1960- Stalini hirmu kadumine tõi kaasa isikuvabaduse, optimistlikuks muututi, aktiivsemaks muututi igas valdkonnas, ka poliitikas. Rahvuskommunistide pk- olid veendunud et olemas olevat režiimi saab inimlikustada, demokratiseerida ja elamisväärsemaks muuta. Noorte aktiivsus kasvas( EÜE ja EÕM). Tekkis komsomoliorganisatsiooni kõrgaeg 67-68 (keskus Tartu). EKP mõnevõrra eestistus. Kukutati Hruštšov. Varsti algas stagnariseerimine, kuldsete 60ndate ideaalid sobisid vähem. 60-ndate teisel poolel tekkis dissidentide liikumine, valitseva režiimi vastu. Demo liikumised polnud ainult eestlastel,
Sõjaaegsed ja järgsed ajad on alati rasked ja koormavad nii rahvale kui ka rahvale. Periood 1944 kuni 1990 oli Eestimaale kui ka eesti rahvale väga raske aeg. 1944. aastal jõudis Teine maailmasõda Eestisse. Teine maailma sõda tagajärjel vähenes Eesti rahvastik rängalt ligi 280 000 inimese võrra. Eesti NSV sisepoliitilise arengu üheks keskseks tunnusjooneks oli võitlus kodanliku natsionalismi vastu. Kuldsetel kuuekümnendatel kujunes välja mitmepalgeline rahvuskommunistide põlvkond, nad olid kindlad, et olemasolevat reziimi on võimalik parandada. 1960. aastatel noorte aktiivsus kasvas, hakati looma erinevaid organiseerumise vorme, näiteks EÜE ja EÕM. Nõukogude võimu taaskehtestamisele panid vastu metsavennad, neid oli umbes 30 000 inimest. 1944. aastal algasid Eestis massilised arreteerimised ja saatmine vangi- ja sunnitöölaagritesse. Represseeriti umbes 30 000 inimest aastatel 1944-1954. Märtsiküüditamine, ametliku nimega
Nomenklatuur : Eliitgrupp Nõukogude liidus. Sulaaeg : Algas peale Stalini surma 1953.aastal. Karl Vaino : Oli ENSV poliitik ja parteitegelane. EKP juht. Johannes Käbin : ENSV riigitegelane, Eestimaa kommunistliku partei juht 19501978 ja ENSV Ülemnõukogu Presidiiumi esimees. Viis läbi märtsipleenumi. Kuldsed 60ndad : Vägivalla kadumine tõi ühiskonda isikuvabaduse. Suurenes avatus. Kujunes välja rahvuskommunistide põlvkond. Noorte aktiivsus kasvas. Komsomoliorganisatsioon. Eestlastest laienes poliitiline eliidi kiht. Venestusaeg : oli 19. sajandi teisel poolel Venemaa sisepoliitline suund. Venestamiskampaaniad, propaganda vene keele õigusele, vene keelsed lasteaiad ning koolid. 5) Sisult sotsialistlik, vormilt rahvuslik Nõukogulik kultuur. 6) Kuidas avaldus vastupanuliikumine? 3 : 1) relvastatud vastupanuliikumine metsavendlus 2) noorte
riik reguleerib majandust tarbekaupade ja toiduainete defitsiit konkurents ja eraomand puudus 3. Nimeta Nõukogude Liidule iseloomulikke jooni a) Stalini ajal tugevnes isikuvõim jätkusid repressioonid toimus võimuvõitlus Stalini lähikonnas tähelepanu pööramine rasketööstusele b) Beria ajal suhete normaliseerimine Lääneriikidega rahvuskommunistide edutamine vägivalla poliitika leevendamine c) Hrustsovi ajal liberealiseerumine kritiseeriti Stalini iskukultust ja kuritegusi majanduses mõtlematud eksperimendid suurem tähelepanu kergetööstusel d) Stagnatsiooni ajal 1
