Kooli nimi õpperühm Õpilase nimi MEREANNID Referaat Juhendaja: Asukoht 2010 2 SISUKORD 1.RANNAKARBID................................................................................................................... 4 1.1.Rannakarpide ostmine................................................................................................................... 4 1.2.Keedetud rannakarpide säilitamine.............................................................................................. 4 1.3.Rannakarpide valmistamine.........................................................................
.............................................................................3 Jõekarp...............................................................................................................................3 Järvekarbid........................................................................................................................ 4 Merekarbid........................................................................................................................ 4 Rannakarbid e. Sinimerekarbid.........................................................................................4 ...........................................................................................................................................5 Teod...................................................................................................................................5 Kammkarp.............................................................................................
Paljud on karpe ju poeriilulilt ostnu, ainult et konservi sisu on püütud mujalt maailmast, kuna meie juures ei kasva söödav rannakarp eriti suureks. Söödavaid rannakarpe (soome keele mõjutusel aeg-ajalt tõlgitud kui ka sinimerekarbid või sinikarbid (sinisimpukot)) ostes tuleb jälgida, et karbid on elus ja värsked. Karbid peavad olema kindlalt kinni ja lõhnama mere järele. Halva kala lõhnalised karbid on halvaks läinud. Rannakarbid tuleks tarvitada samal päeval, ent häda korral säilivad need külmikus 1-2 päeva. Selleks kalla karbid kaussi, kata märja köögirätikuga ning aseta kauss külmkapi kõige külmemasse ossa. Ära mingil juhul pane merekarpe külma värskesse vette, sest selles surevad nad kiiresti. Et karbid paljunevad kevadel ja varasuvel, jääb nende merest püügi hooaeg sügisesse. Aga ka kunstlikult kasvatatud karbid saavutavad küpsuse teise kasvuaasta sügiseks suur osa
kõrgendikud Veestik Brüsselist voolab läbi Zenne jõgi Ja ka veel 5 jõge voolab Belgiast läbi Leie Schelde Escaut Sambre Kliima Asub parasvöötme piirkonnas 4 aasta aega On mandriline ja mereline kliima Lumikate kaob enne kui Eestis Inimesed hollandlased, prantslased ja sakslased Riigikeel: hollandi, prantsuse ja saksa Eelistatud roog on rannakarbid ja friikartulid, mis legendi järgi on pärit Belgiast toodetakse ka üle 1 000 õllesordi. Kas küsimusi on ? Tänan
Väga oluline infrastruktuur (sadamas peavad olema elumajad, pangad, lasteaiad jne.) Kaup läheb maailmaturule. 4. Ookeani püük tegeletakse avaookeani või teiste riikide majandusvööndis. Kalapüügiga seotud terve laevastik (püügilaevad, transpordilaevad lennukid, helikopterid). Kaup maailmaturule. Võivad tegeleda ainult majanduslikult rikkad riigid: Jaapan, Venemaa, USA. Merel 6-8 kuud. Kõige püütavamad kalad: tursk, heeringas, tuunikala, krabid ja rannakarbid. Akvakultuurid kalade jt. mereandide kasvatus nii meres kui ka mageveekogudes (vetikad, teod, karbid)
