Kalkunilihast armastatakse enim kintsuliha, millest roogade tegemine on laialt levinud. Samuti kasutatakse üsna palju kalkuni poolkoibi ja -pooltiibu. Lisaks veel rinnafileed, mis on alati parim valik kaalujälgijatele (õrn- ja puhas tailiha, rasva alla 1%). Lamba vanusest sõltub ka rasva värvus. Tallede rasvakogumid on valged, vanade loomade rasv seevastu tugevalt kollaka varjundiga. Lamba rümba rasvasus võib kõikuda äärmusest äärmusesse on ilusaid väherasvaseid ja ka suure rasvakihiga kaetud loomi. Köögis sobib kasutada ennekõike väikese rasvakihiga liha. Mida vanema lamba lihaga on tegu, seda suurem tõenäosus, et selle rasvakihil on spetsiifiline villalõhna meenutav aroom. See ei tähenda aga liha sobimatust toiduks, sest lammastel on rasv kokku koondunud ning sidekoelise ümbrisega kaetud. Lihastelt saab kelmega ümbritsetud rasvakogumi alati kõrvaldada kas enne või pärast küpsetamist. Lamba rasv hangub jahtumisel kiiresti
ujujalad, mida ujurid vees ujudes üheaegselt järsult liigutavad. Ujurite tundlad on pikad ja niitjad. Hingamiseks tõstavad ujurid tagakeha tipu veest välja ning koguvad kattetiibade alla õhuvaru. Sinna avanevad ka õhutorude avad ning vees olles saab ujur hingata. Enamus ujureid on röövtoidulised, vaid vähesed söövad vetikaid. Nad rebivad haukamissuistega saagi tükkideks ning neelavad alla. Ujurite keha on kaetud õhukese rasvakihiga, mistõttu veest väljaroninud mardikas on kuiv ja võib peagi lennata. Vastsed Ujurlaste vastsed elavad vees. Vastsetel on sooleväline seedimine. Nende teravate ja pikkade mõõkjate lõugade sees on kanal, mis viib suuõõnde. Vastne laseb saagi kehasse seedemahlad ning imeb hiljem poolseeditud toitu. Suuremate ujurite vastsed võivad isegi konnakulleseid süüa. Nukkumiseks tulevad vastsed kuivale. Vastne kaevab mudasse koopa ja nukkub. Talvitub tavaliselt valmik, kes läheb kevadel vette
Kääbuspingviinid, Aafrika pingviinid elavad soojas Adeelia pingviinid on kõige arvukam pingviiniliik Keiserpingviin Kääbuspingviin Pingviinilised on… ... ülihästi kohanenud vee-eluga ja külmaga ... voolujoonelise kehaga, mida katavad soomusjad kattesuled, mille all on paks udusule kiht ... sarnase välimusega: seljasulestik on must, kõhusulestik valge … täiskasvanuna kuni 7 cm paksuse alusnaha rasvakihiga … väga seltsivad, nad elavad suurtes kolooniates (kuni miljon isendit) Liikumine Maismaal paterdavad taarudes Tihti komistavad, kuid olles sellega harjunud, viskavad nad end kõhuli, et liuelda Ujumiseks on nende tiivad loivakujulised Tugevad jalad ja väike saba on tüüriks Head sukeldujad (45 m) Ujumise kiirus kuni 40 km/h Jääle tagasi saamiseks viskuvad nad suure kiiruse pealt veest välja ja maanduvad jääserval
Veresooned Neerud on erituselundid, mis tagavad uriini Kusejuhad moodustamise ning reguleerivad organismis vee, soolade ja teiste Kusepõis ainete sisaldus. Neeru läbilõige · Paarilised, oakujulised 10 cm pikkused · Ümbritsetud rasvakihiga (kait põrutuste eest) Uriini teke algab neerukehakestes · Neerud koosnevad suurest hulgast üksistest, mida nim nefroniteks Nefronid Arter · Neerudes on ligi miljoni jagu Veen mikroskoopilisi filtreerivaid moodustisi mida nimetatakse nefroniteks. nefroniteks Verekapillaarid · Nefronis on väike karikakujuline neerukehake, neerukehake mille keskel on üksteise ümber keerdunud
