1. Kuidas kehtestati peale II maailmasõda Ida Euroopa riikides kommunistlikud diktatuurid? Millistes riikides see juhtus? Milliseid maid nimetati rahvademokraatiamaadeks? Miks? (lk 44) Sealt, kus oli läbi käinud Punaarmee, kehtestati diktatuur: Sunniti kehtiv võim taganema ning suruti kommunistlik partei võimule. Seda kõike sõjaväeorganite ning moskva toel. Rahvademokraatiamaadeks nimetati riike, mis olid moskva võimu all. Et jätta võimalikult demokraatlikku muljet. 2. Mis on sotsialismileer? (lk 45) Sotsialismileer on leer, kuhu kuulusid kõik sotsialistlikud riigid. 3. Mis on sotsialistlik sõprusühendus? Millised riigid sinna kuulusid (nimeta ja leia kaardil)? Miks ei kuulunud sinna Jugoslaavia? Kes oli J.B.Tito? (lk 45, 8, 47) Sotsialistlik sõprusühendus on ühendus, kuhu kuulusid kõik sotsialistlikud riigid, mis olid NSVL kuulekad.
SOTSIALISMILEERI KUJUNEMINE Moskva toel said kommunistid võimule punaarmee kontrolli all olevate euroopa aasia ja lõunaameerika maades. euroopas tekkinud sotsialistlikud maad: Rumeenia, bulgaaria, poola, tsehhoslovakkia, jugoslaavia, albaania, Ungari, ida- saksamaa. Aasia sots. Riigid: Hiina RV, Mongoolia, põhja vietnam, põhja-korea, Lõna ameerika: Kuuba (Fidel Castro) Esmalt nimetati moskva kontrolli all olevaid riike rahvademokraatiamaadeks. 1950 astast aga sotsialismimaadeks. Koos nõukogude liiduga moodustasid need maad sotsialismi leeri. SOTSIALISTLIKU SÕPRUSÜHENDUSE MAAD kõik sotsialismileeri kuuluvad maad ei olnud kuulekad käsutäitjad.juba 1948 tekkisid moskval konfliktid jugoslaaviaga. Jugoslaavia liider Tito isepäine käitumine ja kooskõlastamatta välispoliitika ajamie teravdasid suhteid NSVL ja jugoslaavia vahel äärmusteni. Stalin ei tunnistanud Jugoslaaviat enam kui sotsialistlikku riiki
,,nõukogude Lääs" Milline antud perioodidest oli Sinu arvates kõige positiivsem eesti rahva arengu seisukohalt? Johannes Käbini periood, 1950-1078 Põhjenda oma arvamust: Alguse sai Eesti televisioon ning keskharidus muutus kohustuslikuks. 3. Mil moel hoidis Nõukogude Liit oma kontrolli all mitmeid kolmanda maailma riike? Kuidas neid riike nimetati? Kommunistlik partei, majanduse riigistamine, plaanimajandus, nim rahvademokraatiamaadeks, alates 1950 sotsialismimaadeks, 1960 alates sotsialistlik sõprusühendus. 4. Mille poolest erinesid sotsialistlik ja kapitalistlik majandussüsteem? a) Kapitalistlikus ühiskonnas kuuluvad tootmisressursid pigem eraisikutele kui valitsusele. b)Kapitalismis on ettevõtte tegevus suunatud tarbija soovide ning vajaduste rahuldamisele. c)Sotsialistlikus majandussüsteemis arendati eelkõige põllumajandust ja sõjatööstust. 5
viimastel kuudel jõudnud. NSVL tahtis võimule saada kommuniste ja nende kaasajooksikud ning suruda demokraatlikud ringkonnad kõrvale. Moskva eesmärkidele aitas kaasa, et kõigis neis riikides olid kommunistid algusest peale enda kätte võtnud siseministri ametikoha, kusjuures juhiti ka julgeolekuorganeid. Neis riikides asuti juurutama nõukogulikku majandussüsteemi. See algas tööstuse riigistamisest. Neid enda alla allutatud riike hakkas Moskva nimetama rahvademokraatiamaadeks. 9.veeb.1964 pidas Stalin Moskvas kõne, milles rõhutas sõdade paratamatust kaasaegses ühiskonnas. 5.märts 1946 andis Churchill Stalinile vastuse ja tõi seniste liitlaste vastuolud rahvusvahelise avalikkuse ette. Trumani doktriin 1945. a. kevadel esitas NSV Liit territoriaalseid nõudmisi Türgile, vaatamata sellele, et see riik oli II maailmasõjas jäänud erapooletuks. Kreekas, kus oli ennistatud sõjaeelne valitsus, algatasid sealsed kommunistid 1946. a
