Kliendid jaotatakse tavaliselt A-,B- ja C-klientideks (e. suurkliendid, keskmised kliendid ja väikekliendid). 4. Sissetulekute struktuuri analüüs 5. Kulude struktuuri analüüs 6. Kulupositsiooni analüüs e. kus on meie kulueelised või ülekulud? 7. Imago analüüs e. kuidas näeb meid turg 8. Kliendi rahulolu analüüs Äritasandi strateegia valik lähtub kolmest küsimusest: Kelle vajadusi me rahuldame? Milliseid vajadusi me rahuldame? Kuidas me neid vajadusi rahuldame ? ( … ehk millised on meie eristavad kompetentsid?) Strateegiline kontroll on korporatsiooni-, äri- ja funktsionaalse tasandi kontrollsüsteemide ühitamine selleks, et võimaldada juhtidel hinnata firma edukust oma strateegia ellurakendamisel. Kontrolli liigid: • Operatsioonide kontroll (N: kvaliteedi kontroll), • Finantskontroll (N: laekumiste jälgimine), • Struktuurne kontroll, • Strateegiline kontroll.
• Millist VÄÄRTUST me kliendile pakume? • Uudsus • Teostatavus, tõhusus, kättesaadavus, kasutatavus • Millist kliendi PROBLEEMI me lahendame? • Standardiseerimine • Vastavus probleemile • Millist kliendi VAJADUST me rahuldame? • Disain • Bränd, staatus • Milliseid TOOTEID/TEENUSEID (või nende komplekte) me pakume? • Hind, kulumudel • Risk 1
Suheldes ületame üksinduse? Suhtlemine on meile tähtis teiste inimestega usalduslike ja püsivate suhete loomiseks Suhtlemisel me kujundame ja kinnistame oma ettekujutust iseendast (minapilti) Suhtlemisel võtame üle mitmesuguseid rolle ja sotsiaalseid kohustusi Saame sotsiaalses elus hädavajalikku infot Mõjustame teisi endale soovitud viisil, lastes ka ennast mõjutada Suheldes saab lõdvestuda ja elust rõõmu tunda ning mõistagi rahuldame suhtlemisel ka arvutut hulka igapäevaelu praktilisi vajadusi 1. Vahetu suhtlemine 2. Monoloogiline suhtlemine 3. Dialoogiline suhtlemine 4. Vahendatud suhtlemine Loomulik keel, milles jälgitakse kõne kiirust, rütmi, pause ning nende asukohta kõnes. Kõne sisust arusaamine ja tõlgendamine sõltub kuidas kõneleme: kui kiiresti, millise hääletooniga ja mida rõhutame pausidega. Paralingvistilised vahendid: nutt, naer,
Teinekord planeeritud strateegia moondub. Ettevõtted improviseerivad. Organisatsiooni eesmärgid Missioon- miks ettevõte eksisteerib. Kirjeldab organisatsiooni väärtusi, püüdlusi ja olemasolu põhjust. Olevikku vaatav. Visioon- kuhu tahetakse jõuda. Tulevikku vaatav. Missioon ja visioon annavad üldise käitumissuuna, kuna igaks elujuhuks ei saa kindlat reeglit luua ja see annab üldisema tunnetuse. Äri definitsiooni 3 põhikomponenti Kelle vajadusi me rahuldame? Kes on meie kliendid? Milliseid vajadusi me rahuldame? Kuidas me seda teeme? Miks me kesknedume tarbijale, mitte tootele? Muidu on müügil tooted, mida keegi ei vaja. Ettevõtte tegevuse planeerimine Tulueelarve Kulueelarve Tingimused Taktikaline planeerimine Kuidas neid kõrgelennulisi visioone täita? Keskendub konkreetsele tegevusele, inimesele. (võib olla ju väga hea idee, aga kui seda kehvalt teostatakse, ei saa ta kunagi teoks)