cod tursk peel potatoes kartuleid koorima trout forell stir soup suppi segama pike haug sieve flour jahu sõeluma eel angerjas grate cheese juustu riivima herring heeringas roll pastry tainast rullima oysters austrid chop parsley peterselli lõikuma mussels rannakarbid sweet magus shrimps krevetid bitter, sour kibe, hapu squid kalmaar tender õrn octopus kaheksajalg tough vintske prawn hiid-krevett fatty suure rasvasisaldusega apricot aprikoos lean vähese rasvasisaldusega olives oliivid spicy vürtsikas
Kindlasti kuulub Itaalia toidu juurde ka vein, mille maitse on rikkalikult hea. Ülekõige armastatakse seal : · Juust ...on itaalia köögis üks tähtsamaid toidu aineid. Itaalias populaarsed juustud : kitsejuust, mascarpone,mozzarella, parmesan, pecorino ja ricotta · Mereannid Modernses itaalia köögis leiavad sagedast kasutust nii värske kala kui mereannid,mida Vahemeri pakub rikkalikus valikus. Levinuimate mereannide hulka kuuluvad : merikarbid,krabi,merivähk ehk homaar, rannakarbid, kajeksajalg, austrid, krevetid, kalmaar · Pasta Pasta on Itaalias kõige armastatum ja levinum toit. Seda söövad itaallased peaaegu, et iga päev ja pasta tegemises on nad suured meistrid. Tuntuimad pastavormid : kanelloonid, farfalle, penne, lasanjeplaadid, ravioolid, spagetid, tortelliinid Eesti ja Itaalia toitude võrdlus. EESTI ITAALIA
Uus- Meremaa 4. Miks on maailmas kujunenud just selline loomakasvatusharude paiknemine? Analüüsi paigutustegureid nii looduslikust kui kaubanduslikust aspektist. Väga palju oleneb kliimast, kliimavöötmetest ning samuti ka sellest, kui tihedasti on asustatud loomakasvatusharude ala. Paikneb ka nii, kui on loomadele paremad kasvutingimused. 5. Missuguseid meresaadusi peale kalade tarvitatakse inimtoiduks? Vetikad, vähid, krevetid, kalmaarid, rannakarbid, hülged 6. Miks ei ole kalapüük maailmamerest viimastel aastatel suurenenud? Sest kalavarud on vähenenud. 7. Miks on ookeani pinnakihid kalarikkamad? Ookeani pinnakihis on vesi hapnikurikkam, rohkem toitaineid ja valgust. 8. Mida tähendab kalapüügiõiguse müümine? Millised riigid seda rakendavad? Kui riik ei suuda temale antud püügimahtu püüda, siis müüb ta selle mõnele teisele riigile. Näiteks USA, Kanada. 9
Reaktiivliikumine- liikumine, mille tekitab kehast eemale paiskuv kehaosa 8. Millest või kuidas sõltub reaktiivkiirus? (valem 4.9). Ül. 5.13, 5.14 Reaktiivkiirus sõltub: mr-raketi mass, mk-kütuse mass, vk-kütuse välja laskmise kiirus Vr=-mk/mr*vk Mida suurem erinevus masside vahel, seda suurem kiirus ,,-,, vastasuunalised 9. Too näiteid elust reaktiivliikumise kohta? (õp 78 viimane lõik) Näited: kalmaarid, meduusid, rannakarbid liiguvad edasi imetud vee kiirel väljasurumisel 10. Töö ja energia (õp 80) mõiste, tähis, ühik, valem Töö- Keha(de) süsteemi mehaanilise oleku muutmise protsessi kirjeldav suurus , A=Fscos a , N Energia- Keha(de) süsteemi mehaaniline oleku kirjeldamise suurus, mis näitab võimet teha tööd, 1N*1m=1J , E 11. Miks on töö arvutamise valem cos a? Näitab nurka maapinna ja jõu mõjumise vahel 12. Energia liigid. Mõiste, tähis, ühik, valem
