Bioloogia kordamisküsimused rakenduste leiutamisele ja kasutamisele. Antibiootikumid on ained, mida toodavad ja 1.Fundamentaal- ja rakendusteadused eritavad keskkonda paljud hallitusseened ja osa Kui uuritakse objektide või nähtuste olemust, baktereid, et tõrjuda konkureerivaid mikroobe. nendega seotud seaduspärasusi, siis on tegemist Antibiootikumid hävitavad neid või pärsivad fundamentaalteadustega. Inimesed on ammustest nende paljunemist. aegadest püüdnud avastatud loodusnähtusi Alekander Fleming(1881-1955) penitsilliini praktilistel otstarvetel kasutada
KONSPEKT PÄRILIKKUS Geneetika- Uurib organismide pärilikkuse, muutlikkuse seaduspärasusi. DNA- Päriliku info kandja. Genoom- Kromosoomides sisalduv kogu geneetiline materjal. Genoomis 23 paari kromosoome. Kromosoom-Geenide kogumikud. Inimesel 23 paari ehk 46 kromosoomi. Geen- DNA lõik mis määrab ära ühe tunnuse. Fenotüüp- Ühe isendi vaadelavate tunnuste kogum. Geenide ja keskkonna koosmõjul avalduvad tunnused. FUNDAMENTAAL JA RAKENDUSTEADUSED. Fundamentaalteadused- (füüsika. Keemia, bioloogia, geoloogia jt) Sisu: Faktid, seadused, teooriad, hüpoteesid. Teadmiste pagas. Rakendusteadused- Fundamentaalteadmiste praktiline rakendamine. ERINEVATE ORGANISMIDE BIOTEHNOLOOGILISI RAKENDUSI. Piimhappebakterid Toiduainete hapendamine (kurk, kapsas, piim jt) Hallitusseened Juustusortide valmistamine, antibiootikumid jt Pärmseened Pagaritooted, alkohol jt BIOTEHNOLOOGIA JA SELLEGA KAASNEVAD PROBLEEMID Liigne antibiootikumide kasutamine
Objektide uurimine või nähtuste olemus - fundamentaalteadus. See moodustab vastava teaduse – füüsika,keemia,bioloogia jt- tuuma, tema sisu: faktid, seadused,teooriad,hüpoteesid. Loodusnähtused praktilised baasil – rakendusteadused (põllumajanduse,meditsiini,tööstuse,energeetika,transpordi, olme jm tarbeks) Bioloogia: Üldbioloogilised teadused tegelevead teaduslike uuringutega(geneetika,molekulaarbioloogia,rakubioloogia,arengubio loogia jne, Eribioloogilised teadused(botaanika,zooloogia,loomafüsioloogia) Rakendusbioloogia seisneb bioloogia haruteaduste poolt avastatu praktilised kasutamise võimaluste ja lahenduste uurimise ja teostamises.
