VÄIKE-MAARJA ÕPPEKESKUS müüja/32 EESTI RAHVALOENDUSTE AJALOOST Referaat ajaloost Viktoria Tihhomirova Väike-Maarja 2014 Sisukord Sissejuhatus Referaat räägib Eesti rahvaloenduste ajaloost . Referaadis tuleb arutusele Eesti rahvas enne loendusi , rahvaloendustest Nõukogude ajal ning ka muudest teemadest , mis on seotud rahvaloendustega . Referaadi eesmärgiks on teada saada natuke rohkem rahvaloendusest milleks seda tehakse , keda küsitletakse . Arutlusele tulevad erinevad teemad rahvaloendusest , sellele järgneb ka kokkuvõte ning pildid . Rahvaloendus
goals, to develop their knowledge and potential, and to participate fully in their community and wider society." Kirjaoskuse ajaloo uurimine Kirjaoskuse leviku varasemast ajaloost vähe teada. Leidub vähe ulatuslikke uurimusi või ülevaateid. Infopuuduse põhjuseks allikatega seotud raskused. Kirjaoskuse ajaloo uurimine Enamikus Euroopa riikides hakati rahvaloendust läbi viima 19. sajandi viimasel kolmandikul. Kirjaoskuse uurimine lülitati rahvaloenduste programmi alles 1853. aastal. Mille tõttu on rahvaloenduste kaudu Euroopas fikseeritud kirjaoskuse leviku kesk- või lõpufaas. Kirjaoskuse ajaloo uurimine Enne seda polnud tehtud uurimusi konkreetselt kirjaoskuse leviku fikseerimiseks. Seega on tulnud kasutada varasema kirjaoskuse leviku uurimiseks materjale, mille koostamisel ei olnud põhieesmärgiks kirjaoskuse määramine. Säärased allikad on näiteks: nekrutite ehk
Geograafia KT- rahvastik Rahvastikku iseloomustatakse : rahvaarvu ja rahvastiku jagunemise põhjal ( sugu, vanus, rahvus, liikumine, usutunnistus, linnas või maal elamine , tööhõive , haridus jm.) Demograafia rahvastikuteadus. Kõige täpsema ülavaate annavad olukorrast rahvaloendused. See on andmete kogumine inimese käest küsimise teel. Andmete kogumine on vajalik, et teha õigeid otsuseid riigi juhtimisel majanduse, - sotsiaal, -kultuuripoliitika jm kujundamisel. Peale rahvaloenduste kasutatakse ka rahvastikuregistrit. See on andmetekogum, mis sisaldab täpsemaid andmeid iga inimese kohta. Muidugi oleneb see ka sellest kuidas inimesed seda täidavad! Muinasajal Eesti rahvaarv tunduvalt vähenes. Muutus ka rahvuslik kooseis. Linnustesse ja küladesse asusid elama sakslased, Eesti saartele ja rannikutele rootslased. Rahvaarv hakkas kiiresti kasvama peale katkuepideemiat, siis oli peamine osa kõrgel loomulikul iibel.
