pinnalt on kergesti maharebitav (raskesti maharebitav fibrooskiht viitab probleemidele. Kiudkihnust väljaspool asetseb rasvkihn, mille ülesandeks on amortiseerida põrutusi. Mäletsejaliste vasaku neeru rasvkihn on täielikult ümbritsetud kõhukelmega. Neer koosneb neerukoorest ja kiirja ehitusega neerusäsist. Neeru ehituslikeks ja talitluslikkudeks elementideks on neerutorukesed, milles eristatavad kogumistorukesed kannavad uriini edasi. Kuseteed algavad neerukarikate ja neeruvaagnaga. Veisel avanevad neerukarikad peente varte abil kusejuhasse ilma laienenud osa – neeruvaagnat – moodustamata
Kops liigub rindkere seinte suunas iminapa põhimõttel. Õhk imetakse seetõttu kopsu. 70. Nimetada erituselundid: neerud, nahk (naha higinäärmed), kopsud, seedetrakt. 71. Kuseelundkonda kuuluvad: (Joonis 13) neerud, kusejuhad, kusepõis, kusiti. 72. Neeru asend, neeru ümbritsevad kihnud: (joonis 13) Neerud asetsevad kahel pool lülisammast viimaste rinnalülide ja esimeste nimmelülide kõrgusel. Neeru välispinna ehk ümbritsevad kihnud moodustavad: fibrooskihn; rasvkihn; neeru sidekirme hoiab neerusid paigal. 73. Neeru siseehitus: (joonis 13) neeru koor, neeru sambad, neeru säsipüramiidid, neeruvaagen. Neerust väljub kusejuha. Neeru sisenevad neeru arter ja neeru veen. 74. Nefroni ehitus, talitlus, arv: (joonis 13) nefron on neeru ehituslik-talitluslik ühik. Kummaski neerus on ~1 miljon nefronit (korraga töötab 1/3 nefronit, 2/3 on reservis). Nad asetsevad nii neeru koores kui säsis. Nefroni ülesandeks vere filtreerimine. Nefronid
Kõige rohkem on lipiide rasvkoes (kuni 90 %). · Lipiidid on rakumembraanide struktuurseks komponendiks. · Lipiidide energeetiline tähtsus seisneb selles, et nad kindlustavad 26 - 30 % kogu energiast, mida organism ööpäevas vajab. · Lipiidid täidavad tagavaratoitainete funktsiooni, mida organism kasutab siis, kui ta neid toiduga ei saa. Depoorasvana esineb nahaalune rasvkude, neere ümbritsev rasvkihn, rasvikud. · Lipiidid võtavad osa termoregulatsioonist, kaitsevad nahka kuivamise eest, kaitsevad organeid põrutuste eest. · Lipiidid on endogeense vee potentsiaalseks reserviks organismis ( 100 g rasva oksüdatsioonil tekib 107 g vett) · Lipiidid on küllastumatute rasvhapete allikaks. ,,Lipiidide" mõiste asemel mõistet ,,rasvad" ei ole õige kasutada, kuigi mõnikord seda tehakse. See pole korrektne. Lipiidid on lai üldmõiste
93. Kuseelundkonda kuuluvad organid. Neerud, kusejuhad, kusepõis, kusiti 94. Neeru asend, neeru ümbritsevad kihnud. · Neerud paiknevad kõhuõõne tagaseinal kahel pool lülisammast viimaste rinnalülide ja esimeste nimmelülide kõrgusel. NEERUD ON VERE FILTRID. · Neeru katab 3 kihnu: o Fibrooskihn kõige sisemine, sidekoeline o Rasvkihn keskmine kihn o Sidekirme kõige pealmine · Kihnud fikseerivad neeru oma kohale, samas on neil ka kitseülesanne. 95. Neeru välisehitus. Neerud on kumerad, (keskmiselt 150 g) Neerukoor, neerusäsi, suured neerukarikad, neeruvaagen, väikesed neerukarikad, neerusambad... Lülisambapoolset neeru süvendit nim neeruväratiks, mille kaudu suubub neeru neeruarter ning väljuvad neeruveen ja kusejuha.