Välisraadiojaamade eesmärk oli edastada ilma tsensuurita infot maailmasündmustest ja vahendada omapoolseid uudiseid, kommentaare, analüüse ja reportaaze NSVL-i kohta. Hrustsovi ajal hakkasid kontaktid teiste riikidega paranema. Oluline riik oli Soome. 1950.aastaks oli kultuurielu elavnenud. Stalini-aegse hirmuõhkkonna ja vägivalla kadumine tõi ühiskonda isikuvabaduse ja see omakorda sisendas inimestesse optimismi tuleviku suhtes. Kuldsetel kuuekümnendatel kujunes välja mitmepalgeline rahvuskommunistide põlvkond. Noorte aktiivsus kasvas ja tegutsema hakkasid Eesti Üliõpilaste Ehitusmalev (EÜE) ja Eesti Õpilasmalev (EÕM). Olukorra parandamiseks üritati noori kutsuda parteidesse ja juhtivatele kohtadele suunata. Keskuseks oli Tartu Ülikool. 1964.aastal kukutati võimult N.Hrustsov ja asemele tuli L. Breznev. Tartu Ülikoolis vahetati välja komsomolijuhtkond, teadlasest rektor ja hiljem saadeti laiali ülikooli juures tegelenud sotsioloogialabor
Vägivalla vähenemine, kodanlikeks natsionalistideks tembeldatute hea nime osaline taastumine, haritlaste võimalus vaimsest pagulusest taas loometööse liituda. Lääne abi jäi siiski kättesaamatuks, kuna Ungaris suruti ülestõus maha. Eesti eraldamine muust maailmast raudse eesriidega- Raadiojaam Ameerika Hääl sidemeks, sulaajal taastusid sidemed muumaailma ja läänemaailmaga, kultuuri areng ning vahvusvaheline mõju, materiaalne heaolu. Kuldsed kuuekümnendad-mitmepalgeline nn rahvuskommunistide põlvkond, liberaliseerumine, usk positiivsesse tulevikku, üliõpilaste poliitiline aktiivsus-komsomoliorg. 1964-Hrustsovi asemele Breznev, usk reformidesse kadus, tsensuuri karmistumine, süvenes ideoloogiline surutis. 1978 sisepoliitikas-ENSV juhtkonna vahetus, Käbini asemele parteijuhiks Karl Vaino, Venestamine :vene keele õppimine, Moskvameelsus. 1980 sügis noorsoorahutused- ajendiks rahvaürituse laialisaatmine; Jalgpallimats, millel esinenud Propeller laiali saadeti
4) NSV liidu jaoks muutus Eesti omamoodi “läänelikuks osaasiks” a. materiaalse heaolu hankimine, mis meelitas muulasi b. elatustase ületas NSV liidu keskmisi näitajaid VII “Kuldsed kuuekümnendad” 1) poliitiliste olude tuntav liberiseerumine Eesti NSV-s a. ühiskonda toodi elementaarne isikuvabadus b. suurenes ühiskonna avatus ning aktiivsem eneseteostus kõigis eluvaldkondades c. kujunes välja mitmepalgeline nn. rahvuskommunistide põlvkond 2) noorte aktiivsuse kasv a. tegutsema hakkasid Eesti Üliõpilaste Ehitusmalev ja Eesti Õpilasmalev b. poliitiline aktiivsus leidis osalt väljundi komsoliliinis c. noori kutsuti parteisse astuma ja juhtivatele kohtadele jõudma d. kõrgajaks olid aastad 1967-1968 ning keskuseks Tallinna ülikool 3) Paljud selle põlvkonna esindajad leidsid neil aastatel eneseteostuse kirjandusest , teaduses, kunstis jms. VII Demokraatilikud liikumised
Soome TV saated olid nähtavad Põhja-eestis. 1967-Tegevust alustavad metsaülikoolid 1967-1968-nn komsomoliopositsiooni kõrgaeg Tartus Noorte aktiivsuse kasv- tegutsema hakkasid Eesti Üliõpilaste Ehitusm Eesti Õpilasmalev. Taastusid otsekontaktid muu maailmaga. Eesti NSVs hakati tegelema "moodsate" (psühholoogia, küberneetik ning üksikud teadlased pääsesid rahvusvahelistele teadvuskonveren 1968 Nõukogude tankid lõpetasid "inimnäolise sotsialismi" Tsehhosl sellega purunesid Eesti rahvuskommunistide illusioonid nõukogulikk seestpoolt reformida algas võimu aeglane, kuid pidev stagneerumine Praha kevad (jaanuar-august 1968) liberaliseerimine tsensuuri vähendamine nõukogude süsteemiga kohanemine suhete tihenemine läänega rohkem õigusi inimestel rehabiliteerimine majanduse paranemine piirati julgeoleku võimu Stagnatsioon 1970ndad L.Breznev 1970. aastatel muutus NSV Liidu ametlikuks rahvuspoliitikas keskseks tees, mille järgi kõik Nõukogudemaal elavad rahvad
