500 500 1.aasta 5% 25 - 500 1. aasta 5% 25 - 500 2.aasta 5% 25 - 500 2.aasta 5% 26,25 - 525 3.aasta 5% 25 - 500 3.aasta 5% ........... - 551, 25 Kus hoida oma sääste - Arveldusarve- arvelduskonto, nõudehoius - Tähtajaline hoius- deposiitkonto - Tähtajalisi hoiuseid on tegelikult 2 - Firmade aktsiad - KOV võlakirjad - Investeerimisfonfid: rahaturufondid, võlakirjafondid - Elukindlustusreservid - Ettevõtete võlakirjad Tarbimiskrediidi liigid - Eluasemelaen - Autoliisingud - Järelmaksud - Krediitkaardid Laenutingimuste võrdlemine - Finantskoormus- intressikulud, lepingutasud, kindlustus - APM- Aastane ProtsendiMäär- krediidikulu arvestamine- mõned laenukontorid meelitavad laenuvõtjaid madalate intressidega Krediidi eelised - Krediit võimaldab koheselt kaupu omandada
Raha kasutamisvõimalus kaupade ostmisel ja maksete tasumisel. Kuhu on võimalik oma Hoiukontod (nõudehoius ehk arvelduskonto ja sääste paigutada tähtajaline hoius ehk deposiitkonto) Firmade aktsiad Kohalike omavalitsuste võlakirjad Avatud investeerimisfondid (rahaturufondid ja võlakirjafondid) Elukindlustusreservid Ettevõtte võlakirjad Tarbimiskrediit Tarbimiskrediit on kas rahakrediit või kaubakrediit. Rahakrediit võimaldab laenata raha, et tasuda oma ostu eest. Kaubakrediit võimaldab osta kaupu ja teenuseid praegu ja maksta nende eest hiljem.
Fondivalitsemine- fondi osakute või aktsiate väljalaske või tagasiostmise korraldamine, investeerimispoliitika kindlaks määramine, fondivara üle arvestuse pidamine, tulu arvestamine ja jaotamine, sisekontroll. Fondi vara hoiab depositoorium ja selleks depositooriumiks on krediidiasutused või siis investeerimisühing ja nendega sõlmitakse vastav depooleping. Fondiliigitus- strateegia ja investeerimiseesmärgi järgi liigitatakse INVESTEERIMISEESMÄRGI JÄRGI: 1) Likviidsusfondid e rahaturufondid- investeeringud lühiajalised, paigutatakse võlakirjadesse. Raha saab kiiresti fondist kätte. 2) Indeksi- ja intressifondid paigutavad börsiindeksi koosseisu kuuluvatesse väärtpaberitesse. Pikemaajalised investeeringud. 3) Spetsialiseerunud fondid, panus tehakse ühele majandusharule või majanduspiirkonnale. 4) Universaalsed, klassikalised muudavad pidevalt oma positsioone. STRATEEGIA JÄRGI: 1) Kasvustrateegia- aktsiafondid
10 Raha Aktiva 1000 Kassa Aktiva Raha 1001 Kassa EUR Aktiva Raha 1010 SEB Eesti Ühispank Aktiva Raha 1011 SEB Eesti Ühispank EUR Aktiva Raha 1020 Hansapank Aktiva Raha 1021 Hansapank EUR Aktiva Raha 1070 Panga vahekonto Aktiva Raha 1080 Nõudmiseni hoiused Aktiva Raha 1090 Rahaturufondid Aktiva Raha 11 Lühiajalised investeeringud Aktiva 1100 Finantsinvesteeringud aktsiatesse Aktiva Lühiajalised finantsinvesteeringud 1110 Finantsinvesteeringud vekslitesse Aktiva Lühiajalised finantsinvesteeringud 1120 Finantsinvesteeringud muudesse väärtpaberitesse Aktiva Lühiajalised finantsinvesteeringud 12 Nõuded ja ettemaksed Aktiva 120 Nõuded ostjate vastu Aktiva 1200 Ostjate laekumata arved Aktiva Nõuded ostjate vastu 1201 Ostjate laekumata arved EUR Aktiva Nõuded ostjate vastu