RAKENDUSBIOLOOGIA Fundamentaalteadused ja rakendusteadused Fundamentaalteadused püüavad välja selgitada loodusseadusi. Rakendusteadused otsivad avastatud loodusseadustele kasutamisvõimalusi. Tooge näiteid, kus sellest kasu saab? Bioloogias on samuti... fundamentaalteadused ... ja rakendusteadused... BIOTEHNOLOOGIA rakendusbioloogia valdkond, kus kasutatakse organisme, et toota inimesele vajalikke aineid. Peamiselt bakterid, seened, GM- loomad ja taimed. Biotehnoloogia eelised: Säästab energiat Vähem ja kahjutud jäätmed Odav tooraine ja puudused: Ajakulu vastavate organismide leidmiseks, kasvatamiseks. Tundlikkus keskkonnategurite suhtes. Noored "biotehnoloogid" Tallinna Tehnikaülikooli Loodusteadustemaja õppelaboris
sajandini oli psühholoogia filosoofia alavaldkondi, iseseisvaks empiiriliseks teadusharuks sai ta 19. sajandi teisel poolel. ÜHISKONNATEADUSED SOTSIOLOOGIA SOTSIAALPSÜHHOLOOGIA SOTSIAALPOLIITIKA, ühiskonna ehitus, gruppide tegevus ja mõju ÕIGUSTEADUS toimimine ja areng jne VAHENDTEADUSED RAKENDUSTEADUSED MATEMAATIKA PSÜHHOLOOGIA PEDAGOOGIKA STATISTIKA inimese PSÜHHIAATRIA FILOSOOFIA teadvustatud tegevuse kujunemine TEHNIKATEADUSED ja areng BIOLOOGIA GENEETIKA ARSTITEADUS etoloogia (käitumine) ja anatoomia,
4. Nimeta inimesele kui bioloogilisele liigile 3 iseloomulikku tunnust. Miks need oluliseimad on? Suur aju, kahel jalal kõndimine ja keerukas kultuuriline käitumine, sh artikuleeritud kõne. Oluliseimad, sest eristavad minu meelest enim inimesi loomadest. 5. Iseloomusta omal valikul üht elundkonda, mis moodustavad, tähtsus jms. Vereringeelundkond moodustavad süda, arterid, veenid, kapillaarid. Ülesandeks on 02, CO2, toitainete ja jääkainete transport organismis. MÕISTED: Rakendusteadused loodusteaduste abil saadud teadmiste praktiline kasutamine. Nt bioonika. Antikeha erilise koostisega valk, mis tekib vastusena kõõrkehale (antigeen), mis on organismi sattunud. Antikehasid sünteesivad vereplasma rakud. Kloonimine rakkude või DNA osade või tervete organismide geneetiliselt identsete järglaste saamine. Rakuteraapia ravimeetod, mis hävinud rakkude või organite elutegevuse teostamiseks kasutab tüvirakkude siirdamist.
Hilisantiigist renessansini domineeris teaduses spekulatiivne, natuurfilosoofial põhinev looduse-ja inimesekäsitus. Nüüdistähenduseses teadus sai alguse 17. Sajandil , kui levisid eksperimendil põhinev meetod, matemaatika rakendamine ja analüütiline maailmakäsitus. Masinatootmise tekkides sai teaduse tootmist aktiivselt suunavaks teadusteguriks, teaduste ideoloogial hakkasid määrama täppis-ja loodusteadused ning nende maailmapildi taotlused tuginesid rakendusteadused. Teadusliku maailmapildi teaotlused väljendusid kõige järjekindlamalt füüsikas. Teadused uuemal ajal 20. Sajandi teisel poolel on teaduste ja tootmise kiirenevast arengust sugunenud ohtude ( näiteks globaalprobleemide) teasutal hakatud enam tähtsustama humanitaar-ja sotsiaalteadusi ning otsima teaduste arengu käsitlemisel õigeks teaduste kulmulatiivse arengu kontseptsiooni, mille kohaselt uued teadmised lisanduvad vahetult vanadele. Seejärel muutus
GMO, väljend, mis tähistab transgeenset ehk siirdgeenset organismi. Genoomipank- bakterikloonides säilitatav inimese genoomi transgeensed loomad, geeninokaut geenitehnoloogiliselt rikutud geeniseisund. , geeniteraapia, geenitehnoloogiline meetod geneetiliste haiguste raviks või leevendamiseks. geenivaigistus. geeni avaldumise takistamine epigeneetiliste mehhanismidega transkriptsiooni või translatsiooni tasemel geeni struktuuri rikkumata. 1. Fundamentaal- ja rakendusteadused mõisted, näited teadusharudest ja nende uurimisvaldkondadest Rakendusteadus erineb fundamentaalteadusest selle poolest, et rakendusteaduses rakendab loodusteaduste teadmisi ja tegeleb meetodite otsimise ja arendamisega põllumajanduse, meditsiini, tööstuse, energeetika, transpordi, olme jm tarbeks. Fundamentaalteadus uurib objekte või nähtuseid ning nendega seotud seaduspärasusi. Omavahel on nad seotud sellega, et fundamentaalteaduse teadmisi kasutatakse rakendusteaduses.
