Muinasaeg-kiviaeg, pronksiaeg, rauaaeg.Kiviaeg- korilus,kalastamine,jaht(hülgeküttimine);kivist,puust,luust tööriistad nürid suht halvad;mateti asula territooriumile,vara kaasa,asustus veekogude ääres, maaomandiga tekkis varanduslik ebavõrdsus.jaguneb: Vana paleoliitikum,Keskmine mesoliitikum(kundakultuur), noorem neoliitikum(narvakultuur) kammkeraamika, nöörkeraamika. Metalliaeg- asulad: rannikupiirkonnad(karjad,põlispõllundus), sisemaa(jaht,alepõllundus);kivikirved,pronksist relvad jms,kõrgem kvaliteet;mateti kivikirstkalmetesse; ebavõrdsus maaomandiga. pronksiaeg- rannikul,kindlustatud asulates,kivikirstkalme(maapeal), rauaaeg-elamud sisemaal,karjakasvatus,põletusmatused,kvaliteetsed aga kallid tööriistad,tekkis käsitöö(metallehted),kaubandus naabermaadega(vili,nahk).kammkeraamika-arenenud oskused
85km tehniliselt eelmisest keerulise ja toimub pikema perioodi jooksul esmatöötlemine laeval (näit. külmutamine) maailma tööstuslikus püügis tähtsaim (miks?) Kalavarud on jaotunud väga ebaühtlaselt. *Süvaookean kõikjal väga kalavaene (vähe toitu, vähe hapnikku) *Pinnakihtides kõige kalavaesem pöörijoonte vaheline ala (hapnikuvaene) *Kalarikkamad parasvöötme rannikupiirkonnad ning külmade ja soojade hoovuste kokkupuutealad Suuremad kalapüüdjad maailmas: *Hiina, Peruu, Jaapan, India, Indoneesia, USA 1 el. kohta suurim kalapüüdja on Island Taani ja Norra eksport ja import on väga suur. *Kalapüügiõiguse müümine (rentimine) - antakse püügikvoot ja selle eest makstakse, majandusvetest püüdmine *Kalapüük on suurenenud *Kalakasvatustest püüdud kala osakaal on suurenenud *Ülepüük - rahvastik kasvab, tehnoloogia on niivõrd arenenud *Suur reostus
Pronksist tööriistad,ehted 2.Miks on Eestis leitud vähe pronksesemeid? Kuna Eestis leidub vähe pronksi ja see oli kallis 3.Millised muutused ühiskonnaarengus toimusid pronksiajal Eestis? Majanduse ja ühiskondlike suhete areng 4.Miks võis tekkida vajadus kindlustatud asulate järele? Inimestel tekkis vara, mida sooviti võõraste eest kaitsta 5.Missuguseid uuendusi inimeste elatusalades tõi kaasa pronksiaeg? Kaubavahetuse areng, maaviljelus 6.Miks arenesid pronksiajal rannikupiirkonnad kiiremini kui sisemaa? Rannikupiirkondades oli kaubavahetus 7.Miks on raud tööriistade valmistamiseks parem materjal kui pronks? Raud on tugevam ja vastupidavam 8.Mis on raua puudused võrreldes vase ja pronksiga? Raud roostetas ja seda oli raske töödelda 9.Millised muutused toimusid ühiskonnaarengus rauaajal? Rauatootmine Eestis (aeg, kus) Küttimise tingimused muutusid paremaks, esimesed sepikojad, tekivad uued ühiskonnagrupid 10.Võrrelge pronksi- ja vanema rauaaja matmiskombeid.