maitset. Tallede liha on heledama roosa värvusega, vanemate loomade liha oluliselt tumedam, isegi tumepunase tooniga. Talleliha jaguneb omakorda vanusest ja söödast piimatallede (toitunud vaid emapiimast) ja nuumtallede omaks. Lamba vanusest sõltub ka rasva värvus. Tallede rasvakogumid on valged, vanade loomade rasv seevastu tugevalt kollaka varjundiga. Lamba rümba rasvasus võib kõikuda äärmusest äärmusesse on ilusaid väherasvaseid ja ka suure rasvakihiga kaetud loomi. Köögis sobib kasutada ennekõike väikese rasvakihiga liha.Mida vanema lamba lihaga on tegu, seda suurem tõenäosus, et selle rasvakihil on spetsiifiline villalõhna meenutav aroom. See ei tähenda aga liha sobimatust toiduks, sest lammastel on rasv kokku koondunud ning sidekoelise ümbrisega kaetud. Lihastelt saab kelmega ümbritsetud rasvakogumi alati kõrvaldada kas enne või pärast küpsetamist. Lamba rasv hangub jahtumisel kiiresti see on ka põhjus, miks neid
vilikondi ehk käbisid, millest seemned olid ammu tuulde lennanud, pidi see tähendama ikaldust. Siit nimetus näljaurvad. Värviandja ja toidunõude materjal. Lepakäbidega värviti vanasti pühademune. Selleks lõigati lepakäbid kääridega peeneks ning mähiti koos riidega munade ümber. Pärast keetmist pesti munad kohe värvipurust puhtaks, et see ei kuivaks koore külge kinni. Kõige lõpuks anti pruunidele munadele ilus läige, tõmmates need üle õhukese rasvakihiga. Aasta puu EL 02/2004 Urmas Kokassaar Marika Almar
11. Nimeta neeruelundkonna elundid, nende ülesanded. Neeruelundkond: Neerud: reguleerivad vee ja soolade sisaldust organismis, moodustavad uriini Kusejuhad: juhivad uriini kusepõide Kusepõis:kogub ja väljutab uriini kusiti kaudu 12. Kirjelda neere ja nende ehitust. Neerude ehitus: koosnevad veresoontest:neeruarterid ja -veenid,kapillaarid nefronitest Kuju: paarilised, oakujulised,10cm pikkused, ümbritsetud rasvakihiga(kaitse) Paiknevad: kõhuõõne ülemises osas,selgmiselt,teine teasel pool selgroogu 13. Kuidas tekib uriin? 14. Mis on erituselundkonna ülesandeks? 15. Mis on sülg, maomahl, soolenõre, sapp, pepsiin, amülaas, lipaas, uriin, higi, veresuhkur, soolehatud, sapipõis.
vitamiinidega ja aitavad vältida tõvestavate bakterite kinnitumist soolestiku seinale ERITUSELUNDID: Kopsud: süsihappegaasi ja veeauru eemaldamine Neeru: liigse vee eemaldamine, reguleerivad vee, mineraalsoolade sisaldust organismis nahk higiga vee eritamine soolestiku kaudu eemaldatakse koos seedimatute toiduosistega ka vett Neerud: · nimmepiirkonnas roiete all kahel pool selgroogu kõhuõõne tagaosas · Oakujulised · ümbritsetud rasvakihiga, mis hoiab paigal, pole kuhugi kinnitatud, ripuvad veresoonte ja närvide küljes · eritiseks on uriin, ülesandeks vedelate mürkainete välja viimine · hoiavad veebilanssi tasakaalus · aitavad säilitada vere keemilist koostist · filtreeriv jääkained ja vett verest Uriini teke: Arterid suunduvad neerukehakestesse ja hargnevad järsult. Seetõttu surutakse veres olev vedelik koos seal lahustunud ainetega neerukehakestesse. Moodustub esmane uriin, mis
Kalad on ka põhitoiduks veelindudele ,kes suvekuudel saarte rannakaljudel pesitsevad. Kalad ja vaalad saavad toitu planktonist, mille moodustavad mikroskoopilised vetikad ja veeloomad. Antarktika ranniku lähedal pesitsevad kinnisjääl keiserpingviinid. Adeeliapingviinid ehitavad kividest pesad jääst ja lumest vabadele pindadele. Linnustikku esindavad 18 pingviiniliiki. Seal leidub jääkaru, kelle keha katab valge karvkate ning paksu rasvakihiga hülged ja küürvaalad.. Olemasolevad loomad moodustavad omavahel toiduahela. Antarktika meredes elavad vaalad, kes toituvad väikestest vähilistest krillidest. Lõunaookeani kalad on erakordselt hästi kohastunud eluga jääkülmas vees ning suudavad palju tõhusamalt energiat kasutada, kui soojemate vete liigid. Igatahes on nende elutegevus kõige aktiivsem väga kitsas temperatuurivahemikus, sageli veidi alla null kraadi juures
