Ainult üks elu Olen tihti mõelnud sellele, mis on elus kõige tähtsam ning olulisem. Osa inimesi tabavad seda kohe, teistele jääbki see küsimus peadmurdvaks. Leian, et see kõige tähtsam on meil kõigil ühine, nimelt pean silmas elu. Elu võib olla pikk ning vahel üürike, kuid sellegipoolest peaksid inimesed kasutama oma võimalusi ning hindama elatud aega. Me elame oma elu erinevalt ning keegi ei tea, kuidas on õige.Mina leian,et elu on elatud õigesti, kui sa suudad nautida oma tehtud tegusi ning aega, mida kulutad. Enda eesmärkidega seame tee, mida mööda hakkame sammuma. Olgu meie eesmärgid suured või väikesed, nende täitumisel oleme lähemal iseenda rahulolule ja õnnele. Elu pole alati lihtne ning meeltmööda, ettetulevad takistused panevad proovile meie kannatused. Usun, et iga ületatud takistus viib meid elus edasi. Hiljuti lugesin ajakirjanduses nendest inimestest, kes ei saa elada täisväärtuslikku elu. ...
Liigne tarbimine Ma arvan et liigne tarbimine on suur probleem mõnedele inimestele ja seda on väga raske lõpetada. Kui inimesel on raha tahab ta seda raisata ja mida rohkem raha sul on seda rohkem tahad sa seda raisata, sellepärast ongi nii raske liigset tarbimist lõpetada. Liigne tarbimine on muidugi väga hea tootjale, sest ta saab müüa rohkem oma toodet ja raha teenida. Ma arvan et liigne tarbimine on tänapäeval pisut kasvanud, sest inimesed saavad alati ruttu laenu võtta kui raha otsas on ning kõik siis mõtlevad, et nad võivad kõik oma raha ära raisata ja siis laenu võtta. Kuigi kui sul on väga palju raha ja pole ühtegi võlga või
piirkondades Toidupuuduse põhjused Aafrikas on pikad põuaperioodid inimesed koonduvad viljakatele aladele, kurnates loodust halvasti korraldatud toiduainete jaotussüsteem Toidupuuduse tagajärjed pärsib arengut suureneb vastuvõtt haigustele inimarv väheneb eluiga lüheneb Et vähendada toidupuudust täiustada maaharimisviise- ja tehnoloogiat mitte raisata toitu vähendada ületootmist mitte raisata vett Teised lahendused toitumisharjumuste muutmine toidu tootmine pärmseentest, bakteritest ja vetikatest ületoodetud toidud saata abivajajatele Kuidas veel aidata? kannatajaid aitavad: USA, Kanada, Jaapan, Austraalia ÜRO Euroopa Liit Kuulsused UNICEF Ületootmine Infotehnoloogia areng on arenenud maades kiire
Mulle tundub, et ilma mitmekeelsuseta oleksid kultuuride piirid palju hõredam. Seega ei oleks nii populaarne turism, mis ongi praegu väga oluline eluala. On tegelikult ka põhjused, millistel saab arvata, et keeleline mitmekesisus on nuhtlus. Esiteks, vaadates maailma ajalukku, on näha, et see on tekitanud tohutu hulka konflikte rahvaste vahel. Kujutades ette, et kogu maailm kasutab suhtlemiseks üht ja sama keelt, oletan, et ei oleks vaja raisata nii palju aega koolis võõrkeeli õppides, seda aga saaks kasutada teiste oluliste oskuste ja teadmiste omandamiseks ja arendamiseks. Väljaspool kooli ei oleks vaja ka raisata oma intellektuaalset jõudu ning raha erikursustele kulutada. Samuti oleksid ka rahvusvahelised suhted tihedam, inimestel poleks probleemiks eneseväljendus teistest riikidest inimeste ees, aga ei saa selles olla täiesti kindel. Minu arvates on keeleline mitmekesisus vaieldamatult hüve
Võtame näiteks tavalise poeskäigu, mille käigus ostame piima, leiba, saia, latt vorsti ja võid. Iga asja ümber on kileümbris, mis tehakse naftast, iga toodet on transporditud masinatega, mis paiskavad ümbrusesse süsihappegaasi ja muid gaase. Ma ei ütle midagi tarbimise kohta, kuid ületarbimine on kindlasti üks asi, millele peame mõtlema. Mitte ainult shoppamisele mõeldes, vaid ka elektri, vee, energia ja muude resursside kokkuhoidmises. Milleks raisata elektrit vannitoas, kui seal keegi ei ole ? Milleks visata ära toitu, mis ostuhulluse käigus ostetud ja külmkapi tahaseina seisma jäätud ? Kas siis tõesti ei ole midagi muud teha sellega ? Mis ma ütelda tahan, on see, et shoppamine laastab loodust, rahakotti jne. Milleks osta endale tarbeasju, mida niikuinii vaja ei lähe ? Võtame näiteks igasuguse pudi-padi milleta saaks niisama ka elada. Selle raha, mis investeeritud madalakvaliteetsetele mänguasjadele ja muudele
väljaminekutes. Oma perekonnas saaks tarbimist vähendada näiteks trantspordi ja side teenustelt, vaba aega ja sporti saaks muuta samuti odavamaks, ka riiete ja jalaanõude pealt saaks kokku hoida. Mõnevõrra saab kokkuhoida ka toidu arvelt. Posti teenustelt saab samuti kokkuhoida. Trantspordi kulud on tõusnud 39%. Nende kulude vähendamiseks saab sõita vähem linnasiseste trantspordi vahenditega. Kui on vaja sõita ainult paar peatust saaks minna jala mitte raisata sellejaoks üsnagi suurt summat raha. Jalutamine on ka tervisele kasulik. Side teenused on läinud odavamaks 25%. Vaba aja veemise kulutused on tõusnud 24% Vaba aja alla käivad näiteks reisid ja muu selline. Kui on raske aeg ja raha hakkab otsa saama siis ei ole hea minna kuhugi soojalemaale risile, seega vaba aega tuleb etteplaneerida ja kaaluda kõiki võimalusi kuidas saada odavamalt. Sportimiseks ei ole vaja käija trennis vaid võid ka ise trenni teha ja ennast vormis hoida
minuga rääkida tahtis. Kuid ma arvan, et ei ole põhjust koheselt tagasi helistada sellepärast, et kui see kõne oleks olnud tähtis siis oleks see inimene rohkem kui ühe korra helistanud, kuid kui see oleks olnud niisama loba jutt näiteks, et ,,Tsau, mis sa täna tegid ?" või, et ,,Mis värvi sinu koerakutsikas oligi?" , siis vaevalt oleks see inimene helistanud rohkem kui ühe korra ja pole mõttet oma telefoni arvet sellistele kõnele raisata, sest praegu valitseb ka meil majanduskriis ja seda raha pole niisama kerge kusaglit võtta ja eriti veel sellistele kõnedele raisata. Muidugi on igal ühel oma arvamus, aga see oli minu arvamus sellest. Kuid miks üldse vastmata kõned tekivad ? Kindlasti on selleks igal inimesel omad põhjused. Ma arvan, et neid põhjuseid on mitmeid miks inimesed mõnikord ei saa kõndele vastata. Õpilased, kes koolis käivad ei saa tunni ajal telefoniga rääkida, sest see on keelatud
Tsitaadid "Elu on liiga lühike, et raisata seda inimestele, kes sinust ei hooli." "Armastus on reetur, kes meid kriimustab isegi siis, kui püüame temaga ainult mängida." "Naer annab inimesele tagasi jõu, mille talt võtsid pisarad." "Õudne lõpp on oluliselt parem kui lõputu õudus." "Ärge kunagi selgitage. Teie sõbrad ei vaja seda ja teie vaenlased ei usu seda niikuinii." "Inimese iseloom on tema saatus." "Kogemus on nimi, mille igaüks paneb oma vigadele." "Elu ilma nöörita on kaos."