teod mõjutavad suhtluspartnereid meile vajalikus suunas. Tõsi, enamus meist ei rakenda neid võtteid teadlikult, rohkem alateadlikult või siis üldse mitte. Kuid nagu iga planeerimisega, saab ka suhtlemise planeerimine aidata kaasa enda valitud märksõnade rõhutamisele“ (Reinsalu, 2013). Meie elu koosneb väga palju suhtlemisest, me suhtleme nii tööl, kodus kui ka vabal ajal sõpradega. Suhtlemine on sotsiaalne tegevus, mille abil me loome kontakte ja suhteid teiste inimestega, rahuldame arvutul hulgal igapäevaelu praktilisi vajadusi ja samas ka lõdvestume suheldes ja tunneme elust mõnu. Suhtlemine toimub lisaks rääkimisele ka žestide, miimika ja kehakeele abil. Väidetavalt edastatakse isegi 50- 93% informatsiooni ilma sõnadeta. „Selleks, et olla hea suhtleja ei pea tegelikult üldse palju rääkima. Kui kellegi kohta öeldakse „hea suhtleja”, siis selle all mõeldakse inimest, kes suudab vabalt igas olukorras ja seltskonnas rääkida. Samas,
Asutuses eristatakse kahte sorti vestlusi ametlikke ja mitteametlikke, ametlikud vestlused omakorda jagunevad veel erinevatesse gruppidesse. Kommunikatsioonis võib esineda mitmeid tõkkeid, kuid on võimalusi neid parandada või vältida. Kommunikatsioon Organisatsioonis 1. SUHTLEMISE JA KOMMUNIKATSIOONI OLEMUS Suhtlemisel on täita mitu elutähtsat funktsiooni. Vahetul suhtlemisel rahuldame otseselt oma spetsiifilisi suhtlemise ja suhete loomisega seotud vajadusi ning siis me kujundame ja kinnistame oma ettekujutust iseendast(minapilti). Oskus selgelt ja tõhusalt oma vajadusi teistele väljendada on meile abiks eluliste eesmärkide saavutamisel. Kommunikatsioon mõiste on kasutusel nii laiemas kui ka kitsamas tähenduses ning on sedavõrd keerulise koostisega nähtus,et selle lahti mõtestamisel tuleb toetuda psühholoogia kõrval teistelegi teadusdistsipliinidele.
· Et osutaks nii positiivsele kui negatiivsele külgedele peab selgitama puudusi, mis on ka iga eduka ettevõtte osaks · Tuleb varuda aega kirjutamiseks, et tõepäraselt kirjeldada ees seisvat võimaluste ja väljakutsete rida ÄRIIDEE · Mis on toode/teenus, mida me pakume · Kes on tarbija (klient)? · Milliseid vajadusi me rahuldame? · Mis on meie eelis võrreldes teiste konkurentidega? EESMÄRGID PEAVAD OLEMA · Spetsiifilised -kergelt mõõdetavad (numbrid, tähtajad jms.) · Realistlikud -mõistlikud ja reaalselt saavutatavad · Agressiivsed -ära sea eesmärke, mida on väga kerge saavutad · Toote tuum-põhiline hüve, mida tarbija ostab
tunnetus. tegevus peab olema SAMIC - Õpeta klienti ausaks jääma. Valikut põhjendab teooria, kuidas ehk lihtne, kättesaadav, - Keera tähelepanu spetsiifikale me oma psühholoogilisi vajadusi mõõdetav, imiteeritav, ja leidamkas uusi pidepunkte. rahuldame. kontrollitav plaanija poolt, - Aita teha head plaani ja saavutatv ja korratav. tegevuskava. - Aita pidada tasakaalukalt järge plaaniga ja selgita valikute
nimetatakse võrrandi F (x;y;y’)=0 lahendiks selles vahemikus kui ta on pidevalt diferentseeruv, (x; y(x); y’(x)) ϵ Ω iga x ϵ (a,b) ning F (x; y (x); y’(x))=0 iga xϵ(a,b) Erilahend : Diferentsiaalvõrrandi erilahendiks nimetatakse DV lahendit, mis on saadud üldlahendist konstantidele arvuliste väärtuse andmisel. Esimest järku DV üldlahendist saame erilahendi, kui rahuldame algtingimuse y( x0) = y0 , kus x0 , y0 on etteantud arvud. Kuna n-järku DV üldlahend sisaldab n suvalist konstanti, siis on konstantide määramiseks vaja n algtingimust Tihti esitatakse need kujul : 1. 7.Cauchy ülesanne ehk algväärtusülesanne Cauchy ülesanne esimest järku HDV jaoks: Kus xo,y0 on mingid antud reaalarvud. Lause (Peano teoreem) Olgu f (x;y) pidev kahemuutuja funktsioon piirkonnas D R2. Siis läbi iga punkti (x0; y0) ϵ D