keskmist õhutemperatuuri 2-6 kraadi võrra kõrgemaks, tõstab merepinda kuni meetri võrra, mis tähendab tuhandetele inimestele kodu kaotust, muudab maailma liigilist koosseisu tänu paljude liikide väljasuremisele, ning levima võivad hakata mitmed erinevad haigused ja epideemiad, sest soojemas kliimas saavad paremini levida mitmed haigustekitajad ja putukad, nt moskiitod, puugid ning närilised. Ka Eestit võivad sel juhul vapustada mitmed senitundmatud taudid, üleujutatud saavad mitmed rannikupiirkonnad, nt Pärnu. Mõeldes ka veidi positiivsemalt, võivad kasu saada põllumajandusega tegelevad inimesed, kelle saagikus võib soojuse tõttu kasvada. Probleeme on maailmas palju, mida ei jõua kõiki üles lugedagi. Tähtsaimatele neist tuleks tähelepanu pöörata võimalikult kiiresti. Probleemide vähendamiseks on juba algust tehtud, näiteks liikide kaitseks loodud lepingud, mis on vaid hea. Kui tahetakse ära teha midagi olulisemat ja suuremat, tuleb panust suurendada.
Kolmeväljasüsteem- Ühel põllul ei kasvatata ühte sama kultuuri, põlde vahetatakse. Jaotatakse selliselt, suvivili, talivili ja kesavili. 5. Milliseid muudatusi tõi endaga kaasa pronksiaeg Pronksiaeg tõi endaga kaasa tööriistade valmistamise juures mingil määral arengu , tööriistad valmistati tugevamast ja vastupidavamast materjalist. Peamisteks elualadeks kujunesid sel ajal karjakasvatus ning maaviljelus. Arenesid ka rannikupiirkonnad, kus tegeleti maaviljeluse ja karjakasvatusega , kuna seal olid selleks soodsad mullad. 6. Linnuste tüübid ja iseloomustus- Mägilinnus- linnus , mis oli igast küljest looduslikult kaitstud ning asetses künka peal. Neemiklinnus- Paiknes mäeseljakul ning oli neemikuna lõppevale otsale püstitatud linnus. Kalevipojasäng- rajatud voortest kõrgemale keskosale . Vallid ja kraavid otstes ning külgedelt kaitsesid looduslikud järsud nõlvad.
3. Kala töödeldakse laeval 4. Püük suhteliselt kallis 5. Kalad hajali, seetõttu röövpüügiks väike oht 2. Tead kalavarude ebaühtlase jaotumise põhjuseid maailmameres ja kalarikkamaid piirkondi maailmas. Peamised kalapüügipiirkonnad maailmas. Suuremad kalapüüdjad riigid maailmas. Kalavarude ebaühtlase jaotumise põhjused Igal pool ei ole piisavalt toitu ja hapniku. Kalarikkamad piirkonnad on parasvöötme rannikupiirkonnad ning külmade ja soojade hoovuste kokkupuutealad. Peamised kalapüügipiirkonnad maailmas: 1. ATLANDI OOKEANI kirde, põhja ja loode rannik. 2. VAIKSE OOKEANI loode, kirde, kagu ja kogu põhja rannik. SUUREMAD KALAPÜÜDJAD RIIGID MAAILMAS: Hiina, Peruu, Jaapan, India, Indoneesia, USA. 1 elaniku kohta on suurim kalapüüdja ISLAND. 3. Kalavarude vähenemise põhjused. 1. Tehnoloogia on nii palju arenenud, et korraga saab püüda palju rohkem kui varem. 2. Ülepüük
PRONKSIAEG JA VANEM RAUAAEG 1. Miks on Eestist leitud suhteliselt vähe pronksesemeid ? Pronksesemed olid eestlaste jaoks veidi kallid ning siin puudusid nende valmistamiseks vajalikud vase- ja tinamaagid. 2. Millised muutused ühiskonnas võisid põhjustada vajaduse kindlustatud asulate järele ? Neid ehitati kaitseks vaenlaste ja muude ohtude eest ning sellega kaitsti ka oma vara. 3. Miks arenesid pronksiajal rannikupiirkonnad kiiremini kui sisemaa ? Neil olid erinevad looduslikud tingimused. Rannikualadel olid viljakamad mullad, mida oli kergem harida. Elatusalad olid karjakasvatus ja maaviljelus. Sise-Eestis tegeleti peamiselt alepõllundusega + jaht ning kalapüük. 4. Võrrelge pronksi- ja vanema rauaaja matmiskombeid. Mida võib kalmete põhjal väita ühiskondlike suhete kohta ? Pronks: maeti kivikirstkalmetesse (tavaliselt maaomanike pered maeti) 5-8 meetrise
perioodi jooksul *ookeanipüük toimub rahvusvaheliste lepetega kindlate kvootide alusel, püük suhteliselt kallis, kala töödeldakse laeval, tegelevad ainult suurriigid 6. Tead kalavarude ebaühtlase jaotumise põhjuseid maailmameres ja kalarikkamaid piirkondi maailmas. Peamised kalapüügipiirkonnad maailmas. Suuremad kalapüüdjad riigid maailmas. *vee saastumine; kliima; toiduvarud; vaenlased; inimese püügikohad *parasvöötme rannikupiirkonnad, külmade ja soojade hoovuste kokkupuute alad *Hiina, Island; Norra; Peruu; Jaapan; India 7. Kalavarude vähenemise põhjused. Kalandusega seotud keskkonnaprobleemid. *suur inimarv, püütakse suuri koguseid, reostus *ökosüsteem võib saada kahjustatud, sest mõni liik sureb välja ja toiduahel muutub 8. Metsandus. Metsa(puidu-)varude hindamine (pindala, metsasus, puiduvaru, arvestuslank, liigiline koosseis). Metsarikkamad riigid maailmas.