tema naine, Nora doktor Rank proua Linde juriskonsult Krogstad Helmeri kolm väikest last – Ivar, Bob, Emmy Anne-Marie, Helmeri lapsehoidja toatüdruk Helene ekspress Tegevuspaik: Helmeri korter ESIMENE VAATUS - Nora saabub koju virna pakkidega - Ekspress annab jõulukuuse ja korvi toatüdrukule - Nora käsib puu ära peita, et lapsed seda veel ei näeks - Nora kutsub Helmeri pakke vaatama, näitas mida kellelgi ostis jõuluks v.a mehe kinki, Helmer leiab, et raisata ei tohiks - Helmeril samas nüüd kõrge palk, Nora arvates võiks veidi raisata - Helmerile ei meeldi võlgu võtta - Andis Norale raha, et ta veel raisata saaks, - Nora ise soovis jõuludeks veel raha, Helmer kõhkleb, sest naine raiskaks selle tühja- tähja peale, võrdleb teda äiaga - Ootavad õhtut rõõmuga, doktor Rank pidi ka õhtusöögile tulema - Rõõmustavad, et kitsad ajad möödas
. Eesti Päevaleht. Kasutatud 15.09.2015 http://epl.delfi.ee/news/lp/vali-endale-parim-luger?id=65652648 11. Karlson, K. (2014). Tuhat raamatut ühes seadmes: e-luger – kellele ja milleks. Forte. Kasutatud 15.09.2015 http://forte.delfi.ee/news/digi/tuhat-raamatut-uhes-seadmes-e- luger-kellele-ja-milleks?id=68323441 12. Kobo eReader. Wikipedia. Kasutatud 15.09.2015 https://en.wikipedia.org/wiki/Kobo_eReader 13. Tammet, M. (2014). E-raamatud: Kas raisata raha e-lugerile või piisab nutifonist?. Õhtuleht. Kasutatud 15.09.2015 http://www.ohtuleht.ee/607763/e-raamatud-kas- raisata-raha-e-lugerile-voi-piisab-nutifonist
Väga tore oli ka ,,KARIIBI MEREL"kus lained olid kohati 3 meetri kõrgused.Kõige põnevam oli veepargis ,,tornaado",mis oli tõesti väga tore:sõitsid koos sõbraga Väga järsust torust alla,sõitsid väga suure kiirusega hiiglaslikule kausile.Kõige pikem oli Jurmalas oranz toru,kõige kiirem ja valusam aga ,,Red Devil" ehk punane toru.Peale Jurmala veeparki sõitsime me Lidosse kus sõime õhtusöögi.Riias käisime ka kaubanduskeskuses kus saime santiimid ära raisata. Koju jõudsime umbes 00:00.Lõpuks olime kõik VÄGA unised! See oli väga lõbus reis!!!!
Hobi on tegevus, mis täidab vaba aega. Hobi saab igaüks endale meelepäraselt valida. Miks on neid vaja? Millised hobid on olemas? Miks need muudavad elu huvitavaks? Hobisid peetakse vajalikuks, vahest isegi kohustuslikuks. Mulle on juba ammu teada, et nende abil saan täita liigset vaba aega ning hoida end eemal arvutist ja televiisorist. Kindlasti on olulisem tegeleda millegi põneva ja harivaga kui igavledes mõttetult aega raisata. Hobisi on veel vaja selleks, et kõigil oleks võimalus veeta aega sõpradega värskes õhus. Hobisid on väga palju ja väga erinevaid. Alustades spordist ja lõpetades joonistamisega. Peaasi on see, et mulle endale valituga tegeleda meeldib. Minu hobideks on väga levinud asjad: jalgpall, korvpall, matkamine ja markide kogumine. Seega olen aktiivne, sportlik ja haritud. Hobid muudavad elu huvitavaks ja mitmekesiseks. Need võivad mind viia võistluste,
Hobi on tegevus, mis täidab vaba aega. Hobi saab igaüks endale meelepäraselt valida. Miks on neid vaja? Millised hobid on olemas? Miks need muudavad elu huvitavaks? Hobisid peetakse vajalikuks, vahest isegi kohustuslikuks. Mulle on juba ammu teada, et nende abil saan täita liigset vaba aega ning hoida end eemal arvutist ja televiisorist. Kindlasti on olulisem tegeleda millegi põneva ja harivaga kui igavledes mõttetult aega raisata. Hobisi on veel vaja selleks, et kõigil oleks võimalus veeta aega sõpradega värskes õhus. Hobisid on väga palju ja väga erinevaid. Alustades spordist ja lõpetades joonistamisega. Peaasi on see, et mulle endale valituga tegeleda meeldib. Minu hobideks on väga levinud asjad: jalgpall, korvpall, matkamine ja markide kogumine. Seega olen aktiivne, sportlik ja haritud. Hobid muudavad elu huvitavaks ja mitmekesiseks. Need võivad mind viia võistluste,
Mina tarbjana Mina tarbjana olen kohati täielik kokkuhoiu hull. Mõned asjad tahan saada odavalt aga samas olen nõus maksma kallimat hinda kvaliteedi eest. 21 Näiteks kõige rohkem hoian ma kokku riietelt. Mulle ei ole oluline firmamärgi kandmine vaid hoopis mugavus ja see kuidas see mulle meeldib. Alati ei leia poest just sellist pluusi või seelikut mida hing ihkab. Ma arvan, et kaltsukad on riiete leidmiseks ideaalsed kohad, mul on alati võimalus midagi vana ümber teha. Minu kokkuhoidlikust on näha ka sellest, et kui jääbki mõni riideese väikseks, siis saab see antud mõnele väiksemale sugulasele,tuttavale. Päris igat asja ka ära ei anna, mõned kulunumad asjad leiavad siiski koha prügikastis. Minu arvates ei tea inimesel olema kõige uuemad ja kallimad riided seljas.96 Vahel olen nõus ka maksma rohkem, et saada kvaliteetset kaupa, näiteks jalanõud või elektroonika. Nende vastupidavus on oluline, seega saab vaadatud erinevaid mudele...