19. sajandi alguseks oli Eesti rahvaarv ületanud talupojad. Eesti ja Liivimaa statistikakomi poole miljoni piiri. Viimase, kümnenda teede andmetel oli Eesti elanikest 1863. aastal hingeloenduse ajaks (1858) oli see jõudnud 750 talurahvaseisusest 90,4% (aadlikke samal ajal 000ni. Tunduvalt täpsemad on rahvaloenduste 1,0%). Osa talupoegi elas siiski juba linnas, andmed, kuid rahva üldarvu maal elavad talupojad moodustasid sellal Eesti kindlaksmääramist raskendab asjaolu, et elanikkonnast 84,6%. Nii või teisiti määrasid tolleaegne Eesti ei olnud halduslikult tervik. rahvastiku dünaamika just talupojad, valdavalt
Ag&ved=0CAgQ_AUoAQ&biw=1422&bih=776&dpr=0.9#imgdii=_&imgrc=usVlx7gZ _KqasM%253A%3B6tImB0hxx0NC5M%3Bhttp%253A%252F%252F9.mshcdn.com %252Fwp-content%252Fuploads%252F2011%252F09%252Fsocial-good- roundup.jpg%3Bhttp%253A%252F%252Fkdpaine.blogs.com Teadaolevalt suurim rahvaarv eestis on 1990. aasta algul 1 571 600 inimest. Peale seda on Eesti rahvaarv vähenenud. Aasta 2011 ja 2000 aasta rahvaloenduste vahepeal langes Eesti rahvaarv 5,5 % võrra. Prognooside kohaselt on Eesti rahvaarv ka edaspidi languses. Loomulik iive jääb poole sajandi jooksul negatiivseks. Sama lugu on ka enamuses Euroopa riikides https://www.google.ee/search? q=rahvas&es_sm=93&source=lnms&tbm=isch&sa=X&ei=agbtVNDlBMv7ygPTtYC4Ag&ved= 0CAgQ_AUoAQ&biw=1422&bih=776&dpr=0.9#imgdii=_&imgrc=h9ps__CtaI5yBM%253A %3Bw_qxrSC6Xe8OAM%3Bhttp%253A%252F%252Fg1.nh.ee%252Fimages%252Fpix
kladesse alles jnud mehed. Prast Teist maailmasda kahanes idadiasporaa vaatamata uutele ja arvukatele, peamiselt sunniviisiliselt saabunud eestlastele edasi. Kokku judis 1941. ja 1949. aasta kditamiste ja Punaarmee mobiliseerimise tagajrjel Nukogude Liitu umbes 50 000 eestlast. Aastaid 1950-1991 iseloomustas eestlaste arvu jrkjrguline kahanemine - seda mjutasid muuhulgas nii tagasirnne kui sulandumine venelastega (segaabielud, poliitiline suund riigis). Eestlaste arv Venemaal toimunud rahvaloenduste likes Rahvus (tuhandetes) Aasta 1926 1939 1959 1970 1979 1989 2002 Rahvastik kokku 100623 108262 117534 130079 137410 147022 145167 Eestlased 150 130 79 63 56 46 28 Setud ... ... ... ... ... ... 0,2 Vene Fderatsiooni 2002. aasta rahvaloenduse andmetel lugesid ennast eestlasteks 28 113 inimest, setudeks 197 inimest ja kaks olid ennast kirja pannud kui estid. Linnades elavaid eestlasi oli 18 053 inimest, neist 29 inimest
Eesti energeetika põhineb põlevkivil, mis mujal maailmas on vägagi haruldane loodusvara. Eesti jaoks olulisemad majanduspartnerid on Soome ja Rootsi. Eesti majanduse jaoks on olulised enam kui 2 miljon turisti, kes põhiliselt tulevad Soomest. 2 Majandusreformid ja kiired muutused tõid kaasa tööpuuduse kasvu 90-ndatel aastatel olgugi, et iseseisvuse esimestel aastatel lahkus Eestis rohkesti inimesi (1989. ja 2000.aasta rahvaloenduste vahelisel ajal vähenes Eesti elanikkond vähemalt 194 tuh inimese võrra ehk ca 12%). Praeguseks on siiski olukord hakanud paranema ning tööpuudus on langenud alla 7% ning hõivatute arv kasvab. Palgatõus on ka üpriski kiire, kuna kasvab tootlikkus ning aeg-ajalt napib mõnede erialade töötajatest. Eesti valitsused on üldiselt ajanud tasakaalustatud poliitikat, mistõttu riigieelarve on olnud enam-vähem tasakaalus või ülejäägis. Viimasel paaril aastal on tegelikud
