11.m 1. Mis on sugulise paljunemise eelduseks rakutasandil? Isas ja emassugurakkude olemasolu 2. Millised organismid paljunevad sugulisel teel? Too erinevaid näiteid. Taimed- Õistaimed nt liiliad (putuktolmleja), karikakrad(putuktolmleja), tamm (tuultolmleja) Loomad (enamik loomi)- neist näiteks imetajad ( kodukass, kehasisene viljastumine) , okasnahksed( meripurad kehaväline viljastumine) 3. Millised erinevad viljastamisviisid toimivad loomariigis? Kirjelda ja too näiteid.
Ioniseeriv kiirgus Radiobioloogia on bioloogia haru, mis tegeleb ioniseeriva kiirguse toime uurimisega elusorganismidele. See uurib, mis juhtub peale kiirguse neeldumist ja milline on võimalik organismi kahjustus. Kuna ioniseeriva kiirguse võimalik kahjustav toime ilmneb eelkõige rakutasandil, siis peavad kõigil kiirgustöötajail olema olema baasteadmised rakkude ehitusest ja funktsioonist ning ioniseeriva kiirguse võimalikust toimsest. Ioniseeriv kiirgus: · kahjustab elusorganismi ioniseerides selle organismi molekulidesse kuuluvaid aatomeid rö- ja -kiirgus footonid annavad energiat orbitaalsetele elektronidele laetud osakeste kiirgused ioniseerivad aatomeid mõjutades orbitaalseid elektrone elektromagnetiliselt
4.Füsioloogia - tegeleb organismide ja nende elundite talitus ja funktsioone. 5.Molekulaarbioloogia - tegeleb päriliku inforamtsiooni kodeerimise, säilitamise ja ülekande mehhanismide uurimisega 6.Histoloogia - uurib kudede ehitust, arenemist ja talitlust. 7.Tsütoloogia - Tsütoloogia ehk rakubioloogia ehk rakuõpetus on bioloogia haru, milles mikroskoobi ja molekulaarbioloogiliste meetodite abil uuritakse rakku, et mõista bioloogilisi protsesse rakutasandil. 8.Ornitoloogia - zooloogia haru, mis uurib linde, käsitledes nii nende ehitust, talitlust, süstemaatikat, levikut jmt aspekte. 9.Mükoloogia - on seeni uuriv teadusharu. 2.Mõisted Loodusseadus - on looduse nähtuste juures esinev seaduspärasus, mida kinnitavad lugematud vaatlused või katsed. Hüpotees - Teaduslik oletus, mille tõesus ei ole veel kindlaks tehtud.
areneda ka viljastumata munarakust. Seda nimetatakse partenogeneesiks. Esineb mõnedel putukaterühmadel (mesilastel lesed isased). PALJUNEMISE TÄHTSUS Mittesugulisel paljunemisel lühikese aja jooksul saadakse vanematega geneetiliselt sarnane arvukas järglaskond. Sugulisel paljunemisel järglased kannavad edasi mõlema vanema geneetilisi omadusi. RAKUTSÜKKEL Organismi kasvamise ja arengu tagab keharakkude jagunemine, mil vanemrakust moodustuvad tütarrakud. Rakutasandil on 2 vegetatiivse paljunemise vormi: mitoos ja meioos. Eukarüootsetel rakkudel eristatakse tuuma jagunemist (karüokinees) ja tsütoplasma jagunemist (tsütokinees). Karüokineesis toimub geneetilise info võrdne jaotamine tuumade vahel. Rakkude jagunemist, mis tagab kromosoomide arvu püsivuse tütarrakkudes, nimetatakse mitoosiks. 2 mitoosi vahele jääb interfaas. Rakutsükli moodustab raku eluperiood ühe mitoosi lõpust järgmise mitoosi lõpuni läbi interfaasi
kanalikestest. Seal toimub: valkude lõplik töötlemine, pakkimine põiekestesse. , rakumemb. Rakukesta moodusumine, lüsosoomide moodustumine 13. Lüsosoomid- ühekihilise membraaniga ümbritsetud põiekesed- seal toimub surnud ja mittevaj. rakustruktuuride ning ainete lagundamine 14. mitokonder- 2 membraaniga: välis- sile ja kattefunktsioon sisemembraan- kurruline mitokonder sisaldab nukleiinhappeid, ribosome- kindlustavad hingamise rakutasandil. Toitainete lõhustumise käigus eraldub süsihappegaas ja vesi ningvabandeb energia (ATP) 15. Tsütoskelett- valgulistest fibrillidest võrkjas struktuur. * annab rakule kuju ja seob organellid ühtseks tervikuks * kindlustab rakkude liikumise, kuju muutmise, organellide ümberpaiknemise 16. tsentrosoom- osaleb raku jagunemisel, tagab kromosoomide võrdse lahknemise, asub rakutuuma läheduses.