· Muneb kividele, lehtedele või veepinnale · Munad võivad arenema hakata kohe või väga külmades elupaikades aasta pärast Vastne · Vastsetel on kolm sarnast tunnust kolm niitjat jätket tagakeha tipus välislõpused tagakeha külgedel või seljal üksik küünis iga jala lõpus · 1cm pikkune · Kestuvad 10-50 korda · Mõndadel on vaheperemehed · Eelmvalmikuks muundumine algab soole tühjenemisega · Pinnale jõudes pole aega raisata, kuna paljud kalad toituvad nendest · Vastsekest rebeneb eelvalmik väljub ja lendab ära nii kiiresti kui võimalik · Väheste liikide vastsed ronivad kaldale ja arenevad kividel · Suguküpseks saavad mõne minuti või paari päevaga Toitumine ja kaitse · Eelvalmikud ja valmikud ei söö · Vastsed on enamasti röövtoidulised ning neil on tugevad lõuad · Kaitseks võivad loovutada jala või sabaniidi Pildid Kasutatud kirjandus · http://www.ut
· Metsapõlengud · Tekivad kõrbed 30. detsember 2009 NIMI 8 Mõjutused loomade elus · Muutused lindude rändes · Muutused toiduahelas Mõned liigid jääksid toiduta Osade liikide arvukus suureneb (pole piirajat) · Paljud liigid häviksid 30. detsember 2009 NIMI 9 Peale orkaan Katrinat 30. detsember 2009 NIMI 10 Kuidas vältida globaalset soojenemist? · Elektrit mitte raisata · Heitgaaside vähendamine Kasutada ühistransporti · Tuleks süüa rohkem taimset toitu · Hävitada vähem metsi 30. detsember 2009 NIMI 11 Lõpuslaid Tänan vaatamast! 30. detsember 2009 NIMI 12
Kuidas lahendada inimkonna toiduprobleem? Inimkonna suureks probleemiks on saanud toidu puudus. Rahvaarv maailmas pidevalt kasvab ning toidust jääb paljudele inimestele puudu. Kuigi maailma põldudelt, karjamaadelt ning merest saadud toiduainetega peaks kogu maailm söönuks saama, ei suudeta neid kõigile inimestele toimetada. Esimeseks lahenduseks peaks minu arust olema inimeste toiduvarude võrdsustamine kogu maailmas. Kuna paljudes riikides(N: USA) raiskavad inimesed toitu ning söövad üle, siis peaksid need varud minema hoopis nälgivatele inimestele. Tuleks luua mingi süsteem, kus riigi toiduülejäägid saadetaks sinna kus seda vajatakse. Praegu on põldude all 11% ja karjamaa all 10% kogu maakera maast. Põllumaid ei oleks nii kerge juurde teha, kuna napib vastavat pinnast. Samas saaks aga karjamaade alasid laiendada. Eksperdid väidavad, et on võimalik kasutusele võtte ka seni kasutamata maad ning niisutamise abiga on v...
aktsepteerida suudame. Ühiskond on ju harjunud kõik vana ja kulunud asendama uhke ja uuega. Vanad kombed ja käitumisnormid asenduvad modernsemate traditsioonide ja tänapäevasema eetikaga. Mõni inimene suudab rohkemal, mõni vähemal määral elu arenguga kaasas käia, see omakorda põhjustab inimeste erinevaid seisukohti ja arusaamu. Igaüks peaks oma olemuse mõtte otsingul tähtsaks pidama seda, et elu ei tohi lihtsalt läbi joostes ära raisata. Elul on su enda püstitatud eesmärk, kui suudad seda saavutada, oled väärinud võimalust eksisteerida. Nagu J. W. von Goethe teose ,,Faust" peategelane leidis oma õnne töös inimkonna hüve jaoks, leian ka mina, et see on tähtis aspekt elu mõtte otsinguil.
