Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Raku ehitus ja talitlus + joonis". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
kromosoomistik, tsütoskelett, vibur, ribosoomid, lüsosoomid, plastiidid, tsentrosoom, ripsmed, loomarakk, poorid, valgud, tuumake, kromosoomid, rakumembraan, rakud, kompleks, viburid, rakukest, leukoplastid, organellid, kahekihiline, tuumamembraan, mikroskoobiga, karüotüüp, diploidne, kolesterool, endotsütoos, õgirakud, kudedeks, retseptorÕPIKUS LK. 49 ERINEVAD KOE TÜÜBID, LK.52 LOOMARAKK, LK. 54 RAKUTUUM, LK.56 RAKUMEMBRAAN, LK. 58 TSÜTOPLASMAVÕRGUSTIK, LK. 59 GOLGI KOMPLEKS, LK 61 MITOKONDER, LK. 63 TSENTROSOOM, LK. 64 TAIMERAKK PALUN PALUN PALUN KES SOOVIB HINDEKS 4 VÕI 5 SIIS VAADAKE JA ÕPPIGE NEED SELGEKS :) Rakuteooria kujunemine Robert Hook - valgusmikroskoobi leiutamine 17.saj. Keskpaik Antony van Leeuwenhoek üheläätseline mikroskoop, ainuraksete, bakterite ja seemnevedeliku uurimine 17.saj. teine pool K. E. von Baer avastas imetaja munaraku loomorganismi areng saab alguse munarakust 1826
vastavalt väliskeskkonna muutustele Rakuorganellid · Päristuumse raku tsütoplasmat läbib membraanse ehitusega kanalikeste ja tsisternikeste süsteem, mis moodustab tsütoplasmavõrgustiku(sileda- ja karedapinnaline) · Mööda kanalikesi toimub ainete rakusisene liikumine · Lisaks transpordile on võrgustik seotud mitmete ainevahetuslike protsessidega · Karedapinnalisel võrgustikul paiknevad valke sünteesivad organellid-ribosoomid · Ribosoomid pannakse kokku rakutuumas olevates tuumakestes · Ribosoomides toimub valkude süntees · Väljaspool ribosoome üheski rakus valke ei sünteesita · Ühe mRNA molekuliga seotud ribosoomide kogumikke nim. polüsoomideks · Ribosoome sisaldavad ka suuremad rakuorganellid, mitokondrid ja kloroplastid(sünteesitakse nendele vajalikke valke) · Tsütoplasmas leidub veel lüsosoome
vajalikud molekulid transporditakse rakku membraansetes põiekestes. Rakutuum Rakutuum on tsütoplasmast kahe membraaniga eraldatud piirkond. Rakutuuma välismembraan läheb tsütoplasmas üle tsütoplasmavõrgustikuks ehk endoplasmaatiliseks retiikulumiks. Rakutuuma membraanis on hulk poore, mille vahendusel liiguvad rakutuuma ja tsütoplasma vahel ained. Rakutuumas on kromosoomid ehk DNA koos sellega seotud valkudega. Rakutuuma piirkonda, kus moodustuvad ribosoomid, kutsutakse tuumakeseks. Sinna on koondunud rRNA-d kodeerivad kromosoomide piirkonnad. Rakutuum on tavaliselt mahult 1/5 kuni 1/10 tsütoplasma mahust. Spermidel on rakutuum sama mahuga, kui on tsütoplasma, munarakul on tsütoplasmat 1000X rohkem. Rakutuumal on kaks funktsiooni: 1. Raku elutegevuse juhtimine; 2. Osalemine raku jagunemises. On rakke, mis on hulktuumsed, nt vöötlihas- ja südamelihasrakud, kingloomal on 2 tuuma.
