Kuidas me saavutame oma väikesed eesmärgid ja saades eneseusku ja enesekindlust, võime endale püstitada suuremad eesmärgid. Töös puudutatakse ka õnne olemust. Kokkuvõtteks jõuab autor järelduseni, et ükskõik, mille nimel me elame, vajame me eesmärke, et teha õigeid otsuseid ja valikuid, pingutada ja loobuda vajadusel nii mõnestki mugavusest. Nii saavutame oma elu tähtsama eesmärgi õnne. Läbi aegade on arutletud küsimuse üle: mis on elu mõte? Iga inimene leiab või vähemalt üritab leida mõtte enda elule. See aitab meil end hästi tunda ja õnnelik olla, sest on loomulik et iga inimene tahab olla õnnelik. Mis on aga õnn, see on iga inimese enda teada. Selleks võib olla edukas karjäär, harmooniline pereelu, pidev uute elamuste otsimine või tuttavas keskkonnas rahulikult kulgemine. Mis iganes me selleks mõtteks endale ka ei sea, see loob meie ellu tahtmatult eesmärke. Kui meil on eesmärk, on meil ka motivatsioon tegutsemiseks.
armastust nagu me kõik. Ta mängis lähedaste tunnetega, näiteks sellest hoolimata, et ta armastas meeletult vürst Mõskinit, ei tahtnud ta seda välja näidata ja tahtis teistele jätta muljet, et tal pole vürsti vastu mingeid tundeid. Selline käitumine tõi aga kaunile naisele kaasa rohkem kahju kui kasu ning oma õnne ta ei leidnudki. Inimeses on palju varjatud külgi, millest meil endalgi palju aimu pole. Need võivad esile tõusta ohuolukordades või ekstreemsetes situatsioonides. Näiteks ränga liiklusõnnetuse puhul võib ka varem väga enesekindla ja tugeva inimesena tundunud persoon kaotada enesevalitsuse, tarduda või lausa minema joosta. Tavaolukorras oleks ta kindlasti teisiti reageerinud. Sel hetkel valitseb inimesi midagi saladuslikku, mis muidu on peidus ja millest ei pruugitagi isegi teada. Midagi sarnast juhtus "Idioodis" ka Ganja Ivolginiga. Ta oli väga auahne mees, teda oli võimalik ära osta ning ta ihkas elada rikkalikult
Kuid vaatamata sellele, et me ei mõtiskle päevast päeva selle üle, mis on õnn, tahame ometi õnnelikud olla. Seda soovib meist enamik ja peaaegu iga päev. Millest selline ebateaduslik soov püüelda millegi poole, mis on teaduslikust diskursusest ebapädeva probleemina välja praagitud? Isegi 20. sajandi filosoofias on õnne järele küsimist pseudoprobleemiks(pseudonüüm-varjunimi) peetud, kuna sellele pole võimalik teaduslikul moel vastata. Nii on õnne küsimus saanud akadeemilises arutelus marginaalseks,
eesmärke paljud inimesed väärtustavad ning kuivõrd õiged need on. Kirjatöö põhisõnum Eesmärgid on lahutamatult seotud elu mõttega. Inimene, kes püstitab eesmärke, teab, milleks ta üldse elab. See aitab aga õnnelikuks saada. Märkmed Selgituseks: · Kollasega on toonitatud teemaarenduse olulisemad punktid, mida on ka kõrval kommenteeritud. · Poolikud või ebaselged laused, üleliigsed komad, stiili-, kirja- või trükivead on allatõmmatud. · Puuduolevad komad või sõnad on teksti lisatud ning rohelisega toonitatud(,). · Märgitud on ka sissejuhatus ja kokkuvõte. EESMÄRKIDE PÜSTITAMISE VAJALIKKUS ELUS. Kas tähtsate eesmärkide väljatoomine annab Essee "Eesmärkide püstitamise vajalikkus elus" eesmärgiks on analüüsida, teemaarendusele midagi juurde?