MEREANNID Kaia Teder K112 Mereannid Mereannid on üldnimetus vesiviljeluses või looduslikult kasvanud mereorganismidele, keda inimene tarvitab toiduks. Kõige tähtsamad mereannid on kalad ja veeselgrootud. Liike Krabid Austrid Rannakarbid Vähid Kaheksajalg Krevetid Jms Austrid Kunstlikult hakati neid kasvatama juba 150 aastat eKr, austrikasvandused olid nii Vana-Hiina kui ka Vana-Rooma kultuuris. Paksud ebasümmeetrilised kojapoolmed Tuleb toidulauale madalatesse tuulevaiksetesse lahesoppidesse rajatud kasvandustest. Kvaliteetse karbi saamiseks kulub 7-8 aastat. Austritest tehakse austrikastet, mida kasutatakse sarnaselt sojakastmega wok- roogade maitsestamiseks
limuste hõimkonnast. Karpide klassi kuulub umbes 30 000 liiki, nende seast on tuntumad austrid, jõekarbid, järvekarbid ja merekarbid. Söödavaid rannakarpe (soome keele mõjutusel aeg-ajalt tõlgitud kui ka sinimerekarbid või sinikarbid (sinisimpukot)) ostes tuleb jälgida, et karbid on elus ja värsked. Karbid peavad olema kindlalt kinni ja lõhnama mere järele. Halva kala lõhnalised karbid on halvaks läinud. Rannakarbid tuleks tarvitada samal päeval, ent häda korral säilivad need külmikus 1-2 päeva. Selleks kalla karbid kaussi, kata märja köögirätikuga ning aseta kauss külmkapi kõige külmemasse ossa. Ära mingil juhul pane merekarpe külma värskesse vette, sest selles surevad nad kiiresti. Kui oled valmis karpe töötlema, siis tõmba "habemed" karpidest välja. Kui mõned karbid on avanenud, siis koputa neid - kui nad koputamise peale ei sulgu, siis viska need minema (teinekord
Seedehäirete vältimiseks peaks hoiduma maisiõlist. A tüüp vajab pähkleid ja need on talle kasulikud proteiinikoguse andjana. Suurepäraselt sobivad kõrvitsa- ja päevalilleseemned, samuti mandlid ja kreeka pähklid. Kasulik on süüa ka maapähkleid, sest need sisaldavad vähivastast lektiini. Toiduained, mida tuleks vältida : Kõiksugused lihad. Kaladest angerjas, austrid, anshoovis, heeringas, heik, kaaviar, homaar, krabi, krevett, lest, suitsulõhe, rannakarbid. Piimatoodetest Emmentalijuust, jäätis, kodujuust, parmesan-jasinihallitusjuust, või, shveitsi juust. Maapähkliõli, maisiõli, seesamiõli. Pistaatsiapähklid, harilik aeduba, nisust erinevad kliid, kestad, seitsmeviljasegu, tärklis. Leivatoodetest mitmeviljaleivad, inglise kuklid, nisukliikuklid, täisnisuleib. Manna, nisujahu ja spinatipasta. Aedviljadest kapsa erinevad sordid, kartul, pipra erinevad sordid ja tomat.
aega seista. Peale seda kuivatatakse ja määritakse õliga. Kalu võib ka täita nt rabarberiga. 16. Nimeta 3 suurt ja 3 väikest kala: 3 suurt: Forell, ahven, Lõhe. 3 väikes: silk, lest, räim 17. Nimeta 10 meresaadust ja iseloomusta neid mõne lausega, lisa 1-2 rooga igaühest: Krevetid(juustu- krevetiomlett, jaapani krevetiwok), Krabid(krabisalat), Teod(viinamäeteod aura-koorekastmes), trepang(trepangiga pitsa), meduus(tsillimarinaadis meduus)karbid (Siidriga aurutatud rannakarbid), hai(suitsetatud hailiha) kalmaarid(kalmaarisnitsel), austridRöstitud austrid), vaal(vaala salaami)