-1953 Märts- suri Stalin, peale 25aastat piiramatu võimu nautimist. Miljonid leinasid. -Rahva seas levis anti-semitism (juudi vaenulikkus). -Lavrenti Beria- Koondas sisuliselt võimu oma kätte. 1953 märts- juuni oli võimul. Juunis arreteeriti, kuna teda süüdistati lääne-imperialismis. Ettekäändeks, miks vahistada, et ta on seksuaalkurjategija. Beria valitsemisaeg (lühike, et anda täpset hinnangut tema tegevusele): *Oleks andnud riikidele suurema autonoomia *Rahvuskommunistide toetamine *Represseeritutele anti amnestia *Lõdvenes vägivalla poliitika *Tahtis loobuda SDV-s sotsialismi ülesehitamisest-> Anda vabad käed valitsemiskorralduses. Beria valitsemisajal ilmensid märgid NL liberaliseerimisest. Beria otsused ei meeldinud kom.parteile ja ta arreteeriti 26.juuni ja detsembris lasti maha. -Beria järel sai võimule Nikita Hruštšov. -Hruštšov: -1953-1964 NL kom.partei peasekretär.
Veel olulisemaid momente: 40-te II poolel luuakse ENSV riiklik sümboolika(ka teistes LV-des) 1950. aastal kurikuulus EK(b)P VIII pleenum, seal kulmineerunud võimuvõitlus rahvus- ning juunikommunistide ja teiselt poolt Venemaalt tulnud kommunistide vahel lõppes viimaste võiduga. Ühtlasi algas nn stalinlik nõiajaht kultuuritegelastele. Üldised sõimusõnad"kodanlik natsionalist" ja ,,kosmopoliit" 60-tel aastatel hakkab tulema uus rahvuskommunistide põlvkond, 70-te lõpus taas võimuvõitlus ja venestuspoliitika uus laine internatsionalismi ja nõukogude rahvusluse sildi all. Kakskeelsuse propageerimine, mis sisuliselt tähendas vene keele pealesurumist. 1980 ENSV 40. aastapäeva pidulik aktus peeti vaid venekeelsete kõnedega! III Majanduselu ENSV ühtse tsentraliseeritud majandussüstemi osa, juhiti Moskvast Liiduliste ministeeriumide ja Plaanikomitee kaudu, ENSV ministeeriumidel
kommentaare. Eesti NSV-s hakati tegelema ,,moodsate" teadusharudega (psühholoogia, sotsioloogia, küberneetika). Oluliseks aknaks Läände oli eestlastele Soome. Kuldsed kuuekümnendad. Stalini-aegse hirmuõhkkonna ja füüsilise vägivalla kadumine tõi ühiskonda elementaarse isikuvabaduse, mis sisendas inimestesse optimismi tuleviku suhtes. Suurenes ühiskonna avatus ning aktiviseerus inimeste eneseteostus. Kujunes välja mitmepalgeline rahvuskommunistide põlvkond, kes olid veendunud, et olemasolevat poliitilist reziimi on võimalik inimlikustada, demokratiseerida ja elamisväärseks muuta. 1960. aastatel kasvas noorte aktiivsus. Üliõpilaste poliitiline aktiivsus väljendus komsomoliliinis. Komsomol oli muudetud noorte massiorganisatsiooniks. Noori kutsuti parteisse astuma ja juhtivatele kohtadele jõudma, et võim enda kätte võtta. Suurenes eestlaste kaasarääkimine Eesti NSV kõrgemas võimuladvikus. Demokraatlikud liikumised.
