Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Raha - õnn või õnnetus". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
millestki, koolides, lubada, nädalavahetusel, ressursidKa liigne muretsemine raha pärast rikub sageli tervist. Samuti veedavad paljud vanemad tööl nädalavahetused, tehes ületunde. Nende ainukene soov on tagada enda lastele hea elu ning piisavad rahalised ressursid. Selle arvelt väheneb pere koos olemise aeg. Vahel juhtub, et lapsed ei näegi oma vanemaid, kuna viimased veedavad kogu oma aja töötades. See tuleb sellest, et raha tähtsust hinnatakse üle. Enamus meie tegemistest vajab raha. Tihti ei mõelda, et kunagi ei saa tagasi osta kaotatud aega või tervist. Raha on midagi, mida me kõik vajame, kuid tihti anname rohkem endast ära kui tagasi saame. Raha on õnnistus, kui unustatakse selle olulisus. On peresid, kes ei ole rikkad, kuid nad suudavad raha tähtust õigesti hinnata. Nendes kodudes ei ole kõige olulisem käia tööl ja teenida raha vaid tähtsad on väärtused, mida endale osta ei saa. Nad leiavad aega armastusele, perekonnale, lastele ja tervisele. Nad suudavad nautida elu ja elada õnnelikult
Kõigel siin ilmas on hind Tänapäeva ühiskonnas on raske ilma rahata toime tulla. Raha toob inimestele kasu. Küll aga kõike selle eest ei saa. Samuti on igal teol oma tagajärg, mille eest peame vastutama meie ise. Millel siin ilmas on oma hind ning millel mitte? Raha annab palju eeliseid. See annab kõrgemat positsiooni ja kindlustust elus. Mõned aga ei oska raha õigesti käsitleda. Rikkamad saavad lubada haridusteel erakoole, tunnistuste võltsimist ning palju muud. Samuti võivad paremal järjel olevad inimesed maksta altkäemaksu, et kehvast olukorrast välja tulla või näidata end paremas valguses. Jõukamal järjel olevad inimesed saavad soetada endale väärtesemeid, autosid ja uhkeid maju. Neid ei huvita tegelik hind ning ei väärtustata eseme olulisust ja vaeva, mida selle tegemisel nähti. Isegi Iiri kirjanik Oscar Wilde on öelnud: „ Inimesed teavad kõigi asjade hinda ja ei millegi väärtust. Odava kingituse puhul
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL INFOTEHNOLOOGIA TEADUSKOND Automaatikainstutuut ,,Tee rahast endale jumal ja ta hakkab sind kiusama nagu kurat.''(H.Fielding) Esse aines ,,Väljendusoskus'' Juhendaja: Rein Paluoja Dotsent Tallinn 2011 Sisukord Deklaratsioon.......................................................................lk 3. Annotatsioon.......................................................lk 4. Esse...............................................................lk 5-6. 2 Deklaratsioon Käesolevaga kinnitan, et esitatud töö ,,Tee
Millega mõõta edu ja õnne elus? ,,Inimesi ei tee õnnelikuks ei ihuramm ega raha, vaid õiglus ja mitmekülgne tarkus." Nii on öelnud ammune Kreeka filosoof Demokritos. Tal oli õigus, kuid ainult sel juhul, kui lähtuda tema ajast ja ühiskonnast, sest sellel vanal ajal oli just tarkus edu mõõtja. Meie praegune elu on hoopis teine ning kõik, mis me teeme ja saavutame keerleb ainult ümber raha. Loomulikult on elus ka palju teisi tähtsaid asju, mis meid õnnelikeks teeb, kuid minu arust on praegusel ajal edu ja õnne mõõtjaks just nimelt raha. Meie kõigi edu või halvemal juhul edutus algab juba lapsepõlvest. Püüdke endale ette kujutada, et mina olen ärimehe laps ja minu vanemad saadavad mind õppima erakooli. Enesest mõistetavalt on erakooli haridus parem ja korralikum, kui haridus, mida on võimalik omandada mistahes tavakoolis. Seega, kui minu pere ei oleks majanduslikult kõrgemas seisus, oleks minu lootus kiiremini ja