1.2 Suveniiride tüübid Suveniire on erinevaid tüüpe. Gordon (1986, 140-141) jaotab need viide rühma, millest esimene ehk piltkujutised on kõige populaarsem. Postkaarte saadavad isegi need reisijad, kes ei taha, et neid turistideks kutsutaks ning postkaarte leidub kohtades, kus muid suveniire ei eksisteeri. Samuti kuuluvad piltkujutiste alla illustreeritud raamatud kindlatest kohtadest või riikidest. Teise suveniiride grupi nimetuseks on kivitükike, mille alla kuuluvad näiteks rannakarbid, liiv, tükid tähtsatest ehitistest jms. Kolmandaks kategooriaks on sümboolne kiirkiri ehk suveniirid nagu väike versioon Eiffeli tornist või Loch Nessi kujuline mänguasi. Tihtilugu on sellised suveniirid ka funktsionaalsed, näiteks Empire State Building'u mudel, kuhu sisse on paigutatud termomeeter või Hollandi tuuleveski, mida Tallinn 2018 saab kasutada soolatopsina. Kui suveniiridel on kiri, kust see pärit on siis kuuluvad need
Põltsamaa sinep kg 8,98 päevalilleseemned kg 2,05 pähkli-sokolaadikreem kg 5,22 pähklivõi kg 4,15 päikesekuivatatud tomatid kg 7,72 pärlsibul kg 2,5 pärlsuhkur kg 1,7 pärm kg 0,98 põltsamaa sinep kg 9,06 püree Passion kg 6,36 rabarber kg 1,33 rannakarbid kg 5,74 Rakvere pihvid kg 2,49 redis kg 2,5 riisihelbed kg 2,22 riisijahu kg 1,01 riisinuudel kg 2,68 riisiäädikas kg 12,17 riivitud juust kg 3,63 riivitud kapsas kg 0,86 riivleib kg 1,99 riivitud porgand kg 1,31 riivsai kg 0,73
Karbid · Karpide klassi kuulub umbes 30 000 liiki, nende seast on tuntumad austrid, jõekarbid, järvekarbid ja merekarbid. Erinevalt teistest limustest on karpide pea redutseerunud. · Tavaliselt koosneb nende koda kahest poolmest, mis ümbritseb ja kaitseb isendi sisust. Ülal ühendab poolmeid eriline lukuside ehk ligament. Poolmeid tõmbab kokku tugev sulgurlihas. · Karbid on eranditult vee-elulised, elutsedes nii mere- kui ka magevees. Mõned rannakarbid suudavad vastu pidada ka lühemaajalisi kuivi perioode. · Jakobi kammkarp on üks täthsamaid 300-st maailmas tuntud kammkarplaste liigist. See liik elab Vahemeres ja selle läheduses asuvas Atlandi ookeani piirkonnas nii liivasel kui kaljusel merepõhjal. · Kammkarbi sulgurlihase ja punaka jala liha loetakse delikatessiks. Kreemikasvalge kammkarp sisaldab tihket liha. · Leidub nii emaseid kui ka isaseid kammkarpe; isased on tunduvalt suuremad, kuid
Kõdunedes muutuvad taimejäänused ja surnud loomad seente ning bakterite toimel tagasi lihtsateks aineteks. Neid aineid kasutavad taimed kasvamiseks. Nii toimub looduses aineringe. (L. Colvin, E. Speare ,,Laste looduseentsüklopeedia" lk. 13, 65) Nagu looduses ikka, on enamjaolt kõik kõigile toiduks. Nii on toiduks ka bakterid. Meresüvikute põhjas elavad hulkharjasussid, kes toituvad veealuste vulkaanide läheduses elavatest imepisikestest bakteritest. Rannakarbid puhastavad vett reostusest. Toitudes koguvad nad endasse mürgiseid aineid ja ohtlikke baktereid, mis mõjub tihti ka rannakarpidest toituvatele loomadele. (L. Colvin, E. Speare ,,Laste looduseentsüklopeedia" lk. 27, 30) Bakterid ja keskkond Bakterite elutegevust mõjutavad mitmed keskkonnategurid, näiteks temperatuur, soolsus pH-tase, kiirgus. Enamik baktereid eelistab mõõdukat temperatuuri ja soolsust ning neutraalset pH-d. Kiirgus on enamikele bakteritele kahjulik