teatavaid ümberkorraldusi parteiladvikus. Tegelik võim koondus peale Stalini veel Malenkovi, Beria, Bulganini ja Hrustsovi kätte. SOTSIALISMILEER. 1950. aastate algul oli kommunistide võimu all juba 13 riiki. Neist asetsesid 9 Euroopas (NSV Liit, Poola, Jugoslaavia, Rumeenia, Saksa DV, Tsehhoslovakkia, Ungari, Bulgaaria ja Albaania) ja 4 Aasias (Hiina, Põhja-Vietnam, Põhja-Korea ja Mongoolia). Algul nimetasid nad endid (välja arvatud NSV Liit) rahvademokraatiamaadeks, 1950. a. peale aga sotsialismimaadeks. Kõik need riigid järgisid Moskva joont. Erandi moodustas üksnes Jugoslaavia. Nimelt ajas Jugoslaavia riigipea J. B. Tito iseseisvat sise-ja välispoliitikat. Tal küpses idee luua Doonau riikide föderatsioon, mis oleks nõrgestanud Moskva mõju Ida-Euroopas. Stalin laskis Jugoslaavia sotsialismileerist välja heita. NSV Liit ja Jugoslaavia leppisid alles kaks aastat pärast Stalini surma. Moskva tunnustas Jugoslaavia õigust ise valida
mitmesuguseid rahvusvahelisi organisatsioone, nagu Vastastikuse Majandusabi Nõukogu, Varssavi Pakt SOTSIALISMILEERI KUJUNEMINE Pärast Teist maailmasõda kehtestas NSVL Punaarmee kontrolli all olevates Euroopa riikides järk järgult oma ülemvõimu Esialgu nimetati Moskva kontrolli all olevaid riike (Rumeenia, Bulgaaria, Poola, Tehhoslovakkia, Jugoslaavia, Albaania, Ungari, Saksa Demokraatlik Vabariik) rahvademokraatiamaadeks, 1950 aastatel võeti kasutusele nimetus sotsialismi maad VASTUOLULINE ,,SÕPRUSÜHENDUS Kõik sotsialismileeri kuuluvad riigid ei olnud siiski Moskva kuulekad käsutäitjad Moskval tekkis konflikt Jugoslaavia liidriga, kuna too käitus isepäiselt võttis vastu abi Marshalli plaani raames ja ka Moskvaga kooskõlastamata välispoliitika suurendas veelgi konflikti Stalin ei tunnustanud Jugoslaaviat enam kui sotsialistliku riiki
Lääneriigid taotlesid demokraatia taastamist sõjajärgses Euroopas. NSV Liit soovis oma mõjusfääride laiendamist ja sotsialistliku maailmavaate levitamist Ida-Euroopas. Seal rakendati stalinistliku vägivallapoliitikat. Rumeenias toimus esimene küüditamine 1945. Sellele järgnesid teised Ida-Euroopa riigid. See omakorda tõi kaasa totalitaarse reziimi rajamise neis riikides ning lisaks juurutati nõukogulikku majandussüsteemi. Neid enda mõjule allutatud riike hakkas Moskva nimetama rahvademokraatiamaadeks. 1947 märts tegi Kongress ettepaneku osutada abi Türgi ja Kreekale. Seda nim. Trumani doktriiniks. Kavas oli anda sõjalist ja majanduslikku abi endele riikidele , keda ähvardas NSV Liidu poolne ekspansioonioht. Üheks osaks oli veel Marshalli plaan. Selle eesmärgiks oli Euroopa majanduse kiire taastamine kuna kehvad majandusolud oleksid võinud olla heaks pinnaseks kommunistlike ideede levikule. Mida tehti Saksamaadega pärast II MS?