Talleliha on õrnem, pehmem ja hõrgum kui lambaliha. Samuti pole sellel nii tugevat lambalihale iseloomulikku maitset. Tallede liha on heledama roosa värvusega, vanemate loomade liha oluliselt tumedam, isegi tumepunase tooniga. Lamba vanusest sõltub ka rasva värvus. Tallede rasvakogumid on valged, vanade loomade rasv seevastu tugevalt kollaka varjundiga. Lamba rümba rasvasus võib kõikuda äärmusest äärmusesse on ilusaid väherasvaseid ja ka suure rasvakihiga kaetud loomi. Köögis sobib kasutada ennekõike väikese rasvakihiga liha. Mida vanema lamba lihaga on tegu, seda suurem tõenäosus, et selle rasvakihil on spetsiifiline villalõhna meenutav aroom. See ei tähenda aga liha sobimatust toiduks, sest lammastel on rasv kokku koondunud ning sidekoelise ümbrisega kaetud. Lihastelt saab kelmega ümbritsetud rasvakogumi alati kõrvaldada kas enne või pärast küpsetamist. Lamba rasv hangub jahtumisel kiiresti see on ka põhjus,
rasvaladestust. 1 punkti (väga lahja) nimmelüli ogajätked ja roidejätked tuntavad väga teravatena. Sõrmi on väga kerge lükata roidejätkete alla ning iga jätke tipp on kergesti tuntav. Lihassilm on õhuke, rasvaladestus puudub. 2 punkti (lahja) nimmelüli ogajätked tuntavad mitte eriti teravatena, üksikuid ogajätkeid on tunda kurdudena. Roidejätked tuntavad ümaratena, kuid sõrmi on võimalik suruda roidejätkete alla. Lihassilm on tagasihoidlik ja kaetud õhukese rasvakihiga. 3 punkti (hea toitumus) nimmelüli ogajätked ja roidejätked tuntavad ümaratena, luud on tunda vaid tugevamal vajutusel. Sõrmed tungivad roidejätkete alla vaid tugeval surumisel. Lihassilm on hästi tuntav, rasvakiht mõõdukas. 4 punkti (rasvane) nimmelüli ogajätked tuntavad joonena, roidejätked kompimisel mittetuntavad. Lihassilm hästi tuntav, kaetud paksu rasvakihiga. 5 punkti (väga rasvunud) nimmelüli ogajätked ja roidejätked pole tuntavad isegi tugeval surumisel
Talleliha on õrnem, pehmem ja hõrgum kui lambaliha. Samuti pole sellel nii tugevat lambalihale iseloomulikku maitset. Tallede liha on heledama roosa värvusega, vanemate loomade liha oluliselt tumedam, isegi tumepunase tooniga. Lamba vanusest sõltub ka rasva värvus. Tallede rasvakogumid on valged, vanade loomade rasv seevastu tugevalt kollaka varjundiga. Lamba rümba rasvasus võib kõikuda äärmusest äärmusesse on ilusaid väherasvaseid ja ka suure rasvakihiga kaetud loomi. Köögis sobib kasutada ennekõike väikese rasvakihiga liha. Mida vanema lamba lihaga on tegu, seda suurem tõenäosus, et selle rasvakihil on spetsiifiline villalõhna meenutav aroom. See ei tähenda aga liha sobimatust toiduks, sest lammastel on rasv kokku koondunud ning sidekoelise ümbrisega kaetud. Lihastelt saab kelmega ümbritsetud rasvakogumi alati kõrvaldada kas enne või pärast küpsetamist. Lamba rasv hangub jahtumisel
Talleliha on õrnem, pehmem ja hõrgum kui lambaliha. Samuti pole sellel nii tugevat lambalihale iseloomulikku maitset. Tallede liha on heledama roosa värvusega, vanemate loomade liha oluliselt tumedam, isegi tumepunase tooniga. Lamba vanusest sõltub ka rasva värvus. Tallede rasvakogumid on valged, vanade loomade rasv seevastu tugevalt kollaka varjundiga. Lamba rümba rasvasus võib kõikuda äärmusest äärmusesse on ilusaid väherasvaseid ja ka suure rasvakihiga kaetud loomi. Köögis sobib kasutada ennekõike väikese rasvakihiga liha. Mida vanema lamba lihaga on tegu, seda suurem tõenäosus, et selle rasvakihil on spetsiifiline villalõhna meenutav aroom. See ei tähenda aga liha sobimatust toiduks, sest lammastel on rasv kokku koondunud ning sidekoelise ümbrisega kaetud. Lihastelt saab kelmega ümbritsetud rasvakogumi alati kõrvaldada kas enne või pärast küpsetamist. Lamba rasv hangub jahtumisel kiiresti see on ka põhjus, miks neid
