edasiantud mälestusi mitmesugustest ajaloolistest sündmustest. On muistendeid kohaliku asustuste ja inimsulade ajaloost, samuti jutustusi kohaliku majanduse, kultuurielu ja ühiskonna ajaloo alalt, jutustusi väljapaistvatest isikutest, sõdadest, taudide esinemisest jne. Legendilaadsed muistendid Muistendid, mis jutustavad või on seotud ristiusust ja Piiblist tuntud isikute elu ja tgevusega. Nt: Jeesus Kristus, Neitsi Maarja, pühakud (Püha Jüri jt), jne Kunstmuistendid Kunstmuistendid on nagu kunstmuinasjutudki kirjutatud elukutseliste kirjanike poolt (nt Friedrich Reinhold Faehlmann „Müütilised muistendid“ – “Emajõe sünd”, “Koit ja Hämarik”, jt) Kalevipoeg 2.0 MÕISTATUSED Mõistatuses esitatakse vabalt valitud tunnuste alusel mõne eseme lühike poeetiline kirjeldus. Mõistatus omapärase ülesandena või teravmeelse küsimusena on koostatud selleks, et oleks võimalik väga kaudse iseloomustuse abil mõistatada kirjeldatud eset.
Kreutzwaldile, lisades, et tehtud töö eest ülikool teda isegi ei tänanud. 1838 asutas koos mõttekaaslastega Õpetatud Eesti Seltsi, mille esimees oli ta ka 1843-1850. Friedrich Robert Faehlmanni tervis oli 1849. aastaks niivõrd halvenenud, et loobus arstitööst. 14.aprillil 1850 ta suri ning ta maeti Tartusse Raadi kalmistule. F.R. Faehlmann oli esimene, kes hakkas eesti rahvaluulet kasutama kirjanduse algmaterjalina. Tema looming jaguneb seejuures ka nelja: luuletused, kunstmuistendid, jutud ja epigrammid. Eesti kultuurilukku on Faehlmann läinud peamiselt eepose “Kalevipoeg” algatajana ja eesti rahvusmütoloogia loojana. 4.jaanuaril 1839. a. tegi ta Õpetatud Eesti Seltsis ettekande „Kalevipoja“ kohta. Seda fakti tuleb pidada „Kalevipoja“ koostamise esimeseks etapiks. ÕESi toimetistes saksa keeles avaldatud kaheksa romantilise muistendiga („Emajõe sünd“, „Vanemuise laul“, „Keelte keetmine“, „Koit ja Hämarik“,
hommikul ja õhtul, nad armusid, koos said nad pikemalt olla ainult Jaanipäeval. Vanaisa näeb nende armastust, soovitab abielluda, kuid nad ise ütlevad ära, siis on armastus igavesti noor. ,,Endla järv ja Juta" seotud Laiusel asuva Endla järvega, mille kaldal Vanemuise kasutütar Juta valab kibedaid pisaraid oma peigmehe surma pärast. Ilmarise poolt meisterdatud kuldliniku läbi vaadates aga elustub õnnelik minevik. Enamik Faehlmanni muistenditest on kunstmuistendid. Õpetatud Eesti seltsile esitas ettekande ,,Muinaslood", milles koondatud muistendid Kalevipojast üheks looks. 4. Friedrich Reinhold Kreutzwald tähtsaim kirjanik eesti kirjanduse rajajate hulgas. Õppis Tartu ülikoolis arstiteadust. Töötas Võrus arstina, andis välja harivaid väljaandeid "Maarahva kasuline kalender", ajakiri ,,Maailm ja mõnda..." Tegutses ka rahvaluule kogujana, kirjutas
Muistendid on sageli seotud loodusega. Kuid sellest hoolimata on muistendid tekkinud inimese fantaasiast nagu muinasjuttki, kuid oletatakse, et see on tõsi. Muistendi liigid on: · · Tekkemuistendid (Kuidas loomad said endale sabad) · Vägilasmuistendid (Suur Tõll) · Kohamuistendid (muistend Odalätsist) · Ajaloolised muistendid (muistend sellest, kuidas saarlased Sigtuna lossi maha põletasid) · Kunstmuistendid ("Emajõe sünd") Tekkemuistendid annavad seletust selle kohta, kuidas olevat tekkinud maailm, loodusnähtused ja mitmesugused olendi; kuidas olevat õpitud tegema üht või teist tööd; kuidas olevat tekkinud teatud kombed jne. Vägilasmuistendid. Vanaks ja väga elujõuliseks muistendite liigiks on vägilasmuistendid, mis pajatavad endisel ajal elanud vägimeestest ja nende tegudest. Kohamuistendid. Muistendite ühe arvukama liigi moodustavad kohamuistendid,