Mida kõike saab elus teha ilma rahata? Tauno Pihkanen 10.D Raha on läbi aegade olnud inimeste üheks suurimaks mureks ning jututeemaks. Tänapäeval seotakse kõike ühiskonnas toimuvat rahaga, kuid elus on ka pisiasju, milleks pole seda tarvis. Benjamin Franklini öeldud lause "Rikas pole see, kellel on raha, vaid see kes sellest rõõmu oskab tunda" tähendab minu arvates, et raha pole elu vajalik osa, kuid aitab elule kaasa. Kas raha on eluks hädavajalik? Raha on elu ja ühiskonna siduv osa, mille abil inimesed toimetavad. Töölised töötavad, et oma peret toita ning õpilased mõtlevad juba noores eas, kuidas raha teenida ning missugust tööd tulevikus teha. Tänapäeval on kõik raha süü, kuid arvan, et kõiges pole süüdi raha, vaid inimene, kes selle
ning sooja saada, rikas aga ei tunnegi nii väikseid numbreid ning ihkab aina suuremaid summasid. Jõukas leer ei kujutaks ettegi elu ilma suurimate mugavustega, millest viletsal järjel olevad inimesed ainult unistada võivad. Rahatud aafriklased surevad tänapäevalgi nälga ning vaesusesse, nad lihtsalt ei oska oma eluga toime tulla. Ma tean, mis tunne on rahale mitte mõelda ning osta, mida hing ihaldab, kuid tean ka, mida tähendab saada hakkama vähesega. Ma ei ütleks, et jäin millestki tähtsast ilma, kui mu isa kaotas töö kaheksaks kuuks ning meie pere ainsaks ülalpidajaks oli ema, kelle palgast umbes 6/8 läks maksudeks ning ülejäänu jäi söögirahaks. Ma olin siiski täiesti tavaline õnnelikus peres kasvav laps, kes ei tundnud millestki puudust. Kuigi raha tundub olevat tähtis, on tähtsad ka inimesed meie ümber. Inimene peab sotsialiseeruma, et säilitada terve mõistus. Stephenie Meyer räägib oma romaanis
Kui küsida vaeselt inimeselt, kuidas oleks elu ilma rahata, oskaks ta vastata sellele. Kui küsida aga rikkalt, tema ei oskaks ilma rahata, ta ei tea ning ei mäleta enam kuidas ilma selleta elatakse. Kui sul on raha, tekib ka vajadus asjade järele. Tänapäeval maksab aga kahjuks kõik. Isegi abi. Kui sa oled vaene ning raskelt haige, ei pruugi sa õiget abi saada, ei pruugi isegi jõuda rohte välja osta. Rikkal aga selliseid probleeme pole, nad saavad lubada endale kõige paremat abi, ning neid teenindatakse ka meelsamini. Muidugi raha on tänapäeval vajalik vahend, et sulanduda ühiskonda. Raha eest saad palju- võimu, asju, abi, reisi ning mõningatel juhtudel ka õnne. Raha on vaja, et lubada endale üks korralik puhkus võõras riigis. Paljudele meeldib, et see planeeritakse nende eest ning nad ise ainult maksavad. See on tõeline puhkus, et sa saaksid ennast rutiinist välja lülitada
Raha inimsuhete kujundajana Võib öelda, et raha mängib meie kõigi elus väga suurt rolli, sest kui seda pole, ei ole meil praktiliselt midagi. Raha eest saab ju peaaegu kõike- sööki, riideid, elamispinda, nautida kultuuriüritusi. Muidugi on võimalus paremini hoolitseda oma tervise eest ning mingil määral saame osta ka armastust. Kuna rahal on võim, suudab ta inimsuhete kujundamisel palju ära teha. Neid suhteid mingil määral muutes, kas siis paremaks või halvemaks. Mida täpsemalt aga raha korda saata suudab? Kui suur on võim tal meie kõigi üle ikkagi on? Tõesti, raha eest on võimalik saada endale nii tervist, paremat haridust kui ka armastust. Kui inimene on rikas, siis haiguse puhul saab ta end kallimate ning paremate ravimitega tervendada. Ka tähtsad operatsioonid võidaks sooritada varem ja on võimalus organidoonori järjekorras saada etteotsa. Hariduse omandamisel on samuti oluline, et inimesel oleks palju raha. See annab suurema valikuvõimaluse. Saab m
