4 sundrände põhjust Marja-Liisa Illaste Ränne? Sundränne? Ränne ehk migratsioon on püsiv elukoha vahetus. Sundränne - on loodusõnnetuse, sõja või poliitilistel põhjustel tingitud elukohavahetus. Pagulane – inimene, kes on sunnitud kodumaalt lahkuma (sundränne.) Tsernobõli katastroof oli avarii, mis leidis aset Tšernobõli tuumaelektrijaamas, 26. aprillil 1986. Avarii oli rahvusvahelise tuumaintsidentide skaala järgi 7. taseme õnnetus. Saastatud piirkondadest evakueeriti üle 300 000 inimese. Saaste riivas kergelt ka mõningaid Eesti piirkondi Tšernobõli katastroofi ulatusja Eesti Reaktorist välja paiskunud radioaktiivne pilv saastas suured alad Ukrainas, Venemaal ning eriti Valgevenes.
kasvab. 13. Milliseid probleeme põhjustab rahvastiku vananemine? Riigi koormus suur, kuna peab maksma pensionitoetusi, vajatakse palju haigla kohti, tööjõudu jääb vähemaks, ühiskonnas vanureid liiga palju, keda tuleb ülal pidada. 14. Mida nim. Rändeiibeks? Sisse-ja väljarände vahet nimetatakse rändeiibeks ehk saldoks. 15. Kuidas jaotatakse rändeid iseloomu järgi? Vabatahtlik, kaasränne, sundränne 16. Kuna toimus ja mis oli ajaloo suurim sundränne? Ajaloo suurim sundränne oli orjade vedu Ameerikast Aafrikasse 17.ja 18. sajandil, ligi 20 miljonit orja. 17. Nimeta migratsiooni tõuketegureid. Tõuketegurid : väike töökohtade ja õppimisvõimaluste valik ; madal palk ; inimestevahelised lahkhelid ; ebasoodne looduskeskkond ; halvad elamistingimused 18. Nimeta migratsiooni tõmbetegureid. Tõmbetegurid : suur töökohtade ja õppimisvõimaluste valik, kõrge palk, meeldiv sotsiaalne keskkond, soodne
· Kaasaegne: madal südimus, suremus, rahvaarv kasvab aeglaselt, pigem kahaneb hetkel, vanurite osatähtsus suur. 5. DEMOGRAAFILINE SIIRDE ETAPID · I etapp demograafiline plahvatus, elutingimused paranesid: toit, arstid. Eluiga pikenes, sündimus kõrge, madal suremus, rahvaarv kasvas · II etapp sündimus langeb, suremus suht stabiilne, rahvaarvu kasv aeglustub 6. MIGRATSIOONI LIIGID · Iseloomu järgi: vabatahtlik, kaasränne, sundränne Ulatuse järgi: riigisisene, rahvusvaheline Kestuse järgi: alaline, ajutine, sesonne · Tõuketegurid: vähe töökohti/koole, madal palk, kehvad elamistingimused, looduskatastroofid · Tõmbetegurid: palju töökohti/koole, kõrge palk, head elamistingimused, tervislik looduskeskkond · Barjäärid ehk takistused: kaugus, infopuudus, rände maksumus 7. RAHVASTE RÄNDED · Enne 20 saj. Kesk: Indiast itta ja läände, (sundränne)
11. RÄNNE Ränne ehk migratsioon on inimeste alalise elukoha vahetus. Sisse-ja väljarände vahet nimetatakse rändeiibeks ehk saldoks. Sundränne inimesed on sunnitud oma elukohast lahkuma. Põhjuseks võivad olla sõjad, relvakonfliktid, poliitiline/usuline tagakiusamine, loodusõnnetused, pursked, üleujutused, õnnetusjuhtumid (Tsernobõl), näljahädad(etiooplaste ränne Sudaani), küüditamine(eestlased Siberisse) vms. Ajaloo suurim sundränne oli orjade vedu Ameerikast Aafrikasse 17.ja 18. sajandil, ligi 20 miljonit orja. Tõuketegurid : väike töökohtade ja õppimisvõimaluste valik ; madal palk ; inimestevahelised lahkhelid ; ebasoodne looduskeskkond ; halvad elamistingimused . Tõmbetegurid : suur töökohtade ja õppimisvõimaluste valik, kõrge palk, meeldiv sotsiaalne keskkond, soodne tervislik keskkond, sugulased tuttavad, head elamistingimused. Rahvusvaheline ränne
9. Selgita, milliseid demograafilisi, sotsiaalseid ja majanduslikke probleeme tekitab rahvastiku vananemine- Riigi koormus suur, kuna peab maksma pensionitoetusi, vajatakse palju haigla kohti, tööjõudu jääb vähemaks, ühiskonnas vanureid liiga palju, keda tuleb ülal pidada. 10. Nimeta migratsiooni põhjusi ja too konkreetseid näiteid- vabatahtlik ränne ehk vahetatakse elukohta, et õppida või töökoha pärast, suurem palk (näiteks ka Eesti Soome). Sundränne on aga seotud sõdade, katastroofide, küüditamine (näiteks Eestist-Venemaale). 11. Tea rände liike ja rahvusvaheliste rännete peamisi suundi ja analüüsi etteantud piirkonna rännet, seostades seda peamiste tõmbe ja tõuketeguritega (töökohtade arv, palk, elamistingimused, looduskeskkond, sotsiaalne keskkond)- Rände liigid on vabatahtlik ränne (nt parem töökoht, õppima asumine) ja sundränne (sõjad, loodusõnnetused, küüditamine). 12