võrra, mis tähendab tuhandetele inimestele kodu kaotust, muudab maailma liigilist koosseisu tänu paljude liikide väljasuremisele, ning levima võivad hakata mitmed erinevad haigused ja epideemiad, sest soojemas kliimas saavad paremini levida mitmed haigustekitajad ja putukad, nt moskiitod, puugid ning närilised. Ka Eestit võivad sel juhul vapustada mitmed senitundmatud taudid, üleujutatud saavad mitmed rannikupiirkonnad, nt Pärnu. Mõeldes ka veidi positiivsemalt, võivad kasu saada põllumajandusega tegelevad inimesed, kelle saagikus võib soojuse tõttu isegi kasvada. Lahendus: On loodud mitmeid ühinguid ,et leida parim lahendus Globaalse soojenemise leevendamiseks või ära hoidmiseks. Kuid peale organisatsioonide, liikumiste, ühingute saab kaasa aidata ka iga inimene üksi. Uuringud näitavad, et kui kõigest 1% kogu maailma autode omanikest parandaks ära oma auto
2. Miks on Eestis leitud vähe pronksesemeid? Kuna Eestis leidub vähe pronksi ja see oli kallis 3. Millised muutused ühiskonnaarengus toimusid pronksiajal Eestis? Majanduse ja ühiskondlike suhete areng 4. Miks võis tekkida vajadus kindlustatud asulate järele? Inimestel tekkis vara, mida sooviti võõraste eest kaitsta 5. Missuguseid uuendusi inimeste elatusalades tõi kaasa pronksiaeg? Kaubavahetuse areng, maaviljelus 6. Miks arenesid pronksiajal rannikupiirkonnad kiiremini kui sisemaa? Rannikupiirkondades oli kaubavaheus 7. Miks on raud tööriistade valmistamiseks parem materjal kui pronks? Raud on tugevam ja vastupidavam 8. Mis on raua puudused võrreldes vase ja pronksiga? Raud roostetas ja seda oli raske töödelda 9. Millised muutused toimusid ühiskonnaarengus rauaajal? Küttimise tingimused muutusid paremaks, esimesed sepikojad, tekivad uued ühiskonnagrupid 10
Sellelpärast, et pronksi on tunduvalt lihtsam töödelda. 2. Milliseid muudatusi elualades tõi kaasa noorem pronksiaeg? Kindlustatud asulad, matmiskombed, mehed hakkasid habet ajama, rajati esimesed teadaolevad põllud, kaubavahetuse tekkimine Skandinaavidega. 3.Miks on Eestist leitud suhteliselt vähe pronksesemeid? Kuna pronksesemed olid eestlaste jaoks kallid ja siin puudusid vajalikud vahendid vask ja tinda. 4.Miks arenesid pronksiajal rannikupiirkonnad kiiremini kui sisemaa? Rannikualadel olid viljakamad mullad, mida oli kergem harida (kalapüük, küttimine). Tekkis ka laevaliiklus, kaubavahetus Skandinaavidega. 5.Millised muudatused ühiskonnas võisid põhjustada vajaduse kindlustatud asulate järele? Neid ehitati kaitseks vanelaste ja muude ohtude eest ning sellega kaitsti ka oma vara. 6.Miks on raud tööriistade valmistamiseks parem materjal kui pronks? Raud on vastupidavam. 7