Vanill Vanill on Kesk- Ameerikast ja Mehhikost pärineva orhidee vili, millel on piklikud kuprad,mis meenutavad aedube, viljaliha on aromaatne ning sisaldab palju pisikesi seemneid. Kupraid kuivatatakse, kuni need muutuvad pehmeks ja tumepruniks ning kattuvad kristalse vanillikihiga. Vanilliga maitsestatakse paljusi magustoite (koogid, jäätised, kompotid), jooke (veinid, kakao) kuid väikeses koguses võib seda lisada ka mõnele soolasele roale (kalasupid, rannakarbid, linnuliha). http://et.wikipedia.org/wiki/Vanill . Vanilli kvaliteet sõltub suurel määral töötlemisest.Rahvusvahelisel turul hinnatakse vanilli kvaliteeti kaheksapallise skaala alusel, kusjuures arvestatakse nii vanilli looduslikke kui ka töötlemise ajal kujunennud omadusi. . (,,Maitsetaimed,Maitseained"-autor V.Pohljobin Tallinn ,,Valgus ,, 1983.) Safran Safran on arvatavalt pärit Väike- Aasiast. Safraniõied korjatakse käsitsi ning kuivatatakse
nende seast on tuntumad austrid, jõekarbid, järvekarbid ja merekarbid. Ehitus Erinevalt teistest limustest on karpide pea redutseerunud. Tavaliselt koosneb nende koda kahest poolmest, mis ümbritseb ja kaitseb isendi sisust. Ülal ühendab poolmeid eriline lukuside ehk ligament. Poolmeid tõmbab kokku tugev sulgurlihas. Mantliõõnes asuvad neil suu ja pärak ning õõne mõlemal pool lõpused. Eluviis Karbid on eranditult vee-elulised, elutsedes nii mere- kui ka magevees. Mõned rannakarbid suudavad vastu pidada ka lühemaajalisi kuivi perioode. Karbid on limuste seas ainulaadsed, sest nende suus puudub toitumiseks vajalik hõõrel ehk raadula. Karbid toituvad kas vett filtreerides (on filtrijad) või sifoonide abil. Karpidele on omapärane ka elamine üksteisega kokku kinnitunult või liiva ja teiste setete all. Mõned karbid (näiteks kammkarbid) suudavad ka ujuda. Enamik karpe on lahksoolised. Merelistel karpidel esineb vastsena kas trohhofoor või veeliger ehk purjukvastne
elektrorehnika tööstus, rajatud on mõned elektroonikatööstuse ettevõtted. Kiirelt areneb keemiatööstus. Kohalikku toorainet kasutavad ehitusmaterjali-, portselani-, puidu-, tselluloosi- ja paberi- ning tekstiili-, naha- ja jalatsitööstus. Olulised on ka mustmetallurgia ja alumiiniumitööstus. [3] Üks suur tööstusettevõtete haru on kalatööstus. On teada, et Uus-Meremaal leidub üle 15.000 mereliigi(umbes 10% maailma mitmekesisusest). Peamised akvakultuurid(rannakarbid, austrid, lõhe) teenivad ekspordi pealt aastas 226 miljonit, see teeb mereannid suuruselt viiendaks ekspordi kaubaks. Peamiseks sihtpunktiks, kuhu eksporditakse on Aasia. Peamisteks kalapüügi kohtadeks on Coastal suudmed ja Kermadeci soon.[15] Üks suur tööstusharu on ka söetööstus, aastal 2008 toodeti 4,9 miljonit tonni kivisütt, millest üle 2,4 miljoni tonni eksporditi. [3] Sisse tuuakse masinaid ja seadmeid, elektroonikatooteid, naftat ja naftasaadusi, alumiiniumoksiidi,
kuiv ja pool kuiv vahuvein - SOBIB KA kuiv ja pool kuiv kangustatud vein - HÄSTI Kui palju ..? ... vajame ühe portsjoni kohta SUPPI... kui eelroog.........1½- 2 dl kui põhiroog........2- 2½ dl kui järelroog.......1½- 2 dl EELROAD... soolatud või keedetud kala......100 g suitsukala.............................75 g hummer, pool .......................250 g krabi, pool ...........................250 g vähid, u 6 tk.........................250 g rannakarbid, u 10 tk ..............400 g austrid.................................6-8 tk krevetid (salatis)...................50- 100 g krevetid.............................. 200- 250 g aedvili (keedetud)..................200 g aedvili (salatis)......................50- 75 g liha (sink ja vorstitooted).........50- 75 g puuvili..................................125- 150 g PÕHIROAD... kalafile...................................................150 g kala (terve/puhastamata/lame, nt lest).