Vaktineerimise poolt või vastu Elena Borissov Vaktsineerimise vastu 1. Vaktsiinid on väga mürgised. • Alumiiniumi peetakse krampide, ajukahjustuste, Alzheimeri tõve ja dementsuse põhjustajaks. • Formaldehüüd on tuntud kantserogeen (põhjustab vähki). • Elavhõbe kahjustab inimese närvi- ja immuunsüsteemi rakutasandil. Kui organismi süstida elavhõbedat, siis puudub tal võimalus end mürgituse eest kaitsta. Veelgi ohtlikumaks teeb elavhõbeda see, et ta ladestub organismis, st keha ei suuda teda välja viia. 2. Vaktsiinid rikuvad ära immuunsüsteemi normalse arengu. • Laste seas levivad ,reumatoidne artriit, lasteea suhkruhaigus, bronhiaalastma, Crohn’i tõbi, Guillain-Barre sündroom (progresseeruv lihaste nõrkus), mida varem põdesid vaid vanemad inimesed.
Ökosüsteem-Selle moodustavad ühisel territooriumil omavahel toitumissuhet organismid, koos elukeskkonnaga. Võrdle Anatoomia-Bioloogiateadus, mis uurib organismide ehitust. Morfoloogia-Uurib organismide välisehitust. Füsioloogia-BT, mis uurib organismide talitlust ja nende regulatsiooni. Sarnasus-Tegelevad organismi uurimisega(eluilminguid). Tsütoloogia- e. rakuteadus. Histoloogia-uurib hulkraksete organismide kudede ehitust ja talitlust. Sarnasus-Rakutasandil toimivad Neuraalne regul-NS kaudu. Humoraalne regul-Vere kaudu. Sarnasus-Kindlustavad sisekonna stabiilsuse. Suguline paljun-Sugurakkude abil toimub. Mittesuguline paljun-Vegetatiivselt ja eoseliselt. Sarnasus-Liigi säilitamine. Nimeta Eluslooduse riigid-Loomad, taimed, seened, bakterid, protistid Biomolekulidena esinevad ained-sahhariinid, lipiidid, valgud, nukleiinhapped DNA RNA. Üherakseid organisme-B,S,P Hulkrakseid organisme-L,T,P,S Loomapoplulatsioone-
UV-kiirgus ja otsene elektromagnetkiirgus. Kiirguste ühine tunnus on see, et nad tungivad läbi naha kihtide organismi, tekitades rakkudes mutatsiooni. Radioaktiivse kiirguse hajumine või neeldumine aines põhjustab suure hulga elektriliselt laetud ioonide tekke, mis omakorda ioniseerivad ümbritsevaid molekule. Elusates kudedes võivad kiirguse poolt tekitatud ioonid kahjustada normaalseid bioloogilisi protsesse, kahjustav toime ilmneb eelkõige rakutasandil. Kiirguskahjustuse olulisimaks ,,märklauaks" rakus on DNA raku päriliku informatsiooni kandja. Kiirgus võib ioniseerida DNA-molekuli, põhjustades selles otseseid keemilisi muudatusi. Kuid mõju võib-olla ka kaudne: kiirgus ioniseerib rakkudes oleva vee, milles tekivad vabad radikaalid keemiliselt üliaktiivsed ühendid, mis kahjustavad rakke. Vabad radikaalid on olemas ka radioaktiivsusest kahjustamata organismis, kuid kui neid pole liiga palju, suudab organism nende
4) põhipigment klorofüll palju erinevaid melamiin 5) tsükliline alkohol fütosterool ergosterool kolesterool membraanis 6) plastiidid on (3 tükki) pole pole 7) ainevahetus autotroofne heterotroofne heterotroofne 8) toitumisviis osmootne (osmoosi osmootne osmoos; fago- ja pino- rakutasandil teel) tsütoos 9) paljunemine kunst.- piiramatu piiramatu Piiratud (v.a. tingimustes healoomulised kasvajad) Valgemädanik saprotroofne; lagundav tavaliselt lehtpuupuitu; lagundavad ligmiini; tekivad (valged) kiud Pruunmädanik saprotroofne; lagundab okaspuupuitu; lagundab tselluloosi; tekivad kuubikud