Sellelpärast, et pronksi on tunduvalt lihtsam töödelda. 2. Milliseid muudatusi elualades tõi kaasa noorem pronksiaeg? Kindlustatud asulad, matmiskombed, mehed hakkasid habet ajama, rajati esimesed teadaolevad põllud, kaubavahetuse tekkimine Skandinaavidega. 3.Miks on Eestist leitud suhteliselt vähe pronksesemeid? Kuna pronksesemed olid eestlaste jaoks kallid ja siin puudusid vajalikud vahendid vask ja tinda. 4.Miks arenesid pronksiajal rannikupiirkonnad kiiremini kui sisemaa? Rannikualadel olid viljakamad mullad, mida oli kergem harida (kalapüük, küttimine). Tekkis ka laevaliiklus, kaubavahetus Skandinaavidega. 5.Millised muudatused ühiskonnas võisid põhjustada vajaduse kindlustatud asulate järele? Neid ehitati kaitseks vanelaste ja muude ohtude eest ning sellega kaitsti ka oma vara. 6.Miks on raud tööriistade valmistamiseks parem materjal kui pronks? Raud on vastupidavam. 7
(olid rikkamad ja olid vaesemad). 14. Millised muutused ühiskonnas võisid põhjustada vajaduse kindlustatud asulate järele? Vajadus kindlustatud asulate järgi tekkis, sest nooremal pronksiajal hakkas levima varanduslik ebavõrdus ehk olid rikkad ja vaesed ja rikastel oli vaja oma vara kaitsta. 15. Millised kindlustatud asulad on teada pronksiajast? Saaremaal: Asva, Kaali, Ridala Põhja-Eestis: Iru, Narva 16. Miks arenesid pronksiajal rannikupiirkonnad kiiremini kui sisemaa? Sest rannikualadel oli õhuke aga väga viljakas muld mida oli kergem harida ning sisemaal olid metsad, mis oleks pidanud enne põllu tegemist maha raiuma. Põhjus võib olla ka see, et siinsed elanikud olid tugevalt orienteeritud merenduslikule tegevusele ning käis tihe läbikäimine Läänega. 17. Mis viitab muinaseestlaste tihedale läbikäimisele Lääne-Euroopaga? Skandinaaviamaadest toodi Eestisse palju pronksesemeid ja neid on Eestist leitud
suhteliselt kallis, kala töödeldakse laeval, sellega tegelevad ainult suurriigid 6. Tead kalavarude ebaühtlase jaotumise põhjuseid maailmameres ja kalarikkamaid piirkondi maailmas. Peamised kalapüügipiirkonnad maailmas. Suuremad kalapüüdjad riigid maailmas. Ebaühtlase jaotumise põhjused: saastumine, kliima, toiduvarud, vaenlased, kust inimene püüab Kalarikkamad kohad: Kalarikkamad parasvöötme rannikupiirkonnad ning külmade ja soojade hoovuste kokkupuutealad Suurimad kalapüüdjad: Hiina, Island, Norra, Peruu, Jaapan, India 7. Kalavarude vähenemise põhjused. Kalandusega seotud keskkonnaprobleemid. Vähenemise põhjused: suur inimarv, püütakse suuri koguseid, reostus Keskkonnaprobleemid: ökosüsteem võib saada kahjustatud, sest mõni liik võib välja surra 8. Metsandus. Metsa(puidu-)varude hindamine (pindala, metsasus, puiduvaru, arvestuslank, liigiline koosseis)
keele hispaniseerumist ning arvatakse, et tänu sellele on galeegi keel muutunud liiga hispaania keele sarnaseks ning varsti polegi enam galeegi keelt , on üks hispaania keel. Pooldavad BEL/-ZA/-ARIA Hispaania keele mõju galeegi keelele: Galeegi keel tänapäeval Galeegi keelt räägib kaks miljonit inimest galiitsias ja samapalju mujal, kokku on rääkijaid ca 4 miljonit. Räägitakse rohkem: · Külad · Rannikupiirkonnad Räägitakse vähem: · Linnad (Vigo, A coruna: kus elab kõige rohkem rahvast) · Sisemaa Galeegi keele oskust peetakse tähtsaks ja keelt väärtustatakse. Vanem generatsioon- peaaegu kõik ütlesid oma esimesed sõnad galeegi keeles. Need kes on sündinud Franco võimu ajal, need ei õppinud koolis ning nende keeleoskus pole väga hea, ise õppinud oma vanematelt jne. Noored- koolides õpetatakse galeegi keelt esimese keelena.