et ei suuda ega taha sellest lahti lasta ega unustada. Nad ei mõista, et miks noortel inimestel on vaja mobiiltelefone, nõudepesumasinat, mitu autot, uhkeid televiisoreid ja kallist remonti. Nooremate inimeste jaoks on need asjad üsna tavalised, igapäevased ning muudavad elu palju mugavamaks. Kuid vanurid on arvamusel, et ilma igasuguste tehnikaimedeta saab ka väga hästi hakkama ning pole mõtet raha raisata. Sellised lahkarvamused tekitavad väga palju riidu, segadust ja tülisid. Kindlasti sõltub põlvkondade vaheline läbisaamine ka vahemaast ja elukohast. Mõned vanavanemad elavad metsade ja põldudega ümbritsetud maakohtades. Noored seevastu on aga koondunud linnadesse. Kiire elutempo ja töö kõrvalt ei leita aega ega viitsimist maale vanavanematele külla sõita. Ka lapselapsed ei saa siis vanavanematega aega veeta ning nii eraldutakse teineteisest
talle kodus olla ja kui hästi ta end seal tunneb ja seda, et kodus olles hakkas lausa aeg aeglasemalt tiksuma. Luule on ühe stroofiline. Luule näitab seda, et autor on jõudnud kuhugi kuhu ta on ammu saada soovinud ning nüüd on tal selle üle hea meel ja on mõnus olla. 2.Walge lind Luuletus räägib sellest, et inimesed võiksid endale hankida unistusi, kuni neil on veel odav hind. Inimesed kes ei hangi endale unistusi, võivad saada omale kurbuse. Pigem on mõtekam raisata veidi oma unistustele kui saada tasuta ja palumata endale kurbuse. Raha eest saab kõike, aga peab vaatama, et endale ei soetaks igasugust mõtetust, mille üle on endal hiljem halb tuju või lausa kurbus. Kasutatakse võrdlusi nt:Kurbus lendab linnataewas nagu särawwalge lind. Luuletaja tunneb kohati muret inimeste üle, kes ostavad omale raha eest mõtetusi ja hiljem kahetsevad seda. Ta tahaks, et rahvas ostaks endale unistusi ja õnne. Hiljem oleks inimestel endalgi kergem. 3.Uni
Mis on säästmine ja kas koonerdamine võib kokkuhoid olla? Säästmine tänapäeva ühiskonnas on üsnagi igapäevane osa. Väga paljud inimesi üritavad raha säästa või millegi pealt kokku hoida, et raha pikemas perspektiivis rohkem kätte jääks. Kuid paljudel inimestel puudub kindel soov, mille pärast nad raha koguvad. Enamus soovib lihtsalt koguda raha ja selle hiljem lihtsalt emotsiooni pealt ära raisata, mitte investeerida endasse või kuhugi, mis neile hiljem palju tulu toob. Jutt ei käi muidugi paarist vaid kümnest, viieteist aastasest raha kogumisest, et see panna mingi asja alla. Olgu see siis äri, mida oled alati soovinud alustada või haridus, mida oled soovinud omandada, kuid mis maksab vms. Mis on säästmine ja kas koonerdamine võib kokkuhoid olla? Säästliku eluviisi võlud ja valud. Mis on säästmine ? See on kokkuhoid , mõne arust ka koonerdamine
.. Suureks probleemiks alaealiste noorte seas on loomulikult alkoholism. Nende mõtteviis, et ,,oh, megalahe joome end täis siis on hea olla" on kõige selle tunnustajaks et tänapäeva noored ei oska midagi targemat välja mõelda enda vaba aja sisustamiseks. Samuti võib nimetada teisigi noorte leitud vabaaja tegevusi mida nad harrastavad. Selleks osutuvad veel suits, narkootikumid ja vesipiip. Suitsu tõmbamine on laialt levinud. Isegi 11 aastased noored ei leia endile muud tegevust, kui raisata raha ning aega sellise mõttetu tegevuse peale. Ja nagu teadagi siis tekitab suits kortse, kollaseid hambaid ning kiiret vananemist- neid kõiki asju pole noortel veel niipea tarvis. Noored võiksid mõelda et kui nad tahavad elada täisväärtuslikku elu, olla ilus, edukas ja terve, siis pole mõtet hakata tubakatööstuse orjaks- sel pole mõtet ja tegelikult pole see ka lahe! Selleasemel et rikkuda kopsud tubakaga või muude mõnuainetega võiks tegeleda hoopis mõne spordialaga.
kunagi laheneb. Oma seisukohta näitavad teise inimese peal välja. Eestasi on vähe ja jääb iga aastaga vähemaks. Elame 21. sajandil. Noorte inimeste ootused ja lootused on teised. Kas tahame, et noored lahkuvad siit riigist ja Eesti jääb pensionäride vabariigiks ning peale selle suretaks kultuuri? Eestlaste ja Eesti riigi probleem on see, et me ei taha aru saada tõsiasjast, et me pole suurrahvas, me ei saa oma rahvast raisata. Iga eestlane ja eestimaallane on kultuuri säilimise jaoks oluline. Iga eestlane on potensiaalne ärimees, tealane, kunstnik või kes teab veel mida. Igas inimeses on potensiaali millekski ja see tuleb oma kultuuri, riigi ja rahva hüvanguks tööle panna, et areneks kultuur ja liiguks kaugele.
Valimised huvitav nähtus Lp õpetaja. Lp klassikaaslased. Seoses lähenevate riigikoguvalimistega olen otsustanud ka kõnelda teemal ,,Valimised huvitav nähtus". Kuna Eesti põhiseadus sätestab, et riigikoguvalimised toimuvad iga 4 a tagant, saame me ka iga 4 a möödudes valida uued rahvasaadikud riigikokku. See on aeg, kus isegi poliitikud on lihtsurelikud, kuid alati on ka erandeid, nt Savisaar, kes olenemata ilmast ja skandaalidest toob valimistelt oma 30 000 häält kindlasti ära. Nagu on John Glubb öelnud: ,,Riigimees mõtleb järgmisele põlvkonnale, poliitik järgmistele valimistele". Aktiviseerutakse nii erakondlikul kui ka individuaalsel tasandil erinevad reklaamlauseid kohtab nagu seeni pärast vihma, kes lubab emapensioni kasvu, kes riigi õigel teel hoidmist, kes hinnatõusu lõppu. Õnneks on seekordsed valimislubadused vähekenegi mõistlikumad eelmisest korrast, ...
võimaldab peaaegu kõike. Üks interneti headest külgedest on see, et ta on tänapäeva üks suurimaid infoallikaid. Ta võimaldab absoluudselt kõike, mida üks tänapäeva inimene võiks tahta. On olemas interneti leheküljed, kus saab lugeda raamatuid, vaadata filme ning näiteks kuulata raadiot. Internet on suureks konkurendiks paljudele tootjatele. Milleks osta koju raamatuid, käia raamatukogus või raisata raha kallitele televiisoritele, kui on olemas üks ainus koht, kus saab tegeleda kas või kõigega korraga. Ka mina eelistan rohkem interneti kasutamist. Praegune arvutitehnoloogia võimaldab paljusid asju teha interneti kaudu. On välja mõeldud internetis olevad lühikursused, mida saab läbida igaüks, kellel on probleeme õppimisega või pole võimalik koolis käia. Ma arvan, et selliseid õpilasi leidub palju.