STRUKTUURIÜHIKUD Fibrooskihn – capsula fibrosa - Nefron – neeru morfofunktsionaalne ühik - katab vahetult parenhüümi ja vooderdab neeruurget - Sagarik – lobulus - koheva seose tõttu on see normaalselt kergesti eemaldatav üks säsikaar + seda ümbritsev sõmerjas (koorjas) aine Rasvkihn – capsula adiposa - Sagar – lobus - ümbritseb neeru ja siseneb neeruurkesse püramiid koos ümbritseva koorega - tagapool tugevamalt arenenud - Segment – segmentum - aitab koos kõhupressi, veresoonte ja fastsiaga stabiliseerida neeru
kusiti urethra Neerud renes neer ren Neerud on punakaspruunid oakujulised paariselundid kaaluga ~150- 200 g, mis asetsevad kõhukelmetaguses ruumis kummalgi pool lülisammast nimmepiirkonnas. Parem neer asub 12. rinnalüli ja 1.-3. nimmelüli kõrgusel, vasak neer paikneb ühe lüli võrra kõrgemal. Neer on kaetud fibrooskihnuga, mida ümbritseb rasvkihn ja neerufastsia; nende abil kinnituvad neerud kõhuõõne tagaseinale. Neerul eristatakse ülemist ja alumist poolust, eesmist ja tagumist pinda, mediaalset ja lateraalset serva. Neeru mediaalse serva keskkohas on neeruvärat, mida läbivad kusejuha, neeruarter, neeruveen, närvid ja lümfisooned. Neeruvärat viib neerus olevasse süvendisse - neeruurkesse, kus asuvad neeruvaagen, suured ja väikesed neerukarikad. http://galileo.phys.virginia.edu/classes/304/kidney.gif
◦ Ajus võivad lipiidid moodustada poole organi kaalust ~50 %. ◦ Kõige rohkem on lipiide rasvkoes (kuni 90 %). ◦ Lipiidid on rakumembraanide struktuurseks komponendiks. Lipiidide energeetiline tähtsus seisneb selles, et nad kindlustavad 26-30% kogu energiast, mida organism ööpäevas vajab. ◦ Lipiidid täidavad tagavaratoitainete funktsiooni, mida organism kasutab siis, kui ta neid toiduga ei saa. Depoorasvana esineb nahaalune rasvkude, neere ümbritsev rasvkihn, rasvikud. LIPIIDIDE EHITUSÜKSUSED 1. Baasalkohol - aluseks estrilise ehituse tekkes. Kesksed baasalkoholid inimorganismis: ◦ glütserool – kolmevalentne alkohol, on baasalkoholiks triglütseriidides ja fosfolipiidides ◦ kolesterool – küllastamata tsükliline alkohol; baasalkoholiks tsüklilistes lipiidides, on inimorganismi steroolide tüüpesindaja ◦ sfingosiin - küllastamata aminoalkohol; baasalkoholiks mitmetes liitlipiidides - sfingolipiidides 2
Kuseelundite ülesandeks on uriini tekitamine ja eritamine. Kuseelundite hulka kuuluvad neerud, kusejuhad, kusepõis ja kusiti (mees- ja naiskusiti). Vahel liigitatakse kuseelundid ka kuseteede kaupa: alumised kuseteed moodustavad kusepõis ja kusiti ning ülemised kuseteed neeruvaagnad ja kusejuhad. 28. Neerude ehitus: Neerud on paarilised punakaspruunid oakujulised organid, mis paiknevad mõlemal pool lülisammast, alumise rinnalüli kõrgusel. Neer on kaetud fibrooskihnuga, mida ümbritseb rasvkihn ja neerufaasia – nende abil kinnituvad neerud kõhuõõne tagaseinale. Neer koosneb pindmiselt paiknevast koorollusest ja sisemiselt paiknevast säsiollusest. Neerude ülesanded: Kehavedelike tasakaalu tagamine organismis, Osmootse rõhu säilitamine, Happe-leelis tasakaalu regulatsioon, Jääkainete eemaldamine organismist, Bioloogiliselt aktiivsete ainete sekretsioon, Vereloome regulatsioon, Arteriaalse vererõhu regulatsioon 29. Kuseteed
NEERUTALITLUS JA KEHA HAPPE-LEELISE TASAKAAL Programm veterinaarmeditsiini üliõpilastele 1. Neerude ja kuseteede struktuur. Neere ümbritseb neerusidekirme, millele järgneb rasvkihn ja selle all fibrooskihn. Neeru parenhüüm koosneb koorest ja säsist. Neerukoor on jaotunud sagarikeks. Koores esinevad neerukehakesed. Neerukehakesed koosnevad glomeerulist (päsmakesest) ja seda ümbritsevast Bowmani kapslist (päsmakesekihn). Glomeeruli moodustavad arvukad verekapillaarid, millel on paks GBM. Glomeeruli ja Bowmani kapsli vahele jääb kihnu valendik, kuhu filtreeritakse esmasuriin. Glomeerulis on 2 tüüpi rakke (mõlemad kontaktis GBM-ga): endoteelirakud ja