· Membraansete kanalikeste, põiekeste ja tsisternikeste süsteem, mida mööda toimub rakusisene ainete liikumine · Seotud ainevahetuslike protsessidega · Tuuma välismembraan on ERga alati ühenduses · Sileda- ja karedapinnaline ER SILEDAPINNALINE ER FUNKTSIOONID · Varusüsivesikute (glükogeen) süntees · Lipiidide süntees · Bioaktiivsete ainete süntees (steroidhormoonid) · Kaltsiumiioonide depoo lihasrakkudes KAREDAPINNALINE ER · Kanalitel paiknevad ribosoomid FUNKTSIOONID · Ribosoomides toimub valkude süntees RIBOSOOMID · Ribosoomides puuduvad membraanid · Sisaldavad rRNA ja valgumolekule · Neis toimub valkude süntees · Ühe mRNA molekuliga seotud ribosoomide kogumit nim. POLÜSOOMIKS GOLGI KOMPLEKS · Koosneb membraaniga ümbritsetud plaatjatest tsisternidest ja põiekestest ning neid ühendavatest kanalitest · Seal toimub valkude lõplik töötlemine ja pakkimine põiekestesse (lüsosoomidesse)
oligosahhariidid, orgaanilised happed jne. ° ka bipolümeerid polüsahhariidid, valgud, nukleiinhapped. ° ainevahetuse vaheproduktid pigmendid, rehulaatorained, lahustunud gaasid. ° Tsütoplasma on pidevas liikumises ja seob kõik rakuorganellid ühtseks tervikuks. Rakutuuma ehitus ja ülesanne ° Rakutuum avastati taimerakus 1831. ° Tuumaümbris kahest membraanist ° membraanis paikevad poorid, mille kaudu toimub ainete liikumine tuuma sisemusse ja sealt välja ° karüoplasma tuumasisene plasma > DNA, valgud, RNA, madalmolekulaarsed ühendid ° Kromosoomid tuuma olulisemad osad > kromatiin > peeneteks niitideks lahti keerdunud > jagunemise alguseks pakitakse kokku, siis nähtavad ° Tuumas võib näha ühte või mitut tuumakest. > piirkonnad, kus ribosoomidelt toimub intensiivne rRNA süntees ja ribosoomide moodust.
Tsütoplasma (T, L) rakumembraan, tsütoplasma Tsütoplasma liidab kõik koosneb rakuvedelikust, organellid ühtseks tervikuks. valkudest, miktrotuubulitest, rakuorganellidest. Tsütoplasma on pidevas liikumises. Tuumaümbris koosneb kahest Tuum (T, L) membraanist. Nendes Juhib raku elutegevust ja paiknevad poorid, mille kaudu kannab edasi pärilikku infot. toimub ainete liikumine tuuma sisemusse ja välja. Tuumamebraanid on ehituselt Tuumamembraan (T, L) sarnased teiste Eraldab tuumaplasma rakumembraanidega. 2 kihti tsütplasmast ja reguleerib tuumamembraane, mille vahel pooride kaudu tuuma on õõs. ainevahetust.
kolm olulist seisukohta: rakud tekivad ainult rakkudest (mitterakulises ainest uusi rakke ei moodustu), uued rakud tekivad üksnes jagunemise teel ja kolmandaks, et organismide kasv ja areng põhinevad rakkude jagunemisel. · 1884.a. avastati mitokondrid. · 1898.a. avastati Golgi kompleks itaalia anatoomi Golgi poolt. · 1931.a. leiutati elektronmikroskoop sakslaste Knolli ja Ruska poolt ja avastati rakutuum. · 1951.a. avastati lüsosoomid. · 1953.a. avastati ribosoomid. Rakuteooria põhiseisukohad · Kõik organismid on rakulise ehitusega · Iga uus rakk saab alguse üksnes olemasolevast rakust selle jagunemise teel. o Rakud tekivad ainult rakkudest (mitterakulises ainest uusi rakke ei moodustu) o Uued rakud tekivad üksnes jagunemise teel o organismide kasv ja areng põhinevad rakkude jagunemisel. · Rakkude ehitus ja talitlus on omavahel kooskõlas. (nt
rakkude poolt rakumembraani sissesopistumise teel. Taimerakk Taimerakkude põhiliseks iseärasuseks on nendele ainuomaste organellide plastiidide esinemine. Taimerakkudes on ka vakuoolid ning nad on ümbritsetud tiheda rakukestaga. Taimeraku kesta põhiline koostisaine on tselluloos. Noore taimeraku kest on suure veesisaldusega, suhteliselt õhuke ja elastne. See võimaldab rakul kasvada ja areneda. Kesta läbivad poorid, mis võimaldavad mitmetel ainetel kesta vabalt läbida. Raku vananedes kest pakseneb, selle veesisaldus väheneb ja poorid ahenevad. Rakukest takistab taimeraku liikmist, on paljudele ainetele läbimatu ja paksenedes põhjustab raku sisemuse hävimise. Rakukesta üks põhilisi ülesandeid on raku ja kogu taime toestamine. Tugifunktsiooni täitmisel on oluline roll tugikoe rakkudel. Pljudel taimedel kuuluvad tugikoe rakud juhtkimpude ehitusse (sõnajalg-, paljasseemne- ja katteseemnetaimed)