· Diskontovõlakirjalt saab võlausaldaja tulu võlakirja ostuhinna ja nimiväärtuse vahena. Forwardtehingu olemus. Forward-tehingu puhul ostetakse /müüakse kindel kogus ühte valuutat teise vastu kindlaksmääratud kursiga kokkulepitud päeval tulevikus. KINDEL KOHUSTUS Kuidas jaotatakse · Rahaturufondid panevad raha väikese riski ja lühikese tähtajaga investeerimisfondid strateegia ja (tavaliselt 30 - 90 päeva) väärtpaberitesse. Need on valitsuse ja eesmärgi järgi? Iseloomustada. omavalitsuste lühiajalised võlatähed ning suurettevõtete kommertspaberid. Selline investor on näiteks ettevõte, kes tahab
Tulu teenitakse osaku hinnatõusust. RISKID Investoril puudub kontroll investeeringute üle Investor ei saa mõjutada fondivalitseja investeerimisotsuseid Investor ei saa oma vara turuväärtuse muutumist reaalajas jälgida, kuna fondiosaku puhasväärtus arvutatakse vaid kord päevas Osaku puhasväärtus pole ennustatav Algne hoiusumma ja tootlus pole garanteeritud LIIGITUS Aktsiafondid Võlakirjafondid Rahaturufondid Segafond Fondifond Riskikapitalifond Sektori fond Hedge-fund 43. Aktsiate liigitus ja olemus Kasvuaktsiad – iseloomustab konkurentidest suurem müügitulu ja kasumi kasv, dividende ei maksta Dividendiaktsiad – makstakse turu keskmisest paremaid dividende, investeeritakse dividendi saamise eesmärgil 44. P/E suhtarv = Hind ühe aktsia kohta / Puhaskasum ühe aktsia kohta
otsekorraldus ja püsikorraldus) - välismaksed - akreditiiv (turvatoode) - pangagarantii (turvatoode) - faktooring Kaardid - deebet - krediit (fix igakuine makse tagasimakse) Laenamine - ärilaen - kaubalaen - käibekapitali laen - arvelduskrediit - korteriühistulaen - liising Investeerimine - hoius - üleöödeposiit - rahaturufondid Lisateenused -valuutatehingud - hoiulaekad - äriplaani koostamise nõustamine - aktsia ja võlakirjade emiteerimine Varahaldus - privaatpangandus - pensionifondide juhtimine - muude fondide juhtimine/haldamine - väärtpaberitesse investeerimine läbi panga - nõustamine 24.Selgitada erinevate hoiuste liigitust ja nende olemust? Nõudmiseni hoiused: - on ette nähtud arveldusteks kolmandate isikutega - on tähtajatu
Raha loome (raha pakkumine, money supply). Raha pakkujateks on rahaloomeasutused: • Keskpank - laseb sularaha käibesse (emiteerib paberraha) ja annab pankadele laenu; • Krediidiasutused – korduvalt laenavad hoiustatud raha välja (emiteerivad krediitraha). Rahaloomeasutused on finantsettevõtted, mis võtavad avalikkuselt vastu hoiuseid ning annavad laenu ja/või investeerivad väärtpaberitesse. Eesti rahaloomeasutused: •Eesti Pank, •krediidiasutused, •hoiu-laenuühistud, •rahaturufondid. Raha pakkumine 20.Potentsiaalne ja tegelik rahakordaja 21.Baasraha ja rahaagregaadid (EKP metoodika) 22.Rahamassi suhtarvud 23.Intressimäära kujunemise teooriad 24.Võlakirjade hind ja intressimäär 25. 26.Euroopa Keskpanga peamised reguleeritavad intressimäärad • nn. Baasintressimäär: Põhiliste refinantseerimisoperatsioonide intressimäär – need operatsioonid tavaliselt annavad pangandussüsteemi likviidsuse põhiosa.