aastaid "kuldseteks kuuekümnendateks"? Miks nimetatakse 1960ndaid aastaid kuldseteks kuuekümnendateks, põhjenda 2 teesiga. · siis hakkas poliitiliste olude tuntav liberaliseerumine · vähenes hirmuõhkkonna ja füüsiline vägivalla kadumine, kadumine tõi kaasa ühiskonna elementaarse isikuvabaduse, mis omakorda sisendas inimestesse optimismi tuleviku suhtes, noored astusid parteisse · kujunes välja mitmepalgeline nn rahvuskommunistide põlvkond. Oli veendunud, et reziimi on võimalik inimlikustada, demokratiseerida ja elamisväärseks muuta · noorte aktiivsuse kasv · kiiresti laienes eestlastest poliitilise eliidi kiht · EKP eestistus mõne võrra 6. Muudatused sisepoliitikas stagnatsiooniperioodil. 1970ndail aastail saabus riigiellu seisak. Sisepoliitilises elus toimus rida tagurlikke ümberkorraldusi: · Johannes Käbini asemel sai parteijuhiks Karl Vaino, kes oli kremlikuulekas
Oluliseks aknaks Läände oli Soome. Põhja- Eestis sai näha Soome telekanaleid ja 1965. aastal avati ka laevaliin Eesti ja Soome vahel, mis tõi siia hulgaliselt välisturiste, kellega koos tuli Eestisse ka Lääne tarbimiskultuur ja tarbeesemed. Kuldsed kuuekümnendad Stalini aegse hirmuõhkkonna kadumine tõi kaasa isikuvabaduse, mis omakorda suurendas inimeste optimismi tuleviku suhtes. Suurenes inimeste eneseteostus kõigis eluvaldkondades, ka poliitikas. Kujunes välja nn rahvuskommunistide põlvkond, kes uskusid, et olemasolevat poliitilist reziimi on võimalik inimlikumaks muuta. Noored hakkasid looma organisatsioone. Taheti olukorda parandada valitseva reziimi sisu ümber kujundades, noori kutsuti parteidesse, et nad juhtivatele kohtadele jõuaks, et saada võim endi kätte. Selle omalaadse komsomoliorganisatsiooni kõrgajaks olid aastad 1967-68 ning keskuseks Tartu ülikool. Ka EKP parteisse astus rohkem eestlasi. 1964. aasta oktoobris kukutati võimult N
omapoolseid uudiseid, kommentaare, analüüse ja reportaaze NSVL kohta. Hakati tegelema teadusharudega ning üksikud teadlased pääsesid rahvusvahelistele teaduskonverentsidele. Oluliseks aknaks Läände oli Soome. Sealt tuli palju välisturiste. Kuldsed kuuekümnendad. Stalini-aegse hirmuõhkkonna ja füüsilise vägivalla kadumine tõi ühiskond isikuvabaduse, mis omakorda sisenda inimestesse optimismi tuleviku suhtes. Kujunes välja mitmepalgeline rahvuskommunistide põlvkond. Nad olid kindlad, et olemasolevat poliitilist reziimi on võimalik inimlikustada, demokratiseerida ja elamisväärseks muuta. 1960 aastaid ilmestas noorte aktiivsuse kasv ning nende organiseerumise uute vormide esiletulek: tegutsema hakkasid Eesti Üliõpilaste Ehitusmalev ja Eesti Õpilasmalev. Komsomol oli noorte massiorganisatsioon, kuhu kuulumine oli peaaegu üleüldine. Seda püüti demokratiseerida, et see oleks tudengite tegelik omavalitsus, mis lahendaks noorte