Tähtsus hingamisel- 92. keskseinand- kopsudevaheline ruum seal asetsevad elundid, mis jäävad kahe kopsu vahele Elundid- süda, harkelund, suured veresooned, söögitoru, uitnärvid, aordi rinnaosa, rinnalümfijuha 93. kuseelundkonda kuuluvad organid- neerud, kusejuhad, kusepõis, kusiti 94. neer Asend- kõhuõõne tagaseinal kahel pool lülisammast viimaste rinnalülide ja esimeste nimmelülide kõrgusel Kihnud: 3: Fibrooskihn Rasvkihn Sidekirme 95. neeru välisehitus Kumer, oakujuline Lülisambapoolset neeru süvendit nim.neeruväratiks Pindmine osa-koor- u 0,5 cm neeru pinnal kihina Sisemine osa- säsi- mood. neerupüramiide 96. neeru siseehitus Neeruvärati kaudu suubub neeru neeruarter ja väljuvad neeruveen ja kusejuha Neeruurkes paikneb neeruvaagen koos suurte ja väikeste neerukarikatega Neeruvaagen mood. ahenedes kusejuha 97. nefron
Tähtsus hingamisel- 92. keskseinand- kopsudevaheline ruum seal asetsevad elundid, mis jäävad kahe kopsu vahele Elundid- süda, harkelund, suured veresooned, söögitoru, uitnärvid, aordi rinnaosa, rinnalümfijuha 93. kuseelundkonda kuuluvad organid- neerud, kusejuhad, kusepõis, kusiti 94. neer Asend- kõhuõõne tagaseinal kahel pool lülisammast viimaste rinnalülide ja esimeste nimmelülide kõrgusel Kihnud: 3: Fibrooskihn Rasvkihn Sidekirme 95. neeru välisehitus Kumer, oakujuline Lülisambapoolset neeru süvendit nim.neeruväratiks Pindmine osa-koor- u 0,5 cm neeru pinnal kihina Sisemine osa- säsi- mood. neerupüramiide 96. neeru siseehitus Neeruvärati kaudu suubub neeru neeruarter ja väljuvad neeruveen ja kusejuha Neeruurkes paikneb neeruvaagen koos suurte ja väikeste neerukarikatega Neeruvaagen mood. ahenedes kusejuha 97. nefron
tagavad füsioloogilisteks protsessideks kohase pH. Kusejuhad toimetavad uriini neerudest kusepõide. Kusepõis kogub uriini. Kusiti väljutab uriini kehast. Nefroloogia on neerudega tegelev meditsiiniharu, uroloogia tegeleb naise ja mehe kuseteede ning mehe suguteedega. Rändav neer kliiniline juhtum, mil neer on alla vajunud või ebapiisavalt kinnitunud. Esineb väga kõhnadel, järsult kaalu kaotanud või nõrga sidekoega inimestel, kelle neeru ümbritsevad koed, eriti rasvkihn ja sidekirme, on puudulikult arenenud ega kinnita neeru piisavalt kindlalt ümbritsevatele kudedele. 10 korda sagedasem naistel. Ohtlik, sest võib põhjustada kusejuha sulgust, valu ja uriinivoolu takistusi. Uriinivoolu takistus avaldab survet neerule ning kahjustab selle kudesid. Parenhüüm neerule eriomane kude. Neeru roll vere puhastamisel (intensiivne filtreerimine) eeldab rikkalikku verevarustust. Täiskasvanud inimese neerudest voolab minutis läbi 1200 ml verd
ja teised elundid. 95) Kuseelundkonda kuuluvad organid Neerud (2tk), kusejuhad (2), kusepõis, kusiti 96) Neeru asend, neeru ümbritsevad kihnud Neerud on oa kujulised, umbes 150g raskused paariselundid. Neerud asetsevad kõhuõõne tagaseinal kahel pool lülisammast viimaste rinna ja esimeste nimmelülide kõrgusel. Neeru katab 3 kihnu. Vahetult vastu neeru liibub sidekoeline fibrooskihn. Selle peale on rasvkihn (rasvapadjand kaitseb). Kolmas on neerusidekirme, mis kinnitab neerud kõhuõõne tagaseina külge ja asub rasvkihnu peal. Kihnud fikseerivad neerud oma kohale ja samas on neil kaitsefunktsioon. 97) Neeru välisehitus Lülisambapoolset neeru süvendit nim. neeruväratiks, mille kaudu suubub neeru neeruarter ning väljuvad neeruveen ja kusejuha