Remigratsioon tagasiränne Rändesaldo sisse-ja väljarändajate vahe (rändeiive) Immigratsiooni kvoot absoluutarvuna või protsendina rahvaarvust kindlaks määratud välismaalaste arv, kellel on aasta jooksul õigus riiki elukohavahetuse eesmärgil sisse rännata Pendelränne inimeste igapäevane liikumine oma alaliselt elukohast teises ausas paiknevasse töö-või õppimiskohta ja tagasi Pagulusränne sundränne; sunnitud kodumaalt lahkuma Loomulik iive sündide ja surmade vahe mingis riigis või piirkonnas Demograaf rahvastikuteadlane
rahvastikust; • Naiste osakaal emigrantidest on 49,6 %; • 15-20 % emigrantidest on illegaalid; • Kõige aktiivsem emigreerumine toimub Ladina- Ameerika piirkonnas. • Emigrantide rahalähetused kodumaale olid 2005. aastal u. 134 miljardit eurot. MÕISTED • Immigratsioon – sisseränne (immigrant). • Emigratsioon – väljaränne. • Remigratsioon – tagasipöördumine kodumaale. • Pagulane – sunnitud kodumaalt lahkuma (sundränne). • Rändekvoot – sisserännet piirav määrnumber. • Pendelränne – igapäevane edasi-tagasi ränne kahe asula vahel. RÄNDED TÄNAPÄEVA MAAILMAS • Umbes 3,2% maailma rahvastikust elab väljaspool oma kodumaad; • Igal aastal vahetab elukohta 5-10 miljonit inimest; • Suurem osa migrante on pärit arengumaadest; • Ränne lõuna riikide vahel on suurem kui Lõunast Põhja riikidesse; • Suurim migratsioonikoridor on Mehhiko – USA vahel;
Perepoliitika riigi või kohaliku omavalitsuse meetmed, mis toetavad lastega perede toimetulekut. Pendelränne liikumine elukoha ja suhteliselt kaugel asuva töökoha vahel. Rahvastikupoliitika riigi sihiteadlik tegevus sooviga rahvaarvu jms. mõjutada. Regionaalpoliitika riigi poliitika mõjutamaks eri piirkondade majandusarengut. Slumm valdavalt marginaalse rahvastikuga asustatud vilets linnaosa. Sundränne alalise elukoha vahetus mitmetel pealesunnitud põhjustel. Vastulinnastumine väljaränne suurematest linnadest kaugematesse piirkondadesse. Ülelinnastumine linnade ülikiire kasv. Illegaal inimene, kes elab riigis töö ja elamisloata. Pagulane riigist tavalistel, poltiitilistel või usulistel põhjustel riigist välja saadetud isik. Emigrant riigist väljarändaja. Immigrant riiki sisserändaja.
osakaal. Lahkuvad peamiselt mehed, riigis tekivad soolised disproportsioonid. Kaotsi lähevad haridusinvesteeringud. Sihtriigile: Suurem surve töökohtadele, suureneb tööpuudus sihtriigi elanike hulgas. Sisserändajad ei kohane kohaliku kultuuri ja tavadega; kasvab kultuurikonfliktide oht. Suurem surve sotsiaalsfäärile. Rännete liigitamine: Iseloomu järgi: vabatahtlik, kaasränne, sundränne Ulatuse järgi: riigisisene, rahvusvaheline Kestuse järgi: alaline, ajutine, sesoonne Põhjuste järgi: majanduslikud, sotsiaalsed, poliitilised, keskkondlikud.
see omakorda veel: vabatahtlikuks ja sundrändeks. Powerpoint Templates Page 6 Ø Siseränne: Ø kolimine maalt linna; Ø linnast maale; Ø linnadevaheline; Ø maalt maale. Ø Välisränne: Ø vabatahtlik (töö, õpingud, abielu , pensionipõlve pidamine); Ø sundränne (põgenemine; looduskatastroofid; küüditamine). Powerpoint Templates Page 7 Rände põhjused Tänapäeval vahetavad inimesed oma elukohta kõige sagedamini: Ø majanduslikel põhjustel, otsides Ø paremaid töö- ja elamistingimusi. Ø perekondlikel põhjustel, Ø poliitilistel põhjustel, Ø usulistel põhjustel, Ø sõdade tõttu, Ø looduskatastroofide tõttu, Ø
elaniku kohta(protsent) Suhteline loomulik iive : Iga 100 inimese kohta: Sündimus suremus x 100 = suhteline loomulik iive ( % ) Rahva arv Iga 1000 inimese kohta Sündimus suremus x 1000 = suhteline loomulik iive ( ) Rahva arv Loomulik iive : sündimus-suremus=... inimest. Ränne ehk migratsioon rahvastiku rändamine ühest kohast teise, eristatakse sise- ja välisrännet. ( vabatahtlik, sundränne) Sisseränne ehk immigratsioon , väljaränne ehk emigratsioon . Siseränne ehk ühe riigi piires toimuv rahvastiku liikumine Välisränne ränne mis ületab riigipiire Pendelränne- suuremate keskuste ümber toimuv lühiajaline edasitagasi liikumine seoses töö või õppimisega. Rahvus ajalooliselt kujunenud ennast teadvustanud inimrühm , mis koosneb ühise etnilise päritolu , keele ja kultuuriga inimestest. Rändesaldo teatud perioodi sisse ja väljarännanud inimeste vahe.