Enamikus rakkudes on üks tuum, mis reguleerib kogu raku elutegevust. PÄRISTUUMNE RAKK Raku sisemus on täidetud tsütoplasmaga, mille peamiseks koostisaineks on vesi (60%90%). Seal on palju madalmolekulaarseid orgaanilisi ühendeid: aminihappeid, nukleotiide, mono ja oligosahhariide, orgaanilisi happeid jne. Tsütoplasma on pidevas liikumises ja seob kõik rakuorganellid ühtseks tervikuks. Raku tuuma ümbris koosneb kahest membraanist. Neis paiknevad poorid, mille kaudu toimub ainete liikumine sisse ja välja. Tuumasisest plasmat nimetatakse karüoplasmaks. See sisaldab DNAd, valke, RNAd ja mitmesuguseid madalmolekulaarseid ühendeid. Kromosoomid on tuuma kõige olulisemad osad. Tuumakeseks nimetatakse piirkonda, kus kromosoomidelt toimub intensiivne rRNA süntees ja ribosoomide moodustumine. Rakutuum reguleerib kõiki rakus toimuvaid protsesse. Kromosoomide arv ja kuju on ühe liigi piires enamasti muutumatu. Inimesel on näiteks 46 kromosoomi
Membraani ehituses on transportvalgud ning need osalevad ainete aktiivses transpordis. Rakuorganellid Tsütoplasmavõrgustiku moodustab membraanse ehitusega kanalikeste ja tsisternikeste süsteem. Võrgustik on seotud peale transpordile ka mitmete ainevahetuslike protsessidega. TSÜTOPLASMAVÕRGUSTIK siledapinnaline karedapinnaline Karedapinnalisel paiknevad valke sünteesivad organellid- ribosoomid. Siledapinnalisel paiknevad ensüümid, mis võtavad osa lipiidide ja sahhariidide sünteesist. Iga ribosoom on kaheosaline (koosnevad rRNA ja valgu molekulidest). Ribosoomi suurus on vahemikus 18 23 nm. Ühes rakus on ribosoome tuhandeid. Ribosoomid pannakse kokku rakutuumas olevates tuumakestes. Neis toimub valkude süntees. Polüsoom- ühe mRNA molekuliga seotud ribosoomide kogumikud. Golgi kompleks- seotud tsütoplasmavõrgustikuga. Avastati itaalia anatoomi Golgi poolt. Kompleks
nukleiinhapped; o sisaldab ka ainevahetuse vaheprodukte, pigmente, regulaatoraineid ja lahustunud gaase; o tsütoplasma on pidevas liikumises ja seob kõik rakuorganellid ühtseks tervikuks. · Rakutuum: o tuumaümbris koosneb kahest membraanist; o tuumamembraan on ehituselt sarnane teiste rakumembraanidega; o membraanides paiknevad poorid, mille kaudu toimub ainete liikumine tuuma sisemusse ja sealt välja; o poorid on suured, et läbi mahuksid ka suured molekulid; o tuumasisene plasma on karüoplasma; o karüoplasma sisaldab DNAd, valke, RNAd; o kromosoomid on tuuma kõige olulisemad osad, mis on enamik juhtudel väga peenteks niitideks lahti keerdunud; o rakujagunemise alguseks pakitakse kromosoomid sedavõrd kokku, et nad
Bakterid, algloomad, pärmseened jt. Hulkraksed organimsid: Hulkraksetes organismides sõltub rakkude kuju ja ehitus sellest, millisest koest nad pärit on Iga koe rakkude ehitus on kooskõlas nende talitlusega Selgrootud, selgraagsed loomad, taimed, kandseened jt. Eeltuumsed ja päristuumsed rakud Kõiki rakke jagatakse: 1. Eeltuumsed ehk prokarüootsed puudub piiritletud tuum, esineb vähem keerukaid organelle ja membraanseid struktuure. Nendes rakkudes on kindlasti DNA ja ribosoomid. Prokarüootsed on bakterid, sinikud ehk tsüanobakterid, aktinomütseedid. 2. Päristuumsed ehk eukarüootsed tuum on olemas, samuti ka keeruka ehituse ja talitlusega organellid. Rakkude kuju on väga erinev. Eukarüootsed on looma-, taime-, seene- ja protistirakud. Suurim rakk jaanalinnu muna Väikesim rakk mükoplasma (kuulub bakterite hulka ja võib inimesel esile kutsuda hingamisteede haigusi) Pikimad rakud vöötlihasrakud 3.3 Päristuumne rakk
Kaitseb, ühendab rakke omavahel. · Koosneb fosfolipiididest, valkudest. · Ainete transport. Aktiivne ( kulub energia) , passiivne · Passiivne- osmoos , difusioon · Transportvalgud · Fagotsütoosivõimelised- viiakse rakku suuremad aineosakesed ja makromolekulid. · Retseptorvalgud infovahetus Rakuorganellid · Tsütoplasmavõrgustik- mööda kanaleid ainete rakusisene liikumine. Sile- ja karedapinnaline tsütoplasmavõrgustik( ribosoomid ). Sile- membraanil ensüümid, mis võtavad osa lipiidide ja sahhariitide sünteesist moodustunud ained liiguvad mööda kanaleid ja tsiterne eri osadesse. · Ribosoom- 2-osaline ( mõlemad koosnevad rRNA-st ja valkudest). Rakus tuhaneid. Pannakse kokku rakutuumas olevates tuumakestes. Ribosoomis valgu süntees. Ribosoomid on kloroplastides, ja mitokondrites. · Lüsosoomid- ühekordne membraan. Põiekesed, milles lõhustatakse aineid.