12. Sport hilft, das Gefühl der eigenen Würde und die Willenskraft zu entwickeln. Sport aitab arendada oma väärikust ja tahtejõudu. 13. Ich kann mir ein Leben ohne Sport nicht vorstellen. Ma ei suuda ette kujutada oma elu ilma spordita. 14. In meinem Leben spielt Sport keine Rolle. Minu elus ei mängi sport mingit rolli. 15. Mir ist Sport völlig egal. Sport ei ole minu jaok tähtis. 16. Mir ist es zu schade, Zeit für Sport zu verbringen. Mul on kahju oma aega raisata spordile. 17. Sport hilft dem Menschen, gesund, stark, klug und aktiv zu werden. Sport aitab olla inimestel terve, tugev, tark ja aktiivne. 18. Sich mit Sport zu beschäftigen, ist wichtig für die Gesundheit. Spordiga tegelemine on oluline tervisele. 19. Ich mag Sport, bin aber kein Sportler. Mulle meeldib sport, aga ma ei ole sportlane.
paljusid asju ei saa enam uuesti kogeda. Me jääme igatsema vanu aegu, mälestusi ja inimesi. Me saame sellest kõigest aru alles siis kui oleme kaotanud lähedase. Kaduvus ei pruugi meid mõjutada, aga võib mõjutada meie elu. Selleks tuleb elada iga päeva nii, nagu oleks see viimane. Me peame hoidma asju, mis meil on ja inimesi, kes meil on. Elu on lühike. Üks vale samm ja olemus muutub kaduvuseks. Keegi ei tea ette, millal elutee lõpeb ja kõik kaob. Ei ole mõtet raisata aega kellegi vihkamisele. Inimesel on olemas pere, kodu, auto, raha, sõbrad. Kui inimene sureb, on ta pere ja sõprade mälestustes. Aga teda ennast pole, ta on olevikust minevikus. Inimesel pole surnuna midagi auto ja rahaga peale hakata. Unenägu on näiliselt nii tugev ja tõeline, kuid siiski kaduv, et võib igal hetkel koost laguneda. Kuid isegi unenäos peab leiduma mingi olemus, mis on tõeline. Kõige väärtuslikum on meie endi olemus. Kui riigis on rahu, siis on inimesed õnnelikud
ning päevad lühemad, kui suvel, siis sooviks minna puhkama kuskile soojale maale, mis pakub vaheldust igapäevasele elule. Suvel, kui on palju vaba aega ja võimalik reisida, ei tahaks aga soojale maale minna kuna seal on liiga palav sellise inimese jaoks, kes on siinse kliimaga harjunud. Samuti mõjutab minu reisimist majanduslik olukord ja vanemad. Eelkõige just sellepärast, et ma ise raha ei teeni ja kui suvel käingi tööl ei raatsi oma palka arvatavasti selle peale raisata. Sellepärast pean reisimiseks vanematelt raha küsima või perega reisima. Vanemad ei mõjuta paraku ainult raha asjades, vaid vanemtelt tuleb ka luba küsida, kui reisile tahaks minna näiteks sõpradega. Üheks mõjutavaks teguriks võib kujuneda ka keelebarjäär. Tavaliselt olen reisil käinud perega või klassiga, kus keegi ikka oskab selle riigi keelt, kus parasjagu reisil ollakse või vene keelt/ inglise keelt. Ise olen ka siiamaani hakkama saanud inglise keelega
Sellepärast tekivad aina suuremad erinevused põlvkondade vahel ja see võib tuua endaga kaasa kaugenemist. Kuid millest siiski on põhjustatud nii suured erinevused ja kas need on välditavad ? Sageli juhtub, et vanemad põlvkonnad kritiseerivad noori ja vastupidi. Kui näiteks meie, noorem põlvkond, magame tavaliselt nädalavahetusel poole päevani, siis vanematel oli tavaks ärgata vara hommikul, et mitte päeva ära raisata Harjumuste ja tavade muutumine teeb raskeks teineteise mõistmise. Vanemale põlvkonnale meeldib ka noori õpetada. Seda muidugi heaga , aga noored ei mõista seda alati. Noortel tekib soov kõike järgi proovida ja oma vigadest ise õppida. Mõnes mõttes on see õige, aga samas tekib vanematel inimestel tunne, et miks nende nõu ei kuulata, kui see ometigi nii kasulik on. Tavaliselt on ka vanematel inimestel õigus, aga nende õpetussõnad võivad kohati liiga vanamoeliseks jääda
Põhjus, miks ei ole ma kindel ülikooli minemis on see sama küsimus, millest kirjutan. Ma olen endale sisendanud, et ma pean endas sada kümme protsendi kindel olema ja teadma, et see amet on minu tulevik, see amet avab mulle õnne ja edukuse värava. Ma tahan igal hommikul ärgata mõttega, et ma lähen tööle ja mulle meeldib see mõte, et ma lähen tööle. Minu eesmärk on armastatada oma tööd, mitte rabada tööd teha ja raisata oma elu ainult raha teenimise eesmärgil. Ma pole veel oma suunda kätte saanud, mis juhataks mind selle ametini, kuid küll tuleb ka see aeg ja siis teen ma kõik, et tuleviku mina oleks edukas ja õnnelik.
ja mehed, kes ta Tartust Wirkhausi kaubahoovist ostsid, läbi linna tulid, pikad piitsad käes, ja Riia mäkke üles läksid, kari pasatskeid tänava ääres matside kodukootud riiete ja tolmuste kalavinskite kohta põlastavaid märkusi tegemas. Kuidas need talumehed, rõõmsad, et nende raske töö läheb nüüd palju kergemaks, Valge kõrtsis hobuseid söötsid ja liiku tegid, ja siis jälle hoolega läksid, sest tee oli pikk ja aega polnud raisata; kuidas nad Kintsli kõrtsi ööseks jäid ja veel liiku tegid, järgmise päeva keskhommikul katlaga uhkelt koju jõudsid ja hakkasid kohe sobiva masinisti järele vaatama. Need mehed olid kõik unustatud, keegi ei mäleta nende nimesid, ja katel, millelt nad nii palju lootsid, on ka omadega läbi ega pane enam kedagi imestama. Mida on veel rääkida katlast, kui nüüd ei pane enam aatomipommgi kedagi imestama, kuigi selle ehitusest enamik midagi ei taipa
kulu, suuremates linnades läheb kuni 40 % vett raisku. Veel raiskavad vett suured firmad, nagu näiteks Coca-Cola. Nad kasutavad 2,7 liitrist puhtast veest 1 liitri toote jaoks ja 1,7 liitrit pudelite ning tehnika puhastamise jaoks, millest jääb järgi reovesi. Lahendusi nende probleemide jaoks on mitu. Tehakse juba präegu palju reklaami, et tuleb vett kokku hoida. Näiteks, kui hambaid pestakse tuleks kindlasti kraan vahepeal kinni panna, et vähem raisata. Sellest on kindlasti kasu aga mitte küllalt, et probleemi lahendada. Kõige rohkem kasu suudavad teha veepuhastusjaamad. Suured kompleksid, kus puhastatakse tuhandeid liiterid päevas. Nende juurde ehitamine oleks kõige kasulikum. Pannakse ka suurtele firmadele makse peale, kui nad liiga palju vett raiskavad või liiga palju reovett toodavad. Ma arvan, et aastate jooksul suudedakse välja töödelda veel erinevaid ja efektiivsemaid viise magevee olukorra parandamiseks.