Nad aitavad sageli saavutada suuremat ühtekuuluvustunnet ja kui nende viimine töötajateni õnnestub nii, et neisse tõesti usutakse ja neid tähtsaks peetakse, siis võib see oluliselt kaasa aidata ettevõtte edukusele. 25. Ettevõtte missioon. Missiooni sõnastus on ettevõtte olemasolu vajalikkuse sõnastus. "Milline on meie äri olemus ja mida me püüame teha oma tarbijate jaoks?“ Kelle ja missuguseid vajadusi me rahuldame ning kuidas me seda teeme? Missioon peaks ideaaljuhul peegeldama missioonitunnet, mida ettevõtte töötajad tunnevad. Mõistlik ei ole ettevõtte missiooni defineerida läbi tehnoloogiate, toodete või teenuste. 26. Ettevõtte visioon. Ettevõtte visioon kirjeldab, milliseks soovitaks eettevõtet arendada pikemas perspektiivis. Visioon näitab meeskonnale, millesse ettevõttes usutakse ja kuhu soovitakse minna. Töötav visioon põhineb kollektiivsetel väärtustel ja ootustel.
Tänapäeval võib sageli täheldada liikumist detsentraliseerimise ja töötajatele suuremate vabaduste andmise poole. Suurem vabadus aga ei tähenda seda, et igaüks võib teha, mis heaks arvab – vabadusel peab olema suund. 42. Ettevõtte missioon. Missiooni sõnastus on ettevõtte olemasolu vajalikkuse sõnastus. „Milline on meie äri olemus ja mida me püüame teha oma tarbijate jaoks? Kelle ja missuguseid vajadusi me rahuldame ning kuidas me seda teeme?“ Missioon peaks ideaaljuhul peegeldama missioonitunnet, mida ettevõtte töötajad tunnevad. 43. Ettevõtte visioon. Visioon kirjeldab, milliseks soovitakse ettevõtet arendada pikemas perspektiivis. Visioon näitab meeskonnale, millesse ettevõttes usutakse ja kuhu soovitakse minna. Töötav visioon põhineb kollektiivsetel väärtustel ja ootustel. • Visiooni iseloomustab: – Kirjeldab ideaali.
vajadust tegutseda ja jäljendada. Seetõttu esitame nimetatud vanuses lapsele õppimismaterjali läbi lapse enese initsiatiivist lähtuva tegutsemise. Lapse loomupärase matkimise seisukohast kasutab lasteaiaõpetaja oma töös lastega lisaks autoriteedile ja teadmiste-oskuste vahendamisele ka oma isiksuse mõju ja rütmi kui töövahendit, distsiplineerijat, maailmaga tasakaalustajat ja lapsele turvatunde andjat. Laste ealisi arenguvajadusi rahuldame waldorfpedagoogilistest põhimõtetest ja konkreetsest lapsest lähtudes. Õppe-kasvatustöö eesmärkide saavutamine laieneb waldorflasteaias lapse kogu lasteaiaea jooksul, kus iga laps jõuab oma arengus kooliküpsuseni omal ajal ja viisil. Sageli on enamus mänguasjad varmistatud taaskasutatavaest materjalidest või siis looduslikest materjalidest. Õppekava ei ole sellisel kujul kui täidetakse teistes lasteaedades, siis igaljuhul
Ambitsioonikas Kaasatõmbav Seob erinevad tegevused üheks tervikuks. Mõjutab ressursside kasutust, organisatsiooni kultuuri, struktuuri jne Tõenäoline olukord 68 Soovitud olukord Mittesoovitud olukord Mittetõenäoline olukord Missioon - milleks me üldse oleme? Annab tunnistust organisatsiooni väärtushinnangutest ja sihtgrupist Kelle vajadusi me rahuldame? Missuguseid vajadusi me Klientide grupid rahuldame? Tarbija vajadused MISSIOON Kuidas me neid vajadusi rahuldame? Meie põhilised oskused Organisatsiooni missioon Missioon on ... Lühike Meeldejääv Sõnastatud positiivselt Üheselt mõistetav Aktsepteeritav kõigile huvigruppidele Tunnuslause Heal maitsel on nimi