Venemaal elavad 489 357 välimaalst. Arvutades maha välismaalased ja välisriigis asuvad venelased, saame tulemuseks Venemaal püsivalt elavate kodanike arvu: 142 856 536 inimest (see arv ona ka edaspidiste analüüside aluseks). Püsikodanikest 46% on mehed ja 54% naised. Välismaalasuvatest kodanikest 66% on mehd ja 34% on naised. Ajutiselt kohapeal elavatest väliskodanikest 72% on mehed ja 28% naised. Läbi aegade tehtud rahvaloenduste põhjal saab öelda, et 1989 aastani iseloomaustas venemaa rahvastikku kasvas trend. Pärast Nõukogude Liidu lagunemist on aga hakanud rahvastik kahanema (vt.Joonis ). 1989 aasta 12.jaanuri seisuga tehtud loenduse järgi elas tol ajal Venemaal 147 miljonit inimest, mis oli ja on suurim seni loendatud rahvaarv Venemaal. 2002 aasta 9.oktoobri loenduse alusel elas Venemaal juba vähem inimesi, kokku 145 miljonit. Tänaseks on see arv veelgi kahanenud. Joonis . Rahvaarvu muutused Venemaal
majanduse jaoks olulised kõik metsaga seotud valdkonnad; ka põhineb Eesti energeetika põlevkivil, mis mujal maailmas on vägagi haruldane loodusvara. Eesti jaoks olulisemad majanduspartnerid on Soome ja Rootsi. Eesti majanduse jaoks on olulised enam kui 2 miljon turisti, kes põhiliselt tulevad Soomest. Majandusreformid ja kiired muutused tõid kaasa tööpuuduse kasvu 90-ndatel aastatel olgugi, et iseseisvuse esimestel aastatel lahkus Eestis rohkesti inimesi (1989. ja 2000.aasta rahvaloenduste vahelisel ajal vähenes Eesti elanikkond vähemalt 194 tuh inimese võrra ehk ca 12%). Praeguseks on siiski olukord hakanud paranema ning tööpuudus on langenud alla 7% ning hõivatute arv kasvab. Palgatõus on ka üpriski kiire, kuna kasvab tootlikkus ning aeg-ajalt napib mõnede erialade töötajatest. Eesti valitsused on üldiselt ajanud tasakaalustatud poliitikat, mistõttu riigieelarve on olnud enam-vähem tasakaalus või ülejäägis, viimasel paaril aastal on tegelikud
Asutus peab ka sellele mingi aja vältel vastama. Riigisaladus: informatsioon, mis pole kõigile kättesaadav ega lubatud, sest selle väärkasutamine võib kahjustada riiki. Välismaalane: inimene, kes pole Eesti kodakondsusest. Konsistoorium: Ateist: 3.õigus ja kohustus: teenida kaitseväes. õigus töötada politseis, kohtus, kuuluda erakonda, hääletada ja kandideerida Riigikogu valimistel, osaleda rahvahääletusel. 4.Statistikaametis tööülesanneteks on rahvaloenduste korraldamine, firmade ja asutuste aruannete kogumine, mille põhjal tehakse statistikaid ja üldistusi. Annavad välja ka iga aasta raamatu, kus on riigi selle aasta üldistavad andmed. 5.Tegeleb kodakondsusega seotud toimingutega. Sinna saab näiteks esitada avalduse riigi kodakondsuse soovimise puhul. 6.Kodakondsuse võib saada teenete eest näiteks riigi eest võistelnud sportlased või treenerid, kes on saavutanud häid tulemusi ja seda selle kindla riigi nime all
saj pidurdus juurdekasv ärsult. Pärast II maailmasõda asus Eestise elama palju inimesi mujalt liiduvabariikidest, mis tõstis rahvaarvu 1,57 miljonini. Pärast seda on Eesti rahvastik pidevalt vähenenud. 9. Miks on vaja korraldada rahvaloendusi? V: Et riigid oskaksid arvestada näiteks töökohtade arvu, kulutuste ja majanduslike olude arvestamisega. 10. Miks korraldasid kõik Euroopa riigid rahvaloenduse enam-vähem samal ajal? V: Selleks, et eri riikide rahvaloenduste tulemused oleksid paremini võrreldavad. 11. Kes ja milleks kasutavad statistikaameti andmeid? V: Riigijuhid, ettevõtjad, teadlased jm. Kasutavad majandus-, sotsiaal- ja religioonipoliitika kujundamiseks (nt kuhu rajada koole või arendada bussiliiklust) 12. Kuidas arvutatakse sündimust, suremust ja loomuliku iibe üldkordajat? V: Sündimus = sünnid/rahvaarv x 1000 Suremus = surmad/rahvaarv x 1000 Loomulik iive = sünnid-surmad/rahvaarv x 1000 13