KORDAMISKÜSIMUSED §22-24A. 1.Kuidas kehtestati peale II MS Ida-Euroopa riikides kommunistlikud diktatuurid?Millistes riikides see juhtus?Milliseid maid nimetati Rahvademokraatiamaadeks?Miks?(lk44) VASTUS: *Punaarmee kontrolli all olevates euroopa riikides kehtestas NSVL järk-järgult oma ülevõimu. *Esmalt juhtus see Rumeenias,Bulgaarias,Poolas,Tsehhoslovakkias,Jugoslaavias,Albaanias ja Ungaris.Hiljem Ida-Saksamaa (Saksa DV),Hiina Rahvavabariik,Mongoolia,Põhja-Vietnam ja Põhja-Korea. *Rahvademokraatideks nimetati maid , mis olid Moskva võimu all , sest Fidel Castro võimuletulek 1959a.l Kuubal lõi Moskvale tugipunkti Ameerika külje all. 2.Mis on Sotsialismileer?
arengumaad. Neis riikides oli sotsialismi vähe, olid lihtsalt NSV Liidu mõju all: Lõuna-Jeemen, Kongo, Somaalia, Benin, Mosambiik, Angoola, Madagaskar, Roheneemesaared, Afganistan. Tegemist oli nn sotsialistliku orientatsiooniga riikidega, mida Nõukogude Liit toetas rahaliselt ja majanduslikult. Sageli saadeti nendesse riikidesse ka sõjatehnikat ja sõjaväelisi nõuandjaid. Esialgu nimetati Moskva kontrolli all olevaid riike rahvademokraatiamaadeks, 1950. aastatel võeti kasutusele nimetus sotsialismimaad. Koos Nõukogude Liiduga moodustasid need riigid kokku sotsialismileeri. Paljudes idabloki riikides ei lepitud päriselt Moskva mudeli juurutamisega ja loodeti üles ehitada ,,inimnäoline sotsialism". Kuid Moskva suutis kõik need vastupanukatsed Saksa Demokraatlikus Vabariigis (1953), Poolas (1956, 1980-1981), Ungaris (1956) ja Tsehhoslovakkias (1968) lämmatada. Ungari ja Tsehhoslovakkia puhul tähendas see otsest sõjalist sekkumist
ja NSV Liidu lagunemise üldised tulemused. 1. Pärast II maailmasõda kehtestas NL Punaarmee kontrolli all olevates Euroopa riikides järk-järgult ülemvõimu. Moskva/sõjaväe/julgeolekuorganite kaasabil aidati kommunistid võimule esmalt Ida-Euroopas (Rumeenia, Bulgaaria, Poola, Tsehhoslovakkia, Jugoslaavia, Albaania, Ungari), hiljem laiendas oma mõju SDVle, Hiinale, Mongooliale, Põhja-Vietnamile, Põhja-Koreale ning Kuubale. Esialgu kutsuti Moskva kontrollitavaid riike rahvademokraatiamaadeks, hiljem sotsialismimaadeks. 1948. aastal konflikt Jugoslaaviaga, kes võttis Marshalli plaani raames abi vastu ja ei kooskõlastanud välispoliitikat Moskvaga. Stalin ei tunnistanud Jugoslaaviat enam kui sotisalistlikku riiki. Moskava surus liikumised maha ka SDVs, Poolas, Ungaris ja Tsehhoslovakkias. 1960. aastatel terav vastasseis ka NLi ja Hiina vahel, see kasvas isegi relvastatud piirikonfliktiks. Need riigid, kes jäid Moskvale kuulekaks hakkas Moskva nimetama