Suposiitide jagunemine vastavalt manustamisele: 1) Rektaalsuposiit on kujult koonuse, teritatud otsaga silindri või torpeedokujuline; pikkus 2,5 4 cm, kaal 1,1 4 g, manustatakse ainult pärasoolde. 2) Vaginaalsuposiit ehk gloobul, need on kujult ümmargused, keraja või munaja kujuga, kaaluvad 1,5 6g. 3) (Pressitud suposiit valmistatakse granuleeritud pulbritest rõhu all matriitsides, pealt kaetakse õhukese rasvakihiga.) 4) (Kahekihiline suposiit, selle pindmises kihis on madalama temperatuuriga aine, mis avaldab lokaalset toimet ja suposiidi südamik avaldab resorptiivset toimet.) 23. Nõuded aerosoolide säilitamisele? Ravimi ballooni ei tohi avada, hoida otsese päikesevalguse ja külmumise eest, ravimi ballooni ei tohi põletada, hoida eemal lahtisest tulest. 24. Milliseid ravimvorme ei valmistata tööstuslikult? Osad pulbrid,lahused, mikstuurid ja tinktuurid
. Toatemperatuuril on tahke, kehatemperatuuril sulav/lahustuv ravimvorm. Suposiitide jagunemine vastavalt manustamisele: 1.Rektaalsuposiit on kujult koonuse, teritatud otsaga silindri või torpeedokujuline; pikkus 2,5 4 cm, kaal 1,1 4 g, manustatakse ainult pärasoolde. 2.Vaginaalsuposiit ehk gloobul, need on kujult ümmargused, keraja või munaja kujuga, kaaluvad 1,5 6g. 3.(Pressitud suposiit valmistatakse granuleeritud pulbritest rõhu all matriitsides, pealt kaetakse õhukese rasvakihiga.) 4.(Kahekihiline suposiit, selle pindmises kihis on madalama temperatuuriga aine, mis avaldab lokaalset toimet ja suposiidi südamik avaldab resorptiivset toimet.) 43. Milliseid ravimvorme on võimalik manustada rektaalselt? Pulbrid, kapslid, tabletid, drazeed, graanulid, spansulid, ravimpliiatsid, lahused, leotised ja keedised, ravimteed, tinktuurid, mikstuurid, ekstraktid, tilgad. 44. Millised on rektaalse manustamise eelised võrreldes peroraalse manustamisega? Täpsem doseering
Valiku tunnus noorlammastel: Lihaks Karjatäienduseks Kasvatatakse 6-7 kuu vanuseks, Utt-talled paaritatakse: kui kehamass on 40-45 kg. 1) ̴̴̴10-12 kuu vanuses 2) 18 kuu vanuses 8) Tiinete ja imetavate uttede söötmine. 0 punkti (kurtunud) – äärmiselt nälginud loom, võimatu tunda lihastust ja rasvaladestust. 1 punkt (väga lahja) – rasvaladestus puudub. 2 punkti (lahja) – õhukese rasvakihiga. 3 punkti (hea toitumus) – nimmelüli ogajätked ja roidejätked on ümarad, tuntavad tasastena, need on tunda vaid tugevamai vajutusel. Sõrmed tungivad roidejätkete alla vaid tugeval surumisel. Lihassilm on hästi tuntav, rasvakiht mõõdukas. 4 punkti (rasvunud) – paksu rasvakihiga. 5 punkti (väga rasvunud) – väga paksu rasvakihiga. Tiinusperioodil peaks olema uttede söötmine sellisel tasemel, mis tagaks uttedele hea toitumuse
Sõrmi on väga kerge lükata roidejätkete alla ning iga jätke tipp on kergesti tuntav. Lihassilm on õhuke, rasvaladestus puudub. · 2 punkti (lahja) nimmelüli ogajätked tuntavad mitte eriti teravatena, üksikuid ogajätkeid on tunda kurdudena. Roidejätked tuntavad ümaratena, kuid sõrmi on võimalik suruda roidejätkete alla. Lihassilm on tagasihoidlik ja kaetud õhukese rasvakihiga. · 3 punkti (hea toitumus) nimmelüli ogajätked ja roidejätked tuntavad ümaratena, luud on tunda vaid tugevamal vajutusel. Sõrmed tungivad roidejätkete alla vaid tugeval surumisel. Lihassilm on hästi tuntav, rasvakiht mõõdukas. · 4 punkti (rasvane) nimmelüli ogajätked tuntavad joonena, roidejätked kompimisel mittetuntavad. Lihassilm hästi tuntav, kaetud paksu rasvakihiga.