Talb - kiilukujuline tööriist puidu lõhestamiseks ja voolimiseks. Venekirves - venekujuline puuritud silmaga kivikirves. Tulekivi - ränikivi tööriistamaterjalina ja tulelöömise vahendina. Kvarts - suure kõvadusega kivimite koostismineraal, ka poolvääriskivi. 2. Pronksi leviku ulatus Eestis ja mõju arengule. Pronksesemeid oli üsna vähe, kuna see oli kallis ning seda sai vaid väljaspoolt Eesti ala. Tihedamini olid asustatud rannikupiirkonnad. Tooraine saadi arvatavasti Skandinaaviast. Domineerivad kivist, luust ja puust kirved, noad jne. Kindlustatud asulate teke. Alepõllundus, on leitud ka paar pronksist sirpi. Kindlustatud asulad Saaremaal Asvas, Ridalas, Kaalis ja Põhja-Eesti rannikuvööndis Irus ja Narvas. Rajati loodulikult kaitstud paikadesse. Kindlusena püstitati üksnes paekividest tara või palkidest kaitsesein. Polnud vaid pelgupaigad, neid elati püsivalt. Nelinurkse
Ladina-Ameerika suurregioon on kontrastiderohke, nii looduslikus kui ka majanduslikus mõttes. Iseloomulik on palav ja niiske kliima, mis on hea eeldus põllumajandusega tegelemiseks. Mandri siseosas ja mägedes leidub rikkalikult loodusvarasid. Majanduslikult arengutasemelt on tänapäeva Ladina-Ameerika riigid väga erinevad ning ülekaalus on uustööstusmaad. Ka Tsiili on üks edukas uustööstusmaa. Ladina-Ameerikas elab 8,5% maailma rahvastikust. Tihedamini on asustatud rannikupiirkonnad. Tsiilis on kõige tihedamini asustatud pealinn Santiago (üle 8 000 elaniku 1 km² kohta). 3. RIIGI ARENGUTASE Tsiili kuulub uusindustriaalsete riikide hulka. Sisemajanduse kogutoodang (SKT) on Tsiilil $18,400 per capita ja see asetab Tsiili maailmas 66. kohale. Lõuna-Ameerikas on Tsiili kõige kõrgema SKT-ga (joonis 2). Joonis 2. Riikide sisemajanduse kogutoodang 4. MAJANDUSORGANISATSIOONID
1800-500 eKr. Pronksesemed olid eesti aladel suhteliselt haruldased, esemeid sai hankida vahetuskaubanduse kaudu ning olid kallid. Kivist esemeid hakati valmistama sama kujuga nagu pronksesemed. Eesti aladel pronksi algaineid polnud. Pööre toimus umbes 1100 eKr, on võimalik rääkida uutest nähtustest Eesti pinnal. Pronksiaja teine pool on leiduderohkem, uut laadi muistised. Aastast 1100 eKr hakati rajama Eesti aladele kindlustatud asulaid. Leiukohad Põhja-Eestist või Saaremaalt(rannikupiirkonnad). Läbi uuritud on 5 kindlustatud asulat Asva, Kaali, Iru, Narva-Joaoru, Ridala. Need asulad olid rjaatud looduslikult hästikaitstud kohta, olid piiratud paekivist müüriga või puidust taraga. Tarast seespool asusid palkehitised, kindlustatud asulat on kasutatud pidevaks elamiseks. Asulast leitud leidude põhjal järeldus pronksiajal muutus karjakasvatus ja põlluharimine peamisteks elatusaladeks. Asulas elasid pealikud, kes