Sõna ,,demokraatia" tuleneb kreekakeelsetest sõnadest demos ehk rahvas ja kratos ehk võim, seega on tegemist rahvavõimuga. Sellise võimuga riigis elamine oli palju parem, kui diktatuuri riigis, mis on mitte milleski piiratud, seadustega kitsendamatu, jõule toetuv võim. Iseloomulikuks jooneks oli inimõiguste rikkumine ja inimeste pidev hirmu all hoidmine. Itaalias kehtestati fasistlik diktatuur, sest Esimene maailmasõda tekitas Itaaliale suuri raskusi. Sõjajärgsetel aastatel oli Itaalia siseriiklik olukord üsna segane ja need tingimusi kasutati ära. Tekkis väike rühmitus nimega Võitlusliit, mis koosnes endistest sõjaväelastest ja töötutest, keda hakati kutsuma fasistideks. Üsna pea muutus see rühmitus Rahvuslikuks Fasistlikuks Parteiks, mille etteotsa sai Benito Mussolini. Usuti, et fasistid suudavad Itaalia tugevuse taastada ning tänu rahva usule nad oma ideid ellu viia saidki. 1921.aasta parlamendivalimistel saavutasid nad võidu. Seejärel nõ
ja positiivselt ellu suhtuda- vaid nii võib ka õnne leida. Kui aga raha ongi mõnele inimesele rohkem sõpru või huvitavama elu toonud, siis tegelikult ei saa kunagi olla täiesti kindel, kas neid sõpru võlus see inimene oma iseloomu või hoopis jõukusega. Kokkuvõtteks võin ma öelda, et raha on meie elus kindlasti vajalik. Selle puudumine toob kaasa muresid ning probleeme, kuid sama võib juhtuda ka siis kui raha on liiga palju. Endale vahel mõnda luksust lubada on hea, kuid üldisemalt võiks inimesed vähem materiaalsetele asjadele rõhku panna ning rohkem oma elu nautida, et neil vanaduspõlves ka midagi meenutada oleks.
Tihtipeale teeb kahju rohkem see idee, et keegi varastas sinult, mitte kaotatud asja väärtus. Kahjuks on inimesed ahned ja teevad või müüvad õige raha eest kõike. Seega on piisava rahaga võimalik kontrollida teisi inimesi ja niimoodi võimu hoida. Aga selle võrra on ikka parem, et võimu hoida pigem rahaga, mitte jõuga. Aga kui mõelda natukene rohkem tavainimese tasemelt, siis raha annab võimalused tervislikuks eluks, ei ole vaja end tööga tappa, saab endale reise lubada, ning lähedastega aega veeta. Kahjuks ei tule miski siin ilmas halbade külgedeta ja nõnda on ka rahaga. Tänapäeval ei ole vaja enam kodust lahkudagi, et oma raha eest osta mõni objekt. Tehnika on nii arenenud, et võimaldab reaalajas teha pangaülekandeid ja seda kõike läbi Interneti. Kui müüjal on raha käes, siis ta lihtsalt pakendab kauba ja paneb teele kulleriga. Saatmisteenus võtab aega umbes 2 päeva, see on üpris kiire teenus arvestades, et pakk tuuakse isegi koju kätte
oma naisest loobuma. Seega need inimesed, kelle arvates peitub rikkus rahas, võivad olla tegelikult palju vaesemad, kui esialgu tundub. On maailmas ka neid, kes mõistavad rikkuse all hoopis midagi muud, kui raha. Omades väga väikest sissetulekut, võib olla rikkam kui keegi teine maailmas. Nii arvavad vanemad, kellel on palju lapsi. Nende kõige kallim varandus on võsukesed ja ükski rahasumma ei teeks neid õnnelikumaks. Võib küll arvata, et raha teeks elu kergemaks, saaks lubada lastele rohkemat, kuid siiski on esimesel kohal kokkuhoidmine ning armastus. Sellised inimesed oskavad teisi hinnata. Tegemata tööd hommikust õhtuni, jääb aega ka muude asjade jaoks. Saab mängida lastega, võtta üheskoos ette midagi huvitavat, käia sõpradega väljas. Koos olemine oma lähedastega, teeb õnnelikumaks ning paneb igast päevast rõõmu tundma. Nii on tulevikus hetki, mida on tore meenutada. Rikkus, mille all mõeldakse kalleid inimesi,
ka koolis, kus võib tekkida pahandusi õpetajatega. Samuti tekivad tülid vanemate vahel, sest üksteise jaoks ei ole piisavalt aega. On maailmas ka neid, kes mõistavad rikkuse all hoopis midagi muud, kui raha. Omades väga väikest sissetulekut, võib olla rikkam kui keegi teine maailmas. Nii arvavad vanemad, kellel on palju lapsi. Nende kõige kallim varandus on võsukesed ja ükski rahasumma ei teeks neid õnnelikumaks. Võib küll arvata, et raha teeks elu kergemaks, saaks lubada lastele rohkemat, kuid siiski on esimesel kohal kokkuhoidmine ning armastus. Sellised inimesed oskavad teisi hinnata.Koos olemine oma lähedastega, teeb õnnelikumaks ning paneb igast päevast rõõmu tundma.Sellisel inimesel on olemas hoopis midagi paremat ja südamelähedasemat armastavad lähikondlased, kes on toeks, kui läheb halvasti või vastupidi. Selline persoon on jõukas oma kaaslaste tõttu, kes teda ümbritsevad ja on alati olemas. Nii on tulevikus hetki, mida on tore meenutada