rahvastik koondunud suurimaisse linnadesse, vaid jaotub ühtlaselt. Etniline koosseis Norra on üks etniliselt homogeensemaid riike. Norralaste endi kõrval, kes moodustavad umbes 90% rahvastikust, on suurimad põlisrahvad saamid ja kveenid. Norras on suurel hulgal immigrante nii Poolast, Iraagist, Somaaliast, kui ka Türgist. 2009. aastal seisuga olid Norras 6,3% elanikest välisriigi kodanikud. Migratsioon 2006. aasta rahvaloenduste järgi elas Ameerika Ühendriikides ligi 4,7 miljonit ning Kanadas veidi üle 432 000 välisnorralast. Viimastel aastatel on just immigratsioon olnud Norra rahvaarvu suurenemise põhjuseks. Statistika Keskbüroo andmetel elas Norras 2011. aasta alguses u. 883 000 immigranti, mis moodustab 18% rahvastikust. Suurim Euroopa-väline vähemus riigis on Pakistani norrakad (31 000 in.), enamus neist elavad Oslo ümbruses. Euroopasiseselt on enim inimesi Norra sisse rännanud
maailmas on haruldane loodusvara. Eesti jaoks olulisemad majanduspartnerid on Soome ja Rootsi, kuid aastatega on suurenenud ka teiste Euroopa ja muu maailma riikide roll. Eesti majanduse jaoks on olulised enam kui 4 miljonit turisti, kes põhiliselt tulevad Soomest. Majandusreformid ja kiired muutused tõid 90-ndatel aastatel kaasa tööpuuduse kasvu, olgugi, et iseseisvuse esimestel aastatel lahkus Eestist rohkesti inimesi (1989. ja 2000. aasta rahvaloenduste vahelisel ajal vähenes Eesti elanikkond vähemalt 194 tuhande inimese võrra ehk ca12%). Majanduse kiire kasvu ajal langes tööpuudus 4%-ni ning palga kasv oli väga kiire. Majanduskriisi ajal hakati palku vähendama ja koondamiste tõttu tõusis tööpuudus 2010. aasta alguseks 19%-ni. Seejärel on hakanud olukord tasapisi paranema. Eesti valitsused on üldiselt ajanud tasakaalustatud poliitikat, mistõttu riigieelarve on olnud enam-vähem tasakaalus või ülejäägis
Aasta 1920 1922 1928 1934 1938 Elanikke 1 060 000 1 107 059 1 116 553 1 126 413 1 133 940 Sündimus, suremus, loomulik iive, rändesaldo ja koguiive aastail 1920-40 Eesti rahvuslik koosseis oli Rahvus 1922 1934 homogeenne. Rahvaloenduste andmeil Arv % Arv % moodustasid eestlased 1922. aastal Eestlased 969 87,7 992 88,2 87,7% ja 1934. aastal koguni 88,2% 976 520 Venelased 91 109 8,2 92 656 8, rahvastikust. Siiski leidus 1934. aastal 2 1, veidi vähem kui miljoni eestlase kõrval Sakslased 18 319 1,7 16 346 5 ligi 134 000 muulast
piiri" valgete ja mustanahaliste vahel. On kujunenud värvi gradient nn rassiline kontiinum, kus ühes otsas on valged, blondide juuste ja siniste silmadega ja teises otsas väga tumeda naha ja mustanahalistele omaste juuste ning näojoontega indiviidid. Nende kahe äärmuse vahele jääb sadu rassilise identfitseerimise kategooriaid. Näiteks: mulato claro heledanahalised afro- brasiillased, mulato escuro tumedanahalised afro-brasiillased, cafuzo afro-indiaanlane. Ametlike rahvaloenduste arvud põhinevad inimeste enda hinnangul ja ei anna täpset ülevaadet Brasiilia rassilisest koosseisust, sest inimeste arusaamad rassist on subjektiivsed. Peamised ametlikud kategooriad afro-brasiillastele on: preto mustanahaline ja pardo pruun. Üldsuses on enim levinud: negro, branco (valge või helepruun) ja moreno. Inimestel, keda peetakse negro või preto-ks on nahavärvis, näeojoontes ning juustes näha nn ,,puhast" Aafrika päritolu.