Tulemuseks on ühiskonna vananemine e. vanemate inimeste osatähtsus tõuseb. NB! Kui ühiskond on vaesem, siis võib iive minna negatiivseks, sest lastega peresid ei toetata. · Infoühiskond kaasaegne rahvastiku taastootmine, sündimus madal, suremus madal. Iive natuke üle 0. Rahvaarv aeglaselt kasvab. Migratsiooni liigid ja mõjutavad tegurid Liigitub: · Iseloomu järgi vabatahtlik, kaasränne, sundränne · Ulatuse järgi riigisisene, rahvusvaheline · Kestuse järgi alaline, ajutine, sesoonne · Põhjused 1) majanduslikud (madal palk, halvad elamistingimused, vähe töökohti) 2) poliitilised (küüditamine) 3) usulised 4) kultuurilised 5) loodusõnnetused Rahvastikurännete suunad minevikus ja tänapäeval Minevikus: · 17.-20. saj Lääne-Euroopast Ameerikasse, Aafrika rannikualad, Asutraalia
aastal sai Elevandiluurannikust Prantsusmaa koloonia. Väljarännet ehk tõukepõhjusteks Elevandiluurannikult minema minemiseks võib olla halvad elamistingimused, mis ei ole Aafrikas ainulaadne. Seal võib palganumber ka natuke väike olla. Samuti on aafrika riikides näljahädad põhjustanud väljarännet. Elevandiluuranniku elanike arvu on ajaloos kahandanud peamiselt orjakaubandus, mille tulemusena on mindud Ameerikasse, mis on olnud sundränne. Elevandiluurannikul elab üle 60 eri rahvuse. 42% Elevandiluuranniku inimestest kuuluvad Akani gruppi, kes elavad peamiselt riigi ida- ja keskosas. 17% inimestest rahvastikkust moodustavad Voltaigued(Gur). Teise 17% moodustavad Põhja-mandesed ning 10% Lõuna- Mandesed. Mitte aafriklasi on seal umbes 3%, kes enamjaolt on prantsusmaalt sisserännanud. Immigrandid moodustavad 12% riigi populatsioonist 1990ndatel oli rändesaldo positiivne(26 per 1000) ehk sisserännanuid oli rohkem, aga nüüd
Ränne ehk migratsioon emigratsioon- väljaränne immigratsioon- sisseränne rändesaldo- sisse ja väljarännunte vahe Rännete liigid: Ulatuseränne: 1. riigisisene (nt töökohtade tõttu) 2. rahvusvaheline Kestuse ränne 1. Ajutine 2. Alaline Sundluse alusel 1. Vabatahtlik 2. Sundränne Tõmbetegurid: Töökoht, elamistingimused, poliitiline, looduslolud. Tõuketegurid: tööpuudus, poliitiline(tagakiusamine), loodusolud(külm kliima, mägine pinnamood, loodusõnnetused, sõjad ja majanduslik tegur. Rahvusvahelised ränded 1. (laine)Kui tekkisid ümberasumis kolooniad, kuna oli oli demograafiline plahvatus (15 saj). Mindi Euroopast Põhja- ja Lõuna-Ameerikasse ja orjade vedu Aafrikast Ameerikasse. 2. (laine) alguse sai 20. sajand
Rändeid liigitatakse iseloomu järgi: vabatahtlik ränne (majanduslik, õppimine); sundränne (sõjad, tagakiusamine, nälg); riigisisene (õppimine); rahvusvaheline (abiellumine, õppimine); alaline (pikaks ajaks, elu koht); ajutine (õppimine); sesoonne (aastaajaline kolimine) Vabatahtlik migratsioon - õppimine, töökoht, abielu, kolimine Sundmigratsioon - küüditamine, sõdadest tingitud põgenikuvool, loodusõnnetus, näljahäda Pagulane - isik, kes viibib väljaspool oma kodumaad ja ei saa tagasi pöörduda kartusest saada tagakiusatud.
Eluiga pikk. suhteliselt stabiilsed. Vanainimeste osatähtsus tõuseb. 4. Rahvastiku püramiidide iseloomustus. 5. Rännete liigid, põhjused ja barjäärid 1. Riigisisene ja riikide vaheline ränne. Riigisisene ränne on valdavalt maalt linnadesse. Välisränded on valdavalt arenenud riikidesse. 2. Kestvuse alusel. Alaline, ajutine ja sessoonne ränne. 3. Rände iseloomult liigitatakse rändeid Vabatahtline ränne, sundränne(küüditamine), kaasränne. Põhjuste alusel rännete liigitamine 1. Majanduslikel põhjustel Töö ja palk. 2. Elukeskkonna pärast. 3. Poliitilised ja usulised põhjused 4. Loodusõppetused 5. Perekondlikud põhjused 6. Rännete suunad minevikus ja tänapäeval Minevikus: Euroopast Põhja- ja Lõuna-Ameerika, Austraalia Indiast Ida-Aafrikasse, Paapua-Uus Guinea poole Hiinast Ameerikasse Tänapäeval: Venemaalt Lõuna-Euroopasse
Väärtushinnangud Majanduslikud võimalused laste kasvatamiseks 5. Nimeta rände ehk migratsiooni liigid Siseränne Linnast linna, maalt maale, maalt linna, linnast maale Riigi territooriumil nt Viljandist Tallinna Välisränne Tööle, õppima, abielu Ühelt maalt teisele nt Lätist Venemaale Vabatahtlik Sundränne Põgenemine, looduskatastroofid, küüditamine 6. Nimeta rände põhjuseid Tõukepõhjused Tõmbepõhjused Tööpuudus soe kliima Elukoha puudus tasuv töö Õppima elukoht Halb kliima kultuur Katastroofid sugulased Lähtemaa (kust minnakse ära) õppima
Rahvastik ja asustus 2.1 Maailma rahvaarv ja selle muutumine.Rahvastiku paiknemine Kui inimesed elasid küttimisest ja korilusest ,püsis maailma rahvaarv enam-vähem muutumatuna ,sest suremus oli umbes sama suur kui sündimus. Rahva arva hakkas märgatavalt kasvama umbes 800.a. paiku e.m.a.,kui inimesed olid muutunud paikseks ,hakanud põldu harima ja koduloomi kasvatama. Maailma rahvaarvu kiire kasv on muutunud ülemaailmseks probleemiks. Arutatakse,kas Maa loodus suudab toime tulla nii paljude inimeste elatamisega ja tekkivate jäätmetega või ootab meid nälg ja üleüldine saastus?. Kõige rohkem elab inimesi soodsate loodusoludega aladel või arenenud majandusega piirkondades.Mikevikus oli kõige tihedam asutus viljakate muldadega tasastel ranniku- ja jõeäärsetele aladel. Kaks kõige levinumat rahvaarvu juurdekasvu näitajat on rahvaarvu kasv protsentides ja iive 1000 inimese kohta.Iga riigi rahv...
Leone) b)Demograafiline plahvatus - suur sündimus(45%o), langev suremus(15%o), suurenev iive(Nigeeria) c)Demograafiline vananemine - langev sündimus(15%0), väike suremus(15%o), vähenev iive(India) d) Kaasaegne tüüp - väike sündimus(10%o), väike suremus(10%o), iive 0- lähedane(Suurbritannia) 8. Migratsiooni jaotus ulatuse järgi:siseränne ehk riigisisene, välisränne ehk rahvusvaheline Migratsiooni jaotus iseloomu järgi: vabatahtlik ränne, kaasränne(lapsed koos vanematega), sundränne(küüditamine) Rände tõukepõhjused: väike töökohtade ja õppimisvõimaluste valik, madal palk, halvad elamistingimused, inimeste vahelised lahkhelid, ebameeldiv ja üksluine sotsiaalne keskkond, ebasoodne looduskeskkond, looduskatastroofid. Rände tõmbepõhjused:suur töö-ja õppimisvõimaluste valik, kõrge palk, head elamistingimused, sugulased, sõbrad, tuttavad, meeldiv ja mitmekülgne sotsiaalne keskkond, soodne ja tervislik looduskeskkond.
