Kiviõli I Keskkool NAFTA Referaat Koostaja: Elina Sergunina XI klass Kiviõli 2009 Nafta -on looduslik maakoores leiduv peamiselt vedelate süsivesinike segu. Ajalugu Nafta esmakasutamise au omistatakse sumeritele. Väga ammu tunti naftat ka Hiinas ja osati sellest petrooleumi saada. Viimast kasutati lambiõlina, ravimina ja vahest kõige enam sõjapidamiseks. Sedamööda, kuidas arenes nafta töötlemise tehnoloogia ja kasvas nõudlus energiaallikate järele, hakati üha enam täiustama ka nafta saamisviise. Et maapinnale imbunud naftast ei piisanud isegi meie kaugetele eelkäijatele, ehitati esimesed puutornid Hiinas juba meie ajaarvamise alguseks. Enam- vähem tänapäevane nafta puutorn lasti käiku USA-s Pennsylvanias 1855. a. Koos nafta tootm...
Referaat: NAFTA JA SELLE PRODUKTIDE VÕIDUKÄIK LÄBI AJALOO Maarja Janson Parksepa Keskkool 11d klass 2007 Koostis Nafta on looduslik maakoores leiduv peamiselt vedelate süsivesinike segu. Nafta koosneb põhiliselt süsinikust (82...87%), vesinikust (12...15%), väävlist (1,5%), lämmastikust (0,5%) ning hapnikust (0,5%). Hoolimata sellest, et elemendiline koostis on naftal suhteliselt lihtne, on molekulaarne koostis väga keerukas. Peamised naftat moodustavad ühendid jaotatakse kolmeks: parafiinid, nafteenid ning aromaatsed ühendid. Parafiinide ehk alkaanide keemiline valem on CnH2n+2. Nende keemistemperatuur on 40...200°C. Nad on nafta peamised koostisosad. Nafteenide keemiline valem on CnH2n. Nad on raskemad ning keerukama struktuuriga kui parafiinid. Nende hulka kuulub ka asfalt. Aromaatsed ühendid on keemilise valemiga CnH2n-6. Nende hulka...
Mis juhtuks minuga, kui homme lõppeks nafta? Nafta on looduslik maakoores leiduv peamiselt vedelate süsivesinike segu ning üks olulisemaid maavarasid. Teda kasutatakse peamiselt kütuse ning keemiatööstuse toorainena. Nafta tähtsust tänapäeva majandusele on raske ülehinnata. Nafta hinnast sõltuvad enamike teiste kaupade hinnad. Suurimad naftatootjad on Saudi Araabia, Venemaa ning Ameerika Ühendriigid. Enamike andmete kohaselt oleme just hetkel nafta tootmise ja tarbimise tipus. Aina enam on kõneaineks tulnud mõiste Peak Oil ehk naftatipp. See märgistab punkti naftatootmiskõveral, millest alates tootmine enam suureneda ei saa, vaid hakkab vaatamata suurele nõudlusele hoopiski vähenema. Põhjuseks - maailma naftavarude lõppemine. Mõni barrel naftat päevas tekib maapõues ikka, kuid välja pumbatakse aga üle 80 miljoni barreli päevas. Eestit läbiva naftakoguse tarbib maailm ära umbes päeva ja poolega. Kui algaks langus naftatootmises, siis...
Kaevandused ja keskkonnaohutus. Põltsamaa ametikool Maksim Pispanen E1 Juhendaja:Elle Kohv Kaevandused: Kaevandus ehk allmaakaevandus on koht, kus maavarade kaevandamine toimub maa all. Karjääriga võrreldes on kaevanduse pindala väiksem ja sügavus on suurem (kuni 4 km).Maa alt kaevandatakse tavaliselt kivisütt (kivisöekaevandus), põlevkivi (põlevkivikaevandus), kulda (kullakaevandus), soola (soolakaevandus), teemanti (teemandikaevandus), vaske (vasekaevandus), väävlit (väävlikaevandus) jt.Eestis on põlevkivikaevandused, nendest tegutsevad Estonia kaevandus ja Viru kaevandus Ida-Virumaal.Kohtla-Nõmmel on Kohtla Kaevanduspark-muuseum. Põlevkivi kaevandus Põlevkivi on kerogeeni sisaldav peenkihiline musta või pruuni värvi settekivim. Põlevkivi koosneb mittetäielikult lagunenud org...
Märjamaa Gümnaasium Referaat Nafta Koostaja: Marii-Heleen Raidmets Märjamaa 2013 1 Sisukord 2 Nafta 1)Mis on nafta? Nafta on looduslik maakoores leiduv peamiselt vedelate süsivesinike segu. Nafta on looduslik maakoores leiduv peamiselt vedelate süsivesinike segu. KOOSTIS põhiliselt süsinik (82.87%) vesinik (12.15%) väävel (1,5%) lämmastik (0,5%) hapnik (0,5%) 1.1Kütused: · Bensiin- on peamiselt mootorikütusena kasutatav kergetesüsivesinike segu keeb temperatuurivahemikus 30200°C, kergesti süttiv, enamasti värvusetu vedelik. Saadakse peamiselt nafta töötlemisel. · Diisel- Diiselkütus on hele , kollaka värvusega , veidi õline vedelik. Diislikütust saadakse mitme nafta segamisel teatud vahekorraga. Diislikütused koosnevad põhiliselt küllastunud süsivesinikest(alkaanid ja tsükl...
Luunja Keskkool Nafta Marek Sarov 2012 Nafta on looduslik maakoores leiduv peamiselt vedelate süsivesinike segu. Nafta koosneb põhiliselt süsinikust (82...87%), vesinikust (12...15%), väävlist (1,5%), lämmastikust (0,5%) ning hapnikust (0,5%). Peamised naftat moodustavad ühendid jaotatakse kolmeks: parafiinid (kuni 60%), nafteenid (kuni 30%) ning aromaatsed ühendid (enamasti üle 10%). Parafiinide ehk alkaanide keemiline valem on CnH2n+2. Nende keemistemperatuur on 40...200°C. Nad on nafta peamised koostisosad. Aromaatsed ühendid on keemilise valemiga CnH2n-6. Nende hulka kuulub näiteks benseen. Aromaatsed ühendid kuuluvad küll alati nafta koostisse, kuid enamasti moodustavad sellest suhteliselt väiksema osa. Peale süsiniku ja vesiniku sisaldab nafta ka lisanditena väävlit, hapnikku, lämmastikku, lisaks pisut metalle ning mittetäielikult lagunenud ...