Stalini-aegse hirmuõhkkonna ja füüsilise vägivalla kadumine tõi ühiskond isikuvabaduse, Kohalik võimueliit ja nomenklatuur. mis omakorda sisenda inimestesse optimismi tuleviku suhtes. Kujunes välja ENSV partei ja valitsuskaader koosnes peamiselt juunikommunistidest, Eesti mitmepalgeline rahvuskommunistide põlvkond. Nad olid kindlad, et olemasolevat laskekorpuse veteranidest, Venemaa eestlastest ja muulastest. 1950 pidid kohalikud poliitilist reziimi on võimalik inimlikustada, demokratiseerida ja elamisväärseks muuta. loovutama senised positsioonid. Sõjajärgsel aastal oli EKP eelkõige muulaste partei. Ligi 1960 aastaid ilmestas noorte aktiivsuse kasv ning nende organiseerumise uute vormide
eelised. 3. Karl Vaino - 1978. aastal vahetati Moska heakskiidul Eesti NSV juhtkond, K. Vaino sai EKP uueks juhiks. Teda peeti igeks inimeseks ohjeldamaks natsionalismi. Vaino jaoks ei eksisteerinud htegi kohalikku huvi vaid ksnes Moskva ksud. Tema oli uue venestamis laine eestvedaja, sellega seoses oli kigil just eestlastel kohustus rkida kahes keels, nii eesti kui vene keeles. ppet toimus vene keeles. Kuldsed kuuekmnendad : 1. Kujunes vlja mitmepalgeline nn rahvuskommunistide plvkond, nad uskusid, et valitsust on vimalik inimlikustada ja demokratiseerida. 2. 1960. aastaid ilmestas noorte aktiivsuse kasv ning nende organiseerumine: tegutsema hakkasid Eesti lipilaste Ehitusmalev (EE) ja Eesti pilasmalev (EM) . 3. Komsomol oli niirte massiorganisatsioon kuhu kuulumine oli peaaegu ldine. Selle liikumise keskuseks oli Tartu likool. Side lnemaailmaga : 1. Stalini valitsemise ajal oli Nukogude Liidu alad raudse eesriidega
aastal vahetati Moska heakskiidul Eesti NSV juhtkond, K. Vaino sai EKP uueks juhiks. Teda peeti õigeks inimeseks ohjeldamaks natsionalismi. Vaino jaoks ei eksisteerinud ühtegi kohalikku huvi vaid üksnes Moskva käsud. Tema oli uue venestamis laine eestvedaja, sellega seoses oli kõigil just eestlastel kohustus rääkida kahes keels, nii eesti kui vene keeles. Õppetöö toimus vene keeles. · Kuldsed kuuekümnendad : 1. Kujunes välja mitmepalgeline nn rahvuskommunistide põlvkond, nad uskusid, et valitsust on võimalik inimlikustada ja demokratiseerida. 2. 1960. aastaid ilmestas noorte aktiivsuse kasv ning nende organiseerumine: tegutsema hakkasid Eesti Üliõpilaste Ehitusmalev (EÜE) ja Eesti Õpilasmalev (EÕM) . 3. Komsomol oli niirte massiorganisatsioon kuhu kuulumine oli peaaegu üldine. Selle liikumise keskuseks oli Tartu Ülikool. · Side läänemaailmaga : 1
eraldatud. Üheks peamiseks infokanaliks välismaaga olid välisraadiojaamad. Nende saadete eesmärk oli edastada ilma tsensuurita informatsiooni maailmasündmustest ja vahendada omapoolseid uudiseid, kommentaare, analüüse ja reportaaze NSV Liidu kohta. Oluliseks aknaks Läände oli eestlaste naaberriik Soome. Soome vahendusel jõudis Eesti NSV-sse ka Lääne tarbimiskultuur ja tarbeesemed. Kuldsed kuuekümnendad Sel ajal kujunes välja nn rahvuskommunistide põlvkond. Nad olid veendunud, et olemasolevat poliitilist reziimi on võimalik inimlikustada ja elamisväärseks muuta. Eesti rahva olukorda loodeti parandada valitsevat reziimi seestpoolt ümber kujundades: noori kutsuti parteisse astuma ja juhtivatele kohtadele jõudma, et nõnda võim enda kätte võtta. Selle omalaadse komsomoliorganistasiooni kõrgajaks olid aastad 1967-1968 ning keskuseks Tartu ülikool. Kiiresti laienes eestlastest poliitilise