ümbritsetud rakumembraaniga, sisemus on täidetud tsütoplasmaga, milles on erinevaid organelle. Enamikus rakkudes on üks tuum, reguleerib raku elutegevust. Loomarakk.. Tsütoplasma on pidevas liikumises ja seob kõik rakuorganellid ühtseks tervikuks. Tsütoplasma koosneb eelkõige veest, kus on lahustunud palju anorgaanilisi (kat/anioonid, tagavad raku sisekeskkonna püsiva pH taseme) orgaanilis ühendeid (valgud, sahhariidid) Rakutuuma ümbris koosneb kahest membraanist, nendel paiknevad poorid, mille kaudu toimib ainete liikumine tuuma sisemusse ja sealt välja. Tuuma sisene plasma on karüoplasma. Sisaldab DNA-d, valke, RNA-d. Kromosoomid on tuuma kõige olulisem osa. Tuumas võib olla üks või mitu tuumakest, kus kromosoomidel toimub rRNA süntees ja ribosoomide moodustamine. Rakutuum on enamasti ümar, rakutuum reguleerib kõiki rakus toimuvaid protsesse, kui tuum kõrvaldada, rakk sureb. Kromosoomide arv ja kuju on ühe liigi piires muutumatu. Paarilisi kromosoome nimetatakse
Selle juures on oluline membraani pindala ja sisekeskkonna vaheline suhe. Kui rakk on suur jääb ka suhe väiksemaks. Kui vahe on liiga suur, siis ei saa need protsessid korralikult toimuda. Suurimad rakud on lindude munarakud ehk munarebud. (Jaanalinnu munaraku läbimõõt on keskmiselt 5cm ja kaal 0,5 kg). Rakud võivad olla ümmargused, niitjad ja kruvi kujulised. Mõnel on ripsmed, mõnel on viburid, mõni on sile, mõni on ümbritsetud limaskestaga. Üherakulised on iseloomuliku väliskujuga, nii et mikroskoobi all on kerge ära tunda, kellega on tegu. Üherakuliste alla kuuluvad bakterid, algloomad ja pärmseened. Hulkraksetel sõltub kuju sellest, millisest koest on nad pärit. Hulkraksete kuju on kooskõlas nende talitlusega. Hulkraksete alla kuuluvad inimesed, loomad jne. NB! Taime rakkudel on kindel korrapärane kuju sellepärast, et neid hoiab koos jäik rakukest.
Rakumembraan - koos põhiliselt fosfolipiididest(2kihti) ja valkudest(hajusalt peal w vahel). Erald raku sisekesk väliskesk, kaitseb kahjulike mõjude eest ja ühend rakke omavah, toimub aine, energia ja info vahetusraku ja väliskesk vahel.. Ainete transport: 1)passiivne/2)aktiivne. 1)difusioon/osimoos(vesi,gaas,etanool).2) transportvalk- osal ainete transpordis, vajavad täiendavat energiat. Tsütoplasmavõrgustik - 1)sile ja 2)karedapinnaline- paiknevad sünteesivad organellid ribosoomid. 1)paiknevad ensüümid, mis osal lipiidide ja sahhariidide sünt. Kanduvad erin rakuosadesse. Ribosoomid - koos 2- osast. Mõlemad osad koos RNA ja valgu molekulidest. Kokkupanek rakutuumas olevates tuumakestes. Neis toimub valkude sünt. Ühe mRNA molekuliga seot ribosoomide kogumikke nim polüsoomideks. Lüsosoomid - 1 membraaniga ümbr põiekesed, lõhustatakse mitmeid aineid. Golgi kompleks - jõuab lõpule valkude töötl ning nende pakkimine sekreedipõitesse ja lüsosoomidesse.