NAFTA Ajalugu Nafta esmakasutamise au omistatakse sumeritele. Väga ammu tunti naftat ka Hiinas ja osati sellest petrooleumi saada. Viimast kasutati lambiõlina, ravimina ja vahest kõige enam sõjapidamiseks. Sedamööda, kuidas arenes nafta töötlemise tehnoloogia ja kasvas nõudlus energiaallikate järele, hakati üha enam täiustama ka nafta saamisviise. Et maapinnale imbunud naftast ei piisanud isegi meie kaugetele eelkäijatele, ehitati esimesed puurtornid Hiinas juba meie ajaarvamise alguseks. Enam-vähem tänapäevane naftapuutorn lasti käiku USA-s Pennsylvanias 1855. aastal. Koos nafta tootmise kasvuga arenes ka nafta töötlemine. Sõiduauto Ford esimene, 1892. aastal loodud mudel tarbis kütusena juba bensiini või piiritust. Aastast 1920 on aga Ameerika Ühendriikides bensiin ametlik autokütus. Naftale on raske leida võrdset. Pole sugugi juhus, et kasutame seda niihästi veokite, lennukite ja autode käivi...
Nafta Koostaja: Britmarii Kroon 7.klass Laagri Kool Õpetaja: Kairi Vahtramäe Tallinn 2006 Sisukord: Sissejuhatus ................................................................ lk3 Sisu ............................................................................. lk4-7 Sõnaseletus ................................................................. lk8 Kokkuvõte .................................................................. lk9 Kasutatud kirjandus .................................................... lk10 Sissejuhatus Valisin selle teema, kuna sellest ma veel eriti ei tea. Loodan uusi teadmisi saada, kuidas naftat kasutatakse, selle valemeid, selle koostisosi jne. Kuna hiljuti oli Eestis ka üks nafta õnnetus, siis tahan rohkem sellest teda, se...
Tiitelleht 2 Nafta.............................................................................................................................4 Ajalugu.........................................................................................................................4 Nafta tekkimine............................................................................................................4 Nafta töötlemine...........................................................................................................5 Kasutus.........................................................................................................................5 Nafta lõppemine...........................................................................................................5 Suurimad nafta tootjad.................................................................................................6 Kasutatud materjalid...............................
Taavi Ragul AT109 Sissejuhatus Nafta on looduslik maavara. Ta on peamiselt vedelate süsivesinike segu. Koostis Nafta koosneb: 1) Süsinikust - 82-87% 2) Vesinikust 12-15% 3) Väävlist 1,5% 4) Lämmastikust 0,5% 5) Hapnikust 0,5% Ühendid Nafta koosneb peamiselt 3-st ühendist: 1) Nafteenidest 2) Parafiinidest 3) Aromaatsetest ühenditest Nafteenid Nafteenide valem on: CnH2n Nafteenid on oluliselt raskemad ja ka keerukama struktuuriga kui parafiinid. Nafteenide hulka kuulub asfalt. Parafiinid Parafiinide e alkeenide valem : CnH2n+2 Parafiinid on nafta peamiseks koostisosaks Nende keemistemperatuur on 40-200°C Aromaatsed ühendid Aromaatsete ühendite valem on : CnH2n-6 Aromaatsed ühendid moodustavad nagfta koostisest väikese osa Aromaatsete ühendite hulka kuulub nt benseen. Nafta omadused Nafta on väga tuleohtlik. Nafta erikaal on väiksem vee omast. Nafta on ma...
Märjamaa Gümnaasium Keemia Nafta Koostaja: Jaagup Laaser 2013 Nafta on looduslik maakoores leiduv peamiselt vedelate süsivesinike segu. Nafta koosneb põhiliselt süsinikust (82...87%), vesinikust (12...15%), väävlist (1,5%), lämmastikust (0,5%) ning hapnikust (0,5% Nafta eeltöötlust alustatakse nafta setitamisest, mille tulemusena eraldatakse, temast vesi ja mineraalained - savi, liiv, lubjakivi jm. Järgneb lihtne füüsikaline eraldusprotsess, mida kutsutakse destillatsiooniks. Naftast saadavad kütused on: bensiin, diisel, petrooleum, reaktiivkütus ja gaasiõli Eri maardlatest ammutatud naftal võib olla väga erinev koostis ning sellest tulenevalt ka erinevad omadused. Nafta on väga tuleohtlik. ...
NAFTA Juhendaja: Urmas Lekk Koostaja: Jessica Jakobson Mis on nafta? Nafta on looduslik maakoores leiduv peamiselt vedelate süsivesinike segu. KOOSTIS põhiliselt süsinik (82...87%) vesinik (12...15%) väävel (1,5%) lämmastik (0,5%) hapnik (0,5%) Peale süsiniku ja vesiniku sisaldab nafta ka lisanditena väävlit, hapnikku, lämmastikku, lisaks pisut metalle ning mittetäielikult lagunenud orgaanilist ainet. Naftat moodustavad ühendid jaotatakse kolmeks: parafiinid (kuni 60%) nafteenid (kuni 30%) aromaatsed ühendid (enamasti üle 10%) OMADUSED Eri maardlatest ammutatud naftal võib olla väga erinev koostis ning sellest tulenevalt ka erinevad omadused. Nafta on väga tuleohtlik Raske nafta ( tihedus alla 20) ; keskmine nafta ( tihedus 20-25) ; kerge nafta ( tihedus üle 25) värvus ulatub peaaegu värvitust kuni mustani (enamasti pruuinikas) TEKE Nafta on tekkinud mittetäielikult lagunenud o...
Nafta saaduste kasutamine Naftasaadused ● Bensiin ● Asfalt ● Diislikütus ● Jääkõli ● Parafiin ● Rafineeritud õli ● Raske nafta Asfalt Asfalt on musta või pruuni värvi viskoosne, peamiselt süsivesinikest koosnev looduslikult esinev aine. Asfalti leidub looduses peamiselt nafta muundumise saadusena. Asfalti kasutatakse teede ehitamisel. Bensiin Bensiin on vedelik, mis koosneb kergete süsivesinike segust. Bensiini kasutatakse enamasti mootorikütusena. Bensiin on kergesti süttiv, enamasti värvusetu vedelik. Diislikütus Diislikütus on peamiselt mootorikütusena kasutatav süsivesinike segu. Diislikütus saadakse nafta töötlemisel. Parafiin Parafiin on naftast eralduv värvitu vahataoline saadus. Parafiinist valmistatakse küünlaid. AITÄH!