elab Osmani territooriumil elas 10 miljonit inimest. 1530 aastal moodustas osmanite imp rahvaarv 20 – 22 miljonit inimest. Neist elas Euroopas 8, Aasias 8, Aafrikas 4-6 miljonit inimest. 1580ndatel elas O.imp 25 miljonit inimest. 17 - 19 sajandist pärinevad reg.vihikute andmed on timari süsteemi lagunemise tõttu lünklikud. Reg.vihikute põhjal O.imp 17 – 19 saj rahvaarvu kohta järeldusi teha ei saa. O riigi 19 – 20 saj rahvaarvu kohta saab otsustada rahvaloenduste põhjal. Rahvaloendused korraldati O.imp aastail 1831, 1844, 1866, 1884, 1907, 1914. 1831 aastal loeti üle vaid maksukohustlastest mehed. Tolle rahvaloenduse põhjal elas O.imp 15,3 miljonit inimest.( osa riike olid lahkunud O.imp). 1844 ja 1866 loeti üle kogu elanikond, kuid saadud tulemusi pole peetud usaldavateks. Esimene rl, mille käigus loeti üle kogu elanikond ja mille tulemused on usutavad toimus 1884 aastal. Selle andmeil elas O.imp 17,1 milj inimest. 1907 ja 1914 rl andmeil elas O
peale kleepida. Pitser asendas allkirja. 19. Statistika Statistika on üks inimkonna vanemaid teadusi, mis käsitleb arvandmete, statistiliste aandmete kogumist, töötlemist säilitamist. Võib öelda, et sellest ajast peale, kui inimene õppis loendama, hakkas ta tegema ka algelist statistikat võrdlema küttide jahisaaki, püütud kalade arvukust kalastamiskohas jne. Dokumenteeritud on aga suurimad statistikatööd need on rahvaloendused. Egiptuse vanimate rahvaloenduste toimumisajaks on hinnatud 33403050 eKr. Ajalugu on näidanud, et rahvaloenduse korraldamiseks ja dokumenteerimiseks pole tarvis kirjaoskust, vajalik on vaid arvusüsteem ja võimalus arve jäädvustada. Hästi on teada, et ka meie igapäevane ajaarvamine on saanud alguse rahvaloendusest. Piiblist on võimalik lugeda selle korralduse kohta, kui Augustuse poolt korraldatud rahvaloendusel üles kõik mehed oma sünnilinnas, kusjuures koos perepeaga kirjutati üles ka tema pereliikmed.