Igapäevasest hoolimisest Olles harjunud sellega,et meil on kõik vajalik alati käepärast , ei hooli me vahel neist asjadest, mida peaksime hindama ja millest lugu pidama. Kas tõesti hakkame muu kõrval unustama lihtsaid, kuid tähtsaid asju, mis tegelikult hoolimist väärt on? Paljud tänapäeva noored peavad tähtsaks materiaalseid väärtusi- raha, kuulsaid firmamärke ja kallist tehnikat. Paratamatult pole eelnev päris see, mis on meie elus esmatähtis, kuigi vahel võib nii tunduda. Muidugi ei saa me hakkama ilma rahata , kuid tänapäeva omamishimu ja teistest üleolemine on minu arvates ülepingutatud. Ka materiaalselt vaesemad inimesed võivad väga õnnelikult elada, isegi paremini kui rikkad.Tähtis on see, et oleks kellestki hoolida ja keegi, kes ka meist endist hooliks. Toetudes elus õigetele väärtustele võib saada isegi varakamaks, kui multimiljonärid.. seda vaimses mõttes. Õnne, armastust ja hoolimist ei saa raha eest osta. Perekon
hingekorralduse ja maailmasse suhtumise korral. Õige hingekorraldus ja õige suhtumine maailmasse on stoikude järgi saavutatav tänu ühte erilist liiki teadmisele. Lugejale on vist juba selge, et see teadmine on filosoofide tagaotsitud sofia. Järelikult, kui keegi tahab õnnelik olla, tuleb tegeleda filosoofiaga. See antiiksete filosoofide sugugi mitte tagasihoidlik järeldus jääb tooniandvaks kogu filosoofia ajaloos tänapäevani välja. Selleks, et õnnelik olla, tuleb midagi mõista, millestki aru saada ja midagi osata. Platoni õpilane Aristoteles väitis, et inimene saab õnnelikuks juhul, kui ta teeb seda, mis on talle sama iseloomulik, nagu laevale on iseloomulik merd sõita ja noale on iseloomulik lõigata. Inimene peab saama teha seda, mis on talle loomupärane. Küsimus õnnest taandub järelikult küsimusele inimese eriomasest loomupärasusest: selleks, et hästi elada, on vaja teada, mis on inimesele iseloomulik. Teiste sõnadega, on vaja teada, milline on inimese loomus
Tartu Tervishoiu Kõrgkool Radioloogiatehniku õppekava Taive Kruus HEA ELU essee Tartu 2014 Kui inimene sünnib siia ilma, algab uus elu. See milliseks see kujuneb ja kuidas see kulgeb sõltub mitmetest erinevatest asjaoludest. Peale sündi on meil kõigil keegi, kes meie eest hoolitseb: toidab, hoiab kuivana ja soojas, kasvatab ja suunab, aitab jalad alla. Selleks on tavaliselt vanemad. Nad annavad meile kaasa oma geenid ja loovad meie kasvamiseks teatud keskonna, annavad edasi tavasid, traditsioone, tõekspidamisi. Kõik see loob alused, kelleks saada tahame ja saame, suunab valikutes igapäevas ja ka tulevikus. Loomulikult aga näeme maailma kõik omamoodi, läbi oma silmade, tuginedes just enda tõekspidamistele ja oma enda heaolu silmas pidades
Kehra Gümnaasium 11.A Klass, reaalsuund Taago Köster ÕPILASTE VÄÄRTUSHINNANGUD Uurimistöö Juhendaja: Rain Rannaääre Kehra 2009 Sisukord EESSÕNA...................................................................................................................................3 SISSEJUHATUS.........................................................................................................................4 1.Arutlus.....................................................................................................................................5 1.1. Mis teeb eestlase õnnelikuks?........................................................................................5 1.2. Kui õnnelikud on inimesed Eestis?................................................................................9 1.3. Miks on see nii?......................................................................