*NSVLle tundus ENSV muutuvat ,,läänelikuks oaasiks". ENSV väline ,,läänestumine" väljendus peamiselt materiaalse heaolu hankimises, mis meelitas siia hulgaliselt muulasi. *60ndate alguses algas poliitiliste olude tuntav liberaliseerumine ENSVs. Stalini-aegse hirmuõhkkonna ja füüsilise vägivalla kadumine tõi ühiskonda elementaarse isikuvabaduse. *Suurenes ühiskonna avatus, oli aktiivsem eneseteostus kõigis eluvaldkondades. *Kuldsetel 60ndatel kujunes välja mitmepalgeline nn. rahvuskommunistide põlvkond, kes oli kindel, et olemasolevat poliitilist reziimi on võimalik inimlikustada, demokratiseerida ja elamisväärseks muuta. *Kasvas noorte aktiivsus, tegutsema hakkasid Eesti Üliõpilaste Ehitusmalev (EÜE) ja Eesti Õpilasmalev (EÕM). *Komsomol oli muudetud noorte massiorganisatsiooniks, mida üliõpilased püüdsid demokratiseerida tudengite tegeliku omavalitsuse suunas, et lahendada noorte päevaprobleeme. Tähelepanu pöörati eelkõige rahvuskultuurile
NSV tööstuse ekstensiivse arengu otseseks tulemuseks oli tööliste kõrge osakaal rahvastikus. 1970 oli see näitaja juba 60%. Võõrtööliste massiline saabumine kahandas jätkuvalt eestlaste osatähtsust elanikkonnas ning kiirendas linnastumist. 1960.-ndaid on nimetatud kuldseteks, kui ühiskond justkui liberaliseerus, suurenes ühiskonna avatus ning inimeste senisest hoopis aktiivsem eneseteostus kõigis eluvaldkondades, kaasa arvatud poliitilises elus. Kujunes välja mitmepalgeline nn rahvuskommunistide põlvkond, kes oli veendunud, et olemasolevat poliitilist reziimi on võimalik inimlikustada, demokratiseerida ja elamisväärseks muuta. Nende aadetele panevad lõpu 1968. aasta Tsehhoslovakkia sündmused, mis näitavad, et sotsialismi reformimise kavast ei tule midagi välja. 1960.-ndaid iseloomustas noorte aktiivsuse kasv, erilist initsiatiivi näitasid üles üliõpilased. Üliõpilaste poliitiline aktiivsus leidis osalt väljundi komsomoliliinis: nad
Nii harjusid inimesed rohkem nõukoguliku süsteemiga. 1950. aastate teisel poolel elavnes kultuurielu ja kasvas peale uus haritlaspõlvkond. Samuti liberaliseerusid Eesti poliitilised olud. Stalini-aegse hirmuõhkkonna ja füüsilise vägivalla kadumine tõi endaga kaasa elementaarse isikuvabaduse, mis sisendas inimestele optimismi. Suurenes ühiskonna avatus ja inimesed muutusid aktiivsemateks. Nendel kuldsetel kuuekümnendatel kujunes välja mitmepalgeline nn rahvuskommunistide põlvkond. Nad olid kindlad, et seda reziimi on võimalik elamisväärseks muuta. 1960. aastatel hakkas aktiivsete noorte arv kasvama. Tegutsema hakkasid Eesti Üliõpilaste Ehitusmalev ja Eesti Õpilasmalev. Komsomol oli noorte massiorganisatsioon, kus üliõpilased püüdsid demokratiseerida üliõpilasvalitsust. Soovides, et see oleks üliõpilaste omavalitsus, mis lahendaks noorte päevaprobleeme. Olukorda loodeti parandada valitsevat reziimi muuta seestpoolt.