Ekvatroiaalne- aastaläbi veerohke. Kahe suurveeperioodiga piirkonnad: on suvise-tingib sademetehulga vähenemine ja auramine, toiteallikaks on põhjavesi- ja talvise-maapinna külmumisel kaasnev pindmise toitumise lakkamine, peamine toiteallikas põhjavesi- madalveeperioodiga. ÜLEUJUTUSED Mererannikutel: üleujutused on tingitud merevee ootamatust tõusust vee kuhjumine rannikule ühesuunalise tuulte mõjul. Alamjooksu üleujutus: madalas rannikupiirkonnad paikneb suure ja veerohke jõe suue; nt Gangese ja Brahmaputra jõe suudmeala Bangladeshis mussoonvihma üleujutused on iga-aastased. Sisemaa jõed: kõrgmäestikest alguse saanud jõgede mäestiku jalamil või tasandikul; nt Alpidest alguse saanud jõed/ Mississipi. Põhjused: intensiivsed vihmad, kiire lume sulamine, langu vähenemine jõe kesk- ja alamjooksul. Lang väheneb voolukiirus aeglustub väljub sängist ja ujutab ümbritsevad alad üle.
Küllap olid varandused nii suured, et äratasid ka teistes inimestes uudishimu. 5) Missugused uuendusi inimeste elatusalades tõi kaasa pronksiajal Eestis? Peamine elatusala oli karjatamine. Kodukarjadest saadi umbes 80% luudest mida kasutati. Kütiti ja kalastati ka. Hea jahi puhul saadi palju liha ning vettpidavat karusnahka ja rasva. Arenes kaubavahetus. Head suhted Rootsiga, Ojamaa ja Edela- Soomega. 6) Miks arenesid pronksiajal rannikupiirkonnad kiiremini kui sisemaa? Ranniku ääres sai kalastada ning oli ka hea võimalus kaubelda, kuna kaup liikus mööda merd. 7) Miks on raud tööriistade valmistamiseks parem materjal kui pronks? Raud on tugevam ja kõvem materjal. Sai valmistada teravamaid ja vastupidavamaid tööriistu. 8) Mis on raua puudused võrreldes vase ja pronksiga? Raud oli kallis ja raskemini kättesaadav ning seda oli raskem sepistada.
Ekvatroiaaln- aastaläbi veerohke. · Kahe suurveeperioodiga piirkonnad: on suvise-tingib sademetehulga vähenemine ja auramine, toiteallikaks on põhjavesi- ja talvise-maapinna külmumisel kaasnev pindmise toitumise lakkamine, peamine toiteallikas põhjavesi- madalveeperioodiga. ÜLEUJUTUSED · Mererannikutel: üleujutused on tingitud merevee ootamatust tõusust vee kuhjumine rannikule ühesuunalise tuulte mõjul. Alamjooksu üleujutus: madalas rannikupiirkonnad paikneb suure ja veerohke jõe suue; nt Gangese ja Brahmaputra jõe suudmeala Bangladeshis mussoonvihma üleujutused on iga-aastased. · Sisemaa jõed: kõrgmäestikest alguse saanud jõgede mäestiku jalamil või tasandikul; nt Alpidest alguse saanud jõed/ Mississipi. Põhjused: intensiivsed vihmad, kiire lume sulamine, langu vähenemine jõe kesk- ja alamjooksul. Lang väheneb voolukiirus aeglustub väljub sängist ja ujutab ümbritsevad alad üle.