vabaduste andmise poole. Suurem vabadus ei tähenda aga seda, et igaüks võib teha, mis heaks arvab – vabadusel peab olema suund. 26.Ettevõtte missioon. • Missiooni sõnastus on ettevõtte olemasolu vajalikkuse sõnastus. • "Milline on meie äri olemus ja mida me püüame teha oma tarbijate jaoks?“ Kelle ja missuguseid vajadusi me rahuldame ning kuidas me seda teeme? • Missioon peaks ideaaljuhul peegeldama missioonitunnet, mida ettevõtte töötajad tunnevad. • Mõistlik ei ole ettevõtte missiooni defineerida läbi tehnoloogiate, toodete või teenuste. • Tooted või tehnoloogiad aeguvad, kuid tarbijate põhivajadused jäävad püsima. 27.Ettevõtte visioon. • Ettevõtte visioon kirjeldab, milliseks soovitakse ettevõtet arendada pikemas perspektiivis.
Mõistlik ei ole ettevõtte missiooni defineerida läbi tehnoloogiate, toodete või teenuste, sest need aeguvad, kuidas tarbijate põhivajadused jäävad püsima. Milline on meie äri olemus ja mida me püüame teha oma tarbijate jaoks? Kelle ja missuguseid vajadusi me rahuldame ning kuidas me seda teeme? 33) Ettevõtte visioon - Kirjeldab milliseks soovitakse firmat arendada pikas perspektiivis. Visioon näitab töötajatele millesse ettevõte usub ja kuhu soovitakse jõuda. Töötav visioon põhineb kollektiivsetel väärtustel ja ootustel. Visiooni iseloomustab: Kirjeldab ideaali; ei sisalda detailseid numbreid;
seal olla? Et korterite ja parkimiskohtade arv oleks seotud. Arendaja huvi, et saaks rohkem, kõrgema, efektiivsema; et oleks võimalikult palju müüdavat pinda. Kui suured korterid planeerida? Mida pakuvad konkurendid? Kui suur on nende müügitempo? Piirangud, mis tulenevad maatükist. Maatüki pinnamood. Järsaku peale keerulisem ja kallim ehitada kui sileda maatüki peale. Pinnasest oleneb vundament (kuluartikkel). Potentsiaalse ostja profiil, milliseid kliendi vajadusi rahuldame. Turu monitooringu jaoks saab infot: statistikaväljaanded (maa-amet, statistikaamet, ehitisregister, Eesti Pank), kinnisvaraportaalid ja internet, ajakirjandus, kohalik omavalitsus (nt planeeringuga seotud info), visuaalne vaatus, turuülevaated (pigem pealiskaudsed), info vahetamine, muud kanalid. Turundus on tarbija vajaduste rahuldamine. Kinnisvara soetamine on kliendi rahuldamata vajaduste rahuldamine. Sihtrühma valik ehk kelle vajadusi rahuldad. - vanus
aluspinna, et mõtiskleda võiamluste üle. Teinekord planeeritud strateegia moondub. Ettevõtted improviseerivad. Missioon ja visioon Missioon miks ettevõte eksisteerib kirjeldab väärtusi. Olevikku vaatav Visoon kuhu tahetakse jõuda. Tulevikku vaatav Missioon ja visioon annavad üldise käitumissuuna, kuna igaks elujuhuks ei saa kindlat reeglit luua ja see annab üldisema tunnetuse. Äri definitsiooni kolm põhikomponenti 1. Kelle vajadusi me rahuldame? Kes on meie kliendid? 2. Milliseid vajadusi me rahuldame? 3. Kuidas me seda teeme Miks me kesknedume tarbijale, mitte tootele? Muidu on tooted, mida keegi ei vaja. Näide: Noored moeteadlikud noored ei eelda, et me peaks müüma ainult teksaisd. Näiteks kui teksad lähevad moest. Taktikaline planeerimine Kuidas neid kõrgelennulisi visoone täita. See keskendub juba rohkem konkreetsele tegevusele ja konkreetsele inimesele