Maa vanust ja kihtide vanuselist järjestust. *GPS Satelliidi ja seiraja vaheline ülemaailmne asukohamääramise süsteem. *Infosüsteem teavet andev ja jaotav süsteem, mis koosneb andmebaasidest. *Kaugseire andmete kogumine seadmetega, mis pole uuritava objektiga füüsilises kontaktis. *Paleogeograafia geoloogia haru, mis uurib Maa mineviku geograafiat, ntx mineviku mandrite ja ookeanide asendit ning merede, liustike, mäestike ja taimkatte levikut geoloogilises ajaloos. *Rakendusteadused inimese praktilise tegevusega seotud, looduslikke alusteadmisi konkreetsete probleemide lahendamiseks ja vajalike eesmärkide saavutamiseks kasutatavad teadused. *Teemakaart kaart, millel kujutatakse mingi kitsama või laiema teemaga seotud nähtusi. *Topograafiline kaart kartograafilises projektsioonis koostatud kindlatele nõuetele vastav täpne ja üksikasjalik maastikku kirjeldav kaart. Loodusgeograafia- maakirjeldus ja maal toimuvate loodusprotesside põhjendamine
tervisepsühholoogia - vaimse tervise saavutamine, hoidmine (stress) suhtlemispsühholoogia reklaamipsühholoogia muusikapsühholoogia jm Psühholoogia seos teiste teadustega. Loodusteadused – bioloogia (eksperimentaalsed uuringud), geneetika, arstiteadused (anatoomia, füsioloogia, farmakoloogia). Ühiskonnateadused – sotsioloogia, sotsiaalpsühholoogia, sotsiaalpoliitika, õigusteadused jne. Vahendteadused – matemaatika, statistika, filosoofia. Rakendusteadused – pedagoogika, psühhiaatria, tehnilised teadused. Mis on teadusliku- ja olmepsühholoogia vahe ? Teaduslik: loogilised määratlused,tõdemused,praktikas kontrollitud seaduspärasused Olme: ühiskonnakihi vaimulaad,vaistlik tegutsemine Teduslik psühholoogia on tõene praktikas kontrollitud, samas kui olmepsühholoogia tugineb vaid ühiskonna vaistul. Psüühika mõiste. - organismi võime peegeldada keskkonda ning vastavalt sellele muuta oma käitumist. Psüühilised protsessid
b ja 12.m klass) 1. Ajalooline ülevaade bioloogia arengust (õp tabel lk 18 ja vihik), tähtsamad sündmused - sündmuste järjestamisoskus. Biotehnoloogia on rakendusbioloogia haruteadus, mis kasutab erinevate elusorganismide elutegevusele tuginevaid protsesse inimesele vajalike ainete tootmiseks. 2007- geeninokaut 1987- GM-taimed 1981- esimene transgeenne imetaja 1928- esimene antibiootikum ~100- esimene biotõrje 2. Fundamentaal- ja rakendusteadused, nende seoseid. Bioonika, selle näiteid. Fundamentaal- e. põhiteadus– uuritakse objektide või nähtuste olemust ja seaduspärasusi. (nt. füüsika, keemia, bioloogia) Rakendusteadus – tegelevad loodusteaduslike teadmiste praktilise rakendamisega, arendamisega nt. meditsiini ja põllumajanduse tarbeks. Bioonika- bioloogia ja tehnika piiriteadus, mis uurib bioloogilisi struktuure ja protsesse eesmärgiga leida uusi ja paremaid tehnoloogilisi lahendusi nt. lennukitiiva kuju, mida
Rakendusbioloogia. Fundamentaalteadus ja rakendusteadus. Kõiki loodusteadusi saab vaadelda kahest küljest. Kui uuritakse objektide või nähtuste olemust, nendega seotud seaduspärasusi, siis on tegemist fundamentaalteadusega ehkpõhiteadusega. Teiselt poolt on inimesed ammustest aegadest püüdnud avastatud loodusnähtusi praktilisel otstarbel kasutada. Nende püüdluste baasil on kujunenud rakendusteadused. Need on teadused, mis tegelevad loodusteaduslike teadmiste praktilise rakendamise printsiipide ja meetodite otsimise ja arendamisega põllumajanduse, meditsiini, tööstuse, energeetika, transpordi, olme jm. Tarbeks. Rakendusbioloogia on teadus, mis seisneb bioloogia põhiharude avastatud seaduste ja loodud teooriate praktilises kasutamise võimaluste ja lahenduste uurimises ning teostamises, luues vastavate juhiste, meetodite ja võtete süsteemi.