Kvaliteetsed vähese täidlusega valged veinid on kuivad. Madalakvaliteediliste veinide puudusi varjatakse tavaliselt viinamarjasuhkru või steriliseeritud magusa mahla lisamisega (kõrgem suhkrusisaldus aitab varjata veini puudujääke, kuna magusus hakkab domineerima veini maitses). Need veinid sobivad toitudega, kus on kasutatud mereande (va. kala) nagu krevetid, austrid, rannakarbid ja muud molluskid. Keskmise täidlusega veinid - See on suurim valgete veinide rühm, mille hulgas on nii kuivi, poolkuivi kui poolmagusaid veine. Enamasti sobivad need veinid vähe- vôi keskmise rasvasusega mageveekaladest roogade juurde. Ka furseti puhul on nad sobivad. Täidlased veinid - Kuivi täidlasi valgeid veine esineb harva ja enamasti on selle rühma veinid magusad, kuid suhkur ei ole nendesse veinidesse hiljem lisatud, vaid on nö naturaalselt
Riffid, kus nad puuduvad eritavad kaltsiumkarbonaate vähem mittehermatüüpsed korallid. Viletsad skeleti moodustajad, puudub lubitoes. Piki mandrilavaserva olevad riffid lähevad Norrast Loode-Aafrikani. Riffide tekitajad: Tserkuliinid on laia geograafilise levikuga, tavalised riimveelistes veekogudes Kõhtjalgsed moodustavad riffe nii avatud meredes troopikas kui ka subtroopikas. Moodustavad kividele. Austrid ja rannakarbid Sammalloom Harjasussid liidavad liivaterad kokku 2013 02.04 Soolamered: Kaspia ja Surnumeri Veeskasvavad vetikad ja globaalne soojenemine: Veeskasvavad vetikad seovad süsihappegaasi. Polaarpiirkondade kohale tekkinud osooniaugud on tekkinu kloorühendite kasutamisel inimese poolt külmikutes. Isegi piirkonnad, mis inimtegevusest jäävad kaugele, ka nende toiduvõrgud on saastunud DDT jt mürkainetega. Mereandide kunstlik kasvatamine
Sümptomid võivad korduda alkoholi kasutamisel või toksilise kala korduval söömisel. · LD50=0,25 g/kg hiirtel intraperitoneaalselt 27. Koorikloomamürgid (paralüütiline ja neurotoksiline mürgistus).. · Väga mürgised võivad olla mitmesugused mõiste koorikloomad (ingl. shellfish) alla kuuluvad organismid nagu merekarbid, homaarid, jõe- e. rannakarbid, austrid, kammkarbid jt., kes on alla neelanud toksilisi merevetikaid, eriti mõningaid dinoflagellaate. Koorikloomad on eriti mürgised vetikate ägeda õitsemise ajal, mil merevesi sisaldab 200 ja enam vetikat ml kohta. Toksilisus on võrdeline vetikate kontsga vees ja kaob 2 nädala jooksul pärast toksilise fütoplanktoni kadumist. · Koorikloomamürgistused jagatakse nelja rühma: 1. Paralüütilised (PSP) 2
mudakukk (väike ja suur sootigu, piklik ja munajas ja kõrvukas punntigu), väike labatigu, sarvtigu, põistigu (keerits vasakul), napptigu(järve-ebanapp, jõe-napptigu). Eesti maismaal viinamäetigu, kiritigu, kirju ketastigu, põllunälkjas. 36. Eestis 60 liiki. Läänemeres elavaid riimveevorme:Macoma baltica, Cerastoderma lamarcki, Mya arenaria, Mytilus edulis. Suured mageveekarbid: perek.Jõekarp, järvekarp, ebapärlikarp, rändkarp N: söödavad rannakarbid, Balti lamekarp, suur järvekarp, harilik järvekarp, kiiljas jõekarp, piklik jõekarp, paks jõekarp, eba.pärlikarp. Väikesed mageveekarbid: keraskarplased, herneskarplased. Enamasti on lahksoolised, viljastumine vees või emas.meres vastsed trohhofoor ja veeliger. Järvekarbil pihtvastsed e. glohhiidid.Looted on ema lõpustes, glohhiid nugib kala uimes. 37. Kuuluvad erinevasse alamklassi. Rändkarbid võivad elada kinnitunult jõekarbil. Toituvad