Inimeste teekond lahtiste allikate juurde. Õnn on iga inimese jaoks erinev. Kui inimene armastab ennast ümbritsevat maailma, pakub hea tegemine talle rõõmu. Õnnelikumaks saab ka see, kellele heategu on suunatud. Tahaks väga, et armastus juhiks maailma, mitte võim, raha ja jõud. Riigi areng ei tohiks olla tugevate ellujäämine ja nõrgemate väljasuremine, sest nii ei jää riiki, rahvast ega kultuuri. Iga inimese elu on erinev. Mõnel nagu sirgjoon, teisel täis sakke, kolmandal sujuvalt tõusev. Noortele on omased uljus ja suured tulevikuplaanid. Noorus on avastamise ning isiksuse väljakujunemise aeg. Siis on võimalus leida oma tõed, mitte ainult kohaneda ümbruskonnaga. Maailm meie ümber on suur. Et ennast tõestada ja silma paista, peame korda saatma midagi suurt ja tähtsat. Kuid ka väikesed ja lihtsad asjad võivad olla mõjult vägevad ja muljetavaldavad. Neile jääb juurde inimlik käepuudutus ja soojus. Nii nagu läks Gailiti Ekke Moor laia maai
EESMÄRKIDE PÜSTITAMISE VAJALIKKUS ELUS. Essee "Eesmärkide püstitamise vajalikkus elus" eesmärgiks on analüüsida, kas ja miks on meil vaja endale eesmärke püstitada. Töö annab lühiülevaate inimeste valikuvõimalustest, sellest, millised eesmärgid on osadele inimestele tähtsad, osadele aga mittevajalikud. Kuidas me saavutame oma väikesed eesmärgid ja saades eneseusku ja enesekindlust, võime endale püstitada suuremad eesmärgid. Töös puudutatakse ka õnne olemust. Kokkuvõtteks jõuab autor järelduseni, et ükskõik, mille nimel me elame, vajame me eesmärke, et teha õigeid otsuseid ja valikuid, pingutada ja loobuda vajadusel nii mõnestki mugavusest. Nii saavutame oma elu tähtsama eesmärgi õnne. Läbi aegade on arutletud küsimuse üle: mis on elu mõte? Iga inimene leiab või vähemalt üritab leida mõtte enda elule. See aitab meil end hästi tunda ja õnnelik olla, sest on loomulik et iga inimene tahab olla õnnelik. Mis on aga õn
Raha ja õnn käivad käsikäes Terve meie elu keerleb raha ümber. Küll meil pole seda, küll ei tea, kuidas seda kulutada või mil viisil ja kuhu investeerida. Kui raha on vähe, oleme õnnetud, kuid ka väga suure rahaga ei ole võimalik tervist ja õnne osta. Niikaua, kui me seame raha teiste väärtuste hulgas esiplaanile, ei suuda me seda kunagi piisavalt omada, vähemalt mitte niipalju, et olla õnnelik. Kuidas siis tasakaalustada neid kahte, et inimene tunneks end täisväärtusliku ja õnnelikuna? Meie tänapäevane ühiskond põhineb tarbimisel, mitte loomisel. Raha on käibevahend, mis on loodud selleks, et saada vajalikke kaupu ja teenuseid.Kuid arvan, et raha väärtus ühiskonnas on aja möödudes suuresti muutunud. Tunnen mitmed inimesi, kellel on materiaalsed väärtused kujunenud edukuse näitajaks ning põhiliseks õnneallikaks. Selliseid inimesi innustab raha hommikuti üles tõusma ja tööle minema, kui
Kas õnn ja raha käivad käsikäes? Terve meie elu keerleb raha ümber. Küll meil pole seda, küll ei tea, kuidas seda kulutada või mil viisil ja kuhu investeerida. Kui raha on vähe, oleme õnnetud, kuid ka väga suure rahaga ei ole võimalik tervist ja õnne osta. Niikaua, kui me seame raha teiste väärtuste hulgas esiplaanile, ei suuda me seda kunagi piisavalt omada, vähemalt mitte niipalju, et olla õnnelik. Kuidas siis tasakaalustada neid kahte, et inimene tunneks end täisväärtusliku ja õnnelikuna? Meie tänapäevane ühiskond põhineb tarbimisel, mitte loomisel. Raha on käibevahend, mis on loodud selleks, et saada vajalikke kaupu ja teenuseid.Kuid arvan, et raha väärtus ühiskonnas on aja möödudes suuresti muutunud. Tunnen mitmed inimesi, kellel on materiaalsed väärtused kujunenud edukuse näitajaks ning põhiliseks õnneallikaks. Selliseid inimesi innustab raha hommikuti üles tõusma ja tööle minema, kuid sügaval sisimas ollakse aga hoopis õnnetu ja ei s