Nafta ammutamise, transportimise ja kasutamisega seotud keskkonna ja sotsiaalsed probleemid Naftat ammutatakse kõige rohkem Saudi Araabiast ning sellele järgnevad Ameerika Ühendriigid ja Venemaa, kuid naftat ammutatakse ka Iraanist, Venemaalt, Venezuelast, Mehhikost, Hiinast, Norrast, Suurbritanniast ja paljudest teistest riikidest. Naftat on võimalik ammutada nii maalt kui merelt. Merel asuvad enamasti naftaplatvormid, kuid võivad olla ka veealused platvormid, maal asuvad maismaa puuraugud. Suurim nafta ammutamisega kaasneb keskkonna probleem on reostus, nafta platvormidele võivad tekkida plahvatused või puuraugud võivad lekkida, nafta lekkimine põhjustab merevee või maismaa reostust, mida on raske ning kulukas eemaldada. Kõik riigid soovivad endale oma nafta varusid, et nendega rahuldada oma riiki või teenida sellega raha. Uute nafta leiukohtade leidmine tekitab eriti just suurriikides soovi neid oma ...
Alkaanid on niisugused süsiniku ja vesiniku ühendid, mille molekulides süsiniku aatomid on omavahel seotud kovalentse üksiksidemega. Mõnikord nimetatakse alkaane ka parafiinideks. · Metaani ja temaga sarnaste süsivesinike - alkaanide omadused muutuvad korrapäraselt süsiniku aatomite arvu suurenemisega molekulis. · Metaan ja temale järgnevad alkaanid erinevad üksteisest aatomite rühma - CH2 - võrra. Niisugust ühendite rida nimetatakse homoloogiliseks reaks. Rea üldvalem on CnH2n + 2 · Metaani homoloogilise rea 4 esimest ühendit on gaasid, viiendast kuni kuueteistkümnendani vedelikud ja kõrgemad on tahked ained. Molekulmassi kasvuga homoloogilises reas suureneb alkaanide tihedus ning kasvab sulamis- ja keemistemperatuur. · Alkaanid vees ei lahustu. · Homoloogilises reas muutuvad homoloogilise rea liikmete - homoloogide - füüsikalised oma...
1) / 2) Energiaressursside liigitamine taastuvateks ja taastumatuteks. Taastuvad: -Hüdroenergia (Veeenergia) (Hiina, USA) +odav +ei reosta - kallis ehitamine - üleujutused -päikeseenergia (USA, Itaalia) +ei reosta +igalepoole võimalik - kallis - pindala võtab palju -tuuleenergia (USA, Hiina) +ei reosta - müra - madal tootlikkus - bioenergia (Hiina, Euroopa) +keskkonnasõbralik +CO2 ei suurene - erosioon - veevajadus -geotermiline (Jaapan, Island) +ei reosta +väike mõju keskkonnale - kulutused suured (Ammendumatud- Ammenduvad- ) Taastumatud: -Nafta: (USA, Hiina) +lihtne transport +lai kasutusala - kallis - reostus -Maagaas:(USA, Venemaa) +odav transport +väiksem reostus - raske transport - torude hooldus -Tahked kütused (kivisüsi, puusüsi) (Hiina, Aasia) +Laialdane kasutus +madal hind - reostus - kall...
NAFTA, MAAGAAS Nafta tekkimine Nafta on tekkinud mittetäielikult lagunevast orgaanilisest ainest, mis võis olla nii taimne kui ka loomne ning kasvas kas meres või maismaal. Suurem osa naftast on tekkinud arvatavasti merelisest fütoplanktonist (ehk taimhõljum) ning protistidest (eukarüoot). Maagaasi tekkimine Maagaas on tekkinud orgaaniliste ainete biokeemilisel lagunemisel ja sellele järgnenud muundumisel geogmeetiliste tegurite mõjul. Maagaasi ja nafta keemiline koostis Naftaga koos esineb ka maagaas, mis koosneb lenduvatest süsivesinikest, peamiselt alkaanidest, millest olulisim on metaan. Kütteväärtus (MJ/kg), kütteväärtuste ligikaudne hindamine keskmise oksüdatsiooniastme põhjal Kütteväärtus 43,5-46,0 MJ/kg Erinevad kütteväärtused: http://www.weedcenter.org/mrwc/cig/doc uments/Heating%20Value%20of%2020%20Com monFuels.pdf Nafta ja maagaasi ammutamine maapõuest ...
Alkaanid ja maailmapoliitika Üks tuntumaid alkaane on nafta, see on ühtlasi ka üks olulisemaid maavarasid. Nafta on looduslik maakoores leiduv peamiselt vedelate süsivesinike segu, mida kasutatakse kütuse ja keemiatööstuse toorainena. Kunagi ammu kasutati naftat Hiinas petrooleumi valmistamiseks. Viimast kasutati lambiõlina, ravimina ja vahel sõjapidamiseks. Esimesed nafta puurtornid ehitati juba Hiinas enne meie ajaarvamist. Naftas on kõige rohkem alkaane (kuni 60%), tsükloalkaane (kuni 30%) ja aromaatseid süsivesinikke (üle 10%). Maapõuest väljuvas naftas on kuni 4% lahustunud saategaasi, kuni 10% vett ja 0,5% mineraalsooli. Ammutatud nafta eeltöödeldakse naftatööstusettevõttes: naftast eraldatakse vesi, mineraalsoolad ja lenduvad komponendid. Peale süsiniku ja vesiniku sisaldab nafta ka väävlit, hapnikku, lämmastikku, metalle ning mittetäielikult lagunenud orgaanilist ainet. Mida suurem on naf...
Nafta Nafta on tekkinud mittetäielikult lagunenud orgaanilisest ainest, mis võis olla nii taimne kui ka loomne ning kasvanud kas meres või maismaal. Suurem osa naftast on tekkinud arvatavasti merelisest fütoplanktonist ning protistidest. Mattudes läbis orgaaniline aine diageneesi ning muutus kerogeeniks, olles niiviisi osa tekkinud orgaanikarikkast settekivimist. Suurenev rõhk ning temperatuur viib kerogeeni lagunemiseni kergemateks molekulideks, mis hakkavad rõhu tõttu liikuma lähtekivimist välja ülespoole. Ülespoole liikuvatest vedelikest moodustavad süsivesinikud esialgu vaid tühise osa. See protsess toimub enamasti kahe kuni kolme kilomeetri sügavusel. Nafta koguneb poorsemasse kivimisse, näiteks liiva- või lubjakivisse. Nafta liigub ülespoole niikaua, kuni tuleb vastu kivimkiht, mis ei ole liikuvate vedelike jaoks läbitav. Et naftat moodustavad süsivesinikud on veest kergemad, kogun...