ehk ilmalikustumine, koos millega on vähenenud kristlikul 11 Allikas: Euroopa Sotsiaaluuring 2006 maailmapildil põhinevate moraalinormide olulisus. (Ibd: 3) Eestis algas see nõukogude okupatsiooniga, mille vältel kõik religioosne oli põlu all. Vaba kooselu levikut erinevates riikides saab hinnata rahvaloenduste, küsitlusuuringute ja (nt Rootsi ja Norra puhul) registriandmete alusel. Euroopa Sotsiaaluuringu 2006. aasta küsitluses osalenud riikide andmete ja varasemate uuringute põhjal võib Euroopat vaadates öelda, et vabas kooselus elavate inimeste osakaal on suurim Rootsis, Taanis, Norras ja Prantsusmaal, Eesti asetseb keskmises grupis, sarnanedes Saksamaa, Belgia ja Sloveeniaga. Kõige vähem elab registreerimata kooselus inimesi Poolas, Bulgaarias, Portugalis ja Küprosel.
sadamalinnade tõttu elatud juba sadu aastaid. Tänapäevalgi on seal Soome suurimad linnad Helsingi lõunaosas, Pori ja Turku edelaosas ning Vaasa ja Kokkola riigi lääneosas. Keskosas on asustustihedus mõõduka suurusega, kuid riigi põhjaosas on asustus väga hõre. See on põhjustatud valitsevast lähisarktilisest kliimast, mis teeb ilma külmaks ning kohati esineb ka polaaröö. Soolis-vanuseline koosseis (USA rahvaloenduste ametkond, rahvusvaheline andmebaas, 2006) Soomes on lapsi 23% (alla 15-aastased), tööealisi 61% (15-65 aastased) ja vanemaealisi 16% (üle 65-aastased). Soome rahvastik on hetkel vananemas ja ennustatakse, et aastaks 2025 ulatub Soomes vanemaealiste osakaal 25% piirimaile. Hetkel on soomlaste keskmine eluiga 78,5 aastat, meeste keskmine iga 75 aastat ja naiste keskmine vanus 82 aastat. Soome sündimus on 10,4 , suremus on 9,9, väikelaste suremus on 4. Sündimus on
energeetika põlevkivil, mis mujal maailmas on haruldane loodusvara. Eesti jaoks olulisemad majanduspartnerid on Soome ja Rootsi, kuid aastatega on suurenenud ka teiste Euroopa ja muu maailma riikide roll. Eesti majanduse jaoks on olulised enam kui 4 miljonit turisti, kes põhiliselt tulevad Soomest. Majandusreformid ja kiired muutused tõid 90-ndatel aastatel kaasa tööpuuduse kasvu, olgugi, et iseseisvuse esimestel aastatel lahkus Eestist rohkesti inimesi (1989. ja 2000. aasta rahvaloenduste vahelisel ajal vähenes Eesti elanikkond vähemalt 194 tuhande inimese võrra ehk ca 12%). Majanduse kiire kasvu ajal langes tööpuudus 4%-ni ning palga kasv oli väga kiire. Majanduskriisi ajal hakati palku vähendama ja koondamiste tõttu tõusis tööpuudus 2010. aasta alguseks 19%-ni. Seejärel on hakanud olukord tasapisi paranema. Eesti valitsused on üldiselt ajanud tasakaalustatud poliitikat, mistõttu riigieelarve on olnud enam-vähem tasakaalus või ülejäägis