Juuste koostisest on väävlit umbes 4%. Inimene sisaldab kokku ligikaudu 140 g väävlit. Toiduga siseneb meie organismi keskmiselt 800...900 mg väävlit päevas. Väävlirikkamad toiduained on teravili, herned, oad ja kapsas. Väävlit kasutatakse ka ravimina, näiteks lahtisti ja salvide koostises TSINK Tsink on esmatähtis element, mis on vajalik elus püsimiseks. Tsink on väga paljude biomolekulide ja süsteemide kaudu vajalik rakutasandil rakkude jagunemiseks, üldistatult kasvuks, arenguks ja haavade kiireks paranemiseks; maitsmisretseptorite normaalseks arenguks ja talitluseks; tõhusa immuunsuse tagamiseks; küünte, juuste ja naha normaalseks elutegevuseks ja talitluseks. Tsink leidub austrites, enamikus loomsetes valkudes, ubades, pähklites, mandlites, teraviljas, kõrvitsa seemnetes ja päevalille seemnetes. Kliinilised uuringud on näidanud,
Bioloogia Vegetatiivse paljunemise rakendamine *Kõige rohkem tehakse paljunemist taimede puhul(pistokstega ja pookimisega). *Seentel:austerservikute pakud,sampinjonide kasvatamine. *Loomade puhul on see vähe kasutuses,kuid varem on kasutatud embrüo jagamist mitmeks. Vegetatiivne paljunemine rakutasandil Rakutsükkel=mitoos+interfaas Mitoosi olulisus 1)Kasvamine-rakkude arv suureneb ja organism kasvab 2)Mitoos tagab surnud rakkude asendumise(toimub haavade paranemine) Evolutsioon Erinevad evolutsiooni teooriad Lamarcisi:1)Organismidel on sisemine soov täiustuda.2)Muutused tekivad keskkonna toimel ja neid kinnitatakse harjutades.Kaelkirjaku kael on sellepärast nii pikk, et ta ise tahtis seda pikaks saada ja ta tegi sellejaoks igapäev venitusharjutusi
Uurimuse teoreetiline pool tuleneb kirjalikest allikatest üldistaval ja võrdleval-uurival suunal. Allikate valiku aluseks on tantsu ja liikumise ning vigastuse integreeritus ellu üldisemas tähenduses. Teema valdkonna kitsendusena on valitud mõned somaatilised treeningsüsteemid nagu Alexanderi printsiip F.M. Alexander´i elutöö näol ning Pilatese traditsioon. Joan Skinneri release-tehnika integreeritus vigastusse ja L. Hartley kirjutatud teos kehamälu intelligentsusest ja mõtlemisest rakutasandil. Töös ei uurita ainult vigastuste algupärast anatoomilist olemust, vaid püütakse jõuda uute tunnetusküsimusteni läbi vigastuse Hüpoteesidena sõnastan: - tantsukunst kui vaimu tunnetus saab olla sünnipärase ja loomuliku keha teooria aluseks - tantsija vigastusel on omad kasutegurid elukutsele. On sel tantsija jaoks vahet, kas käia lahases venitusega või murtud luuga dushi all või deformeerunud puusaliigesega kükitada? On
või lihasesse. Puukentsefaliidivaktsiin alumiiniumhüdroksiidi (0,35mg Al), 0,5 mg tiomersaali (0,025mg Hg); lihasesse. (Vaktsineerija käsiraamat, 1994, Medicina, toimet. H. Nohynek, E. Pekkanen, J. Eskola.) OHT! Alumiiniumi peetakse krampide, ajukahjustuste, Alzheimeri tõve ja dementsuse põhjustajaks. Formaldehüüd on tuntud kantserogeen (põhjustab vähki). Elavhõbe kahjustab inimese närvi ja immuunsüsteemi rakutasandil. Elavhõbedat võime oma organismi saada vee, õhu, toidu (kala) kaudu või amalgaamist hambaplommidega. Sellisel juhul kaitsevad meid organismi loomulikud kaitsebarjäärid (nt seedeelundite, kopsude limaskest jne). Kui aga organismi süstida elavhõbedat, siis puudub tal võimalus end mürgituse eest kaitsta. Veelgi ohtlikumaks teeb elavhõbeda see, et ta ladestub organismis, st keha ei suuda teda välja viia. Väiksemad, kuid pidevad doosid kahjustavad immuunsüsteemi rakutasandil. Nt