- v / - v/ - v/ - v tegelasteks kalevipoeg, selga vesi. Suur Tõll, Vanapagan uuem e lõppriimiline · tekkemuistendid rahvalaul rahvalaulu liik, seletavad maa, inimeste, mida iseloomustab loomade, erinevate nähtuste · lõppriim häälikute jne tekkimist kokkukõla värsside lõpus · kohamuistend on seotud · värsside rühmitumine mingi kindla kohaga salmideks Ka kunstmuistendid Faehlmann ,,Emajõe sünd". Ajakirjanduszanrid: UUDIS üks ajakirjanduse põhizanr: REPORTAAZ - üks ajakirjanduse · lühike, laadilt jutustav tekst põhizanr: · eesmärgiks teate (uudise) edastamine · jutustav kirjeldav tekstiliik UUDISE ÜLESEHITUS: jutustatakse mingist sündmusest, Sündmused on esitatud tähtsuse järjekorras
Neist saavad maa, päike, tähed, elusolendid jm. Muneb munad kuldsesse põõsasse, hiljem pillub hautud munad laiali, neis tekib maailm. 6. Kuidas on müüdid ja kirjandus omavahel seotud? Müüt ei ole kirjandus, ta on ümbritseva maailma ja inimese otsene kirjeldus, mille tähendus oli sõnasõnaline. Kuid müüdid võivad olla kirjanikele loomingu allikaks. On kasutatud müütide teemasid, neile omast esitluslaadi. Sellest on tekkinud kirjanduslikud müüditöötlused, kunstmuistendid ja muinasjutud. 7. Mis on kirjandus (kaks seletust)? Laiem tähendus - Kirjandus on kogu inimkonna kirja pandud või trükitud vaimulooming. Kitsam tähendus kirjanduse all mõistetakse vaid ilukirjandust sõnalooming, millel on kunstiline ja esteetiline eesmärk ja piltlik väljendusviis. 8. Kuidas kirjandus tekkis? Ilukirjandus kasvas välja müütidest, mis on loomingu allikaks tänase päevani. 9. Millised on ilukirjanduse põhi- ja alaliigid?
kirjanduses edasi. Müüte tasub tunda ja lastele tutvustada nii harival kui ajaviitelisel eesmärgil. muistend- tõestisündinud loona esitatav lühike rahvajutt, mis on seotud kindla koha, isiku v sündmusega. Tekkinud mütoloogilistel alustel, faktidele lisandub fantaasia. Tekke- ja seletusmuistendid, vägilasmuistendid, kohamuistendid, usundilised muistendid, ajaloolised muistendid, kunstmuistendid (nt Faehlmann). Tänapäevane variant: linnalegendid, mis levivad eriti hoogsalt nt kooliõpilaste seas või interneti vahendusel. lastekirjandus- lastele suunatud kirjandus; kitsamalt: täiskasvanute poolt lastele kirjutatud ilukirjandus. Siia alla võib kuuluda kõik see, mida lapsed loevad (ka reklaambrožüürid ja teadusajakirjad), aga see muudab mõiste väga laiaks ja hägusaks. valm- lühike õpetliku sisuga mõistujutt v luuletus, kus peamiselt antropomorfeeritud