Rahvuspoliitika - võõrtööliste sissevool, massiline migratsioon - nõukogude sõjaväebaasid, erusõjaväelased - eesmärk kujundada uus nn "nõukogude rahvas" Stagnatsioon Poliitiline juhtimine - Represseeritute rehabiliteerimine 1959.aastaks üle 30 000 tagasipöördunu - Oludega kaasaminek ja süsteemiga kohanemine peale 1956.aastat põhjus Ungari sündmused ja NLKP XX kongress. Eestlaste arv EKPs kahekordistus rahvuskommunistide põlvkonna kujunemine. - Käbini laveerimispoliitika Majandus - Tööstus - loodi ENSV Rahvamajandusnõukogu ,millele allutati kõik põhilised tööstus- ja ehitusharud o Jätkub ekstensiivareng aparaadiehitus, tööstuslik kalapüük, ehitustööstus majaehituskombinaadid Tallinnas ja Tartus. o RMN ettevõtted andsid kuni ¾ ENSV tööstustoodangust o Tööstustoodang kasvas 1957-1961 1,7 korda
järk-järgult. Kõik see pani 1950. aastate teisel poolel aluse süsteemiga kohanemisele. See süvenes veelgi 1960. aastatel. 1950. aastate teisel poolel liberaliseerusid Eesti poliitilised olud. Stalini-aegse hirmuõhkkonna ja füüsilise vägivalla kadumine tõi endaga kaasa elementaarse isikuvabaduse, mis sisendas inimestele optimismi. Suurenes ühiskonna avatus ja inimesed muutusid aktiivsemateks. Nendel kuldsetel kuuekümnendatel kujunes välja mitmepalgeline nn rahvuskommunistide põlvkond. Nad olid kindlad, et seda reziimi on võimalik elamisväärseks muuta. 1960. aastatel hakkas aktiivsete noorte arv kasvama. Tegutsema hakkasid Eesti Üliõpilaste Ehitusmalev ja Eesti Õpilasmalev. Komsomol oli noorte massiorganisatsioon, kus üliõpilased püüdsid demokratiseerida üliõpilasvalitsust. Soovides, et see oleks üliõpilaste omavalitsus, mis lahendaks noorte päevaprobleeme. Olukorda loodeti parandada valitsevat reziimi muuta seestpoolt
(Ministrite Nõukogu esimees) või vabariigi formaalne riigipea (Ülemnõukogu Presiidiumi esimees). Kremli tugeva kontrolli kindlustamiseks, oli partei teine sekretär Moskvast määratud venelane. Baltiriikide kommunistlikud parteid olid NSVL Kommunitsliku Partei (NLKP) harud. - Lätis ainuke teine sektretär Vilis Krumins, + Ministrite Nõukogu esimehe asetäitja Eduards Berklavs. Uuendajad visati parteist välja. Läti ,,rahvuskommunistide" puhastus ei olnud Hrustsovi rahulolematus, vaid võimuvõitlus partei vana kaardiväe stalinistide ja nooremate liikmete vahel. (Arvids Pelse) - Leedu oli ainuke, mis suutis vältida kommunstliku partei juhtkonna puhastust. Antanas Snieckus oli kõige pikaajalisem juht, kes suutis osavalt kohanedes olla võimul pea 40 aastat. - 1957.a rahvamajanduse nõukogude moodustamine, pidi siiski kinni pidama