aastal pööningule kindla otsusega saada kirjanduses sama kuulsaks kui Napoleon sõjanduses. Tunnustuse võitmiseks kulus peaaegu kümme aastat, mil ta proovis oma kätt ka äri alal, kuid sattus eluajaks võlgadesse. Sageli Balzaci 16 ja enamgi tundi väldanud tööpäev algas südaööl, mil ta valgesse halatti riietatult kirjutuslaua taga istet võttis. Kirjutamise katkestas ta vaid selleks, et tühjendada järjekordne kohvitass. Romaanide kirjutamise vaheajal andus Balzac õgardlusele või lõbutses ohjeldamatult järjekordse armukesega. Naiste huvi Balzaci vastu kasvas koos kirjandusliku kuulsusega. Balzac oli väga kehakas, mustade küünealustega ning tavatses nina urgitseda. Et veetlus ilmneks, tuli tal teatud teema üles võtta ja publikut teravmeelsusega jahmatada. Balzac eelistas vanemaid daame, kellele kurtis emaarmastuse puudumist. Tuntud on Balzaci ütlus, milles ta võrdleb naist maitsvalt ning ohtralt kaetud söögilauaga, mida mees enne ja
jõukad saavad oma võsukestele palju võimaldada, kõiksugused trennid, erakoolid ja muidugi ka uhked riided. Vanemad, kelle sissetulek ei võimalda elada lapsel luksuses jääb paljust ilma, ta ei saa käia erakoolides, tasulistes trennides ning kanda uhkeid firmariideid. Siin peab panema riik oma õla alla, ta peab võimaldama noorel inimesel areneda, saada haridust ja võimaldama igal noorel inimesel tegeleda mõne treening- või huvialaga. Eesti Vabariigi kohustus on hoolt kanda oma riigi kodanike eest, see tähendab, et riik peab toetama suuri peresid, üksikvanemaid, võimaldama noortel saada head haridust ning kandma hoolt ka selle eest, et neil oleks vabal ajal võimalik tegeleda millegi kasulikuga. Nii on võrdsustatud nii rahakamad kui ka natuke vähema rahakamad pered, sest lapsed on sõltuvad vaid oma vanematest ja nemad ei pea kandma karistust oma venemate eest, kui nad on alkoholist või
Esimesel korrusel on normaalsed ja heade tingimustega toad. Minnes korrus korruse haaval ülespoole, muutuvad toad järjest jubedamaks. Tingimused elamiseks on kohutavad. Lisaks elavad pansioni elanikud põgenik Vautrin´i hirmuvalitsuse all. Majas elab palju erinevaid inimesi: üliõpilased, vanemad inimesed ning ka kriminaalid. Proua Vauquer´i kahtlustatakse ka rantjeena olemises. Nimelt elab ta kellegi teise tulu arvelt, mitte oma teenitud raha eest. Ta otsib endale rikkaid elukaaslaseid. Isa Goriot, kes oli pansioni elama asudes väga rikas ja ilusasti riides, sattus samuti peaaegu Vauquer´i ohvriks ning oleks kogu oma rahast ilma jäänud. Kuid oma raha on praeguste andmetega hr Goriot siiski kaotanud. Ka selle taga võis olla Vauquer? Mis saab edasi? Kas on oodata pansioni sulgemist? Nendele küsimustele jääme ootama vastust, aga üks on kindel - proua Vauquer´ pansion pole sugugi ohutu, vaid väga ohtlik koht. Kalvar Kaup
keskkonnast, religioonist ja tavadest mille järgi elame. Kui eluterve on ühe inimese elu sõltub millised eetilised tõekspidamised meil on ja milline on meil tervis. Mis on hea elu? Juba sõna hea mõistavad inimesed erinevalt. Üldiselt mõjutab seda sotsiaalne tagamaa, erineva sotsiaalse taustaga inimesed võivad terminit ,,hea" väga erinevalt tunnetada. Samuti mis on elu, saab erinevalt mõista. Kas elu on lihtsalt ära olemine, hakkama saamine või on elul sügavam mõte. Niisugustel teemadel on läbi aegade paljud filosoofid arutlenud. ,,Platoni ja Aristotelese filosoofias elas hea elu küsimus läbi oma tähetunni. Tõele au andes peab küll ütlema, et hea elu küsimuse tõid filosoofiasse sofistid, kelle subjektivistlikku hea elu käsitlust (hea on see, mida igaüks heaks peab) Sokrates kummutama asus" (Sutrop, 1995: 3) Minu enda arust võiks sõnastada hea kuidagi nii: kui on mingi eesmärk või soov või
Kõik kommentaarid