1.Põlevkivi on kerogeeni sisaldav peenkihiline musta või pruuni värvi settekivim. Põlevkivi koosneb 30-35% orgaanilisest ainest, mis on üks maailma parimaid ja mitmesugustest mineraalidest. Orgaaniline aine koosneb enamasti vetikate või bakterite jäänustest moodustunud kerogeenist. Põlevkivi kütteväärtus on vähemalt 4,911,3 MJ/kg. Põlevkivi on maavarana laialt levinud, kuid jäädes kütteväärtuse ja muude omaduste poolest naftale ja kivisöele alla, mitte nii laialt kasutatud. Põlevkivi kasutatakse fossiilse kütuse ning keemiatööstuse toorainena. Põlevaine utmisel saadakse rohkesti õli. Põlevkivist saab toota maagaasi, mõningaid väävliühendeid ja teekattebituumenit. Põlevkivi, mille spetsiifiline nimetus on kukersiit, on Eesti tähtsaim maavara. Lisaks kukersiidile on Eesti maapõues ka graptoliitargilliiti, mis on samuti põlevkivi. Seda Eestis ei kaevandata ja väikse kütteväärtuse tõttu pole teda põleva maavarana kunagi kaevandatud. Nagu...
Alkaanid looduses Alkaanid on süsiniku ja vesiniku ühendid, mille molekulides süsiniku aatomid on omavahel seotud kovalentse üksiksidemega. Enamik kütuseid on alkaanid: Gaasilised alkaanid leiavad kasutamist kütte- ja majapidamisgaasina ning veeldatult nt. vedelgaasina. Vedelad alkaanid kuuluvad ka bensiini, nafta ja petrooleumi koostisse. Tahked alkaanid moodustavad parafiini. Nafta on väga tähtis. Kui nafta otsa saaks, ei ole ainult autosõiduga raskusi. Nafta sisaldub ka juuksevärvides, huuleläigetes, plastmassis ja teistes igapäevaselt kasutatavates tarbeasjades. Naftat nimetatakse ka maaõliks. Ta on põlev maaavara, harilikult tume õlitaoline, enamasti fluorestseeriv vedelik; küttevärrtus 43,5-47,0 MJ/kg, hangumistemperatuur 60 25 kraadi, tihedus 0,73 -1,04 Mg/mkuubis, sisaldub maakoore poorsetes ja lõhelistes kivimites koos gaasiliste süsivesinikega (n.-kõrvalgaas). Keemiliselt koostiselt on nafta parafiinsete, nafteensete ja arom...
Globaalne naftakriis Marika Rodionova 11a Millest koosneb nafta? Nafta on looduslik maakoores leiduv peamiselt vedelate süsivesinike segu. Nafta koosneb põhiliselt süsinikust (82...87%), vesinikust (12...15%), väävlist (1,5%), lämmastikust (0,5%) ning hapnikust (0,5%). Peamised naftat moodustavad ühendid jaotatakse kolmeks: parafiinid, nafteenid ning aromaatsed ühendid. Peale süsiniku ja vesiniku sisaldab nafta ka väävlit, hapnikku, lämmastikku, metalle ning mittetäielikult lagunenud orgaanilist ainet. Parafiinid Parafiinide ehk alkaanide keemiline valem on: CnH2n+2. Nende keemistemperatuur on 40...200°C. Nad on nafta peamised koostisosad. Naftaeenid Nafteenide keemiline valem on CnH2n. Nad on raskemad ning keerukama struktuuriga kui parafiinid. Nende hulka kuulub ka asfalt. Aromaatsed ühendid Aromaatsed ühendid on keemilise valemiga CnH2n-6. Nende hulka kuulub näiteks be...
Nafta- kas maailma kuningas või Achilleuse kand. Kiirelt globaliseeruvas maailmas on majandus ja poliitika üha tihedamalt seotud. Nafta on tänapäevani väga laialdase kasutusalaga (nt. kütus, määrdeained, bituumen). Nafta mõjutab kogu maailma kuna selle kasutusala on väga suur. Kuid kas nafta mõjuvõim on meie õnn või õnnetus? Naftat on pumbatud maapõuest alates 1855. aastast saati, peale seda hakkas arenema kogu naftat puudutav tööstus. Seda seetõttu, et nüüd sai seda genereerida juurde suuremahuliselt. Nafta tähtsust tänapäeva majandusele on raske ülehinnata. Nafta hinnast sõltuvad enamike teiste kaupade hinnad. Naftat kasutatakse enamasti kütuse- ja keemiatööstustes. Kütusetööstustes rafineeritakse naftast diislit ja bensiini, keemiatööstustes erinevaid kosmeetika tarbeid ja veel palju erinevaid aineid. Kütet nõuavad nii paljud masinad, alustades väike sõidukitest lõpetades suurte sõjamasinate või lennukitega. N...
Eesti Maaülikool Põllumajandus- ja keskkonnainstituut Nimi Naftareostuse võimalik mõju elusloodusele Referaat Juhendaja: lekt. Nimi Tartu 200X Sisukord 1.Sissejuhatus..............................................................................................................................3 2.Naftareostusest üldiselt............................................................................................................ 3 2.1 Naftareostuse teke.............................................................................................................3 3.Naftareostusest tingitud probleemid elusloodusel................................................................... 4 3.1.Nafta olek ümbruskonnas või sisse manustatuna põhjustab:.........................................
6. oktoober 2012 Nafta seos maailmapoliitikaga Nafta on üks olulisemaid maavarasid ning selle tähtsust majandusele on raske ülehinnata. Kasutatakse seda peamiselt kütuse ja keemiatööstuse toorainena. Nafta hinnast sõltuvad ka väga paljude teiste toodete hinnad(kasutatakse energiaks, transpordiks ning tooraeinena). Naftavarud paiknedad maailmas väga ebaühtlaselt. 2/3 varudest on LähisIdas, 8% Põhja ja Lõuna Ameerikas, 7% Euroopas, 7% Aafrikas, 6% Aasias, 1% Okeaanias. Riikidest on suurimad varud SaudiAraabial, Iraagil, Venemaa varud moodustavad maailmavarudest ca 30%. Suuremad naftatootjad on SaudiAraabia 12%, USA 10% ja Venemaa 9%. Suuremad nafta tarbijad aga EU 18%, USA 25%, Jaapan 8%, Hiina 6%. Alates Teisest Maailmasõjast on globaalne majanduskasv suuresti baseerunud süsivesinike külluslikel varudel naftal ja maagaasil. Aasta alguses muutub kallis naftahind al...