Tänapäeval võib sageli täheldada liikumist detsentraliseerimise ja töötajatele suuremate vabaduste andmise poole. Suurem vabadus ei tähenda aga seda, et igaüks võib teha, mis heaks arvab – vabadusel peab olema suund. 42. Ettevõtte missioon. Missiooni sõnastus on ettevõtte olemasolu vajalikkuse sõnastus. "Milline on meie äri olemus ja mida me püüame teha oma tarbijate jaoks?“ Kelle ja missuguseid vajadusi me rahuldame ning kuidas me seda teeme? Missioon peaks ideaaljuhul peegeldama missioonitunnet, mida ettevõtte töötajad tunnevad. Mõistlik ei ole ettevõtte missiooni defineerida läbi tehnoloogiate, toodete või teenuste - tooted või tehnoloogiad aeguvad, kuid tarbijate põhivajadused jäävad püsima. 43. Ettevõtte visioon. Eesmärgid on mõistlik jagada pikaajalisteks ja lühiajalisteks. KÕIGE ÜLDISEM EESMÄRK ON VISIOON
Tänapäeval võib sageli täheldada liikumist detsentraliseerimise ja töötajatele suuremate vabaduste andmise poole. Suurem vabadus ei tähenda aga seda, et igaüks võib teha, mis heaks arvab vabadusel peab olema suund. 31. Ettevõtte missioon. · Missiooni sõnastus on ettevõtte olemasolu vajalikkuse sõnastus. · "Milline on meie äri olemus ja mida me püüame teha oma tarbijate jaoks?" Kelle ja missuguseid vajadusi me rahuldame ning kuidas me seda teeme? · Missioon peaks ideaaljuhul peegeldama missioonitunnet, mida ettevõtte töötajad tunnevad. · Mõistlik ei ole ettevõtte missiooni defineerida läbi tehnoloogiate, toodete või teenuste. · Tooted või tehnoloogiad aeguvad, kuid tarbijate põhivajadused jäävad püsima. 32. Ettevõtte visioon. · Ettevõtte visioon kirjeldab, milliseks soovitakse ettevõtet arendada pikemas perspektiivis.
inimestega usalduslike ja püsivate suhete loomiseks. Suhtlemisel me kujundame ja kinnistame oma ettekujutust iseendast (minapilt). Võtame üle mitmesuguseid rolle ja täidame sotsiaalseid kohustusi. Saame sotsiaalses elus hädavajalikku infot. Mõjustame teisi endale soovitud viisil, lastes ka ennast mõjutada. Lisaks sellele saab suhtlemisel 7 ka lõdvestuda ja elust rõõmu tunda ning mõistagi rahuldame suhtlemisel ka arvutut hulka igapäevaelu praktilisi vajadusi. Oskus selgelt ja tõhusalt vajadusi teistele väljendada on meile abiks eluliste eesmärkide saavutamisel (Kidron 2004: 9). 1.3 Suhtlemise kooslus ja protsess Oma hoiakute, suhtumist ja tunnete väljendamiseks kasutab inimene erinevad suhtlemiskomponente. Suhtlemine moodustab 70% inimese ärkvelolekust (Turba 2009). Kommunikatsioon algab allikast (rääkija). Allikal on olemas idee, mida ta tahab edastada teistele
VÕTMEPARTNERID: Kes on meie võtmepartnerid? Kes on oluliseimad tarnijad? Milliseid tähtsaimaid ressursse me saame partneritelt? Milliseid olulisi tegevusi partnered teostavad? VÕTMETEGEVUSED: Millised tegevused on meie väärtuspakkumise seisukohalt tähtsaimad? Meie turustuskanalid? Meie kliendisuhted? Tulude voog? VÄÄRTUSPAKKUMINE: Millist väärtust meie toode kliendile pakub? Milliseid kliendi probleeme aitame lahendada? Millise kliendi vajadusi me rahuldame? Milliseid toodete- teenuste kombinatsioone pakume erinevatele kliendisegmentidele? KLIENDISUHTED: Milliseid suhteid kavatsetakse eri sihtsegmentidega rajada ja säilitada? Kui kulukad need on? Nt iseteenindus, automaatne teenindus, personaalne teenindamine TURUSTUSKANALID: Milliste kanalite kaudu jõuavad meie tooted/teenused tarbijateni? Millised neist toimivad kõige paremini? (turundus- ja distributsioonistrateegia) KULUD: Millised on ärimudeli realiseerimisega seotud tähtsaimad kulud