Tsütoloogia-e rakubioloogia e rakuõpetus on bioloogia haru, milles mikroskoobi ja molekulaarbioloogiliste meetodite abil uuritakse rakkude ehitust ja talitlust, et mõista bioloogilisi protsesse rakutasandil. Kõige pisem üherakuline organism on mükoplasma (kuulub bakterite hulka ja võib inimesel esile kutsuda hingamisteede haigusi) Looduses esinevad suurimad rakud on lindude munarakud, näiteks jaanalinnu munarakk (munarebu), mis võib kaaluda umbes pool kilo. Miks on üherakulised organismid enamasti väiksed? Üherakulistel toimub kogu energia-, info- ja ainevahetus väliskeskkonnaga rakumembraani vahendusel. Sealjuures on oluline raku
Sünniks võib lugeda Robert Hooke'i poolt valgusmikroskoobi leiutamist (XVII sajandi keskpaik). Uurib: · rakusiseste struktuuride ehitust, talitlust, koostööd, · rakkude paljunemist, kasvu, eristumist, surma, muutumist, seoseid ümbritseva keskkonnaga. Wikipedia ütleb: Tsütoloogia ehk rakubioloogia ehk rakuõpetus on bioloogia haru, milles mikroskoobi ja molekulaarbioloogiliste meetodite abil uuritakse rakku, et mõista bioloogilisi protsesse rakutasandil. Peatähelepanu pööratakse raku kompartmentide, organellide ja teiste tähtsate koostisosade, nagu plasmamembraani, taimerakukesta ja tsütosooli uurimisele. Teised huvivaldkonnad on raku jagunemine, apoptoos, diferentseerumine, rakkudevaheline "kommunikatsioon", raku motiilsus ning rakukontaktid eukarüootidel. Tsütoloogia on tihedas kontaktis biokeemia, molekulaarbioloogia, füsioloogia, arengubioloogia, botaanika, zooloogia ja immunoloogiaga
uurivad elusorganismis toimuvaid protsesse. N: rakuhingamine, fotosüntees. 2. Bioloogiaharud: nimetused, millega tegelevad. a) Botaanika - on teadusharu, mis tegeleb taimede uurimisega. b) Zooloogia - on bioloogia haru, mis uurib loomi c) Mükoloogia - on seeni uuriv teadusharu. d) Rakubioloogia - on bioloogia haru, milles mikroskoobi ja molekulaarbioloogiliste meetodite abil uuritakse rakkude ehitust ja elutegevust, et mõista bioloogilisi protsesse rakutasandil e) Anatoomia - on organismide väliskuju ja siseehitust ning nende elundite asendit, kuju ja ehitust uurivate teadusharude kogum. f) Ökoloogia - on teadus organismide ja keskkonna vahelistest suhetest. g) Geneetika - bioloogiaharu, mis uurib organismide pärilikkuse ja muutlikkuse seaduspärasusi. 3. Viiruse mõiste ja ehitus. On nukleiinhappest ja valkudest koosnev bioloogiline objekt, millel puudub rakuline ehitus ning mis paljuneb nakatades elusorganismide rakke
mitmekesistumine. Viimane on nendest peamine suund/protsess. Vanem liikidest hakkavad hargnema uued. Need muutuvad ühe erinevamateks liikideks ning millist nähtust kokku nimetatakse diveergentsiks. Makro evolutsioonil on biosüstemaatikas viis riiki, milles on omad hõimkonnad, klassid, seltsid, sugukonnad, perekonnad. Evolutsiooniline täiustumine, mis on üks suundadest, ei ole nii arvukas kui mitmekesistumine. Näited evolutsioonilisest progressist. Rakutasandil eeltuumsetest tekkivad päristuumsed üherakulistest hulkraksed, selgrootutest selgroogsed, kaladest kahepaiksed, imetajatest inimene, vetikatest on areneneud ürgsed sõnajalgtaimed, nendest seemne taimed. Väljasuremine on evolutsiooni tähtsaim protsess. 99% on eksisteerinud liikidest välja surnud. Eristatakse kaheksugust väljasuremist: massiline väljasuremine(,mis on Maa mastaabis lühiajaline); fooniline väljasuremine(,mille puhul mõni liik sureb välja,