Võlakirja intressi kasv, mida tähendab? 58. Optsiooniga seotud mõistete (tähtaeg, tehinguhind, preemia) selgitused. Tähtaeg viimane kuupäev, millal optsiooniomanik saab otsustada kas optsiooni kasutada või mitte Tehinguhind näitab, millise hinnaga saab optsiooni omanik aktsiaid osta või müüa Preemia hind, mida optsioonikirjutajale makstakse optsiooni ostmisel 59. Kuidas jaotatakse investeerimisfondid strateegia ja eesmärgi järgi? Iseloomustada *rahaturufondid (raha pannakse väikese riski ja lühikese tähtajaga väärtpaberitesse; *intressifondid (raha pannakse kõikvõimalikesse võlakirjadesse, mis annavad fikseeritud tulu); *aktsiafondid - investeerivad osakuomanike raha peamiselt aktsiatesse (kasvufondid, kasvu-tulufondid, tulufondid, indeksifondid, spetsialiseeritud fondid) . 60. Börsiindeksi olemus. 61. Arbitraazi mõiste tegevus, mille eesmärk on saada kasumit hinnavahelt, st osta kaupa
Võlakirja intressi kasv, mida tähendab? 58. Optsiooniga seotud mõistete (tähtaeg, tehinguhind, preemia) selgitused. Tähtaeg viimane kuupäev, millal optsiooniomanik saab otsustada kas optsiooni kasutada või mitte Tehinguhind näitab, millise hinnaga saab optsiooni omanik aktsiaid osta või müüa Preemia hind, mida optsioonikirjutajale makstakse optsiooni ostmisel 59. Kuidas jaotatakse investeerimisfondid strateegia ja eesmärgi järgi? Iseloomustada *rahaturufondid (raha pannakse väikese riski ja lühikese tähtajaga väärtpaberitesse; *intressifondid (raha pannakse kõikvõimalikesse võlakirjadesse, mis annavad fikseeritud tulu); *aktsiafondid - investeerivad osakuomanike raha peamiselt aktsiatesse (kasvufondid, kasvu-tulufondid, tulufondid, indeksifondid, spetsialiseeritud fondid) . 60. Börsiindeksi olemus. 61. Arbitraazi mõiste tegevus, mille eesmärk on saada kasumit hinnavahelt, st osta kaupa
teise riiki võivad tekitada valuutariski- poliitilise riski jne). · Instrumentide alusel. On fonde mis paigutavad ainult rahaturu instrumentidesse ning selliseid mis tegutsevad kapitaliturgudel.Ja on fonde, mis kasutavad erinevaid finantsinstrumente. Tänapäeval on tulnud ka palju selliseid fonde kes paigutavad oma vahendeid materiaalsetesse väärtustesse. Osa resurssi hoitakse rahas ehk ta on deponeeritud. Rahaturufondid on mõelduid eeskätte likviidsusprobleemide lahendamiseks, seega on nad lühiajalised, väiksema riskiga ja väiksema teenimisvõimalusega. Kapitaliturud kauplevad pikemajaliste instrumentidega, milleks võivad olla aktsiad või pikaajalised võlakirjad. Mille riskitase on kõrgem aga suurema teenimisvõimalusega. · Moodustada fond indeksifondina. Investeerimisfondid moodustatakse suhteliselt
Võlakirjad liigitakse kupongvõlakiri (omanik saab intressi perioodiliste intressimaksete kujul) ja diskontovõlakiri (võlausaldaja saab tulu võlakirja ostuhinna ja nimiväärtuse vahena). 28.Forwardtehingu olemus. See tehing on täna tehtud valuutatehing, millega on kliendil õigus ja kohustus osta ühte valuutat teise vastu kokku lepitud kursiga kokkuleppelisel päeval tulevikus. 29.Kuidas jaotatakse investeerimisfondid strateegia ja eesmärgi järgi? Iseloomustada. Rahaturufondid panevad raha väikese riski ja lühikese tähtajaga väärtpaberitesse. See on mõeldud investoritele, keda huvitab vähese riskiga lühiajaline rahapaigutus. Intressifondid paigutavad raha võlakirjadesse, mis annavad fikseeritud tulu. Eesmärk on teenida jooksvat tulu, säilitades alginvesteeringu väärtuse. Aktsiafondid investeerivad osakuomanike raha peamiselt aktsiatesse. Eesmärgid võivad olla väga erinevad, alates jooksva tulu teenimisest kuni kiire kapitalikasvuni. 30