Kui organism suundub mageveest soolasesse vette organismi kokkukuivamine Kui organism suundub soolasest veest magevette organism plahvatab Looduses leidub 2 tüüpi mageveetigusid. Ühed on lõpustega ning nad ei käi maismaal. Teistel on algeliselt arenenud kopsud, see tähendab aga seda, et need kopsteod peavad vahel tõusma veepinnale, et hingata (sellised teod ronisid maismaale, kohanesid oludega, ja siis suundusid magevette). Kahepoolmelised molluskid (austrid ja rannakarbid). Austrile tuleb enne söömist peale panna sidrunihapet, sest see on talle põletav, söödavad on nad elusalt. Kõik organismid, kellel puuduv kitiinkest, tulid magevette otse merest (sammalloomad, käsnad). Bentiliste koorikloomade (jõevähk) kohta pole ühist arusaama, kuidas nad on jõkke sattunud. 1/5 kaladest on suundunud tagasi merre. Selle tõestus on seotud osmoosiga. Selliste kalade kehavedelikes sisalduv soolade hulk on väiksem (luutoesega kalad)
köögivilju, tangaineid, tomatikastet, puljongit, marinaade, taimeõli, maitseaineid, soola, suhkrut kalakotletid, kalapallid, kalafrikadellid, kalasupid. Konservid vee selgrootutest jagunevad konservideks koorikloomadest, molluskitest ja peajalgsetest. Krabikonserve valmistatakse isasloomade jalgadest, mis keedetakse, tükeldatakse ja asetatakse karpi spetsiaalse eskiisi järgi. Krevetikonservide valmistamisel kasutatakse lakaliha. Konservid molluskitest tooraineteks on austrid, rannakarbid ja teod. Sisaldavad rikkalikult mikroelemente. Peajalgsetest on levinumad kalmaarikonservid. Taarasse asetatakse fileena, tükkidena või hakitult. Kalapreserve erinevalt konservidest ei steriliseerita. Lisatakse rohkem soola ja konserverimisaineid. Jagunevad soola, erisoola, vürtssoola, marinaadis ja kastmes (vürtsi-, sinepi-, puuvilja-marja-, sibula-, veini-, majoneesi-, tilli-, küüslaugu-, mädarõikakastmes) toodeteks. Vürtssoola toodetest loetakse parimaks Tallinna kilu,
3. Kirjeldage Hiina köögi toitumistavasid. ------------------------------------------------------------------------------------------------------ 11.2.3. Itaalia köök Itaalia köök on maailma hinnatuim köök. Toit on tervislik ja naturaalne. See valmistatakse vähestest komponentidest. Peamised toiduained Liha: veise- ja vasikaliha, sea-, uluki-, lamba- ja linnuliha. Kala: forell, sardiin,angerjas, tuunikala. Mereannid: austrid, rannakarbid, homaarid, krevetid, langusid (sõrgadeta merevähid), vähid. Köögiviljad: tomat, paprika, artišokk, spargel, rooskapsas. Puuviljad: melon. 312 Jahutooted: pastatooted (spagetid), valge nisuleib, pitsad. Riisitoidud. Juust: parmesani juust, mozzarella (valmistatakse pühvlipiimast), mascarpone (kreemjas kodujuust)
annaabi.ee 