aidati kommunistid võimule esmalt Ida-Euroopa riikides Rumeenias, Bulgaarias, Poolas, Tsehhoslovakkias, Jugoslaavias, Albaanias ja Ungaris. Hiljem laiendas Nõukogude Liit oma mõju Ida-Saksamaale (Saksa Demokraatlikule Vabariigile), Hiina Rahvavabariigile, Mongooliale, Põhja-Vietnamile ning Põhja-Koreale. Fidel Castro võimuletulek 1959. aastal Kuubal lõi Moskvale tugipunkti ka Ameerika külje all. Esialgu nimetati Moskva kontrolli all olevaid riike rahvademokraatiamaadeks, 1950. aastatel võeti kasutusele nimetus sotsialismimaad. Koos Nõukogude Liiduga moodustasid need riigid kokku sotsialismileeri. (Rumeenia, Bulgaaria, Poola, Tsehhoslovakkia, Jugoslaavia, Albaania, Ungari, Hiina, Mongoolia, Põhja-Vietnam, Põhja-Korea ja Kuuba) · poliitilisele elule iseloomulikud jooned, Arenenud tööstusriikide kõrval oli Teine maailm sotsialistlikud riigid, kes mood. Nõukogude Liidu juhtimisel raudse eesriidega eraldatud sotsialismileeri
represseeriti. Sama juhtus ka teiste Rahvarindesse kuulunud erakondadega. Iga väiksematki katset kommunistidele vastu hakata karistati erakonna keelustamise, laialisaatmise ja selle liikmete represseerimisega. Eesmärk oli alles jätta vaid need parteid, mis olid valmis kuuletuma kommunistidele. Kogu seda süsteemi nimetati uueks demokraatiaks ehk rahvademokraatiaks. Riike, kus selline süsteem kanda kinnitas, nimetati rahvademokraatiamaadeks. Saksamaa peale Teist maailmasõda. 1946-1947 toimus Pariisi rahukonverents, kus kirjutati alla rahulepingud Saksamaa liitlastega (Itaalia, Ungari, Rumeenia, Bulgaaria ja Soome), kuid Saksamaa endaga rahu ei sõlmitud. Seega formaalselt jäi sõjaseisukord Saksamaa ja liitlasvägede vahel püsima. Saksamaa tuleviku üle oli mäletatavasti otsustatud Potsdami konverentsil (17.07-02.08), kus osalesid Suurbritannia poolelt Churchill (alates 29.07 uus peaminister Clement Attlee), Stalin ja
22. Kommunistlikud riigid. Teine maailm. 23. Nõukogude Liit. 24. Eesti NSV. 24a. Eesti NSV kultuurielu põhijooni. 1. Mida tähendas sõna ``rahvademokraatia``? Miks see kasutusele võeti? Moskva kontrolli all olevad riike nimetati rahvademokraatiamaadeks./See võeti kasutusele, et näidata teistele maailma riikidele, et sotsialismimaades tegutsetakse enamiku elanike huvidele vastavalt.Taheti näidata, et nemad on need ,,õiged" demokraatlikud riigid, kes arvestavad elanike tahtega. 2. Mida tähendas sõna ``sotsialismimaad``? Moskva kontrolli all olevaid riike. 3. Miks tekkisid sotsialismileeris erimeelused? Millised riigid eraldusid ülejäänud sotsialismimaadest? Miks?