TALLINNA HELENI KOOL Hanna Vahar NAFTA Referaat G II Tallinn 2007 SISUKORD 1. Nafta koostis. Maagaas ........................................................... 1 2. Nafta omadused. Teke. Kasutus. Leidmine ............................ 2 3. Suurimad naftatootjad. Tulu .................................................... 3 4. Naftareostus. Tagajärgede likvideerimine ............................... 4 5. Kasutatud kirjandus .................................................................. 5 Nafta on üks maailma suuremaid kaubandusühendusi. Nafta on looduslik maakoores leiduv peamiselt vedelate süsivesinike segu. Koostis Nafta koosneb põhiliselt süsinikust (82...87%), vesinikust (12...15%), väävlist (1,5%), lämmastikust (0,5%) ning hapnikust (0,5%...
1 Teke Nafta on tekkinud mittetäielikult lagunenud orgaanilisest ainest, mis võis olla nii taimne kui ka loomne ning kasvanud kas meres või maismaal. Suurem osa naftast on tekkinud arvatavasti merelisest fütoplanktonist ning protistidest. Sellised on näiteks sinivetikad ning foraminifeerid. Mattudes läbis orgaaniline aine diageneesi ning muutus kerogeeniks, olles niiviisi osa tekkinud orgaanikarikkast settekivimist, näiteks savikildast. Suurenev rõhk ning temperatuur viib kerogeeni lagunemiseni kergemateks molekulideks, mis hakkavad rõhu tõttu liikuma lähtekivimist välja ülespoole. Ülespoole liikuvatest vedelikest moodustavad süsivesinikud esialgu vaid tühise osa. See protsess toimub enamasti kahe kuni kolme kilomeetri sügavusel. Nafta koguneb poorsemasse kivimisse, näiteks liiva- või lubjakivisse. Nafta liigub ülespoole niikaua, kuni tuleb vastu kivimkiht, mis ei ole liikuvate vedelike jaoks läbitav. Et naftat moodustavad süsivesinikud...
KÜTUSED 1. Looduslikud kütused on kivisüsi, põlevkivi jm. ; nafta ; maagaas 2.Tehiskütused on turbabrikett, koks ; bensiin, kütteõli ; genraatorigaas 3.Taastuvad kütused on puit ja nn biokütused. 4.Milline on praeguse kütusemajanduse põhiprobleem? Kasutatakse liiga palju taastumatuid kütuseid 5.Millest on moodustunud nafta, maagaas ja ka põlevkivi? bakterite ja vetikate biomassist 6.Millest on moodustunud turvas, pruunsüsi ja kivisüsi. taimede tselluloosist ja ligniinist 7.Millised keemilised elemendid kütuses on keskkonnavaenulikud? 8.Kuidas on omavahel seotud kütuse vesinikusisaldus ja kütteväärtus? Mida enam vesinikke süsiniku aatomi kohta, seda suurem kütteväärtus NAFTA 1.Kuna ja kus rajati esimene naftapuurtorn? 1859 Pennsylvania USA 2.Mille saamiseks eeskätt hakati naftat destilleerima? lambiõli 3.Millised on tuntuma naftamaad? 4. Mis on OPEC ja milleks ta loodi. Naftat Eksportivate Riikide Organisatioon. loodi selleks, et kaitst...
Milliseid majandustegevusi hõlmab energiamajandus? Energiavarade hankimine; nende töötlemine elektriks, mootori- või ahjukütuseks ning kättetoimetamine tarbijatele. Milliseid alternatiivseid energiaallikaid kasutatakse Eestis? (alternatiiv=TAASTUV!) Eesti alternatiivsed energiaallikad on päikeseenergia, tuuleenergia, hüdroenergia ja bioenergia Söe ja nafta osatähtsuse muutumine, kuidas? (Õpik lk 66-67, esitlus) Kivisöe kasutamise hulk oli kõige suurem 18saj lõpu ja 19sajandi algus aastatel, peale seda on selle tarbimist aga vähentatud tunduvalt, 2000aastaks näitas seis langust ~80%lt 30% peale. Selle põhjustas arvatavasti nafta avastamine, mille tarbimine on suurenenud järjepidevalt 40%'ni (2000a seisuga).. Pärast seda on proovitud aga nafta tarbimist vähendada, millega on selle osatähtus langenud tänapäeva energiamajanduses 34% peale. Söe osatähtus on aga langenud 5% võrra. Seda on võimaldanud alternatiivenergiaallikate kasutusele võ...
TALLINNA TEENINDUSKOOL Helena Deljatintsuk PK12-PE TAASTUMATUD LOODUSVARAD: FOSSIILSED KÜTUSED Juhendaja: Heikki Eskusson Tallinn 2013 Fossiilsed kütused Kütused koosnevad 300 miljonit aastat vanadest osaliselt lagunenud meretaimedest ja loomadest. Valguse saamiseks kasutatakse aga näiteks energiat, mis on saadud karboni ajastu soosõnajalgu põletades. Need sõnajalad ja meretaimed on 300 miljoni aastaga muidugi muutunud. Tänapäevaks on neist saanud kivisüsi ja nafta, mida tuntakse kui fossiilseid kütuseid. Fossiilne kütus ehk fossiilkütus (ka ürgkütus) ehk fossiilse päritoluga orgaaniline kütteaine on energeetilisel otstarbel kasutatav maapõuest saadav orgaaniline aine. Ta ...
Fossiilsed kütused. Kütused koosnevad 300 miljonit aastat vanadest osaliselt lagunenud meretaimedest ja loomadest. Valguse saamiseks kasutatakse aga näiteks energiat, mis on saadud karboni ajastu soosõnajalgu põletades. Need sõnajalad ja meretaimed on 300 miljoni aastaga muidugi muutunud. Tänapäevaks on neist saanud kivisüsi ja nafta, mida tuntakse kui fossiilseid kütuseid. Fossiilne kütus ehk fossiilkütus (ka ürgkütus) ehk fossiilse päritoluga orgaaniline kütteaine on energeetilisel otstarbel kasutatav maapõuest saadav orgaaniline aine. Ta on päritolult settekivim, millesse on ladestunud biosfääri aineringest väljunud süsinikuühendid. Fossiilkütustest saadud energiat nimetatakse fossiilenergiaks. Peamised fossiilsed kütused on nafta, maagaas, kivisüsi, pruunsüsi, põlevkivi, turvas. Fossiilsed kütused kuuluvad taastumatute ressursside hulka, sest inimkultuuri kestmisaeg on olnud tühiselt lühike võrreld...
