Lydia koolis, sest oma alghariduse sai ta oma isa käe- st.1854. aasta sügisel astus Koidula aga Pärnu Linna Tütarlastekooli, mis oli tol ajal kõrgeimaks õppeasut- useks tütarlastele Baltimail ja vastas umbes keskkoolile. Sealses koolis sai L. Koidula selgeks prantsuse ja vene keele ning eesti ja saksa keelt ta juba oskas. 1863.aasta lõpul oli Jannsenite perekond tingitud uuesti kolima, nüüd juba Tartusse, sest Jannsen oli rahulolematu "Pärnu Postimehe" majandusliku olukorr- aga. Kui Jannsenid Tartusse kolisid, asusid nad elama Tiigi tänavale. Tartus hakkas J.V.Jannsen välja andma "Eesti Postmeest". Nii nagu ka "Pärnu Postimehes", nii ka "Eesti Postimehes" hakkas Koidula toimetama ja oma isa abistama, kuid oma isa käe haiguse tõttu langes kogu koormus tema peale. Nüüdsest hakkas L.Koidula avaldama artikleid, mis sügavalt muutsid konservatiivse maailmavaate kui ka loomingulisi traditsioone. Samuti
huvi keskmesse ning kõigi nende riikide välisministrid osalesid regulaarselt liidu kohtumistel. Muidugi kasutasid nad Rahvasteliitu ka oma suhete parandamiseks ja erimeelsuste ületamiseks. Lisaks territooriumitega seotud probleemidele püüdis Rahvasteliit sekkuda ka 7 teistesse rahvusvahelistesse ja siseriiklikesse konfliktidesse. Liit saavuutas suure edu võitluses narkokaubanduse ja seksuaalse orjastamisega, samuti pagilaste olukorr leevendamisega. Relvakonfliktide lahendamisel jäi Rahvasteliidu tegevus küllaltki tagasihoidlikuks, eriti 1930. aastatel. Rahvasteliit ja Eesti 17. märtsil 1920 tegi Eesti välisminister valitsusele ettepaneku Rahvasteliidu liimelisuse taotlemiseks. Eesti valitsus kiitis otsuse heaks juba sama aasta 30. märtsil. Ametlik taotlus anti Rahvasteliidu peasekretärile sama aasta 19.aprillil, kuid samal päeval kinnitati, et Eesti
annaabi.ee 