järglasi, kuid need on kasvult suured (nn. hea kvaliteediga) ja kes sageli saavad nautida ka vanemlikku hoolitsust. K-valikuga populatsioonidel on enamasti I ja II tüüpi ellujäämuskõverad (vaata ka tabelit 2). Tegelikult on r- ja K-valik pika ahela kaks äärmust. 28. Inimpopulatsiooni arvukuse dünaamika ja seda mõjutavad tegurid? Pikim populatsiooni arvukuse andmerida on inimpopulatsiooni kohta. Kasutades arheoloogilisi andmeid, ajaloolisi ülestähendusi ja rahvaloenduste andmeid on demograafid kokku pannud ligikaudse inimpopulatsiooni arvukuse dünaamika viimase kahe aastamiljoni kohta. Kõige täpsem on hinnang muidugi viimase paari aastasaja kohta. Esimene inimpopulatsiooni arvukuse hüpe oli tingitud arvatavasti tööriistade kasutuselevõtust. Värajases paleoliitikumis oli iive umbkaudu 0,001%. Umbes 10 000 aastat tagasi oli maailmas u. 10 miljonit inimest. Neoliitikumi alguses tundus olevat kiire rahvastiku arvu kasv kuni 50 miljonini
eriti kiirelt kasvama.(olulisemad alevid: otepää, türi, tapa, mõisaküla, tõrva, karksi-nuia, sindi) Sajandivahetusel oli eesti alal kokku umbes 30 suuremat sorti alevit ja rahavarv nendes kokku oli umbes 25 000. Alevite rahvaarv oli üsn kõikuv- paartuhat kuni paarsada. Linnarahavstiku kooseisu muutumine Pikka aega olid domineerinud sakslased, nii oli see 19 sajandi keskpaigani. 19 sajanid teisel poolel jäid sakslased aga juba vähemusse ja eestlased moodustasid enamuse. 1881 aasta rahvaloenduste andmetel eesti ala linnades eestlasi kokku umbes 56%, 1897 aastaks eestlaste osakaal 60% juba. Linnaeestlased kuulusid linnades peamiselt keskkihtidesse ja alamkihtidesse(töölisklass). 19 saj teise poole linneestlaste seas oli oluline fenomen kadakasakslus- tähendas seda, et eestlased püütsid saksastud, see oli prestiizne, nt igapäevaselt üritati saksa keelt rääkida, riietuda vastavalt jne. Seeläbi tekkis ka omapärane saksa keel, sest ei osanud seda õigesti rääkida.
kaugele. Reisiti Austraaliasse ja Brasiiliasse. 1939- Baltisakslaste ümberasumine Saksamaale Hitleri kutsel. Linnastumine: Järk-järgult toimus linnastumine. 1922. aasta rahvaloenduse andmeil elas linnades ja alevites veidi üle 300 000 inimese, 1940. aatal aga juba üle 370 000. Seega kasvas linnaelanike arv 18 aastaga umbes 23% võrra. 1922- 27,9%, 1934- 31,4% ja 1940- 33,2% linnaelanikud. Elanikkonna rahvuslik koosseis: Eesti rahvuslik koosseis oli homogeenne. Rahvaloenduste andmeil moodustasid eestlased 1922. aastal 87,7% ja 1934. aastal koguni 88,2% rahvastikust. 1934. aastal leidus Eestis ligikaudselt 134 000 muulast. Suurimateks vähemusrahvusteks olid venelased, sakslased, rootslased, lätlased ja juudid. Eestis elas lisaks 45 rahvuse esindajaid: tatarlasi, hiinlasi, jaapanlasi, brasiillasi, türklasi jne. Majandusareng 191840 Majandusolukord Vabadussõja ajal: tööstus, põllumajandus ja toitlusolud,
26 Viana do 36,148 Minho-Lima 46 Castelo 27 Maia 35,625 Porto Grande Porto 28 Covilhã 34,772 Cova da Beira 29 Portimão 32,433 Algarve 30 Castelo Branco 30,649 Beira Interior Sul 47 Populatsiooni suurus ja struktuur Kuigi rahvaloenduste tulemusi on olemas ka varasematest aastatest, tehti esimee ametlik Portugali rahvaloendus 1864 aastal. See näitas,et portugalis elab umbes 4,3 miljonit inimest. Seejärel elanikkond kasvas aeglaselt ,sageli ka alla 1 protsendi võrra aastas. Ainult 1930 ja 1940 aastal oli rahvastiku kasv üle 1 protsendi. 1960ndatel, elanikkond tegelikult vähenes üle 300.000 ja 1970 ulatus langus enam kui 8,5 miljonini. 1970ndate alguses, rahvaarv langes jätkuvalt või oli loid
annaabi.ee 