Lõpeta lause: Mina... 1. Mina olen nõrga iseloomuga 2. Mina jään tihti oma muredes üksi 3. Mina oskan teisi aidata 4. Mina räägin vähe 5. Mina olen arg 6. Mina olen julm 7. Mina pean tihti kiirustama 8. Mina ei suuda endasse piisavalt uskuda 9. Mina ei oska end õigesti väljendada 10. Mina suudan end panna teise olukorda 11. Mina vaatan asjadele realistliku pilguga 12. Mina oskan asju õigesti hinnata 13. Mina ei taha aega raisata 14. Mina ei oska enda tegevusi õigesti organiseerida 15. Mina reageerin tihti üle 16. Mina ei suuda end motiveerida 17. Mina kardan välja öelda tõde 18. Mina elan tihti hetkes, ei mõtle tulevikule 19. Mina mõtlen pärast tegutsemist 20. Mina suudan neid eelnevaid muuta kui kellegil on mure või nõustan teda Saab ise kujundada Tugeva geneetilise mõjuga tunnused
lapsele rääkida, et näiteks prügi pole ilus maha visata, kuid kui ta seejuures ise seda teeb, ei võta laps täiskasvanu juttu nii tõsiselt ja hakkab ka ise suure tõenäosusega prahti maha loopima. Samuti on näiteks ka vee kasutamisega. Kui laps näeb, et vett kasutatakse säästlikult, näiteks hammaste pesemise ajal ei lasta veel koguaeg joosta, käitub ta samuti, kui aga kodus ega lasteaias sellele üldse tähelepanu ei pöörata, ei teagi ta, et vett ei tohi raisata. Lapse tähelepanu tuleks suunata sellele, kuidas mõjub inimtegevus meid ümbritsevale keskkonnale. Inimtegevuse mõju võib olla nii positiivne kui ka negatiivne. Ja ühest halvast teost võib tekkida palju kahju. Näiteks kui inimene viskab kilekoti maha, rikub see esiteks lihtsalt looduse ilu ja teiselt on ka lindudele ja loomadele kahjulik. On teada, et kilekotid tapavad aastas umbes miljon lindu-looma, kuna nad neelavad alla kilekotijäänuseid. See fakt
Peagi olen lõpetamas ühe elu tähtsama etapi- gümnaasumi, aga mida lähemale see päev jõuab, seda kindlam peab olema ja otsustama, mida elus edasi teha. Peale gümnaasiumi lõpetamist lähen ülikooli, et leida endale sobiv eriala, mida edasi õppida. Ma teen oma valiku selle põhjal, mis mulle huvi pakub. Minu jaoks pole oluline see, et igal palgapäeval jõuab minu pangakontole kolme nulliga summa, mida saab piiramatult raisata. Kindlasti ütlen ma "Ei!" töökohale, mis ei paku uusi kogemusi- töö peab olema huvitav. Ma ei taha teha tööd, kus peale arvuti taga istumise midagi muud teha ei saa. See oleks rutiine ja peagi tekitab inimeses masendust. Tihti tehakse just raha pärast vale otsus. Inimesed peavad enda heaolust olulisemaks raha. Kas see on õige? Seda ei tohiks teha, sest vale otsuse tegemine maksab elus valusalt kätte. Peagi lõhub ka üksluine töö pingete tõttu perekonna terviku
Kui ma oleksin teadlane Iga sajandiga on inimeste teadmiste pagas aina suurenenud ja suurenenud. Mõeldes käesoleva sajandi saavutustele, tundub kõik hädavajalik juba avastatud olevat. Juba me uurime kosmose saladusi, mõtleme välja tehismaterjale ja ehitame ülikiireid autosid. Kahjuks on aga avastamata ravimid, mis aitaksid päästa tuhandeid inimesi. Kui mina oleksin üks tähtis teadlane, ei lubaks ma raisata raha igasuguste teisejärguliste asjade peale, vaid paneks kõik tarkpead välja töötama ravimit, mis tapaks kõik halvaloomulised kasvajad ehk vähihaigused. See võiks olla ravim, mida hakkaksid tarvitama inimesed juba lapsest saati, et vähirakud ei saakski arenema hakata. Valus teema ei puuduta meid niikaua , kuni keegi meie lähedastest selle salaliku piinava haiguse küüsi langeb... Ma ei olnud varem kunagi kuulnud sellest, et inimesele võib manustada raviks
See valmistab meid ette tulevikuks, kus raha ei saa kätte ilma vaevata. Usun, et kõigil on olnud kogemus või vähemalt tahtmine tunda neid lapsepõlverõõmusid, kus said vanematelt natuke raha ja jooksid rõõmujoovastuses lähimasse poodi jäätist või kommi ostma. Nii on ka olnud minul. Väiksemas eas kipubki raha kiiremini kaduma. Kõik need ahvatlevad värvilised vidinad poe letil, maiustused ja mänguasjad kuidas saaks üks 8-aastane neile vastu panna? Raha oli kerge raisata, kuna saime selle kergelt kätte. Vanemaks kasvades muutus ka mu suhtumine rahasse. 13-aastaselt sain oma esimese tõsisema töö. Avanes võimalus minna õpilasmalevasse, kus eesmärgiks oli kodulinna ilusamaks muutmine. Tööga kaasnesid kõik need kohustused ärgata hommikul vara, tööle mitte hilineda, teha tööülesandeid korralikult jne. Töö distsiplineeris ja õpetas tundma kohusetunnet. Enne palga kättesaamist arvasin, et laristan selle kohe ära, kuid asi oli vastupidine
Alati on võimalik ennast nigelast olukorrast välja tirida ... kõik oleneb sellest, kas see inimene on üldse valmis seda tegema. Minu arust võiks olla rohkem varjupaiku ja riik võiks rohkem hoolitseda, et nooremad asotsiaalid saaksid mingisugusegi ühiskondliku töö näiteks tänavakoristajana või suvel haljastuses vms, et endale natukenegi raha teenida, sest äkki leidub just nooremate kodutute seast keegi, kes üritab normaalset elu tagasi saada. Selle asemel, et raisata raha suurtele valimiskampaaniatele, võiks riik selle raha eest hoopiski vanemad majad ära remontida ja nendest uued varjupaigad luua. Siis ei läheks kodutud talvel neisse tuld tegema, et sooja saada ja poleks nii palju tulekahjusid. Aitäh kuulamast. Kas küsimusi on?