Riskid: lepingu alusvaraga seotud intress ei ole garanteeritud, lepingu katkestamise eest trahv, intressitulu on tulumaksustatav. 56. Investeerimisfondi olemus, riskid. Paljude investorite vara kogum, mida juhib fondivalitseja, kes paigutab raha väärtpaberitesse. Tulu teenitakse osaku hinnatõusust. Riskid: algne hoiusumma ja tootlus ei ole garanteeritud, kasum on tulumaksustatav. 57. Kuidas jaotatakse investeerimisfondid strateegia ja eesmärgi järgi? Iseloomustada. *rahaturufondid (raha pannakse väikese riski ja lühikese tähtajaga väärtpaberitesse; *intressifondid (raha pannakse kõikvõimalikesse võlakirjadesse, mis annavad fikseeritud tulu); *aktsiafondid - investeerivad osakuomanike raha peamiselt aktsiatesse (kasvufondid, kasvu-tulufondid, tulufondid, indeksifondid, spetsialiseeritud fondid) 58. Aktsiate liigitus ja olemus. Aktsiad jagunevad lihtaktsiad (omandiõigust tõendav väärtpaber, mis
Aktsiate tühistamine on üks aktsiakapitali vähendamise meetod. Aktsiakapitali vähendamine võib osutuda hädavajalikuks kahjumi katmiseks (nn aktsiakapitali lihtsustatud vähendamine) aga mõnedel juhtudel ka näiteks võimaldamaks ettevõttel teostada uut aktsiaemissiooni. Aktsiate tühistamise puhul muutub mingi osa aktsionärile kuuluvatest aktsiatest tühisteks. Kaasneb ühe aktsia turuhinna tõus. Investeerimisfondide liigid: indeksfondid, aktsifondid, segafondid, võlakirjafondid, rahaturufondid. Indeksfondid enamik aktsiafonde on aktiivselt juhitavad, siis eksisteerib ka fonde, mis üritavad imiteerida teatud aktsiaindeksit. Aktsiafondid investeerivad peamiselt aktsiatesse. Segafondid investeerivad nii võlakirjadesse kui ka aktsiatesse. Võlakirjafondid investeerivad peamiselt võlakirjadesse. Rahaturufondid paigutavad vahendeid rahaturuinstrumentidesse. Tuletisinstrumendid: forwardlepingud, futuurlepingud, optsioonid (call ja put), swap-lepingud,
Alati on võimalus raha kaotada. 12 Investeerimisfondides on riskid rohkem hajutatud, kuna fond investeerib mitmete ettevõtete aktsiatesse või võlakirjadesse. Fondiosakute väärtuse languse võimalikud põhjused on aga samad, mis aktsiate puhul. Lisaks veel võimalus, et fondijuht on teinud valesid otsuseid 57. Kuidas jaotatakse investeerimisfondid strateegia ja eesmärgi järgi? Iseloomustada. Strateegia järgi: Rahaturufondid panevad raha väikese riski ja lühikese tähtajaga (tavaliselt 30-90 päeva) väärtpaberitesse. On mõeldud investoritele, keda huvitab vähese riskiga lühiajaline rahapaigutus. Intressifondid paigutavad raha kõikvõimalikesse võlakirjadesse, so väärtpaberitesse, mis annavad fikseeritud tulu. Eesmärk on teenida jooksvat tulu, säilitades alginvesteeringu väärtuse. Sobib investorile, kes elab investeeringult saadavast tulust. Riskitase võib olla üsna