muutus kasvab kasvab tähtsus väheneb aeglaselt kiiresti väheneb Esinemine Üksikutel Nigeeria, Mehhiko, USA, Jaapan, hõimudel Egiptus Brasiilia Prantsusmaa Saksamaa Joonis Rände liigitamine: *Iseloom- vabatahtlik, kaasränne, sundränne *Kestvus- alaline, ajutine, sessooonne *Ulatus- riigisisene, rahvusvaheline *Põhjused- majanduslikud, poliitilised, usulised, kultuurilised, looduslikud Lähtepiirkonna tõuketegurid: *väike töökohtade arv ja õppimisvõimaluste valik *madal palk *halvad elamistingimused *inimestevahelised lahkhelid *ebameeldiv, üksluine sotsiaalne keskkond *ebasoodne looduskeskkond *massimeeida Sihtpiirkonna tõmbetegurid:
Loomulik iive sündide, surmade vahe. Positiivne iise sündide arv on suurem. Negatiivne iive surmade arv on suurem. 2006 1.9 2008 0,4 2007 1,37 2009 0,3 Surmapõhjused : 1. Südameveresoonkonna haigused 2. Kasvajad 3. Liiklusõnnetused Imikusuremus mitu last sureb 1 eluea jooksul. RÄNDED JA RÄNDEIIVE Ränne e migratioon- püsielupaiga vahetus ühest riigist teise või samas riigis. Siseränne välisränne. Vabatahtlik sundränne Immigratsioon immigrant Emigartsioon emigrant. Migratsion Eestis 1 Väljaränne 19.saj lõpp, 20.saj algus maa ja töö otsingul Venemaale ( u 200 000) ja USA (u 10 000) Pärast Eesti iseseisvumist 1918 naases Eestisse u 40 000 eestlast. 1920 aastate 2 poolel lahkus majandusliku ebastabiilsuse tõttu palju eestlasi USAsse ja Kanadasse ja Austraaliasse. Migratsioon Eestis 2 1939 lahkusid baltisakslased 1939 1944 lahkus Eestist poliitiliste pagulastena 70 000- 90 000 inimest. 14
Viletsad elutingimused Head elutingimused Ebameeldiv, üksluine sotsiaalne Meeldiv, mitmekülgne sotsiaalne keskkond keskkond Ebasoodne looduskeskkond Soodne looduskeskkond Väike töökohtade/koolide valik Suur töökohtade/koolide valik 10.2 Rände liigid Vabatahtlik – vabatahtlik elukoha vahetus Sundränne – inimesed on sunnitud elukohta vahetama (sõjad vms) Pendelränne – liikumine alalise elukoha ja töökoha vahel. 11. Linnastumine Linnastumise tase on kõrge, kuid linnastumise tempo on aeglane ehk linnad suurenenud ainult sisserändavate inimeste tõttu. Samuti on iive väga väike või negatiivne. 11.1 Linnad infoajastul
Sotsiaalsed probleemid: 22. suureneb sotsiaalhoolekande osatähtsus; 23. vaja rohkem vanadekodusid; 24. koormus tervisehoiule suureneb; 25. pensioniealiste rakenduse leidmine. 3. Ränne Eestis & Euroopas, põhjused Ränne jagub ulatuselt: Siseränne: 26. kolimine maalt linna või linnast maale; 27. linnadevaheline ränne; 28. maalt maale. Välisränne: 29. vabatahtlik (töö & parem palk, õpingud); 30. sundränne (sõda, usuline & poliitiline tagakiusamine). Väljaränne 20. sajandil 19. saj. lõpul & 20. saj. algul Venemaale ja Ameerikasse. 1939 aastal baltisakslased tagasi Saksamaale. 1944 aastal lahkuvad rannarootslased. 1941-1949 aastatel küüditamine (30'000) 1990-ndate algul eestlased lahkuvad läände. Venelased lahkuvad Venemaale. Sisseränne 20. sajandil 20 a
×1000 rahvaarv Pendelränne Liigutakse iga päev või iga nädal ühest asulast teise (tööle, õppima). Pendelrände tulemusena rahvaarv ei muutu, st siseränne. Kuidas mõjutab pendelränne piirkonna majandust? 5 Migratsiooni põhjused Põhjuste järgi jagatakse ränne kaheks: 1. Vabatahtlik ränne 2. Sundränne 6 1) Vabatahtliku rände põhjused · tõuketegurid · tõmbetegurid (lähtemaa) (sihtmaa) tööpuudus soodne kliima elukohta ei ole perspektiivikas, tasuv töö kehvad õppimisvõimalused parem elukoht halb kliima huvitav kultuur katastroofid (maavärinad, sugulased elavad seal
Ladina-Ameerika ja Kagu-Aasia maad on väljunud demograafilisest plahvatusest ja on teises etapis. Rahvaarv seal kasvab endiselt, kuid vähem kui varem. Aafrika ja teised mahajäänumad maad on demograafilise plahvatuse etapis. RÄNNE: Ränne ehk migratsioon on inimeste alalise elukoha vahetus. Välis (teise riiki kolimine)- ja siseränne (teise omavalitsusse kolimine). Sisse- ja väljarände vahet nimetatakse rändeiibeks ehk rändesaldoks. Sundränne: Põhjusteks: sõjad, relvakonfliktid, poliitiline või usuline tagakiusamine (JUUDID!), looduskatastroofid, näljahädad, küüditamine, kurjategijate väljaviimine (nt Austraaliasse), poliitilise-rahvuslik genotsiid (Venemaa 30-40ndad). Ajaloo suurim sundränne oli neegerorjade vedu Aafrikast Ameerikasse 17. ja 18. Saj. Tänapäeval põgenetakse palju Afganistanist, Pakistanist. Sihtriikideks geograafiliselt lähedased piirkonnad. Vabatahtlik: enamasti majanduslikel põhjustel