pole. Passiivselt saab transportida väikeseid molekule nt vesi, gaasid, etanool. · Membraani ehituses olevad transportvalgud osalevad ka ainete aktiivses transpordis. · Amööb toitub fagotsütoosi teel. · Päristuumse raku tsütoplasmat läbib kanalikeste ja tsisternikeste süsteem, mis moodustab tsütoplasmavõrgustiku. · Tsütoplasmavõrgustikke on kahte sorti: o Siledapinnaline o Karedapinnaline (tänu valke sünteesivatele ribosoomidele) · Ribosoomid pannakse kokku rakutuumas olevates tuumakestes. · Ribosoomides toimub valkude süntees. · Ühe mRNA molekuliga seotud ribosoomide kogumikke nimetatakse polüsoomideks. · Lüsosoomid on ühekordse membraaniga ümbritsetud põiekesed,milles lõhustatakse mitmesuguseid aineid. · Golgi kompleksis toimub valkude töötlemine. · Sisemembraan moodustab arvukalt kurde ja sopistusi, mida nimetatakse harjakesteks.
13. Retseptorvalgud ja tunnusvalgud (antigeenid) membraanis, nende funktsioonid. 14. Liidused plasmamembraanis. Nende paiknemine, ehituslikud komponendid ja ülesanded. Näiteid liidustest? Näide: vere-ajurakkude barjäär 15. Organelli mõiste, tsütosooli mõiste. Ühekordse membraaniga organellid rakus (sisemembraanistik) — rER, sER, Golgi aparaat, transport põiekesed (endosoomid), lüsosoomid, peroksüsoomid, vakuoolid, nende ehitus, funktsioonid, vastastikune seotus. Ribosoomid. Valkude kujunemine rakus, nende suunamine õigesse kohta rakus, signaalüksused ja nende tähtsus, vastavad näited. Organell- eri talitlusega rakuosa, mis on ümbritsetud sisemembraaniga. Organellid on näiteks mitokondrid, kloroplastid, plastiidid. Organelle leidub kõigi eukarüootide rakkudes. Prokarüootidel organellid enamasti puuduvad. Organellid on arvatavasti endosümbiootilise
Amööb o Mis määrab taimerakkude kuju? Rakukest, mis on jäik. PÄRISTUUMNE RAKK · Tsütoplasma on pidevas liikumises ja seob kõik rakuorganellid ühtseks tervikuks. · Tsütoplasmas peamine koostisaine vesi, seal lahustunud anorgaanilised ja orgaanilised ained. Anorgaanilised ained tagavad püsiva pH · Tsütoplasmas aminohapped, nukleotiidid, moni-ja oligosahhariidid, orgaanilised happed jt. · Tuumaümbris koosneb kahest membraanist. Neis paiknevad poorid, mille kaudu toimub ainete liikumine tuuma sisemusse ja sealt välja. · Tuumasisene plasma karüoplasma(sisaldan DNA-d, RNA-d, valke) · Kromosoomid on tuuma kõige olulisemad osad. Nad on väga peenteks niitideks lahti keerdunud. · Tuumas võib mikroskoobi abil näha ühte või mitut tuumakest. Seal toimub kromosoomidel intensiivne rRNA süntees ja ribosoomide moodustumine. · Rakutuum reguleerib kõiki rakus toimuvaid protsesse.