Objektide uurimine või nähtuste olemus - fundamentaalteadus. See moodustab vastava teaduse – füüsika,keemia,bioloogia jt- tuuma, tema sisu: faktid, seadused,teooriad,hüpoteesid. Loodusnähtused praktilised baasil – rakendusteadused (põllumajanduse,meditsiini,tööstuse,energeetika,transpordi, olme jm tarbeks) Bioloogia: Üldbioloogilised teadused tegelevead teaduslike uuringutega(geneetika,molekulaarbioloogia,rakubioloogia,arengubio loogia jne, Eribioloogilised teadused(botaanika,zooloogia,loomafüsioloogia) Rakendusbioloogia seisneb bioloogia haruteaduste poolt avastatu praktilised kasutamise võimaluste ja lahenduste uurimise ja teostamises.
IGAPÄEVAKEELES Matemaatiline modelleerimine nõuab koostööd praktikute ja akadeemiliste ringkondade vahel. See ongi tööstusmatemaatika. (Industrial Mathematics) Tööstusmatemaatika huvi- ja rakendusvaldkonnad tootmine tehnoloogia toorainete töötlemine energeetika transport ja logistika ökoloogia seired (atmosfääri, mere, maakoore) juhtimine finantsmajandus äri- ja kaubandustegevus rakendusteadused Matemaatilise modelleerimise mõiste Tegelikkuseteadlikku asendamist mudeliga nimetatakse modelleerimiseks, aga ka kunstiks. Modelleerimine on teadus mudelite koostamisest ja analüüsist. Täiendades: matemaatiline mudel on mudel, mis on koostatud kasutades matemaatilisi kontseptsioone (nagu funktsioonid, võrrandid, võrratused jm). Modelleerimise peamine eesmärk on süsteemi oleku kirjeldamine abistada inimest otsustamisel ja prognoosimisel.