Rände liigid 1. Vabatahtlik ränne · alaline ränne lahkutakse alatiseks teise riiki, taotletakse antud riigi kodakondsust, õpitakse ära keel ja kultuur ning lahkutakse tavaliselt koos perega. · Ajutine ränne Minnakse tööle või õppima. Kodakondsust ei taotleta. Minnakse tavaliselt ilma pereta. Keel omandatakse suhtlustasandile või üldse mitte. 2. Sundränne · Küüditamine · Pagulus 1)rassilise, etnilise, usulise või poliitilise tagakiusamise tõttu 2)mõnda sotsiaalsesse gruppi kuulumise tõttu, millele järgneb tagakiusamine 3)sõjaohu tõttu, sageli tegemist kodusõjaga 4)keskkonnakatastroofide, eelkõige maavärisemise ja näljahäda tõttu TINGIMUSED : 1)inimese elu on ohus
Miks suureneb emigratsioon Eestist ja eriti nooremate inimeste emigratsioon? Maailmas on kahte liiki välisrännet: vabatahtlik ning sundränne. Sundrändeks on tavaliselt kodumaalt põgenemine, looduskatastroofide tõttu väljarändamine või küüditamine. Eesti suurimaks probleemiks on vabatahtlik välisränne, eriti noorte inimeste hulgas. Probleem on nii ulatuslik, et eestlasi nimetatakse ajakirjade artiklites Eesti parimaks eksportkaubaks. Eesti Arengufondi ekspert Imre Mürk on öelnud: "Eesti noorte väljarände kasvu taga on neli mõjujõudu. Esiteks keelebarjääre ja muid erinevusi kaotav globaliseerumine. Teiseks,
Ränne ehk migratsioon on inimeste alalise elukoha vahetus Piiride järgi eristatakse välis- ja siserännet Sise- ja välisrände vahet nimetatakse rändeiibeks ehk rändesaldoks 36 Rände liigitamise alused ja tüübid Ulatus Iseloom Riigisisene Vabatahtlik Rahvusvaheline Kaasränne Sundränne Põhjused Kestus Majanduslikud Poliitilised Alaline Usulised, Ajutine Kultuurilised Sesoonne Loodusõnnetused 37 MÕISTED Immigratsioon – sisseränne (immigrant). Emigratsioon – väljaränne. Remigratsioon – tagasipöördumine kodumaale. Pagulane – inimene, kes on sunnitud
Eluiga pikeneb -keskmine eluiga kõrge Lõpus demograafiline plahvatus -iseloomulik arenenud riikidele (rahvaarv suureneb, suremus väheneb) -sisseränne suur 4. Ränne ehk migratsioon on püsiv/alalise elukoha vahetus. Siseränne: kolima maalt linna, linnast maale, linnade- vaheline, maalt maale.Välisränne:vabatahtlik (tööle, õppima; abielu), sundränne(põgenemine; looduskatastroofid) Tõmbe: parem töökoht, soojem kliima, õppimis võimalused Tõuke: halvad elutingiused, majanduslikult halb seiskord, looduskatastroofid. Rändeiibe ehk saldo on sisse-ja väljarände vahe Liigitatakase: kauguse, põhjuse ja kestvuse järgi. 5. Rahvastikupoliitika- riigi sihiteadlik tegevus rahavaarvu, selle demograafilise koosseisu ja paiknemise mõjutamiine. Rahvastiku arvukust mõjutavad sündimus, suremus ja ränne.
10.10. Peamised rändevood maailmas, , barjäärid. Rände tagajärjed. Pagulasprobleemid maailmas. Rändega kaasnevad positiivsed ja negatiivsed tagajärjed lähte- ja sihtriigile ning mõjud elukohariiki vahetanud inimesele. Mõisted , pagulus. Ränne e. migratsioon on inimeste alalise elukoha vahetus. Emigratsioon- kui inimesed lähevad elama teise riiki. Immigratsioon- sisseränne. Rännet võib liigitada iseloomu(vabatahtlik, kaasränne,sundränne), ulatuse)riigisisene, rahvusvaheline), põhjuse(majandus, sots, poliitiline, keskkondlik) ja kestuse(alaline, ajutine) järgi. Rändepõhjused väike töökohtade või õppimisvõimaluste valik- suur valik töökohtadele ja õppimisele väike palk- suur palk halvad elutingimused- head elutingimused inimestevahelised lahkhelid- sugulased sõbrad tuttavad
saj. II poolel praegu Riigid selles Aafrika ja Okeaania Nigeeria, Alzeeria, Ladina-Am, USA, Saksamaa, Hispaania, ajajärgus hõimud Afganistaan Ida-Eur riigid, Brasiil Jaapan,Rootsi, Soome Demograafilise ülemineku teooria: seletab muutusi rahvaarvu muutumises, sündimuses, suremuses, mille tagajärjeks on rahvaarvu ja vanuskoosseisu muutus. Rände iseloom: 1)vabatahtlik , 2)kaasränne (minnakse pereliikmega kaasa), 3)sundränne (küüditamine) Rände põhjused: majanduslikud, poliitilised, usulised, kultuurilised, loodusõnnetused Lähtepiirkonna tõuketegurid: madal palk, halvad elutingimused, ebasoodne looduskeskkond, väike töökohtade ja õppimisvõimaluste valik, inimeste vahelised lahkhelid Sihtpiirkonna tõmbetegurid: kõrge palk, suur töökohtade ja õppimisvõimaluste valik, head elutingimused, seal on sõbrad sugulased v tuttavad, soodne tervislik looduskeskkond, meeldiv sotstiaalne keskkond
eluea pikenemisest ning suremuse vähenemisest. · Aglomeratsioon inimeste ja ettevõtete koondumine väiksele maa-alale, enamasti linna või linnastusse. · Megapolis ehk hiidlinn suur linnaline ala, mis moodustub linnastute suurenedes, tihenedes ja kokku kasvades. · Slumm valdavalt marginaalse rahvastikuga asustatud vilets linnaosa peamiselt arengumaade , aga ka lääneriikide suurlinnades. · Lähteriik riik kust välja rännatakse. · Sundränne alalise elukoha vahetus mitmetel pealesunnitud põhjustel. · Eeslinnastumine ehk suburbanisatsioon inimeste elamaasumine suurlinnade lähiümbrusesse.