metanool) Vesinikside- tüüpiline lewise alus/happe vahelise toime ja dipool-dipool vahelise elektrostaatilise toime summaarne tulemus. Vesinikside mõjutab oluliselt ainete keemilisi ja füüsikalisi omadusi ja esineb kõigil ühenditel, millel on polaarne element-vesinik side või vaba elektronpaar. Alkoholide puhul tõstavad vesiniksidemed keemistemperatuuri ja lahustuvust vees. Vesiniksidemed on erakordselt tähtsad rakutasandil. Elektrofiilid ja nukleofiilid (happelisus ja aluselisus orgaanilises keemias). Elektrofiilsete ja nukleofiilsete reaktsioonide tüübid.Elektrofiil on tühja orbitaali ja positiivse laenguga osake. Sagedamini ettetulevad elektrofiilid on prooton ja metallikatioonid.Elektrofiilid seovad elektrone teistelt aatomitelt, käituvad reaktsioonides elektonpaari aktseptoritena ja on Lewise happed. Nukleofiil on vaba elektronipaariga osake ja kannab negatiivset laengut.
*emaga taandareng sünnitusjärgselt *tagavad metabolismi nälgimisel või dieedil Mitokonder Ümbritsetud kahe *varustab rakku energiaga membraaniga-sisemine ja *hingamine rakutasandil väline. Tsütoskelett Koonseb valgulistest *annab rakule kuju ja seob niitidest, mis moodustab organellid ühtseks tervikuks võrkjas struktuur *Tagab rakkude liikumise,kuju muutmise, organellide ümberpaiknemise
..................................................................................................................... 16 Värvide mõju Värvidega ravimine on hea viis haiguste leevendamiseks või nende ennetamiseks. Samas ei tohi see asendada meditsiinilist abi. Värvid on kõikjal meie ümber ning mõjutavad meid pidevalt. Värvide energia imendub läbi meie naha meie kehasse ning tänu sellele on võimalik ka selle teraapia abil pimedaid ravida. Nende keha registreerib värvid rakutasandil ilma, et värve peaks nägema. Paljud värviterapeudid kasutavad oma töös kaheksaosalist värviringi. Sellel asetsevad värvid jagunevad primaar- ja sekundaarvärvideks. (Struthers 2008: 6, 7, 12, 24) 1.1 Primaarvärvid Primaar- ehk põhivärvid on värvid, mida ei saa teisi värve kokku segades. Pigmentide puhul punane, kollane ja sinine, aga värvivalguse puhul hoopis punane, roheline ja sinine. Kui neid kolme värvi võrdsetes kogustes segada saame valge valguse. (Struthers 2008: 13) 1
Ettevalmistusperioodi ülesanded Eesmärgid, tulemused Treeningu ja enesekontrolli andmed- une kvaliteet, hommikune pulss, ortoproov (hommikune pulsisagedus) Treeningu ja võistluste kirjeldus Kokkuvõtted TREENITUSE TEKKEMEHHANISM Kehaliste harjutuste süstemaatilisel kordamisel kujuneb organismis laiaulatuslik kompleks muutusi: Struktuursed ümberkorraldused rakutasandil Energiavarude juurdekasv AV protsesside täiustumine ja ökonomiseerumine Organismi funktsionaalsete võimete suurenemine Elutalitlusprotsesside ja liigutuste koordinatsiooni täpsustumine Miks muutused tekivad? Avaldub elusale organismile ainulaadselt omane kohanemisvõime- adaptatsioon. Adaptatsioon- organismi kohanemisprotsess väliskeskkonna või organismis eneses toimuvate muutustega.