Raha loome (raha pakkumine, money supply) Raha pakkujateks on rahaloomeasutused: Keskpank -laseb sularaha käibesse (emiteerib paberraha) ja annab pankadele laenu Krediidiasutused –korduvalt laenavad hoiustatud raha välja (emiteerivad krediitraha) Rahaloomeasutused on finantsettevõtted, mis võtavad avalikkuselt vastu hoiuseid ning annavad laenu ja/või investeerivad väärtpaberitesse Eesti rahaloomeasutused: Eesti Pank, krediidiasutused, hoiu-laenuühistud, rahaturufondid. 12. Potentsiaalne ja tegelik rahakordaja (Money Multiplier, m) Potentsiaalne rahakordaja: mmp= 1/RR RR –kohustusliku reservi määr (reserve ratio) MB-keskpanga poolt emiteeritud sularaha ja reservid (money base) MB Pankade deposiitraha (kontoraha pakkumine): M ≤ MB* mm Näide: R=100; RR=20% mm=1/RR = 1/0,2 = 5 → M ≤ 100* 5 = 500 Tegelik rahakordaja mm on madalam. Põhjused: Kliendid võtavad oma arvelt sularaha (sularaha äravool deposiitidest, currency drain)
Raha loome (raha pakkumine, money supply) Raha pakkujateks on rahaloomeasutused: Keskpank -laseb sularaha käibesse (emiteerib paberraha) ja annab pankadele laenu Krediidiasutused korduvalt laenavad hoiustatud raha välja (emiteerivad krediitraha) Rahaloomeasutused on finantsettevõtted, mis võtavad avalikkuselt vastu hoiuseid ning annavad laenu ja/või investeerivad väärtpaberitesse Eesti rahaloomeasutused: Eesti Pank, krediidiasutused, hoiu-laenuühistud, rahaturufondid. 20. Potentsiaalne ja tegelik rahakordaja (Money Multiplier, m) Potentsiaalne rahakordaja: mmp= 1/RR RR kohustusliku reservi määr (reserve ratio) MB-keskpanga poolt emiteeritud sularaha ja reservid (money base) MB Pankade deposiitraha (kontoraha pakkumine): 8 M MB* mm Näide: R=100; RR=20% mm=1/RR = 1/0,2 = 5 M 100* 5 = 500 Tegelik rahakordaja mm on madalam. Põhjused:
kõikumisest. Fikseeritav tulevikukurss erineb hetkel kehtivast turukursist ehk spotkursist forwardpunktide võrra. Punktid ise tulenevad kahe valuuta intresside erinevusest ning hetke turukursist. Peamiseks erinevuseks forwardi ja futuuri vahel on see, et Forward-lepingu summa ja tähtaeg on standardiseerimata. 29. Kuidas jaotatakse investeerimisfondid strateegia ja eesmärgi järgi? Iseloomustada. Rahaturufondid panevad raha väikese riski ja lühikese tähtajaga (tavaliselt 30 - 90 päeva) väärtpaberitesse. Need on valitsuse ja omavalitsuste lühiajalised võlatähed ning suurettevõtete kommertspaberid. Intressifondid paigutavad raha kõikvõimalikesse võlakirjadesse, s.o väärtpaberitesse, mis annavad fikseeritud tulu. Tüüpilise intressifondi eesmärk on teenida jooksvat tulu, säilitades alginvesteeringu väärtuse. Aktsiafondid investeerivad osakuomanike raha peamiselt aktsiatesse
(näit. JUN02 15. juuni 2002.). · tehinguhind ehk strike price näitab millise hinnaga saab optsiooni omanik aktsiaid osta (ostuoptsioon) või müüa (müügioptsioon). · optsioonipreemia on hind, mida optsioonikirjutajale makstakse optsiooni ostmisel Näiteks kui optsiooni hind on 2 USD, siis läheb selle ostmine maksma 200 USD (2*100, kuna optsioonileping on 100-le aktsiale). 22. Kuidas jaotatakse investeerimisfondid strateegia ja eesmärgi järgi? Iseloomustada. Rahaturufondid panevad raha väikese riski ja lühikese tähtajaga (tavaliselt 30 - 90 päeva) väärtpaberitesse. Need on valitsuse ja omavalitsuste lühiajalised võlatähed ning suurettevõtete kommertspaberid. Intressifondid paigutavad raha kõikvõimalikesse võlakirjadesse, s.o väärtpaberitesse, mis annavad fikseeritud tulu. Tüüpilise intressifondi eesmärk on teenida jooksvat tulu, säilitades alginvesteeringu väärtuse.