See jättis Lenini sisuliselt riigi valitsemisest kõrvale, tema töövõime vähenes märgatavalt ja ta ei saanud enam parteis toimuvat kontrollida. Märtsis 1923 tabas Leninit kolmas rabandus, mis jättis ta voodihalvatuks ja peaaegu kõnevõimetuks. Aprillis 1923 peeti bolsevike partei 12. kongress, mille üks põhiteemasid oli Gruusia roll NSV Liidus. Stalin ja ta tollane lähim grusiinist liitlane Sergo Ordzonikidze (1886-1937) kritiseerisid ägedalt Gruusia nn. rahvuskommunistide soovi vähendada Moskva mõju Tbilisi asjade üle. Küsimus Gruusia staatusest oli üleval olnud juba 1922. aastast ja lõppes Stalini- Ordzonikidze võiduga (Moskva jäi domineerima liideuvabariikide siseasjade üle). Poliitbüroo koosseisus 1923. aastal muudatusi ei toimunud. Kuibõsevi asemel sai sekretäriks lätlane Jnis Rudzutaks (1887-1938), keda Lenin olevat soovitanud korra ka Stalini asemel partei peasekretäriks (oma nn
1961 Kriis Euroopas, Berliini müüri ehitamine, Euroopa lõhestatus 1962 Võimalus 3.ms puhkemiseks Kuuba kriis J. Stalini ajal oli kogu Nõukogude impeerium maailmast nn raudse eesriidega eraldatud. Seetõttu oli ka NSV-s maailmas toimuvast tõepärase informatsiooni saamine äärmiselt raske. Raadiojaam Ameerika Hääl. N. Hrustsovi sulaajal hakkasid tasapisi taastuma ka otsekontaktid muu maailmaga. Kuldsetel kuuekümnendatel kujunes välja mitmepalgeline nn rahvuskommunistide põlvkond. Nad olid veendunud, et olemasolevat poliitilist reziimi on võimalik inimlikustada, demokratiseerida ja elamisväärseks muuta. EKP esimesed sekretärid: Ivan (Johannes) Käbin Karl Vaino Ametis oleku aastad 1950-1978 1978-1988 Taust, päritolu Virumaa talupojaperest, Venemaa Eestlased, Tomsk kes oli lahkunud 1910 aastal Venemaale
1950ndate keskpaigas tekivad esimesed avatud kontakti kodu-Eesti ja Välis- Eesti vahel. II Noorte aktiivsuse kasv: EÜE – Eesti Üliõpilaste Ehitusmalev (al 1964); EÕM – Eesti Õpilasmalev (al 1967); Malevad andsid võimaluse noortega eri Eesti paigust kokku saada ja suhelda. 70ndatel ja 80ndatel moodustati malevad ühe kooli õpilastest. Nn. komsomolipositsioon. III Sisepoliitiliste olude jäigastumine IV Kohanemine valitseva režiimiga V Nn. rahvuskommunistide esilekerkimine Nn. komsomoliopositsioon. 1960. aastatel Tartu Riiklikus Ülikoolis tegutsenud komsomoli organisatsiooni tegevust. Komsomoli aktiivsuse taga oli soov muuta ühiskond, eelkõige see, mis seotud ülikooliga, mõistlikuks (vähem bürokraatiat ja rohkem vabadusi). Komsomoli aktiivsus päädib tudengipäevade organiseerimisega. Kõige kõnekamad 1968. aasta Tudengipäevad. Ametlikult olid pühendatud üleliidulise komsomoliorganisatsiooni 50. aastapäevale. Algasid 18
annaabi.ee 