NAFTA Nafta on taastumatu energiallikas ehk energiaressurss, mille kogus kasutamisel väheneb. Taastumatute energiaressursside hulka peale nafta kuuluvad fossiilkütuse liigid nagu kivi- ja pruunsüsi, maagaas, põlevkivi ja turvas. Nafta on maapõues leiduv õlitaoline põlev vedelik, mis värvuselt võib olla helepruunist (peaaegu värvitust) tume pruunini (peaaegu mustani). Nafta on tekkinud mittetäielikult lagunenud orgaanilisest ainest, mis võis olla nii taimne kui ka loomne ning kasvanud kas meres või maismaal. Kuid suurem osa naftast on tekkinud arvatavasti merelisest fütoplanktonist ning protistidest, sellised on näiteks sinivetikad ning foraminifeerid. Nafta on väga tuleohtlik ning tema erikaal on muutlik. Nafta tiheduse hindamiseks kasutatakse API-skaalat. Vee tihedus API-skaalal on 10, kergemate vedelike tihedus on kümnest suurem. Naftat, mille tihedus on alla 20 loetakse...
KÜTUSED orgaaniline keemia gümnaasiumile I osa lk. 42 - 52 1. Looduslikud kütused on: kivisüsi, põlevkivi, nafta, maagaas, turvas, puit. 2. Tehiskütused on: turbabrikett, koks, bensiin, diisel, kütteõli, genraatorigaas, masuut, petrooleum. 3. Taastuvad kütused on: puit, roog, biogaas, sõnnik, põhk ja muud biokütused. 4. Milline on praeguse kütusemajanduse põhiprobleem? Kasutatakse liiga palju taastumatuid kütuseid. 5. Millest on moodustunud nafta, maagaas ja ka põlevkivi? Need on moodustunud bakterite ja vetikate biomassist. 6. Millest on moodustunud turvas, pruunsüsi ja kivisüsi? Need on moodustunud taimede tselluloosist ja ligniinist. 7. Millised keemilised elemendid kütuses on keskkonnavaenulikud? CO2, CO, NOx, SOx, HC. 8. Kuidas on omavahel seotud kütuse vesinikusisaldus ja kütteväärtus? Mida enam vesinikke süsiniku aatomi kohta, seda suurem kütteväärtus. NAFTA 1. Kuna ja kus rajati esimene naftapuur...
EESTI ENERGIAMAJANDUS Sandra OG Mis on energiamajandus? Energiamajandus tegeleb looduslike energiavarade hankimisega, töötlemisega elektriks, mootori- või ahjukütuseks ja viimaste kättetoimetamisega tarbijatele, samuti sellealaste äriteenuste osutamisega. Energia Energia on üks kasutatavamaid ja hinnatumaid ressursse, ilma milleta on tänapäeva elu raske ette kujutada. Viimaste aastakümnete jooksul on energia tootmine ja tarbimine kogu maailmas kasvanud. Energiaallikad Energiat ei saa inimene ise luua, vaid ainult hankida looduses juba olemasolevatest varudest. Energiaallikaks võib olla mistahes loodusvara või nähtus, mida inimene oskab ja suudab energia saamiseks ära kasutada. Elektri- ja soojusenergia tootmine Mille abil? Varad Põlevkivi ->Eestis Turvas -> Eestis Tuuleenergia -> Mägedes, veekogu lähedal Helioenergia ...
Taastumatud loodusvarad Koostaja: Maria-Eva Maasik · Taastumatud loodusvarad on maagid,kaevandatavad kütused, maapõuesoojus,mineraalsed maavarad ja tuumaeergia. · Tarbimine liiga intensiivne · Mõiste eksitav (nt nafta) · Kasutamisel muutuvad kõlbmatuks,jäätmed (nafta, põlevkivi, kivisüsi - > soojusenergia - > tuhk, süsihappegaas) · Leidub metalle, mida saab korduvalt kasutada · Arenenud riigid vs areguriigid · Maailma mineraalid Venemaa, USA, Kanada, Austraalia, L-Aafrika · Suurimad maavarade tarbijad USA, Venemaa , L-Euroopa, Jaapan · 1970-1990 suurenes energia tarbimine 58% · Kõige suuremad varud- kivisüsi( 1500 a.) · Eesti turvas, põlevkivi, fosforiit, lubjakivi,liiv,savi,kruus Põlevkivi Põlevkivi (ehk kukersiit) -> veekogude põhjas olev settekivim(pruuni või musta värvi,peenkihiline), mis on sinna tekkinud 400450 miljonit aastat tagasi. K...
Nafta Naftast üldiselt ja leiukohtade tõenäosus Eestis Naftasaadused. Toornafta, mis on kõigi naftasaaduste lähtematerjaliks, on tekkinud maakoores mereloomade ja -taimede ning alamate organismide sadestunud jäänustest miljonite aastate jooksul. Toornafta tööstuslikul töötlemisel saadakse muude naftasaaduste kõrval mitmeid vedelaid energeetilise kütusena kasutatavaid kütuseid. Bensiin on kerge naftasaadus, mida kasutatakse valdavalt transpordis. On ette nähtud kasutamiseks sisepõlemismootorites. Energeetilise kütusena ei tule kõne alla, väljaarvatud üksikutel juhtudel ajutise ja väikese võimsusega energiaallikana kohtades, kus puudub alaline elektrivarustus. Diiselkütus kuulub samuti kergete naftasaaduste hulka, kuid teda kasutatakse peale transpordivahendite ka väiksemates energeetilistes seadmetes, peamiselt kohtades, kus muude energeetiliste kütuste kasutamine on keeruline. Kasutatakse sage...
Alternatiiv energia-kasutamine suhteliselt vähene, sest tehnoloogia väga kallis. Eelised Puudused Nafta (taastumatu) Küttegaas, bensiin, diisel, Reostus, ei ole taastuv hea transport, suur kütteväärtus Maagaas (taastumatu) Kerge transport Reostus Tahked kütused, kivisüsi Võimalus kasutada Transport kallis, saastab (taastumatu) sügavamal olevaid kihte, põletamisel õhku pinnast ei pea ära koorima Veeenergia ehk hüdroenergia Taastuv maavara, Kulukas ehitus (tamm) , saab (taastuv) keskkonnasõbralik, ehitada ainult kiirevooluga veehoidlad vähendavad jõe peale üleujutuse ohtu Tuulee...