Vastutasuks ei saa nad küll midagi käegakatsutavad, kuid neile piisab ka naeratavatest nägudest, siiratest tänusõnadest ja õnnelikest inimestest. Paljud küll ei mõista milleks anda enda teenitud raha võõrale, kuid need rikkad inimesed, kes seda siiski teevad, teavad, et kogu raha ei tasu hendale hoida, kui see on kellelegi teisele kasulikum, sest nagu ütleb ka vanasõna: suurim rõõm on andmisrõõm. Raha peaks olema täpselt nii palju, et pea peaks millestki puudust tundma. On palju perekondi, mis ei tule rahaliselt kuidagi toime, neil jääb puudu toidurahast või ei saa lapsed tegelda oma huvialaringidega. Kuid samas on ka perekondi, kus raha on liiga palju, lapsed on ära hellitatud, sest neil on kõik olemas, mida raha eest saab. Selline asjadega ülekülvamine on aga halb, sest siis puuduvad inimestel unistused, eesmärgid mille poole püüelda. Ma arvan, et kui raha on
Seetõttu on kuulsaks saamine lihtsaim viis inimesi end armastama panna: vaja pole muud, kui teha midagi silmapaistvat või äärmiselt ebatavalist ning juba oledki vajatud ja imetletud. Paljude eesmärgiks on tagada heaolu oma lähedastele. Selle nimel rabatakse tööd teha ning proovitakse saavutada majanduslikult head või isegi väga head olukorda. Kes ei tahaks, et ta lapsel, kallimal, armastatul või vanematel oleks kõik olemas, et nad ei tunneks millestki puudust. Vastutasuna saadav tänulikkus ja kiindumus korvavad unetud ööd ja ülepinge. Töötegemisest tingitud lahusolek just suhetele kõige paremini ei mõju, seetõttu püütakse kiindumust suurendada materiaalsete väärtustega. Nii mõnigi isa külvab oma järeltulijaid kõikvõimalike kingitustega üle, et tunda end vajalikuna. On ju ema roll laste kasvatajana aegade jooksul traditsiooniliselt suurem olnud kui isa oma ja üleüldine
Rikkuse kogunemisega ühte kohta ja teises kohas vaesuse 7 suurenemisega tekib olukord, et kui üheskohas on toitu ülearu, siis teisel pool on nälg ja veepuudus. Sellest omakorda on tänapäeva maailmas tekkinud ressursside mõttetu raiskamine, millepärast tulevikus ei pruugi kõigile maa peal elavatele inimeste elamiseks kõlbulike võimalusi jääda. Iga aastaga maailams elavate inimeste arv suureneb ning ressursid vähenevad. Kui tulusid ei suudeta paremini ära jagada ja ressursse mõistlikumalt kasutada võime leida ennast olukorrast, mille puhul peab kas planeedilt lahkuma (otsides teisi eluks kõlbulikke planeete) või siis võidelda selle peale, kes saab süüa täna ning kes mitte. Multinatsionaalsete korporatsioonide juhtide, kui otsustajate, olukord kätkeb endas seda, et kelle käes on raha, sellel on võim. Liigagi tihti on kuulda poliitikutest, kes on ka suurte
pimestada juba 19. sajandil. Teosest ,,Isa Goriot" võib välja lugeda, et tollases Pariisis hinnati inimest eelkõige tema rahakoti paksuse järgi. Võrreldes selle ajastuga tundub meie elu üsna mõistlikuna. Raamatust õppisin ka seda, et hukule on määratud ühiskond, milles inimsuhted on rajatud rahale. Abielud, mis teoses sõlmiti, olid vaid puhtalt varanduslikel eesmärkidel põhinevad. Kaasosalised ei olnud õnnelikud ning rikkusest hoolimata jäi neil vajaka millestki väga tähtsast nimelt armastusest. Raha võimu tõttu on moraalsed väärtused asendunud materiaalsetega Rahas ei peitu õnn. Nüüdisaja paljud noored arvavad, et kui sa oled jõukas, siis elu on ilus, kuid ei arvestata sellega, et ka multimiljonäridel on probleeme. Kauni pildi rikaste maailmast on maalinud meile meedia, mis kujutab superstaaride elu glamuurse ja muretuna, kuid ei näita kulisside taha peituvat karmi reaalsust. Elus on palju muud peale raha