Lahustuvus vees + - Reaktsioonivõime Suurem Väiksem Molekulmass Väiksem Suurem Magusus On Ei ole Karamellistumine + - Kristalliseeruvus + - Süsivesikute peafunktsioonid: 1) Energeetiline a. 1g 4kcal CO2 + H2O protsess toimub rakutasandil mitokondrites b. Inimese ööpäevasest energiavajadusest peaksid süsivesikud katma 55- 60% c. Iga kehakaasu kg kohta 4-6g süsivesikuid 2) Ehituslik struktuur: a. Taimeraku kestades leidub tselluloos (20-40%) b. Seemnerakukestades leidub kitiin. Lülijalgsete välisskelett c. Membraanide välispinnal oligosahhariidsed retseptorid 3) Varuaineline: a
Rasvlahustuvad vitamiinid erinevad vees lahustuvatest erinevate aspektide poolest. Veeslahustuvad vitamiinid on kergesti imenduvad ja ei vaja transpordi proteiine plasmas. Samas aga rasvlahustuvaid vitamiine hoitakse maksas ja rasvkoes ja seetõttu on neid võimalik kasutusele võtta perioodil, mil tekib nende puudus. Mõned vitamiinid nagu A,C ja E toimivad kui antioksüdandid ja kaitsevad rakke vabade radikaalide kahjustuste eest. Vabad radikaalid on kõikjal inimese kehas ja segavad rakutasandil füsioloogilist funktsioneerimist. (Eperjesi 2006:73) 3.1. Vitamiin A Peamised A vitamiini osad toidulisandites on retinüülpalmitaat ja retinüülatsetaat. Samuti on ka beeta-karoteen peamine A-vitamiini allikas toidulisandites, kas siis eraldi või kombineerituna retinooliga. (Eperjesi 2006:75) 3.2. Vitamiin E Sünteetilistel topoferoolidel ei ole sama bioloogiline potentsiaal kui naturaalselt esineval ühendil. Selle isomeeri biosaadavus on on kehas suurim
püsisoojasus emakasisene areng ja sünnitus B. Uuest tüübist lähtuv kohastumine (adaptatiivne radiatsioon) erinevatesse elukeskkondadesse: 1) bioloogiliste eeliste olemasolu 2) vabade ökonisside olemasolu ehk keskkond, kuhu saab levida Makroevolutsioonis saame eristada kahte muutust: 1) Evolutsiooniline progress Suurem eristumine bioevolutsioonis toimib kõikidel tasanditel: o genoomitasandil unikaalne ja korduv o rakutasandil tsütoplasma ja rakustruktuurid o organismitasand eristuvad koed ja organid o liigitasand eristuvad populatsioonid o ökosüsteemitasand eristuvad erinevad kooslused Suurem eristumine annab võimaluse spetsialiseruda! Suurem seostatus: o rakkudevahelised kontaktid hulkraksete puhul o närvide suurem seostatus o homroonide vahendusel o ringelundkonna kaudu
· Takistada saastava tootmise paigutamist teistesse maadesse, kus piirangud saastele on vähem ranged · Keelata kodumaistele tarbimisnormidele mittevastavate toiduainete, ravimite jms müüki (annetamist) vaestele riikidele 5. Kui mõni ravimi- või kosmeetikatoodete firma väidab, et tema tooted on tehtud loomkatseteta - kas siis võib olla täiesti kindel, et ta kellegi teise suhtes pole ebaeetiliselt käitunud? Miks? Tänapäeval enamiku katsetest võib teostada juba rakutasandil, bioloogilistes lahustes tootjad on huvitatud loomkatsete vältimisest. Kuigi ei või olla täiesti kindel, kas katsed olid tehtud, näiteks teise eluolendi peal inimesel (vabatahtlikud), mis omakorda võib olla samuti ebaeetiline (inimesed, kelle otsustusvõime, intellekt võib olla piiratud: vanglakaristatud, surmamõistetud) Õigus infole 6. Kas loomakaitsjad tänapäeval sõdivad suurte või väikeste tapamajade vastu? Miks?