valuutat teise vastu kokku lepitud kursiga kokkuleppelisel päeval tulevikus. Sel moel fikseerib ettevõte tulevikus laekuvate või makstavate valuutade ostu- või müügikursid ning maandab riskid, mis võivad tuleneda valuutakursi kõikumisest. 29. Kuidas jaotatakse investeerimisfondid strateegia ja eesmärgi järgi? Iseloomustada. Strateegia ja eesmärgi järgi võib investeerimisfondid jagada kolme suurde kategooriasse: 1) Rahaturufondid panevad raha väikese riski ja lühikese tähtajaga (tavaliselt 30 - 90 päeva) väärtpaberitesse. Need on valitsuse ja omavalitsuste lühiajalised võlatähed ning suurettevõtete kommertspaberid. Eestis teevad seda tüüpi fondid ka repotehinguid teiste väärtpaberitega ja vahel panevad raha paremate võimaluste puudumisel tähtajalistele pangahoiustele. Rahaturufond on mõeldud investorile, keda huvitab vähese riskiga lühiajaline rahapaigutus
sääste rahaks muuta. Raha kasutamisvõimalus kaupade ostmisel ja maksete tasumisel. Kuhu on võimalik Hoiukontod (nõudehoius ehk arvelduskonto ja oma sääste paigutada tähtajaline hoius ehk deposiitkonto) Firmade aktsiad Kohalike omavalitsuste võlakirjad Avatud investeerimisfondid (rahaturufondid ja võlakirjafondid) Elukindlustusreservid Ettevõtte võlakirjad Tarbimiskrediit Tarbimiskrediit on kas rahakrediit või kaubakrediit. Rahakrediit võimaldab laenata raha, et tasuda oma ostu eest. Kaubakrediit võimaldab osta kaupu ja teenuseid praegu ja maksta nende eest hiljem.
umbes umbkaudu 10-15 miljoni kroonini. Emissioonide üldmaht on üle kahe miljardi krooni. Enamasti teostatakse päevas vaid 2-3 tehingut, millega on põhjendatud ka käivete suur varieeruvus. Tehingud teostatakse peamiselt börsiväliselt viisil "ülekanne makse vastu". Enamasti kauplevad võlakirjadega rahaturu-, intressi ja võlakirjafondid ning kommertspangad. Vähem aga eraisikud ja ettevõtted. Viimased paigutavad raha võlakirjaturule läbi erinevate fondide. Rahaturufondid, kelle paigutused on lühiajalised, eelistavad enamasti hoida võlakirju lunastuspäevani. Seevastu aktiivsemalt kauplevad võlakirjadega järelturul avatud võlakirjafondid ja kommertspangad, kelle huvi on intressimäära oodatavate muutuste peale spekuleerimine. Mis on pärssinud võlakirjaturu arengut Eestis? · Deposiitide ja võlakirjade erinev kohtlemine maksustamise seisukohast. · Kommertspankade poolne vähene huvitatus võlakirjaturu arendamise järele. Eestis on
annaabi.ee 