kõrvaldamisega kaotab rakk oma jagunemisvõime, ainevahetus aeglustub ning ta hukkub mõne aja pärast. Nii näiteks puudub rakutuum inimese erütrotsüütides. Eukarüootsed rakud jagunevad ehitustüübi alusel kahte suurte rühma: taimsed ja loomsed. Nendest mõnevõrra erinevad on veel seenerakud. Vaatamata sellele, et enamike organellide suhtes on taime- ja loomarakud sarnased, leiame nende vahel ka erinevusi: taimerakku ümbritseb rakukest, tal on veel ka tsentruaalvakuool ja kloroplast. Loomarakk koosneb: rakumembraanist, tsütoplasmast, lüsosoomidest, golgi kompleksist, raku tuumast, selle sees asetsevast tuumakesest, ribosoomidest, tsütoplasma võrgustikust, vakuoolist ja mitokondrist. Taimerakk koosneb: rakku ümbritseb rakukest, rakumembraan, kloroplastist, tsütoplasmast, lüsosoomist, golgi kompleksist, raku tuumast, selle sees olevast tuumakesest, ribosoomidest, tsütoplasma võrgustikust, tsentraalvakuoolist ja mitokondrist
Tsütoplastama on hulgaliselt madalmolekulaarseid orgaanilisi ühendeid: aminohapped, nukleotiidid, mono- ja oligosahhariidid, orgaanilisi happeid jt. Selles on esitatud kõik biopolümeerid: polüsahhariidid, valgud ja nukleiidhapped. Tsütoplasma on pidevas liikumises ja seob kõik rakuorganellid ühtseks tervikuks. MILLINE ON RAKUTUUMA EHITUS JA ÜLESANNE? Tuumaümbris koosneb kahest membraanist, milles paiknevad poorid, mille kaudu toimub ainete liikumine tuuma sisemusse ja seal välja. Tuumasisest plasmat nim. karüoplasmaks, mis sisaldab DNA'd, valke, RNA'd ja mitmesuguseid madalmolekulaarseid ühendeid. Tuuma kõige olulisemad osad on kromosoomid. Tuumas võib mikroskoobi abil näha ühte või mitut tuumakest need on piirkonnad, kus kromosoomidelt toimub intensiivne rRNA süntees ja ribosoomide moodustumine. Rakutuum reguleerig kõiki rakus toimuvaid protsesse. Tuuma kõrvaldamisega
suunas. Ntx fagotsütoos tahkete osakeste liikumine rakku (valged verelibled aka õgirakud) Organellid 1. Tsütoplasmavõrgustik aka endoplasmaatiline retiikulum (ER) ül. Ainete süntees ja transport Karedapinnaline ülesanne valkude süntees (ribosoomid) Siledapinnaline lipiidide ja sahhariidide süntees 2. Ribosoomid puuduvad membraanid. Ül. Valkude süntees. rRNA, valkude süntees Polüsoom mRNA-ga seotud ribosoomide kogu 3. Golgi kompleks ül. Sorteerida sünteesitud valke, ümbertöötlus; osaleb rakumembraani moodustamises. NB! Õp lk 87. 4. Lüsosoom ühekordne membraan. Ül. Vanade rakustruktuuride ja mittevajalike ainete lagundamine. 5. Mitokonder ül. Energia tootmine. Ta toodab iseendale valke. 6. Tsütoskelett ül
Ülesanne: pärilikkuse säilitamine ja edasikandmine Koostis: DNA, RNA, valgud Ehitus: koosnevad kahest kromatiidist (koosneb DNA-st ja valkudest, mis kokku moodustavad nukleosoomse fibrilli), kromatiidide otstes on telomeer (DNA ahela piirkond), mis kaitseb kromosoomi otsi kahjustuste eest, kromosoomi kahte kromatiidi hoiab koos tsentromeer Kromosoomistik: 1) Kõik rakus paiknevad kromosoomid moodustavad kromosoomistiku. 2) Keharakkudes (somaatilistes rakkudes) on diploidne kromosoomistik st. kromosoomid paiknevad paarikaupa. Paarilised kromosoomid ühesuguse kuju ja suurusega, sisaldavad samu tunnuseid määravaid geene nimetatakse homoloogilisteks kromosoomideks. 3) Sugurakkudes (gameetides) on haploidne kromosoomistik, st. igast paarist üks kromosoom. 4) Kromosoomide arv ja kuju on liigispetsiifilised. Rakumembraan Ehitus: kahekihiline, koosneb valkudest ja fosfolipiididest (kolesterool ja oligosahhariidid)
5. vesi 6. polüsahhariidid 7. valgud 8. nukleiinhapped 9. pigment 10. regulatoorained (ensüümid, hormoonid) 11. lahustunud gaasid Tsütoplasma ülesanne: Tsütoplasma seab kõik rakuorganellid ühtseks tervikuks. TUUM Tuumake Poorid Ribosoomid Tuum Tsütoplasmavõrgustik Tuuma ehitus: Tuuma ümbritseb kaks membraani, membraanis paiknevad poorid,mille kaudu toimub ainevahetus. Tuuma täidab karüoplasma. Tuumas esinevad kas üks või mitu tuumakest, mille ülesandeks on ribosoomide ja rRNA moodustamine.kõige olulisemad on tuumas kromosoomid.