Tartu Ülikool Sotsiaal- ja haridusteaduskond Riigiteaduste instituut Rahvusvaheliste suhete õppetool Kaisa Kamenik A83347 Kaasaegse maailma sõltuvus naftast Uurimustöö Juhendaja: lektor Viljar Veebel Tartu 2010 SISUKORD Sissejuhatus………………………………………………………………..…......….............3 1. 1973. aasta naftašokk ja selle tagajärjed……………………………….….………....4-5 2. Naftakriis tänapäeval...................................................................................................6-7 3. Nafta versus alternatiivsed energiaallikad…………………………….….………….8-9 Kokkuvõte……………………………………………………….………….….10 Kasutatud kirjandus……………………………………………….…………....11 2 SISSEJUHATUS 19. sajandil toimunud tööstusrevolutsioon viis maailma uude ...
Nagu terve maailmas, nii Eestis ka, vedeliku kütuse hinnatõus paneb tähele rohkem ja rohkem, ning tekitab palju diskussioone. Üks tähtsamatest kütuse hinnatõusu põhjuseks on nafta- ja naftatoodangu hinnatõus, ning nõudluse kasv, mis tekitab inimeste koguse kasvust meie maailmas, ning nende keskmise elutaseme kasvust. Aga kui me tahame täiesti aru saada kütuse hinnakujunemise mehhanismi, tuleb meeles pidama, et hinnakujunemise põhietappidel seda mehhanismi mõjutavad palju erinevad faktorid. Näiteks: 1. Ostuhind, teiste sõnadega kütusehind börsil (~45% naftahinnast) 2. Maksu suurus, mis kehtib nafta toodangu jaoks (~48,5% hinnast) 3. Vajalikud lisandid kütuses, näiteks kohustuslikud Lätis biolisandid (~0,5% hinnast) 4. Jaemüüja kasum, millest kaetakse kõik kulud (~6,0% hinnast) Kütuse hinda kujunemine Eestis. Allikas: Neste.ee Naftanõudlus moodustatud kõigepealt maailmamajanduse kasvute...
Millega tegeleb energiamajandus ehk energeetika Energeetika tegeleb kivisüte, elektrienergia ja soojusenergia tootmisega ning edastab neid tarbijale Nimeta kõik levinumad taastumatud ja taastuvad energiallikad Levinumad taastuvad eneriaallikad on voolav vesi, tuul, looded, päikeseenergia ja geotermiline energia. Levinumad taastumatud on fossiilsed kütused (nafta, maagaas, põlevkivi, kivisüsi, turvas) Mis on primaarenergia Primaarenergia on energia, mis on toodetud kasutatades primaarseid energiaallikaid. Miks nimetatakse naftat rahvasuus mustaks kullaks Sest nafta on üks tähtsamaid maavarasid ja selle mõju ühiskonnale on olnud väga suur Millised on nafta eelised teiste fossiilsete kütuste ees Nafta eelised on tema suur kütteväärtus, mitmekülgsed kasutusvüimalused, mugav käideldavus ja tema vedel vorm Millised on nafta eelised teiste fossiilisete kütuste ees milliseid probleeme maailmas tekitab nafta ammutamine, transportimine,...
"NAFTA" Uurimistöö 2 Sisukord SISUKORD.............................................................................................................2 SISSEJUHATUS.....................................................................................................2 NAFTA TÖÖTLEMINE...........................................................................................3 NAFTA LEIDUMINE............................................................................................... 4 MOOTORIKÜTUSED............................................................................................. 6 KESKKONNAPROBLEEMID.................................................................................7 MOOTORIKÜTUSTE HIND....................................................................................7 MOOTORIKÜTUSTE JÕUDM...
Koostis Nafta koosneb põhiliselt süsinikust (82...87%), vesinikust (12...15%), väävlist (1,5%), lämmastikust (0,5%) ning hapnikust (0,5%). Hoolimata sellest, et elemendiline koostis on naftal suhteliselt lihtne, on molekulaarne koostis väga keerukas. Peamised naftat moodustavad ühendid jaotatakse kolmeks: parafiinid, nafteenid ning aromaatsed ühendid. Parafiinide ehk alkaanide keemiline valem on CnH2n+2. Nende keemistemperatuur on 40...200°C. Nad on nafta peamised koostisosad. Nafteenide keemiline valem on CnH2n. Nad on raskemad ning keerukama struktuuriga kui parafiinid. Nende hulka kuulub ka asfalt. Aromaatsed ühendid on keemilise valemiga CnH2n-6. Nende hulka kuulub näiteks benseen. Aromaatsed ühendid kuuluvad küll alati nafta koostisse, kuid moodustavad sellest suhteliselt väikse osa. Peale süsiniku ja vesiniku sisaldab nafta ka väävlit, hapnikku, lämmastikku, metalle ning mittetäielikult lagunenud orgaanilist ainet. Mida suurem on ...
Saudi Araabia energiamajandus Mihkel Sooba 11C 1. Traditsioonilised energiavarud Saudi Araabias leidub kasutatavatest maavaradest naftat ja maagaasi. Allpool oleval joonisel on näha, et enamus varadest asuvad Pärsia lahe rannikul või siis natuke rohkem sisemaal. Suuremad leiukohad on just rannikul. Naftat leidub kõvasti rohkem kui maagaasi. Joonisel on rohelisega märgitud nafta leiukohad ja punasega maagaasi leiukohad. Joonis 1: Saudi Araabia energiavarade paikenemine Allikas: Energy information administration Alternatiivenergia Kasutamist soodustavad Kasutamist takistavad tegurid liik tegurid Päikeseenergia Väga päikeseline riik. Nafta ja maagaasi varud kaaluvad üle (eraomanduses) päikeseenergia kasutamise. Tööstustes pole ...
KONTROLLTÖÖ ENERGEETIKA Millega tegeleb energiamajandus? Milliseid energialiike nimetatakse alternatiivseteks, milliseid kasutatakse Eestis? Nimeta ja oska näidata kaardil suuremaid nafta ja gaasi leiukohti ning tootjais riike? Iseloomusta nafta- ja gaasitööstust? TV lk. 40-41 Nimeta tahkeid kütuseid ja oska kaardil näidata nende leiukohti? Nimeta riike kellel on suuremad kivisöe varud, oskad kanda kaardile? Nimeta suurimad kivisöe tootjad ja eksportijad, oskad kanda kaardile? Mis on OPEC-i tegevuse põhieesmärk? Analüüsi nafta transpordivõimaluste eeliseid ja puudusi TV lk. 37 ül. 2 Analüüsi allmaa- ja karjääriviisilise kaevandamise eeliseid ja puudusi TV lk. 45 Analüüsi tuumaenergia kasutamise eeliseid ja puudusi? Nimeta suurimaid tuumaenergia tootjaid, kanna kaardile? Oska tuua näiteid tuumakatastroofide tagajärgedest inimesele ja loodusele? Kus paikneva...