efekte, mida raamatus ei ole nii võimsalt võimalik kujutada. Üks mõjuvõimsamaid on kindlasti muusika ja igasugused hääled. Kuid maali häälitsemine tundus kohati naljakas ning minuarust oli see täiesti ebavajalik efekt. Maali muutumist üritati rõhutada liialt palju. Henry Wotton Tema maailmavaade seisneb ilu ja meeleliste tundete nautimesel - elu nautimisel. Team arvates olid Noorus ja ilu kaks kõige tähtsamat omadust. Iga võimalikku hetke tuleks ära kasutada, mitte raisata aega. Kui seda mitte teha, võib väga paljust ilma jääda. Basil Hallward Elab elu reeglite järgi ning peab normidest kinni. Käib kõrge seltskonnaga läbi ning elab elegantsed patuvaba kunstniku elu. Jäädvustab Doriani ilu maali peaple. Doriani hakkab paeluma Henry maailmavaade ning tema julgustuse kaudu asubki ta seda järgima. Ta õppis nautima kõike. Ta soovis, et ta ei vananeks ning tulemuseks oligi see, et
vanas eas. Eks see on iga inimese enda asi tegelikult mida ta väärtustab ,sest äkki ei ole mõnele tähtis pere ja sõbrad võibolla ongi põhiline tema jaoks raha, kuid mina olen nüüd enda tegelikest väärtustest aru saanud ja raha ei kuulu nende hulka, ka arvuti on aja raiskamine. Inimene elab ainult ühe korra ja seda aega mis on antud, ei tohiks kulutad kasutult. Kindlasti saavad kõik millalgi teada, mis on nende jaoks oluline. Tuleb hoida seda mis on kallis ja ei tasu kasutult raisata oma aega asjadele mis midagi vastu ei anna. Ikkagi elab igaüks ainult korra ja seda ei tohiks raisku lasta.
Mets katab kuni 55% meie riigi territooriumist, täna veel… See number võib aga kiirelt kahanema hakata, kui me targasti oma metsi ei majanda. Korralik mets kasvab keskmiselt 70 aastat. Noored, kes täna oma talu maadele metsa istutavad, seal sirgunud palkidest endale tõenäoliselt maja ei ehita, pigem nende lapsed või lapselapsed. Unistame Eestist, kus ka meie laste lapsed teaksid, mis on mets ja saaksid seal igal ajal jalutada, marju korjata või talvel suusatamas käia. Soovisime mitte raisata seda, mille hoidmisele tähelepanu tahame juhtida. Seepärast kasutasime oma töös meie kodukandi puidutööstuse Valmeco AS tootmisjääke. Värvimistöödeks kasutasime akrüülvärve. Skulptuuri hoiab vee peal tühjadest plastpudelitest parv. Skulptuuri autorid: Jessica Järvelt, Rezete Karu, Marilin Kuusk Jõgevamaa Gümnaasiumist Skulptuuri valmimise tehniline konsultant ja abiline puidu töötlemisel oli Varmo Ojamets. Juhendaja: Anne Jaama CRYSTAL FOREST
harjunud, et ei märkagi enam, kuidas see nende energiat kulutab ja teovõimet vähendab. Tõesti, müra paistab olevat kõikjal – teiste jutt, taustamuusika, masinate tekitatud hääled, ja kui eelnevad lakkavad, siis pääsevad kuuldele häälekesed peas. Kui aju ei peaks kulutama energiat igasuguste kuuldumuste tõlgendamisele, siis saaks ta täielikult keskenduda hetketoimingule ja sellest tulenevalt oleks tehtav kvaliteetsem ja ilmselt kiiremini lõpule viidud, kuna pole vaja raisata aega ja energiat segavatele faktoritele. Seda paistis hästi mõistvat Ian McEwani teose „Amsterdam“ heliloojast peategelane Clive, kes kirjutas sümfooniat muust maailmast eraldatuna oma toas ning finaali kirjutamiseks läks linnas hoopis ära, et loodusest inspiratsiooni ammutada. Clive kõrvaldas liigsed taustahelid, et siis vaikuses kvaliteetsemalt ja produktiivsemalt tegutseda – arvan, et nii peaksid tegema teisedki inimesed.
elame. Võime vaid eeldada seda, et oodata on muutusi. Kui vaadata arenenud riike, siis näeme, et elukvaliteet on juba väga kõrgel tasemel, kas sealt on üldse võimalik edasi minna? Me toodame juba ammu rohkem kui tarbime, on see tõesti areng, kui toota veelgi rohkem, selleks et oleks suurem valik ja paratamatult ka ülejääk. Leian, et areneda on vaid loodust hoidva suhtumise poole. Maailmas on palju olulisi taastumatuid maavarasid ja neid raisata selleks, et tõsta niigi head elukvaliteeti on mõttetus. Näiteks puhta vee puudus on kätte jõudnud juba nii mitmessegi piirkonda Aafrikas, raiskamisega jätkates võib see jõuda sealt ka Euroopasse ja Ameerikasse. Tehnika areng on olnud eriti suur just viimase poole sajandi jooksul. Praeguse seisuga võib küll tunduda, et areneda justkui kuskile polegi, kuna kõik vajaminev on juba leiutatud. Siiski saab veel lihvida ja edasi arendada olemasolevat. Küllaltki palju arenguruumi on veel
Saad teha lisaoste mänguasjadele lapsele 12. Kuhu peale veel sinul ja su elukaaslasel/abikaasal raha kuluda võib? Kodu turvalisemaks muuta et laps ennast ära ei lööks kuhugi 13. Kokkuvõtteks analüüsi- I Kas ja kuidas saaksid inimesed oma pere paremini majandada ja raha kõrvale panna? Järgi jäänud raha pannakse kõrvale ning seda kasutatakse siis kui on tõesti vaja midagi, hoitakse võimalikult paljude asjade pealt kokku. Nagu näiteks ei jäeta korteris tulesid põlema ja ei raisata ilma asjata vett. II Millised olid sinu jaoks kõige üllatavamad kulud? Ei olnudki üllatavaid kulusid kuna kõikide asjade peale läheb palju raha mis tõttu tuleb raha väärikalt hoida. III Kas olid enne mõelnud, kui palju ja kuhu raha peres kulub? Kas sina saaksid oma praeguses kasvuperekonnas kaasa aidata raha säästmisele? Jah olin mõelnud mis tõttu ma vanematelt nipsasju välja ei tahtnud pressida ega ka majustusi mis sest ,et mul oleks see võimalus .