35 Ränne ehk migratsioon on inimeste alalise elukoha vahetus Piiride järgi eristatakse välis- ja siserännet Sise- ja välisrände vahet nimetatakse rändeiibeks ehk rändesaldoks 36 Rände liigitamise alused ja tüübid Ulatus Iseloom Vabatahtlik Riigisisene Kaasränne Rahvusvaheline Sundränne Põhjused Kestus Majanduslikud Alaline Poliitilised Ajutine Usulised, Kultuurilised Sesoonne Loodusõnnetused 37 MÕISTED Immigratsioon sisseränne (immigrant). Emigratsioon väljaränne. Remigratsioon tagasipöördumine kodumaale. Pagulane inimene, kes on sunnitud kodumaalt
pensionipoliitikas, perekonnasuhetes, meeste ja naiste osatähtsuses kogurahvastikus, tööhõives, väärtustes jne. Demograafilise ülemineku kulg · Algas 18sajandil- · Kaasaegne rahvastikutüüp RÄNNE Ränne e. Migratsioon Inimeste alalise elukohta vahetus · Välisränne inimesed asuvad elama teise riiki · Siseränne kolitakse teise omavalitsusse · Rändeiive e. Saldo sisse ja väljarände vahe Rännete liigitus · Vabatahtlik · Kaasränne · Sundränne Rännete mõisted · Immigratsioon sise ränne · Emigratsioon väljaränne · Remigratsioon tagasiränne · Migratsioonisaldo sisse ja väljarände vahe · Pendelränne inimeste liikumine elu ja töökoha vaheö Lähtepiirkonna tõuke tegurid · Väike töökohtade ja õppimisvõimaluste valik · Madal palk · Halvad elamistingimused · Inimestevahelised lahkhelid · Ebameeldiv, üksluine sotsiaalne keskkond · Ebasoodne looduskeskkond, looduskatastroofid
arenenumad kui Lõunariigid, kus on palju arengumaid. Seega on Põhjariigid demograafilise ülemineku kaugemas etapis kui Lõunariigid. Põhja-Am ja enamik Euroopa riike on viimases etapis, milleks on kaasaegne rahvastiku tüüp. Must Aafrika aga seevastu demograafilise plahvatuse etapis. 8. Migratsioon. Migratsiooni jaotus ulatuse järgi:siseränne ehk riigisisene, välisränne ehk rahvusvaheline Migratsiooni jaotus iseloomu järgi: vabatahtlik ränne, kaasränne(lapsed koos vanematega), sundränne(küüditamine) Rände tõukepõhjused: väike töökohtade ja õppimisvõimaluste valik, madal palk, halvad elamistingimused, inimeste vahelised lahkhelid, ebameeldiv ja üksluine sotsiaalne keskkond, ebasoodne looduskeskkond, looduskatastroofid. Rände tõmbepõhjused:suur töö-ja õppimisvõimaluste valik, kõrge palk, head elamistingimused, sugulased, sõbrad, tuttavad, meeldiv ja mitmekülgne sotsiaalne keskkond, soodne ja tervislik looduskeskkond.
sündimust muudavad kultuurilised ja majanduslikud tegurid. Kaasaegne rahvastiku tüüp madal sündimus ja suremus, rahvaarvu aeglane kasv, või isegi kahanemine, laste osatähtsus väheneb ja vanurite oma suureneb Põhja ameerikat ja suuremat osa Euroopat iseloomustab kaasaegne rahvastiku tüüp Ladina-ameerikat ja kagu-aasiat demograafilise ülemineku teine etapp Must aafrika on demograafilise plahvatuse etapis Ränne ehk migratsioon Sisse ja väljarände vahe on rändeiive ehk saldo Sundränne oled sunnitud kodukohast lahkuma(sõjad, poliitiline või usuline tagakiusamine, loodusõnnetused, õnnetusjuhtumid jne) Iseloom Ulatus Kestus Põhjused Vaabtahtlik, Riigisisene, Alaline, ajutine, Majanduslikud, 16:07 kaasränne, sundränne rahvusvaheline sesoone poliitilised, usulised,
· Vanuseline koosseis vanurid · Näited Eesti, Läti, Leedu, Ungari NÜÜDISAEGNE · Sündimus väike · Suremus väike (loomulik iive 1-2 promilli · Eluiga pikk · Vanuseline koosseis noored = vanad · Näited Taani, Suurbritannia, USA, Jaapan, Saksamaa Migratsioon e. ränne Emigratsioon - väljaränne Immigratsioon - sisseränne Rände saldo aasta jooksul sisse- ja väljarännanute vahe Liigitatakse: a) iseloomu järgi vabatahtlik ja sundränne b) ulatuse järgi riigisisene e. pendelränne ja riikide vaheline c) kestuse järgi sesoonne (nt. maasikate korjamine Soomes), alaline ja ajutine ränne d) põhjuste järgi perekondlikud, majanduslikud, poliitilised, kultuurilised, usulised, loodusõnnetused Igal aastal läheb palju türklasi Saksamaale. Mis on Saksamaal ja Türgil positiivset ja negatiivset? SAKSAMAA Positiivne
kiirem kui lõunariikides. 8. Rahvaränne e. migratsioon, selle jaotus ulatuse, iseloomu järgi. Rände lähte- ja sihtpiirkond, rände tõuke- ja tõmbepõhjused ning barjäärid. Rände positiivne ja negatiivne mõju nii lähte- kui sihtpiirkonnale. Peamised rände suunad maailmas ja nende põhjused. Ulatus: Siseränne – riigi siseselt ; välisränne – rahvusvaheline Iseloom: Vabatahtlik – nt. õppima asumine ; Kaasränne – nt. isa saab uue töökoha, pere läheb kaasa ; Sundränne – nt. küüditamine Rände lähte- ja sihtpiirkonnad: *Põhja-Aafrikast Euroopasse *Lõuna-Ameerikast Põhja-Ameerikasse *Ida-Euroopast Lääne- ja Põhja-Euroopasse *Ida-Aasiast USA’sse *Kagu-Aasiast Austraaliasse *Lääne-Aafrikast Põhja-Ameerikasse Tõukepõhjused: Väike palk; väike töökohtade või õppimisvõimaluste valik; halvad elamistingimused; looduskatastroofid; kohaliku keele oskamatus Tõmbepõhjused:
ränne",paremad elamisting. *pol=sõjad,maailmavaate poolest erimeelsused,küüditamine.*looduslikud=katastroofid.Rändesuunad:*maalt linna,hiljem riigist välja; *hõredalt asustatud ääre-maadele,asustamata või väheasustatud maadesse; *riigisisene ränne,rahvusvaheline ränne. I laine põhjustas 15.saj demogr plahvatuse Eur-s;kasvas 20 saj algul, vaibus rahvastiku vananemisega;Eur-st Am-sse,Austr.,Lääne-Aaf-sse,Siberisse; sundränne. II laine põhjustas 1950.a alanud demogr plahvatuse arengumaades; Kariibi saartelt,Mehhiko ja Lad-Am Põhja-Am-sse. Kaasaegsed rändesuunad: 1)Lääne-Eur aktiivne sisseränne Lõuna-,Vahe- ja Ida-Eur-st,ka Aaf-st.paremad töö- ja elamistingimused;EL piires toimib tööjõu vaba liikumine,seega ka riikidevaheline ränne; 2)Ida-Eur väljaränne nii Lääne-Eur kui ka P.-Am. kõrgelt arenenud riikidessenii õpingutele,parema elu-ja töötingimuste otsingutele
Inimeste rännet mõjutavad väga erinevad tegurid: inimese vanus, haridus, perekonnaseis, aga ka inimestest mitte sõltuvad majanduslikud, sotsiaalsed, kultuurilised ja keskkondlikud tegurid. Siseränne: · kolimine maalt linna; · linnast maale; · linnadevaheline; · maalt maale. Välisränne: · vabatahtlik (töö, õpingud, abielu, pensionipõlve pidamine); · sundränne (põgenemine; looduskatastroofid; küüditamine). 4 Väljaränne Eestis Alates Eesti taasiseseisvumisest on ülekaalus väljaränne. Väga paljud venelased, valgevenelased, ukrainlased jt. läksid ja lähevad veel praegugi tagasi oma kodumaale. Palju on ka neid, kes suunduvad teistesse Euroopa riikidesse. 1990. aastate I poolel asendus sisseränne väljarändega. Seoses Vene sõjaväe lahkumisega
traditsioonid, väärtushinnangud SUREMUS SÕLTUB: arenenud riikides südame- veresoonkonna haigused, vähk, hingamisteedehaigused, vägivald ja õnnetused. Arengumaades nakkushaigused, nälg, puhta vee puudus, sõjad. 5. Rahvastikupoliitika. Riigi sihiteadlik tegevus rahvaarvu, demograafilise koosseisu ja paiknemise mõjutamisel. 6. Rände põhjused ning rännete liigitamine. Peamised rändevood maailmas. Rände tagajärjed. Vabatahtlik ränne ja sundränne, siseränne ja välisränne. Lääne- euroopa. 7. Pagulasprobleemid maailmas. Põhimõisted: demograafia, demograafiline üleminek, traditsiooniline rahvastiku tüüp, nüüdisaegne rahvastiku tüüp, demograafiline plahvatus, rahvastiku vananemine, sündimus, suremus, loomulik iive, rahvastiku soolis-vanuseline koosseis, migratsioon, immigratsioon, emigratsioon, migratsiooni tõmbe- ja tõuketegurid, tööhõive struktuur, rahvastikupoliitika.
sotsiaalabile(hooldekodud, haiglad), sündimus on madal. 8.Tegurid, mis on mõjutanud Eesti rahvaarvu kasvu: sündimus, suremus, sisse- ja väljarände mõju. 9. Globaalprobleemid seoses maailma rahvaarvu kasvuga: kasvuhooneefekti suurenemine, osoonikihi hõrenemine, jäätmete kuhjumine, happesademed, keskkonna saastamine mürkidega. 10.Rände liigid ja põhjused. Sisseränne ja väljaränne, siseränne-kolitakse teise omavalitsusse, ja välisränne- kolitakse teise riiki; sundränne- sõjad, relvakonfliktid, poliitiline ja usuline tagakiusamine, loodusõnnetused, õnnetusjuhtumid, näljahädad, küüditamine. Vabatahtlik ränne- uue töö-või elukoha otsingud. 11.Demograafilise ülemineku etapid. 1)Traditsiooniline rahvastiku tüüp e. I etapp. Sündimus kõrge 30-40, suremus kõrge 30-40. Rahvaarvu muutumine on nullilähedane. Rahvastiku vanuseline koosseis-palju laps vähe vanureid, keskm eluiga vaid 40-45 a. Praegu kuuluvad
Rohkem jääb alles vanemaid inimesi ja peale sünnib vähem noori. 21.Millist mõju avaldab rahvastikuvananemine ühiskonnale? V: Aina vähemaks jääb inimesi, kes on tööealised ja maksavad riigile makse. Tõuseb pensioniiga ja rohkem raha peab kulutama vanadekodule ja meditsiinile. 22. Loetle põhjuseid, miks inimesed rändavad. Milliste tüüpide alla need ränded liiguvas? V: Vabatahtlik ränne - elama, õppima, ns. Sundränne - sõja, nälja, looduskatastroofi või küüditamise tõttu. 23. Kuhu ja miks on eestlased rännanud viimase paari sajandi jooksul? V: 20.saj algus Venemaale vaba maad otsima, II maailmasõja lõpp Rootsi, Saksamaale, 2000 alates randasid Soome eestlased tööotsingute tõttu 24. Mis oli Nõukogude Liidu rahvuspoliitika eesmärk ja kuidas seda ellu viidi? Kuidas on see mõjutanud Eesti rändeiivet?
KUIDAS KOGUSID ANDMEID JA MILLISEID VAATLUSVAHENDEID KASUTASID MAADEAVASTAJAD 16 SAJANDIL? Peamine tööriist olli kaart, millelt sai näha, kus midagi on, mis mille kõrval paikneb ja kuidas kuhugi liikuda saab. Kohtade kirjeldamisel kasutati ka selgitavaid tekstecja joonistusi, hiljem fotosid, samuti retkedelt toodud taimi või esemeid. MIS ON OLNUD KAUGSEIRE ARENGU PEAMISEKS TÕUKEJÕUKS? Vaatlusvahendite hüppeline areng 20 sajandil tegi võimalikuks kaugseire tekke ja kiire arengu. Nt lennukitelt maapinna pildistamine kosmosetehnika areng. KUIDAS MUUTUB VAATEVÄLJA ULATUS JA LAHUTUSVÕIME KÕRGEMALE MINNES? Vaatevälja laius suureneb, kuid lahutusvõime väheneb. MIDA TÄHENDAB, ET MAA ORBIIDIL OLEV SENSOR "NÄEB" ROHKEM JA TEISTMOODI KUI INIMSILM? Näiteks läbi soojuskiirgusele tundliku objektiivi näeb ta kehade soojust, läbi infrapunasele kiirgusele tundliku objektiivi aga eristub hästi roheline taimkate. Lisaks suudavad mõned ,,näha" läbi ...