Tänapäeval võib sageli täheldada liikumist detsenraliseerimise ja töötajatele suuremate vabaduste andmise poole. Suurem vabadus ei tähenda aga seda, et igaüks võib teha, mis heaks arvab – vabadusel peab olema suund. 43. Ettevõtte missioon. Missiooni sõnastus on ettevõtte olemasolu vajalikkuse sõnastus. „Milline on meie äri olemus ja mida me püüame teha oma tarbijate jaoks?“ Kelle ja missuguseid vajadusi me rahuldame ning kuidas me seda teeme?“ Missioon peaks ideaaljuhul peegeldama missioonitunnet, mida ettevõtte töötajad tunnevad. Mõistlik ei ole ettevõtte missiooni defineerida läbi tehnoloogiate, toodete või teenuste. Tooted või tehnoloogiad aeguvad, kuid tarbijate põhivajadused jäävad püsima. 44. Ettevõtte visioon. Ettevõtte visioon kirjeldab, milliseks soovitakse ettevõtet arendada pikemas perspektiivis.
• Hoolivus – aitame inimesi meie ümber! • Avatus – hindame iga kogemust, uus on huvitav ja arendav! • Pühendumine – teeme oma tööd südamega! • Koostöö – koos on lihtsam ja parem, koos suudame rohkem! • Positiivsus – märkame kõiges head! 25. Ettevõtte missioon. • Missiooni sõnastus on ettevõtte olemasolu vajalikkuse sõnastus. • "Milline on meie äri olemus ja mida me püüame teha oma tarbijate jaoks?“ Kelle ja missuguseid vajadusi me rahuldame ning kuidas me seda teeme? • Missioon peaks ideaaljuhul peegeldama missioonitunnet, mida ettevõtte töötajad tunnevad. • Mõistlik ei ole ettevõtte missiooni defineerida läbi tehnoloogiate, toodete või teenuste. • Tooted või tehnoloogiad aeguvad, kuid tarbijate põhivajadused jäävad püsima. • Keemiatööstusettevõtte firma missioon ei ole mitte väetiste tootmine, vaid põllumajanduse saagikuse ja efektiivsuse tõstmine. 26. Ettevõtte visioon.
Kui näeksid sisse ainult. Nagu õudusfilmides noored ja ilusad inimesed surevad võikalt. Nii ka umbertino võtab ära selle pealiskihi. Lacan – pr psühhoanalüütik. Inimpsüühika erinevad arengufaasid. 3 faasi: 1) reaalne faas – miski, mis kirjeldab seisundit mis meil on ema kehas enne sündi , sündimisakti kaudu saame sellest eraldatud. Me oleme emakehas seisundis kus meil ei ole midagi peale vajaduste, mida sealsamas ka rahuldame. Eksisteerime täiuses, tunneme maailma, oleme osa sellest. Seisund mis läheb kaduma keelde sisenemisega ja sündimise aktiga. Rääkima õppimise ja asjade nimetamisega kaasneb see, et keelde sisenedes ei saa enam reaalset kirjeldada enam sõnadega. Seda seisundit ei saa kirjeldada, mida läbi elati, see on jäädavalt kadunud, enam selleni ei jõua. Keeles oleme me sellest lõplikult eraldatud. Reaalne on kohal meie maailmas, oma elus võrldeme kõike seda täiusega ja leiame et meie
Transaktsionaalne analüüs. Transaktsioonid Transaktsioonid Transaktsioon on sotsiaalse suhtlemise üks osa. Tavaliselt on selle käigus alati tegemist teatava stiimuli ja vastusega. Nt kui te ütlete sõbrale "Hei" siis sõber ütleb vastu "Hei". Teie Hei oli stiimuliks ja tema "Hei" vastuseks. Berne järgi saame me sellise interaktsiooni käigus teatavaid paitusi. Need aga rahuldavad inimlikke tundmusega seonduvaid vajadusi. Nt kui meid pannakse tähele ja vastatakse meile, siis me rahuldame seda vajadust. Paitused võivad olla nii positiivsed kui ka negatiivsed. Ehkki me eelistame positiivseid paitusi, eelistame me siiski negatiivseid paitusi sellisele olukorrale, kus puuduvad igasugused paitused. Vastastikku täiendavad käigud on sellises transaktsioonis kus ei ole inimeste vahel konflikti. Need käigud on paralleelsed. Nt Vanem-Vanem, Laps-Laps, Täisealise-Täisealise transaktsioon. Ristuv transaktsioon ... ..