Eukarüoot organism, mida iseloomustab rakutuuma ja membraansete organellide esinemine. Eukarüootide hulka kuuluvad protistid, seened, taimed ja loomad. 9.) Loomaraku ehitus (joonid + nimetused) 10.) Tsütoplasma ülesanded (2) · seob kõik rakuorganellid ühtseks tervikuks · tsütoplasmas olevad anorgaanilised ained tagavad raku sisekeskkonna püsiva pH 11.) Rakutuuma ehitus, ülesanne Tuumaümbris koosneb kahest rakumembraanist. Nendes paiknevad poorid, mille kaudu toimub ainete liikumine tuuma sisemusse ja sealt välja. Tuumasisest plasmat nimetatakse karüoplasmaks. See sisaldab DNA-d, valke, RNA-d ja mitmesuguseid madalmolekulaarseid ühendeid. Kromosoomid on tuuma kõige olulisemad osad. Tuumas esineb üks või mitu tuumakest. Rakutuum reguleerib kõiki rakus toimuvaid protsesse. 12.) Tuumakese ülesanne Toimub ribosoomide moodustumine 13.) Kromosoomi ehitus Kromosoomide arv ja kuju on ühe liigi piires enamasti muutumatu
Tuum - + RNA ja valk Paikneb vabalt Vabalt + tuumas DNA Vabalt Tuumas Kromosoom 1 >1, tavaliselt paarisarv Golgi kompleks - + Mitokonder ja plastiidid - + Endoplasmaatiline retiikulum - + (tsütoplasma võrgustik) Ribosoomid + + Mitoos (raku jagunemisviis) - + Golgi kompleks - + Prokarüootidel puuduvad sisemised membraansüsteemid. Eukarüootne rakk:
terveid baktereid või palju molekule. Infovahetus läbi membraani retseptorvalgud seovad rakku ümbritsevast keskkonnast molekule ning muutes oma kuju vallandab raku sees biokeemilisi reaktsioone. Tsütoplasmavõrgustik ehk endoplasmaatiline retiikulum (ER) on membraanidest moodustunud põiekeste ja tsisternikeste süsteem. Täidab kogu rakku. Jaotatakse kolmeks: Karedapinnaline on kaetud ribosoomidega, mis sünteesivad valke. Tuumale lähedamal. Eralduvad lüsosoomid. Siledapinnaline paiknevad ensüümid, mis võtavad osa lipiidide ja süsivesikute sünteesist. Asub tuumast eemal. Golgi kompleks valkude kõrgemat järku struktuuride omandamine (töötlemine ja pakkimine lüsosoomidesse). Eralduvad lüsosoomid, mis on täidetud valmis valgumolekulidega. Osaleb rakumembraani uuendamises ja rakukesta moodustamises. Ribosoom koosneb rRNA molekulidest ja valkudest. Ei ole ümbritsetud membraaniga. Pannakse kokku rakutuumas olevates tuumakestes
kindlustab raku siserõhu, aitavad toimida lõhustumisprotsessidel, osmoosi tõttu liigub vesi rakku ja vakuooli Turgor- taimeraku siserõhk, mis tuleneb vee osmootilisest liikumisest taimeraku tsütoplasmasse ja vakuooli Plastiidid- taimedele ja vetikatele omased kahe membraaniga ühbritsetud rakuorganellid, milles toodetakse ja säilitatakse taimerakule vajalikke aineid Kloroplastid- rohelist pigmenti klorofülli sisaldavad plastiidid, kus toimub fotosüntees Kromoplastid- punaseid ja kollaseid pigmente sisaldavad plastiidid, viljades ja õites Leukoplastid- värvitud plastiidid, mis sisaldavad varuaineid, näiteks tärklist, varuainete säilitamine- süsivesikud ja lipiidid Hüüf- pikkadest torujatest rakkudest moodustunud mikroskoopiline seeneniit Mütseel- seeneniidistik, harunenud ja omavahel löbipõimunud seeneniitide kogum Viljakeha- kokkupakitud seeneniitidest moodustunud seene paljunemisorgan
2. Tsütoplasma organellide ehitus ja ülesanded. a) tsütoplasmavõrgustik (ER) membraanse ehitusega torukeste süsteem, mida mööda ained liiguvad. ER on seotud tuuma välismembraaniga. Siledapinnalise ER-i ülesanded: toimub varusuhkrute süntees; lipiidide süntees; lihasrakkudes paikneb Ca 2+ varu. Karedapinnalise ER-i ülesanne (pinnal asuvad ribosoomid): valkude süntees. b) ribosoomid sisaldavad rRNA-d ja valke, kuid membraane pole. Ülesanne: valkude süntees. (Polüsoom ribosoomide kogum, mis on seotud ühe mRNA molekuliga) c) Golgi kompleks koosneb membraanidega ümbritsetud plaatjatest tsisternidest ja põiekestest. Siia liiguvad ained ER-st. Ülesanded: toimub valkude lõplik töötlemine ja pakkimine; moodustab lüsosoome; osaleb rakumembraani moodustamisel.