Põhja-Ameerikat ja suuremat osa Euroopa riike iseloomustab kaasaegse rahvastiku tüüp. Ladina-Ameerika ja Kagu-Aasia maad on väljunud demograafilise plahvatuse etapist ja jõudnud ülemineku teise etappi. Must Aafrika ja teiste regioonide mahajäänumad riigid on demograafilise plahvatuse etapis ja nendes kasvab rahvaarv kiiresti. Ränne Ränne ehk migratsioon on inimeste alalise elukoha vahetus. Sisse-ja väljarände vahet nimetatakse rändeiibeks ehk saldoks. Sundränne inimesed on sunnitud oma elukohast lahkuma. Põhjuseks võivad olla sõjad, relvakonfliktid, poliitiline/usuline tagakiusamine, loodusõnnetused, pursked, üleujutused, õnnetusjuhtumid (Tsernobõl), näljahädad(etiooplaste ränne Sudaani), küüditamine(eestlased Siberisse) vms. Ajaloo suurim sundränne oli orjade vedu Ameerikast Aafrikasse 17.ja 18. sajandil, ligi 20 miljonit orja. Tõuketegurid : väike töökohtade ja õppimisvõimaluste valik ; madal palk ; inimestevahelised
hakkab rahvaarv kiirelt kasvama. Lesothos on kõige suurem osakaal vanuses 0- 4.......................................................................................................................... 6 1.4Ränne............................................................................................................. 6 Ränne ehk migratsioon on inimeste alalise elukoha vahetus. Vähem arenenud riikidest rännatakse arengumaadesse. Rände põhjused võivad olla nii vabatahtlik kui ka sundränne. Suurem osa inimesi vahetab elukohta vabatahtlikult kuna abiellutakse, minnakse õppima teistesse riikidesse või otsitakse lihtsalt paremaid elutingimusi. Paljud inimesed on sunnitud kodudest lahkuma sõja või relvakonflikti tõttu. Samuti on põhjusteks näljahädad või poliitiline tagakiusamine..................................................................................... 6 Lesothos puudub vaatamata suurele numbrile inimestest, kes Lesotho ja Lõuna-
Immigratsioon Immigratsioon ehk sisseränne- inimeste ränne riiki, mis ei ole nende kodumaa, sihtriigi seisukohast vaadatuna Migratsiooni põhjused: 1.) pagemine relvastatud konfliktide ja vägivalla eest (nt tagakiusamise tõttu); 2.) pagemine loodusõnnetuste (nt üleujutused), inimtegevusest tingitud keskkonnamuutuste (nt liigne karjatamine erosioon) ja inimeste põhjustatud katastroofide (nt radiatsioon) tõttu; 3.) sundränne suurte arenguprojektide tõttu (nt lennujaamade looduskaitsealade) Immigratsiooni mõjud: 1.) Sisserännanu võib teha tööd, mida riigi enda elanikud ei taha või ei saa teha; 2.) Immigrant saab lisada ühiskonnale mitmekesisust, mis aitab arendata tolerantsi; 3.) Sisserännanuid hakatakse ära kasutama odava tööjõu tõttu; 4.) Immigratsiooniga kaasnevad tihti kriminaalsed probleemid.
b) Lahkutakse tavaliselt koos perega c) Taotletakse antud riigi kodakondsust d) Õpitakse ära keel ja kultuur 2. Ajutine ränne a) Minnakse tööle või õppima b) Kodakondsust ei taotleta c) Sageli minnakse ilma pereta d) Keel omandatakse suhtlustasandil või üldse mitte II Sundränne 1. Küüditamine 2. Pagulus- pagulased e põgenikud Staatus tuleneb ÜRO 1951. Aasta põgenikekonventsioonist ja 1967 lisaprotokollist Pagulane on isik, kes on sunnitud jätma oma kodu: a) Rassilise, etnilise, usulise või poliitilise tagakiusamise tõttu b) Mõnda sotsiaalsesse gruppi kuulumise tõttu, millele järgneb tagakiusamine, tihti surm c) Sõjaohu tõttu, sageli kodusõja tõttu
Pagulasprobleemid maailmas. Rände põhjused on, et minnakse teisetesse maadesse paremaid võimalusi otsima. Rännet liigitatakse sisse-ja väljaränne. Rändevood maailmas on praegu see, et Aafrikast rändavad mustanahalised Euroopasse. Sisseränne: kolimine maalt linna(parematele töökohtadele) linnast maale( parema õhu kätte) linnadevaheline; maalt maale. Väljaränne: vabatahtlik (töö, õpingud, abielu, pensionipõlve pidamine); sundränne (põgenemine; looduskatastroofid; küüditamine). b. Kiirgusbilansi analüüs c. Kaardi tundmine 6. a. Linnad ja maaasulad arenenud ja arengumaades. Linnastumise kulg maailmas.Linnastumisega kaasnevad probleemid arenenud ja arengumaades. Nüüdisaja maailmas toimub kiire linnastumine, mis tähendab linnas elavate inimeste osakaalu suurenemist riikide rahvastikus. Linnastumine: Arengumaad: kiire tempo Inimesed liiguvad linnadesse Ülerahvastus
mõjutanud sündimust? Kuidas suhtute praeguse vanemapalga maksmise korda? Mis on migratsioon? Ränne e migratsioon · on püsielukoha vahetus Avita · Inimeste ümberasumine omal maal (siseränne) või ühelt maalt teisele (välisränne) Koolibri Ligi 175 miljonit inimest so umbes 3% maailma rahvastikust on migrandid. Nad on oma sünnimaalt välja rännanud. Igal aastal vahetab elukohta 5-10 miljonit inimest. Rände liigid: Vabatahtlik ränne ja sundränne Siseränne ja välisränne Ruanda hutud põgenevad Ruandast Sudaani põgenikud Kuhu rännatakse? Suurem osa migrante on pärit arengumaadest, mis pole ka ime, sest 80% mailma rahvastikust elab just neis riikides. Vähemarenenud riikidest arenenud riikidesse: Ladina- Ameerikast Põhja-Ameerikasse, Põhja-Aafrikast ja Lähis-Idast Euroopasse, Kagu-Aasiast Põhja- Ameerikasse ja Austraaliasse jne
annaabi.ee 