Kirjatöö eesmärgid TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Infotehnoloogia teaduskond Automaatikainstituut Olga Dalton 104493IAPB Eesmärkide püstitamise vajalikkus elus Retsensioon Juhendaja: Rein Paluoja Dotsent Tallinn 2010 Essee eesmärgiks on arutleda selle üle, miks on tähtis püstitada eesmärke, ning anda ülevaade sellest, milliseid eesmärke paljud inimesed väärtustavad ning kuivõrd õiged need on. Kirjatöö põhisõnum Eesmärgid on lahutamatult seotud elu mõttega. Inimene, kes püstitab eesmärke, teab, milleks ta üldse elab. See aitab aga õnnelikuks saada. Märkmed Selgituseks: · Kollasega on toonitat
Raha jõud ja jõuetus Paljudele meist on raha väga tähtsal kohal sest miski pole tasuta. Ilma selleta ei töötaks meie tänapäevane ühiskond. Me kasutame seda ostes toitu, riideid, tarbeesemeid ja muud vajalikku. See kulub meil transpordile, peakattele, hariduse saamisele ja muudele tähtsatele asjadele kui ka enda lõbustuseks ja puhkamiseks. Raha mõjutab inimesi tegema erinevaid otsuseid olgu nad siis head või halvad. Kuid missugune jõud siis tõesti peitub selles värvilises paberis, mille nimel oleme võimelised teha nii paljutki? Raha eest saab maailmas peaaegu kõike mida hing soovib ja kui sul seda pole siis elu muutub raskeks. Inimesel kellel on raha on ka võim. Rahaga saab ta endale suure valikuvõimaluse ja luksuse ning talle avaneb palju rohkem uksi kui inimesele kellel seda pole. Näiteid võib võtta elust enesest vaadates kuidas elavad vaesed ja rikkad. Rikkad inimesed naudivad elu tihtipeale täiel rinnal sel ajal kui vaes
Meedia mõjutab meie elu Järjest enam kasvab meie elus meedia osatähtsus. Kui ammustel aegadel oli info saamine piiratud- inimesed pidid leppima väheste ajalehtede, raadio- ning telesaadetega, siis tänapäeval puutume meediaga kokku igal ajal ning igas kohas. Näeme nii tänavatel, ajakirjanduses, televiisoris, kui kuuleme raadiost erinevaid reklaame, uudiseid, kampaaniaid ning üleskutseid. Kuidas täpsemalt meedia meie elu mõjutab? Ja kas võib öelda, et ka meie võime meediat mingil määral mõjutada? Kuna meedia on nii suur ja võimas organ, siis on kindel, ete meie käitumine ja mõtlemine võib kuidagi muutuda. Aga võib öelda, et mingil määral mõjutame ka meie meediat. Meie oleme ju tarbijad, kellele reklaam on suunatud ning enamasti tegutsetaksegi nii, nagu tarbija seda näha või kuulda tahab. Üritatakse tungida meie mõttemaailma, et aru saada, mida tegelikult vajame ja tahame ning kuidas ja milleks mingit asja tarvis läheb. Kui ollakse selgusele jõutu
Referaat Inimloomus Kerttu Kruusma Tallina Reaalkool 10. C 2008 Sisukord Inimloomusest____________________________________________________________2 Arvustamine_____________________________________________________________2 Vajadused_______________________________________________________________4 Inimese mõjutamine_______________________________________________________6 Kokkuvõte_______________________________________________________________8 Kasutatud kirjandus......................................................................................................... 8 2008 Inimloomusest Siin on välja toodud lihtsad faktid inimloomuse kohta. Need ei pruugi alati õiged olla, kuid igaühes on terake tõtt. · Inimene tegutseb kolmel juhul: kui tahab, kui peab ja kui ei tohi. · Hing saab kergesti täis, rahakott aga mitte kunagi. · In