tekkis varanduslik ebavõrdsus. Noorem pronksiaeg Uut tüüpi kinnismuistised: Põldude jäänused (kiviaiad ümber) Kivikalmed Lohukivid Enamus kinnismuististest asuvad Lääne- ning Põhja-Eestis ja saartel Esimesed kindlustatud asulad leitud Saaremaalt (Asva, Ridala, Kaali) Enamus rahvast elas avaasulates Asustus ja eluolu Rannikupiirkonnad - põllud õhukesed, viljakandvad, kerge harida - maaviljelus ja karjakasvatus - lisaks küttimine, kalapüük, saarlastel hülged - üksiktaluline asustus, põllumaa oli eraomand - tekkis kihistumine > kujunes välja valitsemine - pronks saadi Skandinaaviast; mõjutused Sisemaa piirkonnad - arengust maas, hõredamalt asustatud - metsad olid tihedad, raske maad harida - tegeldi karjandusega, alepõllundus
kohal. Lõuna-Korea on etniliselt üherahvuseline (99,9% rahvastikust Korealased). Riigis elab ka u. 20 000 etnilist hiinlast. Lõuna-Korea on üks maailma kiiremini vananeva rahvastikuga riike: 1960.a. oli üle 65.a. vanuseid rahvastikust 2,9%, 2002.a. aga 7,9% samuti on vähenenud pidevalt ka iive. L-Korea on üks tihedaimalt asustatud riike, mille asustustihedus on 510 in/km2. Tihedamini on asustatud lääneosa tasandikud, rannikupiirkonnad ja jõeorud. Linnaelanikkond on pidevalt suurenenud ja 2005.a. elas linnades 83% rahvastikust. 1960- 2000 emigreerus L-Koreast 920 000 inimest, neist 78% USA-sse. Ligi pool elanikkonnast ei kuulu ühtegi usku, ülejäänud on võrdselt peamiselt kas kristlased või budistid. 70% territooriumist hõlmavad mäestikud ja kõrgustikud. L-Korea lõunarannik ja läänerannik on käärulised ja saarterohked. Suurim saar on Cheju-do, millel asub ka riigi
Jääajal oli merepind ligi 150 m kõrgemal kui tänapäeval ja Põhjamerd tänapäevasel kujul veel ei olnud. Jäämasside sulades ujutas vesi üle suure osa mandrist, sellest eraldus praeguse Suurbritannia osa ja kujunes saareks. --- 61 Euroopa rannikust sai praeguse Põhja-Saksamaa, Põhja-Hollandi ja Taani piirkonnas madal düünidega rannikumaa. Juba varakeskajal muutsid rannikut arvukad tormid ja nendega kaasnevad meretõusud. Jõgede suudmealadele tekkisid sadamad ja kaubalinnad. Need rannikupiirkonnad on jäänudki madalaks, näiteks on Hollandi rannik väga tasane, keskmiselt ainult 11 m üle merepinna. Kuid on ka suuri alasid, mis on mitmeid meetreid alla merepinna. Teatud rannikualadel kergitavad vähehaaval maapinda üleujutustega kaasa toodud meremuda ja muud setted. Mereäärsetel aladel, kus elanikke ohustavad tormilainete ja loodete toodavad veemassid, on tulnud ennast pidevalt kaitsta üleujutuste eest. Selleks on ehitatud kaldakaitseid, poldreid ja kaitsetamme merre
54) Harsha E. Chacko andmetel on samuti oluline sihtkoha turundamine kindlatele siht- turgudele ja rühmadele (nt pereturistid), pakkudes neile vajalikke teenuseid ja tegevusi (Chacko 1997). Sihtkoht kulutaks raha, kui püüaks olla atraktiivne kõigile, kes sinna reisivad, selle asemel peaks sihtkohad selekteerima sobivad sihtrühmad (Kotler et al 2003: 730). Chris Cooperi ja Michael Halli ning Vince Gloveri ja Hayley Daltoni järgi liigitatakse turismisihtkohti järgnevalt: · rannikupiirkonnad (coastal areas); · turistilinnad (tourist towns and cities); · äri- ja konverentsisihtkohad (business and conference destinations); · maapiirkonnad (countyside areas); · pärimus- ja kultuurisihtkohad (heritage and cultural destinations); · eesmärgist lähtuvad sihtkohad (purpose built) (Cooper et al 2008: 112; Glover et al 2009). Üldiselt peetakse turistide sihtkohta meelitajateks pakutavaid tegevusi või üritusi, mida
annaabi.ee 