Empiirikud: nagu sipelgad Dogmaatikud: nagu ämblikud Empiristid: nagu mesilased Saadud andmed tuleb panna avastustabelisse. Selle abil teeme me üldistusi. RENE DESCARTES Elas 16- 17 sajand ning oli prantsuse filosoof, matemaatik ja loodusteadlane. Ratsionalismi rajaja. Ratsionalism- teadmine pärienb mõistusest enesest. Descartes seadis kõik asjad kahtluse alla. Descartesi arvates sarnaneb filosoofia puuga kus juured on metafüüsika, puu võre füüsika ja oksad rakendusteadused. Descartesi arvates pole tarkus mitte paljuteadmises vaid mõistmises. Descartes on mures, kas saab välistada olukorda, et kogu on vaid uni. Tema arvates sai kõigist eksimutest vabaneda sellega, kui sa kahtled kõiges. Descartesi arvates saab kindel olla 3 asjas: need on kolm ilmselget tõde. Ma mõtlen, järelikult olen ma olemas, jumal on olemas, materiaalne maailm on olemas. Descartes on dualist, ta usub kahte substantsi: mõtlevat hinge ja materiaalset keha. SPINOZA Elas 17 sajandil
Sest viirused on rakutud olesed ja kasutavad paljunemiseks peremeesraku struktuure ja ainevahetust, mida antibiootikumid enamasti ei kahjusta. Mille poolest erineb rakendusteadus fundamentaalteadusest ning kuidas on nad seotud ? Rakendusteadus tegeleb loodusteaduslike teadmiste praktilise rakendamise otsimise ja arendamisega; fundamentaalteadus tegeleb objektide või nähtuste olemuse uurimise ja seletamisega. Fundamentaalteadused loovad uusi teadmiseid ning rakendusteadused rakendavad neid. Kui rakendamise korral avastatakse uus nähtus, tekib selle kohta fundamentaalteadus, mis seda nähtust uurima hakkab. Mis on biotehnoloogia ja rakendusbioloogia erinevus ? Biotehnoloogia on rakendusbioloogia haru. Rakendusbioloogia otsib bioloogilistele nähtustele rakendusi ning biotehnoloogia on üheks selliseks rakenduseks. (elusorganismidele omaseid protsesse kasutatakse tehnilistes seadmetes mitmesuguste ainete tootmiseks ning organismide
Eluaeg: 1617 saj Rahvus: prantslane Tsitaadid: "Ma mõtlen, järelikult ma olen" "Terve mõistus on kõige paremini jaotatud kaup maailmas, sest igaüks on veendunud, et tal on seda piisavalt" Teosed: Arutluses meetodist; Meditatsioonid; Filosoofia printsiibid Filosoofia olemus: Rene Descartes oli loodusteadlane ja matemaatik, kelle arvates sarnanes filosoofia puuga: juured on metafüüsika, tüvi füüsika ning puuoksad rakendusteadused. (Nagu ka õunapuu vilju korjatakse okste, mitte tüve või juurte küljest, nii ilmneb ka filosoofia kasulikkus rakenduslike teaduste juures). Ta rajas uue matemaatikaharu, mille tuumaks oli algebra kasutuselevõtt geomeetrias. Ühtlasi leiutas ta graafiku (x ja y telge nimetatakse tema järgi kartesiaanlikeks koordinaatideks). Ta mõtles, et see, mis annab
Uni Selle füsioloogilisi põhjusi ei teata, kuid uni ei ole füüsilisest puhkamise ülesandega. Aju kui tervik ei puhka magamise ajal. Une ajal toimub ajau neuronite reorganiseerimine. Arvatakse,une ajal toimuvad protsessid aitavad kaasa päeval õpitu salvestamisel mällu. Fundamentaalteadus ja rakendusteadus Fundamentaalteadus uurib objektide või nähtuste olemust ja nendega seotud seaduspärasusi. Selle aluseks on faktid, seadused, teooriad ja hüpoteesid. Rakendusteadused tegelevad teadmiste praktilise rakendamise, põhimõtete ja meetodite otsimise ja arendamisega. Bioloogia teadus jaguneb kaheks: 1) Üldbioloogia tegeleb süvateaduslike uuringutega (molekulaarbioloogia, geneetika). Siia kuuluvad ka eribioloogilised teadused (zoobioloogia, botaanika) 2) Rakendusbioloogia tegeleb bioloogia haruteaduste avastuste viimisega praktikasse. Bioloogia seos teiste teadustega Seoseid on kahesuguseid:
I Ib i Ia i Ema on A grupiga heterosügoot, isa on B veregurpiga heterosügoot. Millised sünnivad lapsed ja kui suur on tõenäosus saada 0 veregrupiga laps? O peog 25:2 = 12,5 Emal on AB , isal B veregrupp. Isa poolsetel vanematel on 0 ja B,kui suur on tõenõosus, et vanematel sünnib A veregrupiga tütar? BIOLOOGIA 7 PERIOOD BIOLOOGIA SEOSED TEISTE TEADUSTEGA FUNDAMENTAALTEADUSED püüavad välja selgitada loodusseadusi. RAKENDUSTEADUSED otsivad avastatuid loodusseadustele kasutamisvõimalust. BIOKEEMIA · Uurib organismide keemilist koostist ja erinevaid protsesse organismis. BIOFÜÜSIKA · Käsitleb organismides toimuvaid füüsikalisi protsesse. · Biofüüsika tekkis vajadusest ühendada erinevate teadusharude jõud eluslooduse mõistmiseks. BIOGEOGRAAFIA · Uurib taimede- ja loomade koosluste levikut Maal ja inimmõju mitmekesisusele. GEENITEHNOLOOGIA
ratsionalismi rajaja · Ratsionalism on arusaam, et tõsikindel teadmine pärineb mõistusest enesest, olles sünnipärane · Nii nagu Francis Bacon, vastandus ka D keskaja mõtlejatele ennast · "Kuigi minu kasvatajad ei ole mulle õpetanud midagi tõsikindlat, olen ma siiski tänulik selle eest, et tänu neile seadsin ma kõik kahtluse alla" · D arvates sarnaneb filosoofia puuga, kus juured on metafüüsika, puu võre füüsika ja puu oksad rakendusteadused · D arvates pole tarkus mitte paljuteadmises, vaid mõistmises · Ohud tunnetuse teel või eksimuse allikad tekivad lapsepõlve eksiarvamustest, mõistuse kiirest väsimisest, sõnade ebatäpsusest ja meelte väheusaldatavusest. D arvates ei saa välistada, et kuri deemon tekitab meis aistinguid, ilma et mingit välismaailma oleks üldse · D on mures, kas saab välistada olukorda, et kogu elu on vaid uni
■ Teaduse tegemiseks peab uurima küllaldast hulka ning piisavalt mitmekesiseid fakte, saadud andmed tuleb panna avastamistabelitesse, ning nende abil peaksime tegema üldistused 6.RENE DESCARTES- prantsuse (1596-1650) ■ rajas ratsionalismi (- arusaam, et tõsikindlad teadmised pärinevad mõistusest, ülejäänud kogemustest) ■ tema arvates sarnaneb filosoofia puuga, kus juured on metafüüsika, puu võre füüsika ja puu oksad rakendusteadused ■ Descartese arvates ei ole tarkus paljuteadmises vaid mõistmises (arusaamine) ■ ohud tunnetuse teel (eksimuse allikad): 1) lapsepõlve eksiarvamused 2)mõistuse kiire väsimine 3)sõnade ebatäpsus 4)meelte väheusaldamine (meelepettus- asjad näivad teistsugustena kui nad tegelikult on, kas saab välistada et meie elus on kuri deemon kes tekitab meis aistinguid ilma et üldse mingit välismaailma oleks
kellel seda võiks vaja olla, kuid kas ja kuidas see inimene teavet ka tegelikult kasutab, milliseid otsusi ta selle alusel teeb, pole enam rakendaja asi. Igasuguseks otsustamiseks on tarvis näha tagajärgi ja arenguid ette . Mõnikord on see päris raske ja eeldab teaduslike teadmiste ja oskuste kasutamist. Siis ongi tegemist rakendustega, mida nimetatakse ekspertiis ja prognoos. Geograafiline ekspertiis ja prognoos on esialgu veeI tagasihoidlikud rakendused ja vastavad rakendusteadused (mis tegeleksid sellega, kuidas nimelt teha haid ekspertiise ja prognoose) pole veel välja arenenud. Paigutusõpetus- Väga keeruline ja kaalukas on paigutusotsuse tegemine, s.o. uue rajatava käitise asukoha valik. Seda laadi otsuseid teevad muidugi ettevõtjad või nende palgatud tippametnikud. Spetsialistiks on reeglina majandusgeograaf. Paigutusnõustamine ongi oks inimgeograafia aktiivseid rakendusi ja selle eduks on vajalik eriline rakendusteadus paigutusõpetus.