Kuid alati ei ole kõige tähtsam see, mis esmapilgul tähtsana paistab. Mida mina oma elus tähtsaks pean? Loomulikult ei saa ma minna üle ega ümber materiaalsetest väärtustest. Selleks, et elada, on ju eelkõige vaja sooja kodu, voodit kus magada ja sööki lauale. Kuigi vaadates enda ümber ringi, peame tihti nägema, et paljud inimesed peavad ja saavad hakkama ilma kindla koduta ja tihtipeale ka ilma söögita. Kindlasti on elus tähtsal kohal raha, sest just rahaga saamegi me omale lubada kodu ja muud, mis eluks vajalik. Kuid selleks, et meil oleks raha, peame me ise selle nimel pingutama. Praegu, kui ma veel koolis käin, elan ma küll vanemate kulul, kuid pean mõtlema sellele, et saaksin tulevikus omapäi hakkama. Seetõttu pean oluliseks, et saaksin omale hea hariduse ja võimaluse edasi õppida ning tänu sellele oma elus midagi saavutada. Pean küll tunnistama, et koolis on mul tõusud ja mõõnad nagu ikka
Rõuge Põhikool Noorte väärtushinnangud Uurimistöö Siret Viks VIII kl Rõuge 2010 SISSEJUHATUS Tsiteerides professor Lembit Õunapuu sõnu. Väärtuste kujunemine ja kujundamine, väärtuste muutumisproblemaatika on kahtlemata igihaljas valdkond, mille käsitlused elavad omas ajas, peegeldades selle mõtte ja meetodite küündivust, võimalusi ja võimatusi. Praeguses sotsiaalses situatsioonis on esile tõusnud vajadus võimalikult adekvaatselt prognoosida tänase tegevuse tagajärgi tulevikus. Abstraktsete ja täitumatute ideaalidega opereerimine kasvatusprotsessis toob kaasa laste pettumise reaalses elus. Kasvatusprotsessis osalejad peavad tundma tänapäeva noore väärtushinnanguid ja ideaale. Ideaalina mõistame teatava isiku poolt soovitud väärtust, mille poole püüdlemine tingib nähtus. Nii isiklikud kui ka keskkonna objektid omandavad väärtuse staatuse isiksusesiseselt sotsiaalse
Juhendaja: Koostaja: Teema: Pereplaneering Perekonnaõpetus on aine, mida õpime koolis, kuid samas puutume me sellega kokku kogu aeg igapäevaeludes. Perekonnaõpetus lahkab paljusid sotsiaalseid teemasid näiteks lapse sünd ja areng, raha ja selle tähtsus suhetes, mehed ja naised, jne. Kõik eelnimetatud terminid mängivad rolli aga ka ühes teatud seltskonnas- perekonnas. Enne kui üldse hakkab üks pere toimima, toimub pereplaneering. See on see, et kaks inimest, kes on üksteist leidnud ja tahavad edaspidist elu koos veeta, hakkavad mõtlema sellele, kuidas endi elu paremaks muuta. Hakatakse planeerima ühist kodu, ühiseid asju ja ka lapsi. Kõige suurema riskiga ja kõige tähtsam planeering ongi laps. Ettevalmistused tema sünniks on suured. Esmalt mõeldakse majanduslikule olukorrale. Lapse peale kulub palju raha, ta on uues keskkonnas ja vajab erilisi asju, et reaalses elus hakkama saada. Samuti vajab uus pereliige palju aega ja pühendumist. Planeeritud l
Milles seisneb õnn? Õnn on väga suhteline mõiste. Ilmselt on see tunne, mida iseloomustab rahulolu, rõõm või armastus. Õnnelikuks võivad teha igapäevasena tunduvad pisiasjad, olgu selleks siis töö- ja koolialased saavutused või mõni suurem sündmus inimese elus. Õnne on raske ära tunda kui ei ole tundnud õnnetust. Seetõttu on tihti õnn ka tagantjärele tuntav. Kuigi erinevad inimesed võivad tunda õnne väga erinevatest asjadest, on õnnetunne üheks vaieldamatult eriliseks ja positiivseks tundeks kõigi jaoks. Lapsed võivad olla õnnelikud iga väiksemagi asja üle, mis täiskasvanutele võib tunduda tavaline. Lapsed avastavad pidevalt midagi uut selles maailmas, olgu selleks kas või huvitav putukas või ilus lilleke. Iga uus ja huvitav avastus teeb neile rõõmu, tekitab õnnetunnet. Aga mida vanemaks saame, seda tavalisem tundub maailm meie ümber. Lapsed rõõmustavad sügiseti värviliste lehtede ja porilompi
annaabi.ee 