1 punkti (väga lahja) nimmelüli ogajätked ja roidejätked tuntavad väga teravatena. Sõrmi on väga kerge lükata roidejätkete alla ning iga jätke tipp on kergesti tuntav. Lihassilm on õhuke, rasvaladestus puudub. 2 punkti (lahja) nimmelüli ogajätked tuntavad mitte eriti teravatena, üksikuid ogajätkeid on tunda kurdudena. Roidejätked tuntavad ümaratena, kuid sõrmi on võimalik suruda roidejätkete alla. Lihassilm on tagasihoidlik ja kaetud õhukese rasvakihiga. 3 punkti (hea toitumus) nimmelüli ogajätked ja roidejätked tuntavad ümaratena, luud on tunda vaid tugevamal vajutusel. Sõrmed tungivad roidejätkete alla vaid tugeval surumisel. Lihassilm on hästi tuntav, rasvakiht mõõdukas. 18 4 punkti (rasvane) nimmelüli ogajätked tuntavad joonena, roidejätked kompimisel mittetuntavad. Lihassilm hästi tuntav, kaetud paksu rasvakihiga.
tagaosal ja abapiirkonnas on näha rasvaladestused, külgedel ja seljapiirkonnas on rasvakihi paksus 11,5 cm 4 (Kõrge) Rümba reiepiirkond on peaaegu täielikult kaetud rasvkoega, nii et rasvanöörid pole enam selgelt eristatavad, rinnaõõnes võivad lihased ribide vahel olla rasvaga kaetud; rümba välispinnal, saba- ja ristluupiirkonnas, külgedel ja seljaosal on rasvaladestuse paksus üle 2 cm, abapiirkond on täielikult paksu rasvakihiga kaetud 5 (Väga kõrge) Tagaosa on peaaegu täiesti rasvakihiga kaetud, nii et rasvaladestus ei ole enam selgesti nähtav, rinnaõõnes on lihased ribide vahel rasvaga kaetud; rümba välispinnal saba-, nimme-, selja- ja abapiirkonnas ning külgedel on rasvaladestuse paksus kohati üle 45 cm Lambarümpade klassifitseerimine Lambarümbad jaotatakse kahte kategooriasse: · alla 12-kuuliste lammaste (e tallede) rümbad, · muude lammaste rümbad.
Neil on roiete püstise asetuse tõttu lühem rinnakorv. Kael, pea ja kere on suhteliselt lühikesed, jalad madalad. Seedetüüpi on lihaveised. Lihaveised on ristkülikukujulise kehaehitusega. P. Kulesovi klassifikatsiooni järgi on veistel kolm põhilist konstitutsioonitüüpi. Piimaveiste tüübil (õrn-tihe) on õhuke nahk, kerge luustik, nõrgalt arenenud lihastik ning hästi arenenud seedeaparaat ja kopsud. Lihaveiste tüübil (õrn-kohev) on tugevasti arenenud side- ja rasvakihiga kohev nahk, rikkalike rasvakihtidega mahukas lihastik ning peen luustik. Kopsud ja seedeelundid on väiksemad kui piimatüübil ning piimanäärmed on nõrgalt arenenud. Tööveise tüübil (toores-tihe) on tugevasti arenenud nahk ja luustik. Lihastik on mõõdukalt arenenud, nahaalune kiht õhuke. VARAVALMIVUS JA KASUTUSIGA Varavalmivuse all mõistetakse loomade omadust areneda ja kasvada kiiremini, kui sellele liigile omane
libiseks, ja jälgib sentimeetri skaalat. Kõige suurem mõõt skaalal on diastantia cristarum. 3. Distantia trochanterica on vahemaa reieluude suurte pöörate vahel, tavaliselt 30- 31cm. Jäädes samasse asendisse, viib ämmaemand vaagnamõõtja nupud üle reie välimisele pinnale, kompleb nimetissõrmega suuri pöörlaid ühel ja teisel pool ning surub vaagnamõõtja nupud tihedasti nende vastu. Paksu nahaaluse rasvakihiga naistel ei ole kerge suuri pöörlaid kombelda. Sellisel juhul lastakse naist liigutada algul ühte, siis teist jalga ning püütakse samaaegselt sõrmedega kombelda pöörlate, mis jala liigutamise puhul on selgemini tuntav. Kõik need kolm mõõtu iseloomustavad vaagna ristiläbimõõtu. Vaagna otsemõõtmetes, eriti väikese vaagna sissekäigu otsemõõtmes orienteerumiseks määratakse väline otsemõõde. Selleks lastakse naisel pöörduda
annaabi.ee 