tagamisest selles valdkonnas. Missioon Organisatsiooni missioon on selle organisatsiooni olemasolu eetiline põhjendus, eluülesanne, ideaal. Missiooni teadmine ja kandmine motiveerib personali. Määratledes ja mõtestades missiooni tuleb anda vastused järgmistele küsimustele: - Miks me meie organisatsioon ellu kutsutud on? - Kes meid vajavad? Kes on meie tarbijad? - Milliseid tarbijate vajadusi me rahuldame? - Millised on meie tooted, teenused, mida pakume? - Milliseid väärtusi me tunnustame ja kanname? - Millised on meie organisatsiooni elureeglid? - Millist tehnoloogiat me kasutame? - Millises piirkonnas me tegutseme? - Millised on meie tugevad küljed ning eelised teiste organisatsioonide ees? - Kes on meie partnerid ja toetajad? - Millist mainet soovime ja taotleme?
Transaktsioonid Transaktsioon on sotsiaalse suhtlemise üks osa. Tavaliselt on selle käigus alati tegemist teatava stiimuli ja vastusega. Nt kui te ütlete sõbrale “Hei” siis sõber ütleb vastu “Hei”. Teie Hei oli stiimuliks ja tema “Hei” vastuseks. Berne järgi saame me sellise interaktsiooni käigus teatavaid paitusi. Need aga rahuldavad inimlikke tundmusega seonduvaid vajadusi. Nt kui meid pannakse tähele ja vastatakse meile, siis me rahuldame seda vajadust. Paitused võivad olla nii positiivsed kui ka negatiivsed. Ehkki me eelistame positiivseid paitusi, eelistame me siiski negatiivseid paitusi sellisele olukorrale, kus puuduvad igasugused paitused. Vastastikku täiendavad käigud on sellises transaktsioonis kus ei ole inimeste vahel konflikti. Need käigud on paralleelsed. Nt Vanem-Vanem, Laps-Laps, Täisealise-Täisealise transaktsioon.
Iha on tingitud fundamentaalsest kehalisest naudingu ja kannatuse kogemusest. Millest need kaks vastandlikku kogemust on tingitud? ILMAOLEKUST (beance)! Ilmaolek oma terviklikkusest tekitab iha selle järele ja samas me kannatame, kuna see subjekti terviklikkuse loomine on ajutine ja killustub taas. Iha pole seega freudilikult seksuaalsena mõistetud. Iha tähendus on Lacanil kahetine : · See on iha tervikliku kehalise subjekti järele, mis tekib peegelfaasis ja mida me siis rahuldame, samastudes teiste objektide ja inimestega (väike a ehk "teine" väikse tähega). Konkreetsed objektid. · See on iha sümboolse korra terviklikkuse järele, keele kui kultuuri, ühiskonna ja suguluse korrastatuse järele, mis käib enne meid ja mis lõpuks näitab kätte koha ühiskonnas inimestega läbides. Seda tähistab lacan sõnaga "Teine" st siis "teine" suure T-ga. Kehtivad seosed ja struktuurid asjade vahel. Seega on subjekti kujunemises võrdselt tähtsad nii keha kui keel
annaabi.ee 