vahel, olles kõigest hoolimata ka omaette teadus. Ta pole kuigi terviklik, ent ometi ühtne, koospüsiv teadus. Fundamentaalse inimgeograafia liigendus abstraktsuse määra alusel. Abstraktsuse määra alusel jaguneb inimgeograafia teoreetiliseks e metageograafiaks (kõige abstraktsem), siistemaatilisteks (geog tuum, nt asulate geograafia) ja regionaalseteks (nt Eesti inimgeograafia, USA majandusgeog) inimgeograafiateks. Inimgeograafia rakendused ja rakendusteadused Geograafilise teabe levitamine - vanim rakendus, et inimesed saaksid geograafide teadmisi kasutada nt tööle sõitmiseks, puhkamiseks jne. Antakse välja kaarte, statistika kogumikke jne. · Kartograafia · Geoinfosüsteemid (GIS) · Kaugseire · Õpetamine · Rahvastiku- ja majandusstatistika · Geograafiline ekspertiis ja prognoos. Inimesed teevad oma otsused, võttes arvesse nende
extensa, res cogitans. RENE DESCARTES (1596-1650) Prantsuse filosoof. Vastandus keskajale. Oli teaduses isetegev matemaatik. Oli ratsionalist vähemalt mõned teadmised ei tulene kogemusest, vaid mõistusest endast need on eriti väärtuslikud teadmised (kogemus ainult abiks). Mis on filosoofia? Sarnane puuga: 1) juured metafüüsika (uurib olemise üldprintsiipe, keha-hinge erinevusi) 2) võra füüsika (uurib matem maailma) 3) lehed ja viljad rakendusteadused (mehaanika, arstiteadus, eetika) Järeldused: inimteadused moodustavad terviku, terviklikus tuleneb ühisest juurestikust, kasulikkus teaduse puhul (viljad), kuid ilma juurteta ei saa neid. TARKUS ei ole, kui tahad palju vilju (teadmisi), TARKUS on mõistmine kui oskame seisukoha tuletada alustpanevatest printsiipidest. Uue filosoofia rajamine mõistus eksiarvamustest puhastada saab kui kõiges kahelda. (Skeptikutel kahtlus uuristöö tulemus, Descartel alguses kahtlus)
I TEEMA 1.1.Majandusteadus TEADUS - teadmiste süsteem, hulk, mis genereerib uusi teadmisi. MAJANDUSTEADUS - * ökonoomika, inglise .keeles economics OIKOS NOMOS tuleb kreeka keelest, tähendades Majandus Seadus Tuuakse välja erinevaid teadusi, tuntumad on järgmised: loodusteadused, ühiskonna(sotsiaal-)teadused, reaalteadused, humanitaarteadused, rakendusteadused jne. Majandusteadus on sotsiaalteadus, mis kasutab teaduslikke meetodeid inimeste majandusliku käitumise uurimiseks. Majanduslik käitumine on tingitud inimeste püüdest rahuldada oma piiramatuid vajadusi piiratud ressursside olemasolu tingimustes. Uurib olemasolevate piiratud ressursside võimalikult tõhusat ja efektiivset kasutamist inimeste vajaduste rahuldamiseks. 1.2.Mikroökonoomika ja makroökonoomika
Pöörduvad- kaovad mõni aeg peale põhjustava teguri kadumist (päevitus, mälu, treenitus). Pöördumatud- säilivad elu lõpuni (väärarengud, jäävvigastused, proteesid, luude deformeerumine). 40 Rakendusbioloogia Fundamentaalteadused püüavad välja selgitada loodusseadusi. Uuritakse objektide, nähtuste olemust ja nendega seotud seaduspärasusi. Rakendusteadused otsivad avastatud loodusseadustele kasutusvõimalust (põllumajandus, meditsiin, tööstus, energeetika, transport, olme). Rakendusbioloogia on bioloogia avastuste rakendamine praktikas. Biotehnoloogia on rakendusbioloogia valdkond- meetodite kogum, mille abil kasutatakse organismidele omaseid protsesse inimese huvides. Biotehnoloogilised rakendused- piimatooted, alkoholitööstus, pagaritööstus, hapendamisprotsessid (piimhappebakterid), toidulisandid (ensüümid), funktsionaalne toit