85) Nimetage erituselundid? Neerud, hingamiselundid (kopsud), seedetrakt, nahk 86) Kuseelundkonda kuuluvad organid? Neerud (2tk), kusejuhad (2), kusepõis, kusiti 87) Neeru asend, neeru ümbritsevad kihnud? Neerud on oa kujulised, umbes 150g raskused paariselundid. Neerud asetsevad kõhuõõne tagaseinal kahel pool lülisammast viimaste rinna ja esimeste nimmelülide kõrgusel. Neeru katab 3 kihnu. Vahetult vastu neeru liibub sidekoeline fibrooskihn. Selle peale on rasvkihn (rasvapadjand kaitseb). Kolmas on neerusidekirme, mis kinnitab neerud kõhuõõne tagaseina külge ja asub rasvkihnu 00peal. Kihnud fikseerivad neerud oma kohale ja samas on neil kaitsefunktsioon. 88) Neeru välisehitus? 47 89) Neeru siseehitus? Neerukoor läheb sammastena säsisse. Neeru säsipüramiid on suunatud neeru keskele kus asub neeruvaagen. Keskel on sapiline neeruvaagen. Sisse tulevad neeruarter ja
Kusiti kaudu väljutatakse kusepõiest uriin. Kusepõis ja kusejuha koosnevad 3 kestast (limas, lihas ja välimine kest). Kusepõie välimiseks kestaks on serooskest, kusejuhal adventitsiaalkest. Põie ja kusejuha limaskest on kaetud transitoorse epiteeliga, millele järgneb proopria ja submukoosa. Lihaskestal on kolm kihti (sisemine piki, välimine ringlihas ja välimine piki). 61. Neerude ehitus, neforni mõiste. Neeru ümbritseb neerusidekirme (fascia renalis), millele järgneb rasvkihn (capsula adiposa) ja selle all fibrooskihn (capsula fibrosa). Neeru parenhüüm koosneb koorest ja säsist. Neerukoor – cortex renis on jagunenud kooresagarikeks (lobuli corticales), millest igaüks koosneb kiirjast osast – pars radiata ja rullunud osast – pars convoluta.Koores esinevad neerukehakesed (corposcula renis). Neerukehakesed koosnevad arvukatest verekapillaaridest, mis moodustavad päsmakesi (glomeruli) ja ümbritsevast päsmakesekihnust
85) Nimetage erituselundid? Neerud, hingamiselundid (kopsud), seedetrakt, nahk 86) Kuseelundkonda kuuluvad organid? Neerud (2tk), kusejuhad (2), kusepõis, kusiti 87) Neeru asend, neeru ümbritsevad kihnud? Neerud on oa kujulised, umbes 150g raskused paariselundid. Neerud asetsevad kõhuõõne tagaseinal kahel pool lülisammast viimaste rinna ja esimeste nimmelülide kõrgusel. Neeru katab 3 kihnu. Vahetult vastu neeru liibub sidekoeline fibrooskihn. Selle peale on rasvkihn (rasvapadjand kaitseb). Kolmas on neerusidekirme, mis kinnitab neerud kõhuõõne tagaseina külge ja asub rasvkihnu 00peal. Kihnud fikseerivad neerud oma kohale ja samas on neil kaitsefunktsioon. 88) Neeru välisehitus? 47 89) Neeru siseehitus? Neerukoor läheb sammastena säsisse. Neeru säsipüramiid on suunatud neeru keskele kus asub neeruvaagen. Keskel on sapiline neeruvaagen. Sisse tulevad neeruarter ja
85) Nimetage erituselundid? Neerud, hingamiselundid (kopsud), seedetrakt, nahk 86) Kuseelundkonda kuuluvad organid? Neerud (2tk), kusejuhad (2), kusepõis, kusiti 87) Neeru asend, neeru ümbritsevad kihnud? Neerud on oa kujulised, umbes 150g raskused paariselundid. Neerud asetsevad kõhuõõne tagaseinal kahel pool lülisammast viimaste rinna ja esimeste nimmelülide kõrgusel. Neeru katab 3 kihnu. Vahetult vastu neeru liibub sidekoeline fibrooskihn. Selle peale on rasvkihn (rasvapadjand kaitseb). Kolmas on neerusidekirme, mis kinnitab neerud kõhuõõne tagaseina külge ja asub rasvkihnu peal. Kihnud fikseerivad neerud oma kohale ja sama son neil kaitsefunktsioon. 88) Neeru välisehitus? 47 89) Neeru siseehitus? Neerukoor läheb sammastena säsisse. Neeru säsipüramiid on suunatud neeru keskele kus asub neeruvaagen. Keskel on sapiline neeruvaagen. Sisse tulevad neeruarter ja
annaabi.ee 