riikides järk-järgult oma ülemvõimu. Moskva toel ja sõjaväe ja julgeolekuorganite kaasabil aidati kommunistid väimule kõigepealt Rumeenias, Bulgaarias, Poolas, Tsehhoslovakkias, Jugoslaavia, Albaanias ja Ungaris. Hiljem laiendas NSVL oma mõju Ida-Saksamaale, Hiina Rahvusvabariigile, Mongooliale, Põhja-Vietnamile ja Põhja-Koreale. Fidel Castro võimuletulek 1959. aastal Kuubal läi Moskvale tugipunkti ka Ameerika külje all. Algul nimetati NSVL kontrolli all olevaid riike rahvademokraatiamaadeks, 1950.aastatel võeti kasutusele sotsialismimaad. Vastuoluline ,,sõprusühendus" Kõik sotsialismileeri kuuluvad riigid ei olnud Moskvale kuulekad käsutäitjad. 1948. aastal tekkis Moskval konflikt Jugoslaaviaga , sest Jugoslaavia riigijuht Josip Broz Tito käitus isepäiselt, võttis abi Marshalli plaanilt ja ei kooskõlastanud Moskvaga välispoliitikat. Stalin ei tunnustanud Jugoslaaviat enam kui sotsialistlikku riiki. Alles
Vastukaaluks Läänele loodi mitmesuguseid rahvusvahelisi organisatsioone, nagu Vastastikuse Majandusabi Nõukogu, Varssavi Pakt. SOTSIALISMILEERI KUJUNEMINE Pärast Teist maailmasõda kehtestas NSVL Punaarmee kontrolli all olevates Euroopa riikides järk järgult oma ülemvõimu. Esialgu nimetati Moskva kontrolli all olevaid riike (Rumeenia, Bulgaaria, Poola, Tsehhoslovakkia, Jugoslaavia, Albaania, Ungari, Saksa Demokraatlik Vabariik) rahvademokraatiamaadeks, 1950. aastatel võeti kasutusele nimetus sotsialismi maad. VASTUOLULINE ,,SÕPRUSÜHENDUS'' Kõik sotsialismileeri kuuluvad riigid ei olnud siiski Moskva kuulekad käsutäitjad. Moskval tekkis konflikt Jugoslaavia liidriga, kuna too käitus isepäiselt võttis vastu abi Marshalli plaani raames ja ka Moskvaga kooskõlastamata välispoliitika suurendas veelgi konflikti. Stalin ei tunnustanud Jugoslaaviat enam kui sotsialistliku riiki.
fasismimeelseteks - sotsiaaldemokraadid sulandatakse kommunistlikkusse parteisse, KP kujuneb juhtparteiks Ainsana ei õnnestunud taolist skeemi teostada Tsehhoslovakkias: ebaõnnestus vasakparteide koondamine üheks nimekirjaks, mistõttu ei saanud kommunistid ka parlamenti oma kontrolli alla. Seatõttu haarasidki kommunistid Prahas võimu 1948.a. riigipöördega. 1. Rahvademokraatiad - Alguses nimetasid sots.maad end rahvademokraatiamaadeks - rahvusliku sotsialismi idee, mis arvestaks antud maa ajaloolisi ja rahvuslikke iseärasusi. 1947-1948 hakkas NSVL surve Ida-Euroopa riikidele tugevnema - alates Zdanovi kõnest komparteide Varssavi nõupidamisel 1947.a. Samal nõupidamisel loodi ka sõja ajal (1943) laialisaadetud Kominterni asemele Kominform (1947-1956), mis pidi hoolitsema sotsialismileeri ühtsuse eest ja nõuti NSVL sotsialismi mudeli järgimist. 2. sotsialismimaad - 50
Nõupidamiste tulemusi peeti lahenduseks II maailmasõja tagajärjel tekkinud probleemidele. Idabloki maad aga ei kavatsenudki kolmanda osa tingimusi täita. SOTSIALISMILEER Leeri kujunemine Moskva toel aidati kommunistid järk-järgult võimule Rumeenias, Bulgaarias, Poolas, Tsehhoslovakkias, Jugoslaavias, Albaanias ja Ungaris. Hiljem laienes võim ka Ida-Saksamaale, Hiina Rahvavabariigile, Mongooliale, Põhja-Vietnamis ja Põhja-Koreas. Esialgu nimetati Moskva kontrolli all olevaid maid rahvademokraatiamaadeks, hiljem sotsialismimaadeks. Koos Nõukogude Liiduga moodustasid need maad sotsialismileeri. Ühendused Sotsialistlik sõprusühendus Termin, millega Moskva eristas ustavaid liitlasi probleemsetest. Sõprusühendusse kuulusid riigid, mis kuulusid VMN-i ja VLO-sse. Ühendusse ei kuulunud Jugoslaavia, Albaania, Hiina. Vastastikkuse Majandusabi Nõukogu Loomise ajendiks oli Marshalli plaan. Eesmärk oli