Variant 1. 1. Nimetage IMO keskkonnakaitset puudutavaid konventsioone. Globaalne organisatsioon (ÜRO egiidi all), haldab merendusalaseid rahvusvahelisi konventsioone. IMO on loodud 1948. aastal toimunud konverentsil Genfis. Eesmärk:ohutu, kindel ja tõhus laevandus puhtal maailmamerel Rahvusvahelised konventsioonid: INTERVENTION-sekkumisest naftareostuskahjude korral avamerel CLC-tsiviilvastutusest naftareostusest põhjustatud kahju korral FUND-naftareostuse kahju kompenseerimise fondi asutamisest LONDON DUMPING-merereostuse vältimine jäätmete ja muu dumpingust MARPOL-reostuse vältimiseks laevadelt OPRC-valmisolekust, vastutusest ja koostööst naftareostuse korral HELCOM-Läänemerepiirkonna merekeskkonna kaitsest OSPAR-Kirde-Atlandi merekeskkonna kaitsest HNS -vastutusest ja kahju hüvitamisest ohtlike ainete mereveol BUNKER-tsiviilvastutusest laevakütusereostuse korral AFS-laevakorpuse kinnikasvamist takistavatest värvidest BWM-laevade b...
Loodus ei andesta vigu Ajal, mil maailm murrab pead, mida teha lähiajal ähvardava energiakriisiga, on jäänud kahe silma vahele, et vahepeal on saabunud veekriis, mis on kujunenud kõige tõsisemaks tevishoiu- ja keskkonnaprobleemiks maailmas. Maa pinnast on ligikaudu 72% kaetud veega, kuid sellest 97% on soolane, 2% jääs, seega vaid 1% on kõlblik joogiveeks, toiduvalmistamiseks, pesemiseks või põllukultuuride kasvatamiseks. Viimasel paaril sajandil on vee tarbimine kasvanud kiiremini kui rahvastik ning maailma veeressursid on jaotunud äärmiselt ebaühtlaselt: mõnel pool tuntakse teravat veepuudust, teisal teevad muret üleujutused. Vastavalt elatustaseme tõusule kasvab ka igapäevane veekasutus. Samal ajal, kui vaesuses elav Afganistani perekond peab hakkama saama 10 liitri veega päevas, raiskab keskmine USA perekond 600 liitrit. Suurimad veekulutajad on maailmas põllumajandus, tööstus ja kodune majapid...
IKT-2 Orgaaniline keemiatööstus Eestis Sissejuhatus Orgaaniline keemiatööstus jaguneb põhi- ja peenorgaaniliseks keemiatööstuseks. Põhiorgaaniline keemiatööstus baseerub süsinikku sisaldavatel maavaradel nagu nafta, maagaas, kivisüsi ja põlevkivi ning millede füüsikalis-keemilisel töötlemisel saadakse peamiselt alkaane ja alkeene, benseeni, veegasi ja mis omakorda saavad olema lähteaineteks paljude teiste süsinukuühendite tootmisel: näiteks metaanist saab toota metanooli, eteenist etanooli, benseenist värvainet aniliini ja lahustit tolueeni. Peenorgaaniline keemiatööstus toodab spetsiifilise tarbeväärtusega sünteetilisi süsinikuühendeid, mida vajab meditsiin, toiduainete tööstus, põllumajandus, tehnoloogiatööstus ja paljud muud valdkonnad. Eesti keemiatööstuses on viimastel aastatel palju ära tehtud muutmaks tootmisharu efektiivsemaks ja keskkonnasõbralikumaks. Kuid sellele vaatamata vajab Eesti keemiatööstus palju rohkem finantskapi...
PÄRNUMAA KUTSEHARIDUSKESKUS EHITUSPUUSEPP EP-14 Eesti keskkonna seisund Referaat Pärnu 2016 Sisukord Sissejuhatus........................................................................................................... 3 1. Joogivee kvaliteet............................................................................................... 4 1.1 Välisõhu saaste mõju inimese tervisele.........................................................5 2. Kliima................................................................................................................. 6 Kokkuvõte..............................................................................................
Vee kasutamine ja kaitse. Taastuv loodusvara. Jaotub väga ebaühtlaselt ,on palju piirkondi kus on veepuudus ja piirkondi kus on üleujutused.( himaalaja ümbruses). Vee kasutamine : põldude niisutamine, Tõõstus , elanikkond. Vett kokku hoida : vett taas kasutada., üks tähtsaimaid kekkonna kaitse eesmärke on kindlustada kvaliteetne joogivesi ja kaitsta vett saastumise eest. Kõige enam on ohustatud ranniku - , mere piirkonnad. Meri kannab reostuse randa. Kuna reostus on peamiselt pindmistes kintides , randa kannavad tuul ja lained.Rannikul on tihti tööstused ja suured linnad kanalasitsiooni vesi. Omaette on nafta ja selle saadustega reostamine. Satub vette tankeri õnnetustel. Rasked ühendid langevad põhja. Hakkavad pikkamööda lagunema. Mõjutavad mere elustikku , hiljem inimest. Kergemad ühendid aurustuvad. Kokku kogumine on väga raske. Nafta reostuse tõttu kannatavad ka mere linnud. Reovee puhastamine. Puhast...
Energiamajandus tegeleb looduslike energia varade hankimise, nende töötlemisega ja tarbijatele kättetoimetamisega, taastuvad energia allikad alternatiivsed, roheline energia on looduses toimuvate protsessidega kujunenud energiaallikad, mida on võimalik kasutada kogu aeg või pärast teatud aja möödumist, tuule, vee, päikese, maasise ja biomassi energia, taastumatud energia allikad: traditsioonilised, fossiilsed kütused moodustuvad looduses väga aeglaselt või ei teki enam üldse, nafta, maagaas, tahked kütused (kivisüsi, pruunsüsi, põlevkivi, turvas), tuumaenergia, traditsioonilised energia allikad energia allikad, mille otsene kasutamine on praegu tavaline, alternatiivsed energia allikad energia allikad, mille kasutamine on võimalik, kuid liiga kallis, rohkem kasutatakse taastumatuid, sest energia sisaldus on suurem, odav kasutada, lihtsam kätte saada, fosiilsed kütused miljonite aastate jooksul maakoores taimsetest...
annaabi.ee 