tegelasteks kalevipoeg, Suur uuem e lõppriimiline Tõll, Vanapagan rahvalaul rahvalaulu liik, · tekkemuistendid mida iseloomustab seletavad maa, inimeste, · lõppriim häälikute loomade, erinevate nähtuste kokkukõla värsside lõpus jne tekkimist · värsside rühmitumine · kohamuistend on seotud salmideks mingi kindla kohaga Ka kunstmuistendid Faehlmann ,,Emajõe sünd". Ajakirjanduszanrid: UUDIS üks ajakirjanduse põhizanr: REPORTAAZ - üks ajakirjanduse põhizanr: · lühike, laadilt jutustav tekst · jutustav kirjeldav tekstiliik jutustatakse · eesmärgiks teate (uudise) edastamine mingist sündmusest, kirjeldatakse sellega
Tõlkis Liivi talurahvaseaduse. Ajakiri "Marahwa Näddala-Leht" - uudised maailmast ja Eestist, õpetlikud loodusnähtuste ja tehnikasaavutuste kirjeldused, kirjutise eesti kirjameeste teosted, ilukirjanduslikud palad. Elu lõpul koostas suurt eesti-saksa sõnastikku, millest on säilinud vaid proovivihik. Sõnaraamat esitas rahvakeelset sõnavara ja vorme, seal oli nt märgitud palatalisastioon. Faehlmann alustas rahvuseepost "Kalevipoeg", eestikeelsed kunstmuistendid "Koit ja Hämarik", "Vanemuise laul", "Loomine". Uuris astmevaheldust, sõnade muutumist ja tuletust. Tegi ettepanekuid vana kirjaviisi täpsustamiseks. Ahrens - eesti k kirjeldamisel ja normimisel hakatakse eeskuju võtma soome keelest. Uus kirjaviis, mille fikseerib Ahrens, juurdub 1870ndatel. Keeleõpetus ,,Grammatik der Ehstnischen Sprache Revalschen Dialektes" põhjendab uue, soomepärase kirjaviisi eeliseid. 1. 19.saj II poole eesti kirjakeel
Sõnatüve etümoloogia/päritolu. Tähendused, sh erinevates keeltes. Uurimisloost ja üldistustest Kristjan Jaak Peterson Uurimine algab uurija tõlgendustega. Kõige varasem tõlgendaja oli Kristjan Jaak Peterson, kes tõlgib „Mythologia Fennica“. Laiendatud tõlge – ümberjutustus, märkmed. Toob Soomest sisse erinevaid jumalaid ja mütoloogiategelasi (Vanemuine), paneb aluse pseudomütoloogiale Eestis. Friedrich R. Faehlmann Õpetatud Eesti Selts. Loob mõned romantilised kunstmuistendid Eesti mütoloogia kohta (Koit ja Hämarik). Alustab „Kalevipoja“ kirjutamisega, mida jätkab Kreutzwald, kes põimib sinna pseudomütoloogiat. Ilmub 1861. Kalevipoeg on rahvusliku ärkamisaja üks nurgakive. Ärkamisaja rahvusromantism Rahvuslik pseudomütoloogia (Ilmarine, Murueit ja tütred) Matthias Johann Eisen (1857-1934) Hariduselt teoloog, väga palju kirjutanud mees. Rahvausundiga tegelemiseks sai inspiratsiooni Hurdalt. Erinevalt Hurdast hakkas aga palju kirjutama ning avaldama.
Tööstusega oli seotud üle 10% rahvastikust. Estofiilid Eduard Ahrens – eesti keele grammatika 1843 – hääldus. Oli võimalik, et eestlane väljus talupoja seisusest, kui ta oli mingil põhjusel vabaks saanud ja sai mingit haridust. Korralikku haridust anti saksa keeles ja kui talupoeg seda omandas, siis see tähendas astumist baltisaksa kultuuriruumi ja saksastusid. Kristjan Jaak Peterson Friedrich Robert Faehlmann (1798-1850) ja Õpetatud Eesti Selts Faehlmanni kunstmuistendid – panid aluse rahvusmütoloogiale, Vanemuine ja Ilmarine, Endla järv. Friedrich Reinhold Kreutzwald (1803-1882) ja “Kalevipoeg” Virumaalt. Tema vanemad olid mõisateenijad. Asus TÜs õppima arstiteadust, töötas arstina Võrus 44 aastat. Kuni oma surmani 1882. Kui Faehlmann oli aktiivne, ürituste algataja, siis Kreutzwald oli eelkõige kirjamees, aktiivselt rahvuslikku liikumist ise ei edendanud. Kalevipoeg ilmus algselt vihikute kaupa, ilmus ka ÕESi toimetistena,
annaabi.ee 