5.1.Olemus ja graafiline kujutamine 5.2.Tootmisvõimaluste kõvera nihked 5.3.Alternatiivkulu 1.Majandusteaduse olemus 1.1.Majandusteadus TEADUS - teadmiste süsteem, hulk, mis genereerib uusi teadmisi. MAJANDUSTEADUS - * ökonoomika, inglise .keeles economics OIKOS NOMOS tuleb kreeka keelest, tähendades Majandus Seadus Tuuakse välja erinevaid teadusi, tuntumad on järgmised: loodusteadused, ühiskonna(sotsiaal-)teadused, reaalteadused, humanitaarteadused, rakendusteadused jne. Majandusteadus on sotsiaalteadus, mis kasutab teaduslikke meetodeid inimeste majandusliku käitumise uurimiseks. Majanduslik käitumine on tingitud inimeste püüdest rahuldada oma piiramatuid vajadusi piiratud ressursside olemasolu tingimustes. Uurib olemasolevate piiratud ressursside võimalikult tõhusat ja efektiivset kasutamist inimeste vajaduste rahuldamiseks. 1.2.Mikroökonoomika ja makroökonoomika
fundamentaalsed seaduspärasused, materjalide tehnoloogia aga rakenduslikud seaduspärasused. Materjalitehnikat võib kujutada kõikide materjali käsitlevate seaduspärasuste kogumina. Joonisel 1-3 esitatud ringdiagrammil on kolme erineva kihina kujutatud baasained (matemaatika, füüsika, keemia), materjaliteadus ja rakenduslikud teadused ja erinevad materjalide tehnoloogiad. Baasteadused on antud sisemise ringina, tehnoloogilised õppeained (teadused) aga välisringina. Rakendusteadused kujutavad sellel diagrammil vahepealseid ringe. Materjaliteadus, sisaldab endas materjalidega seotud baasteadused ja on aluseks (sillaks) tehnoloogilistele õppeainetele. Järgnevalt püüame defineerida ühe materjaliteaduse õpetamisel väga tähtsa mõiste - materjali struktuur. Materjali struktuur annab osakeste sisemise paigutuse materjalis. Materjalide struktuur sub-aatomtasandil käsitleb elektrone individuaalsetes aatomites ja nende koosmõju aatomi tuumaga
..........................................................................................98 Kokkuvõte........................................................................................................100 Summary..........................................................................................................102 Kasutatud kirjandus Lisa Sissejuhatus Tänapäeva teadusemaailm on väga mitmepalgeline. Reaalteadused koguvad ning uurivad empiirilist materjali jätkuvalt edasi. Nende rakendusteadused viivad meie igapäevaelu puudutavate muutusteni. Humanitaarteadused nagu näiteks ajalugu, lingvistika või filosoofia põhjustavad mõningates teistes teadlastes teatud umbusku, kuivõrd humanitaarteaduste uurimismeetod sisaldab vähe mõõtmisi ning katselist protsesside kordamist. Kas asjad, mida on raske mõõta ning mida ei saa katseliselt korrata, on üldse olemas? Alates tööstusliku pöörde perioodist on tehniline progress olnud väga ulatuslik, muutes
annaabi.ee 