Midagi pole enam kindlat. 19. Rohkem on hoorasid naiste seas, kes iial mehega pole maganud, kui nende hulgas, kes sellega oma igapäevast leiba teenivad. 20. Armastuseta oled nagu laip puhkusel, muud midagi. 21. Vähe oli seda, mis alles oli jäänud. Ta elas, ja sellest oli küllalt. Ajal, kus kõik oli vankuma löönud, polnud tal mingit huvi midagi üles ehitada, mis lühikese aja pärast jälle kokku variseks. Parem lasta end voolust kanda, kui jõudu raisata, sest jõud oli ainus, mida ei saanud asendada. Peaasi oli vastu pidada, kuni kuskil jälle mõni eesmärk nähtavale ilmub. Mida vähem selleks jõudu kulutad, seda parem, nii jääb jõud alles. Sajandil, kus kõik oli lagunemas, sipelga kombel ikka ja uuesti püüda kodanlikku eksistentsi ehitada - see oli see, mille juures ta nii paljusid oli näinud karile jooksmas.
Aga kas see tõesti on nii? Tänapäeval on muidugi inglise keel muutunud mugavaks, kuna seda kasutatakse igalpool. Näiteks kui inglane tuleb Eestisse ja saab rongipileti osta, ilma, et ta oleks selle maa keele ära õppinud. Kui aga eesti keel oleks selge olnud sellel inglasel, siis see oleks olnud muidugi kõva respekteerimine, aga nagu teadagi, kõik saavad hakkama ka kõigest inglise keelega. Milleks siis veel aega ja jõudu teistele keeltele raisata? Kas tõesti lõpeb selle keele teadmine, teiste keelte õppimisega? Keel on nimelt palju enamat kui lihtsalt kommunikatsiooni vahend. Jääb tunne, et see keel ei soosi teisi keeli omandama või täpsemalt, valdama. Selline on jäänud arusaam inimestest, kes ei taha õppida midagi muud peale inglise keele. Eesti keel oleks minu meelest hea valik, kuna tegemist oleks siis täiesti teistsuguse keelega. Keele õppimine on oluline. Olgu tegemist kas eesti-, inglise- või saksa keelega
Interneti kaudu saad sa teada vajaliku info kiiremini kui raamatukogus infot otsides. Võtame näiteks maksude maksmise läbi interneti või siis bussi- ja rongiliini liiklus. Internetist saad sa kiiremini tead, millal see buss või rong liigub ja kust see peatusi teeb ja sa ei pea minema eraldi postkontorisse või panka , et oma makse maksta. Kuid on ka neid kelle arvamus põhineb ainult sellel, et internet on koht, kus ma saan sõpradega läbi facebooki suhelda ja niimoodi oma aega raisata. Mina isiklikult kasutan internetti igapäevaselt. Internetil on palju eeliseid , igapäevaselt loen ma sealt oma ekirju ja kuna paljud mu koolitööd põhinevad interneti kasutamisel, siis ma pean interneti kasutamisest teadlik olema . Muidugi veedan ma ka aega sõpradega suhelda, kuid läbi interneti pole sõpradega suhtlemine pole parim viis. Parim viis nendega suhelda on näost-näkku . Suurema osa ajast me seda ka teeme . Saame kokku ja suhtleme .
Teendindaja tüübid:Sügavkülmik-agresiivne ja aeglane,tehas/konveier- mehaaniline,kiire, Sõbralik loomaaed-aeglae,sõbralik,Kvaliteeteenindus- kehtestav,alatusvõimeline,kiire,lahke. Kiendi õigused: Saada hinnale vastav teenus,saada tähelepanu,õigus tagasiside andmiseks, kiitmiseks ja kaebamiseks,öelda ei, saada selgitusi ja vabandusi, mitte vastamine isiklikele küsimustele,mitte lasta aega raisata,olla ärakuulatud, saada lahendusi alternatiive, valikuid,mitte lasta end ohtliku olukorda seada,itte lasta ennast sõimata ja alandada. Klienditeenindaja õigused:kliendipoolne austav käitumine,mitte lasta ennast halvasti kohelda,mitte vastata isiklikele küsimustele,saada võimalus vabandada ja selgitada,olla ärakuulatud, öelda ei enda isikut puudutavat ettepaneku suhtes, õigus järgida seadusi. Jaotusele orjenteeritud mõttelaadi tunnused:1)läht. Tagajärgedest, põhjust ei
Tänapäeva arenenud ühiskonnas alustab laps tarkuse omandamist juba üsna varakult. Enamasti on esimeseks arenguetapiks lasteaia läbimine. Seal kogetud ja omandatud mängud, tarkused ja läbielamised on suureks eeliseks kooli minnes nende ees, keda vanemad lasteaeda ei saada ja kes peavad koduseinte vahel edasisteks õpinguteks valmistuma. Koolis panevad õpetajad üsna kiiresti tähele, kes õpilastest on helge peaga ja õpihimulised ning kes ei viitsi tarkuse omandamisele aega raisata. Õppetöösse suhtumine saab alguse kodust. Loeb see, kuidas vanemad on eeskujuks oma järglastele. Vajadusel suudab õpetaja kasvandikke õigele teele suunata. Kuid mida vanemaks lapsed saavad, seda jäärapäisemaks nad muutuvad. Üha vähem kuulatakse teiste soovitusi ja seetõttu on raskem neile selgeks teha, mis on õige ja mis väär. On palju neid, kes rikuvad oma tuleviku sellega, et ei näe nooruses vaeva oma edasise elu planeerimisega
Lubadused, mis meile kõik kokku lubatakse, on üks ahvatlevam kui teine, kuid aeg on näidanud, et erakond mis võidab ei täida enda lubadusi ikka. Valimised võitnud erakond leiab mitmeid põhjuseid, miks mitte neid täita, algab kõik lihtsalt lubaduste edasi lükkamisega. Minu jaoks on reklaamidega lehvitamine ja demokraatia ära moosimine täielik ajaraiskamine. Selle asemel et anda üüratuid lubadusi ja reklaamimisele palju raha raisata, võiksid erakonnad ennast rohkem tõestada ning ilma peale pressimiseta lasta rahulikult rahval hääletada enda meelejärgi. Samuti võiks raisatud raha eest midagi hoopis kasulikumat teha hoopis mingites muudes valdkondades. Demokraatias esineb väga palju erinevaid isikuid ja sellepärast on ka väga mitmesuguseid soove. Valimistel enim hääli saanud erakond küll võidab, sellepärast et on saanud kõige rohkem hääli, kuid samas jäävad rahuldamata nende inimeste soovid, kelle
annaabi.ee 