kollaborantide omandi konfiskeerimine, edasi minnakse suurmaavalduse kallale - natsionaliseerimised valimiste läbiviimiseks koondatakse kõik töölisparteid ühte nimekirja, kes liituda ei soovi, kuulutatakse fasismimeelseteks sotsiaaldemokraadid sulandatakse kommunistlikkusse parteisse, KP kujuneb juhtparteiks 1. Rahvademokraatiad - Alguses nimetasid sots.maad end rahvademokraatiamaadeks - rahvusliku sotsialismi idee, mis arvestaks antud maa ajaloolisi ja rahvuslikke iseärasusi. 1947-1948 hakkas NSVL surve Ida-Euroopa riikidele tugevnema - alates Zdanovi kõnest komparteide Varssavi nõupidamisel 1947.a. Samal nõupidamisel loodi ka sõja ajal (1943) laialisaadetud Kominterni asemele Kominform (1947-1956), mis pidi hoolitsema sotsialismileeri ühtsuse eest ja nõuti NSVL sotsialismi mudeli järgimist. 2. sotsialismimaad - 50
Sotsiaaldemokraadid, kes ei soovinud sellist ühinemist, kuulutati rahvavaenulikuks elemendiks ning represseeriti. Sama juhtus ka teiste Rahvarindesse kuuluvate erakondadega. Eesmärk oli alles jätta vaid need parteid, mis olid valmis kuuletuma kommunistidele. Kogu seda süsteemi nimetati uueks demokraatiaks või ka rahvademokraatiaks. Riike, kus selline süsteem kanda kinnitas, nimetati rahvademokraatiamaadeks. 5. Saavutanud kogu võimutäiuse, viisid kommunistid lõpule nn sotsialistlikud ümberkorraldused: natsionaliseeriti täielikult tööstus, kollektiviseeriti põllumajandus, likvideeriti peaaegu täielikult erakaubandus. Enamasti likvideeriti samal ajal ka opositsioon kommunistide endi ridades ning represseeriti kõik, kes ei nõustunud täielikult kopeerima Nõukogude süsteemi ega tahtnud alluda Moskvale. Kommunistide võimuletuleku peamiseks
ja julgeolekuorganite kaasabil aidati kommunistid võimule esmalt Ida-Euroopa riikides: Rumeenias, Bulgaarias, Poolas, Tsehhoslovakkias, Jugoslaavias, Albaanias ja Ungaris. Hiljem laiendas Nõukogude Liit oma mõju Ida-Saksamaale (Saksa Demokraatlikule Vabariigile), Hiina Rahvavabariigile, Mongooliale, Põhja- Vietnamile ning Põhja-Koreale. 1959. aastal, kui Kuubas tuli võimule Fidel Castro, sai Moskva tugipunkti ka Ameerika mandril. Esialgu nimetati Moskva kontrolli all olevaid riike rahvademokraatiamaadeks, 1950. aastatel võeti kasutusele nimetus sotsialismimaad. Koos Nõukogude Liiduga moodustasid need riigid sotsialismileeri. Sotsialistlikud riigid erinesid üksteisest oma poliitilise ja majandusliku arengu ja kultuuritausta poolest. Nõukogude ülemvõimu all aga ühtlustati nende riikide poliitika Nõukogude Liidu eeskujul. Sotsialistlike riikide poliitiline elu oli allutatud ühe erakonna kommunistliku partei kontrollile. Mitmes riigis (Saksa DV,
ja julgeolekuorganite kaasabil aidati kommunistid võimule esmalt Ida-Euroopa riikides: Rumeenias, Bulgaarias, Poolas, Tsehhoslovakkias, Jugoslaavias, Albaanias ja Ungaris. Hiljem laiendas Nõukogude Liit oma mõju Ida-Saksamaale (Saksa Demokraatlikule Vabariigile), Hiina Rahvavabariigile, Mongooliale, Põhja- Vietnamile ning Põhja-Koreale. 1959. aastal, kui Kuubas tuli võimule Fidel Castro, sai Moskva tugipunkti ka Ameerika mandril. Esialgu nimetati Moskva kontrolli all olevaid riike rahvademokraatiamaadeks, 1950. aastatel võeti kasutusele nimetus sotsialismimaad. Koos Nõukogude Liiduga moodustasid need riigid sotsialismileeri. Sotsialistlikud riigid erinesid üksteisest oma poliitilise ja majandusliku arengu ja kultuuritausta poolest. Nõukogude ülemvõimu all aga ühtlustati nende riikide poliitika Nõukogude Liidu eeskujul. Sotsialistlike riikide poliitiline elu oli allutatud ühe erakonna kommunistliku partei kontrollile. Mitmes riigis (Saksa DV,