Keha on materjaalne, nad on sõltumatud, kuid koostöö on võimalik . Keha nähti kui masinat. Hakati otsima, kas keha ja vaim on ikkagi ühendatud. Esimene lahkamine 315 aastal. 18. sajandile pandi rõhku ümbritsevale keskkonnale. Kuna levisid erinevad epideemiad. Kanalisatsioon, prügimäed.. Nakkushaigused olid peamised surmapõhjused. Tervis, kui haigust ei ole. Lahkamine oli arengus. Jõuti teadmiseni, et haigus on seotud rakutasandil, mitte kehavedelikega. Biomeditsiiniline lähenemine- haigus läbi rakutasandi, tehnoloogia arenes, inimese oma osalus madal. Diagnostika arenes läbi tehniliste vahendite. Reduktsionistlik lähenemine- vaim, keha ja käitumine on seletatav ja taandatav rakutasandi, bio Reduktsionism eitas tõendeid, et erinevad inimesed võiks erineval moel haiguseid põdeda, ei toodud sisse isiksust, kogemust, ega kultuurilist tausta.
aineid. Raskmetallide ja alkaloidide neutraliseerimine esmaabis. Raskemetallide mürgitused ei ole liiga sagedased, hoopis sagedasemad on alkaloidide mürgitused. Igapäevane point: kohvile kallad piima peale ja vähendab kofeiini mõju. Kõige kofeiinirikkam on musta tee puru, mida lased vähe aega tõmmata (vähe aega tõmmata saad kofeiini rikka tee, pikka aega saad parkaineterikka tee). 6. Liigutusfunktsioon. Rakutasandil liigutusfunktsioon (viburid, ripsmed täidavad liigutusfunktsiooni). Lihastes täidavad funktsiooni lihasvalgud müosiin ja aktiin, samuti esinevad tsütoskeletis- mingisugune liikumisvõime on ka tsütoskeletil. 7. Varuained. Taimedes seemnetes esinevad varuvalgud eriti paistavad silma kaunviljaliste seemnetes, kaunviljalistest väga valgurikas on sojauba. Loomorganismides oleks
· Takistada saastava tootmise paigutamist teistesse maadesse, kus piirangud saastele on vähem ranged · Keelata kodumaistele tarbimisnormidele mittevastavate toiduainete, ravimite jms müüki (annetamist) vaestele riikidele 5. Kui mõni ravimi- või kosmeetikatoodete firma väidab, et tema tooted on tehtud loomkatseteta - kas siis võib olla täiesti kindel, et ta kellegi teise suhtes pole ebaeetiliselt käitunud? Miks? Tänapäeval enamiku katsetest võib teostada juba rakutasandil, bioloogilistes lahustes tootjad on huvitatud loomkatsete vältimisest. Kuigi eetilisuses ei või olla täiesti kindel. Katsed võisid olla tehtud näiteks teise inimese peal (vabatahtlikud), mis omakorda võib olla samuti ebaeetiline. Seda juhul, kui katsealusteks olid inimesed, kelle otsustusvõime, intellekt võib olla piiratud. Nt vanglakaristatud, surmamõistetud jms. Või oli niisama vabatahtlike ligipääs infole piiratud. 6
lahuse pH. pH - näitab lahuse happelisust, neutraalsust või aluselisust. pH puhul kasutatakse kokkuleppelist skaalat. (0-7 = happeline, 7-14 = leelis. 0 on kõige happelisem. 14 kõige leeliselisem. pH skaala on logaritmiline st. pH 3 on 10x happelisem võrreldes pH 4ga ja 100x happelisem võrreldes pH 5 ga. N : maomahl = pH 1,5- 2,5 nahk = 5,4 - 5,6 vesi = 7,2 - 7,4 sülg = 7,3 - 7,8 Uriin = 4...8 sõltub toiduvalikust ja neerude seisundist. Vee funktsioonid rakutasandil: 1. Vesi kindlustab rakkudes stabiilse sisekeskkonna. (tsütoplasma) 2. Vesi tagab rakkudes normaalse ainevahetuse.(reaktsioonid toimuvad vesikeskkonnas ja ained on vesilahustunud kujul) 3. kaitseb rakke ülekuumenemise eest. (mitokondrite pärast) 4. Vesikeskkond+ lahustuvad ained tekitavad rakkude siserõhu e. TURGORi. Vee funktsioonid organismide tasandil : 1. Kaitse ülekuumenemise eest. (taimed aurustavad vett). TRANSPIRATSIOON - vee aurumine läbi taime õhulõhede.