Neil puudub membraaniga piiritletud tuum ning raku sisemuses on tunduvalt vähem erinevaid organelle ja membraanseid struktuure. b)päristuumsed ehk eukarüoodid jaotatakse prostistideks, taime-, seene- ja loomariigiks. Viirused ei ole rakulise ehitusega, ei kuulu ei eel- ega päristuumsete hulka! 4. Rakutuum, selle ehitus ja ülesanded. Rakutuum on üks põhjalikumalt uuritud rakustruktuure. Tuumaümbris koosneb kahest membraanist, milles paiknevad poorid, mille kaudu toimub ainete liikumine tuuma sisemusse ja sealt välja. Ehituselt on sarnased teiste rakumembraanidega. Tuumasisest plasmat nimetatakse karüoplasmaks. See on tihedam, kui rakuplasma. Ta nukleiinhappeid sisaldab DNA-d, valke, RNA-d ja mitmesuguseid madalmolekulaarseid ühendeid. Tuuma kõige olulisemad osad on kromosoomid. Enamikes rakkudes neid ei näe, sest kromosoomid on väga peenteks niitideks lahti keerdunud. Mikroskoobi abil võib näha ühte või mitut tuumakest
eeltuumsed rakud. Tuum puudud, raku keskosas paiknev DNA ei ole ümbritsetud membraaniga Bakterid Arhead Eukarüoodid e. päristuumsed rakud Esineb tuum, jagunevad ainu- ja hulkrakseteks Taimed Loomad Protistid Seened Ühised tunnused: membraan, tuum, endoplasmaatiline retiikulum, mitokondrid, golgi kompleks Taimerakku eristavad loomarakust; rakukest ja plasmodesmid vakuoolid ja tonoplast plastiidid Loomarakul : tsentrioolid Lüsosoomid Läbipaistev vedelik, mis täidab raku sisu ning milles paiknevad rakuorganellid ja raku tuum, on tsütosool (nim ka põhiaineks ehk maatiksiks) Tsütoplasmaks nim tsütosooli koos organellidega, kuid ilma tuumata. Tsütoplasma tagab toitainete laialikandmise rakus, on jääkainete eritumiskohaks Kõikidel rakkudel ühine: ümbritsetud membraaniga täidetud vedela tsütosooliga
. Enamik neist on väga väikesed ja neid ei näe palja silmaga. Piseim ainurakne: MÜKOPLASMA.0,1-0,3 m. Suurim hulkrakne: Munarakud- munarebu. Miks ainuraksed organismid on enamasti väga väikesed. Mida suurem on rakk, seda väiksem on välismembraani pindala ja sisekeskkonna ruumala vaheline suve. Ainevahetus toimub ainuraksetel rakumembraani kaudu. Kui membraani suhteline pindala jäb liiga väikseks, häiruvad ka mainitud protsessid. Loomaraku ehitus: 1. tuumake 2. tuum 3. ribosoomid 4. vesiikul 5. karedapinnaline tstoplasmavrgustik (endoplasmaatiline retiikulum ER) 6. Golgi kompleks 7. rakumembraan 8. siledapinnaline tstoplasmavrgustik 9. mitokonder 10. vakuool 11. tstoplasma 12. lüsosoom 13. tsentrosoom (moodustub kahest tsentrioolist) Eukarüootne ja prokarüootne rakk Eeltuumne ehk prokarüootne rakk. (Bakterid- puudub piiritletud tuum, tunduvalt vähem esineb organelle ning membraanseid struktuure). Päristuumne ehk eurkarüootne rakk
makromolekulide jaoks Rakutuum DNA ja RNA geeljas, peamiselt vesi tuumake (olemas siis kui rakutuum on aktiivne) – koosneb DNA molekuli lõikudest, millest toimub süntees kromotiin (laiali rakutuumas) – kromosoomid Raku sisemembraanistik Tsütoplasmavõrgustik – ainete süntees a) siledapinnalised – sahhariidide ja lipiidide süntees ning transport; kaltsiumioonide tagavara hoiukoht b) karedapinnalised – kanalitel paiknevad ribosoomid, millel toimub valkude biosüntees Ribosoomid membraansed põiekesed mille sisepinnal on lüütilised ensüümid ribosoomides toimub valkude süntees lagundadavad katkiseid rakustruktuure või kehavõõraid aineid Mitokondrid suletud membraane struktuur, mis koosneb kahest membraanist välimine membraan sile ja sisemine moodustab sopistusi/harjakesi kahe membraani vahele jääb plasma mida nimetatakse maatriksiks
annaabi.ee 