ja julgeolekuorganite kaasabil aidati kommunistid võimule esmalt Ida-Euroopa riikides: Rumeenias, Bulgaarias, Poolas, Tšehhoslovakkias, Jugoslaavias, Albaanias ja Ungaris. Hiljem laiendas Nõukogude Liit oma mõju Ida-Saksamaale (Saksa Demokraatlikule Vabariigile), Hiina Rahvavabariigile, Mongooliale, Põhja- Vietnamile ning Põhja-Koreale. 1959. aastal, kui Kuubas tuli võimule Fidel Castro, sai Moskva tugipunkti ka Ameerika mandril. Esialgu nimetati Moskva kontrolli all olevaid riike rahvademokraatiamaadeks, 1950. aastatel võeti kasutusele nimetus sotsialismimaad. Koos Nõukogude Liiduga moodustasid need riigid sotsialismileeri. Sotsialistlikud riigid erinesid üksteisest oma poliitilise ja majandusliku arengu ja kultuuritausta poolest. Nõukogude ülemvõimu all aga ühtlustati nende riikide poliitika Nõukogude Liidu eeskujul. Sotsialistlike riikide poliitiline elu oli allutatud ühe erakonna – kommunistliku partei – kontrollile. Mitmes riigis (Saksa DV,
ja julgeolekuorganite kaasabil aidati kommunistid võimule esmalt Ida-Euroopa riikides: Rumeenias, Bulgaarias, Poolas, Tsehhoslovakkias, Jugoslaavias, Albaanias ja Ungaris. Hiljem laiendas Nõukogude Liit oma mõju Ida-Saksamaale (Saksa Demokraatlikule Vabariigile), Hiina Rahvavabariigile, Mongooliale, Põhja- Vietnamile ning Põhja-Koreale. 1959. aastal, kui Kuubas tuli võimule Fidel Castro, sai Moskva tugipunkti ka Ameerika mandril. Esialgu nimetati Moskva kontrolli all olevaid riike rahvademokraatiamaadeks, 1950. aastatel võeti kasutusele nimetus sotsialismimaad. Koos Nõukogude Liiduga moodustasid need riigid sotsialismileeri. Sotsialistlikud riigid erinesid üksteisest oma poliitilise ja majandusliku arengu ja kultuuritausta poolest. Nõukogude ülemvõimu all aga ühtlustati nende riikide poliitika Nõukogude Liidu eeskujul. Sotsialistlike riikide poliitiline elu oli allutatud ühe erakonna kommunistliku partei kontrollile. Mitmes riigis (Saksa DV,
Septembris 1945 algas Londonis välisministrite nõukogu istungjärk kus jõuti üksmeelele ainult ühes küsimuses, et mis kell on lõunasöök. Lääne ja Nõukogude liidu suhete teravnemise tingis Nõukogude liidu tegevus nendes riikides, kuhu punaarmee oli jõudnud. Nendes riikides läksid kommunistide kätte siseministri ametikohad ja julgeoleku jõud: Algas riigistamine ja vägivalla poliitika. Enda mõju all olevaid riike hakkas Nõukogude liit nimetama rahvademokraatiamaadeks. Poola, Saksa demokraatlik vabariik, Tsehhoslovakkia, Ungari, Rumeenia, Bulgaaria, Albaania ja Jugoslaavia, kellega olid suhted vaenulikud. 1945 aasta mais telegrafeeris Churchill trumanile, et nõukogude rinde kohale on langenud raudne eesriie. Väljend külm soda sündis 1957 aastal USAs ja selle autoriks on aatomienergeetika komisjoni esimees B. Baruch. Külma sõja vormid: 1) Ideoloogiline võitlus tõestamaks, et sotsialism või capitalism on parim 2) Võidurelvastumine
annaabi.ee 