5 sekundi jooksul suurel valgel papitükil olevaid täppe vaadata ja hiljem nende arvu hinnata. Münsterbergi jaoks oli sokeeriv, et isegi sellistes soodsates oludes võisid inimeste hinnangud erineda seitsme- või kaheksakordselt. 1914. teine raamat `'The Mind of the Jury''. Münsterbergi uurimused psühholoogiliste häirete põhjustest põhinesid psühhofüsioloogilisel parallelismil lähenemisel, mille kohaselt on teatud vaimsetel häiretel rakutasandil metaboolsed põhjused. Tegeledes vaimsete häirete põhjuste uurimisega intervjueeris ja püüdis Münsterberg aidata mitmeid vaimsete häiretega inimesi, keskendudes põhiliselt oma patsientide motiveerimisele uskumaks, et nad suudavad oma pingutuste tulemusena olukorda parandada. Tema arvates ei olnud psühhoosi võimalik ravida, kuna selle põhjuseks pidas ta närvisüsteemi allakäiku. 11. Õiguspsühholoogia Eestis (A. Bjerre, H. Madissoon). Kriminaalpsühholoogia ajalugu Eestis ulatub 19
kordunud Tokis, Mehhikos), happesademete suurenev mõju kooslustele, pinnasesaaste, veekogude reotus, millele järgneb teatud looma ja taime liikide hävimine või muutus jne. 1 Ökoloogia uurimisvaldkonnad Ökoloogias on kaks tähtsat osapoolt organismid ja nende keskkond. Elusorganisme on väga palju erinevaid. Sellepärast ongi ökoloogia lähedalt seotud bioloogia ja selle sõsarteadustega. Elusolendeid saab uurida rakutasandil (nt. biokeemia, molekulaarbioloogia, rakubioloogia), üksiku organismi kaupa (nt. botaanika, zooloogia), populatsioonide, ökosüsteemide või kogu biosfääri tasandil. Viimased nimetatud tasandid kuuluvad ökoloogia valdkonda. Konkreetse uuritava objekti järgi jagatakse ökoloogia: 1. Autoökoloogia uurimisobjektiks on üksikorganismid. 2. Demökoloogia uurimisobjektiks on populatsioonid. 3. Sünökoloogia uurimisobjektiks on bakteri, seene, taime ja
(Friedman & Booth-Kewley, 1987b). See ülevaade võttis arvesse mitmeid erinevaid aspekte ja uuris seoseid viie erineva haigusega. Selleks, et lihtsustada saadud tulemusi (mis olid ekstensiivsed), kombineeriti neid kasutades kvantitatiivseid meta-analüüsi tehnikaid. Meta-analüüs- See on kvantitatiivse integratsiooni meetod.Astma;Peavalud ja maohaavad;Liigesepõletik; Depressioon;Vähk 59. Organismi vananemine ja surm. 1) Vananemine on rakutasandil toimuv protsess. 2) Häired rakkudes halvendavad kudede ja organite tööd. 3) Kudede halb talitlus kahandab inimese vaimset ja kehalist saavutusvõimet. 4) Kudede ja organite edasise nõrgenemisega kaasnevad haigused ja surm. 5) Rakkude kulumine on normaalse ainevahetuse kaasnähtus. 1. Rakkude hävimine. Näiteks südame, aju ega lihaste rakud ei taastu. Mõnel juhul võivad tühja koha asemele kasvada naaberrakud, ent näiteks lihased üldiselt vaid kidunevad. 2
Taluvuse ehk tolerantsuse tõus uimasti suhtes on olukord, kus uimasti esialgsed annused ei anna subjektiivset rahuldustunnet ega kõrvalda võõrutusnähte. Uimasti toime möödumisel või tarvitamise katkestamisel tekivad võõrutusnähud, mis kaovad uimasti järjekordsel manustamisel. Psüühiline sõltuvus – e. iha on vastupandamatu tung seda iha rahuldavat ainet hankida ja kasutada. Füüsiline sõltuvus – on tegelikult organismi kohanemine uimasti olemasoluga Alkohol Rakutasandil depressant – tõstab GABA retseptorite afiinsust. Inhibeerib NMDA (glutamaadi) retseptorit ja Ca 2+ iooni sisenemist läbi pingest reguleeritud kanalite, efekt tajutud enesekontrollivajadusele, efekt intellektuaalsele ja motoorsele sooritusele, tajule. Kroonilisel tarbimisel pöördumatud NS kahjustused, kahjulik mõju maksale, ainevahetusele, loote arengule Opioidid: looduslikud - morfiin ja kodeiin poolsünteetilised – heroiin sünteetilised – metadoon (võõrutusravim