valetamine) Mis selles raamatus eriti meeldis? · Meeldis see, et kõigele vaatamata leidsid lapsed võimalused kuidas ellu jääda, kuigi need valikud ei olnud kõige paremad. · Tore, et poisid leidsid lõpuks endale päris kodu, kus neil oli võimalik alustada uue eluga. Kas loo, raamatu lõpp oli etteaimatav? · Kuna nende poiste lugu on saanud raamatuks võis aimata, et kõik lõppeb siiski hästi. Ma arvan, et teiste sellise saatusega laste lood raamatuni ei jõua ja neid isegi ei märgata. Mis moel muutusid loo käigus tegelased? · Alguses kui poisid tänavale sattusid, olid nad sunnitud kohanema kõige halvaga, mida tänavaelu pakkus, nad õppisid kerjama, valetama, suitsetama, liimi nuusutama jne. ning pidasid seda kõike normaalseks. · Kasuperre jõudnutena tuli neil kohaneda teistsuguste reeglitega ja minna kooli ning harjuda tavaeluga. Uues elus tuli neil kõik vanad ja halvad harjumused maha jätta.
ringkonnas 1995. a kolis Uus Inglismaale Online mängude arendaja ja kujundaja New York Timesi paremini müüv autor VEEL KIRJNIKUST Ajakiri Time nimetas Jeffi 2009. a ühena oma iga aastases nimekirjas “100 kõige mõjukamat inimest maailmas” Jeff elab koos naise ja 2 pojaga Lõuna Massachusettsis KIRJANIK ON VEEL KIRJUTANUD KUIDAS MA SELLE RAAMATUNI JÕUDSIN? Minule soovitas seda raamatut klassikaaslane Heliis Lugesin tagakaanelt olevat teksti, sirvisin raamatut ja tundus huvitav MIKS MA SEDA RAAMATUT SOOVITAN? Kui selle raamatu kätte võtsin ja hakkasin lugema, siis jäingi seda lugema Raamatus saab väga palju nalja Pildid on ka huvitavad See raamat võib näha paks (lk 217), aga lugedes tundub see poole lühem TÄNAN KUULAMAST!
olemuselt polnud nad midagi muud kui tavalised tekstifailid. Esimene teos, mille Hart e- raamatuna avaldas, oli Iseseisvusdeklaratsioon. 1989. aasta augustis avaldas Gutenbergi Projekt 10. e-raamatu "King James Bible". 1991. aastal trükkis Michael Hart sisse kaks raamatut "Alice Imedemaal" ja "Peeter Paan". Pärast esimese netibrauseri Mosaic väljalaskmist kahekordistus Gutenbergi Projekti jõudlus igal aastal. Augustis 1997 jõudis Projekt Gutenberg oma 1000. e- raamatuni. 1998. aastal teatas Michael Hart, et tema eesmärk on jõuda 10 000 e- raamatuni. See eesmärk saavutati 2003. aasta oktoobris. Sissetrükitud raamatuid hakati põletama CD-le ja DVD-le. Kuna toorikud olid odavad, saatis Gutenbergi Projekt tasuta koopia kõigile, kes seda tahtsid. 10 000 raamatu ilmumise tähistamiseks anti välja DVD 9400 raamatuga. Detsembriks 2003 oli Gutenbergi Projekt sisse trükkinud 11000 raamatut kogumahus 110G erinevates formaatides (ASCII, HTML, PDF). 2005
kui tavalised tekstifailid. Esimene teos, mille Hart e-raamatuna avaldas, oli Iseseisvusdeklaratsioon. 1989. aastas augustis avaldas Gutenbergi Projekt 10nda e-raamatu ''King James Bible''. 1991. Aastal trükkis Michael Hart sisse kaks raamatut ''Alice Imedemaal'' ja ''Peeter Paan''. Pärast esimese netibrauseri Mosaic välja laskmist kahekordistus Gutenbergi Projekti jõudlus igal aastal. Augustis 1997 jõudis Projekt Gutenberg oma 1000nda e-raamatuni. 1998. Aastal teatas Michael Hart, et tema eesmärk on jõuda 10 000 e-raamatuni. See eesmärk saavutati 2003. aasta oktoobris. Sissetrükitud raamatuid hakati põletama CD-dele ja DVD-dele. Kuna toorikud olid odavad saatis Gutenbergi Projekt tasuta koopia kõigile, kes seda tahtsid. 10 000 raamatu ilmumise tähistamiseks anti välja DVD 9400 raamatuga. Detsembriks 2003 oli Gutenbergi Projekt sisse trükkinud 11000 raamatut kogumahus 110G erinevates formaatides (ASCII, HTML, PDF). 2005
aga mitte Kõikvõimas Jumal, kes on Jehoova..." (Let GodBe True, lk. 33, Wateh Tower Bible and Tract Society Publications, rev. ed. 1952) Oma tegevuse algusest peale on Jehoova tunnistajad kategooriliselt eitanud, et Jeesus Kristus oli inimeseks kehastunud Jumal. Jumala sõna, nii Vana kui Uus Testament, annavad tunnistust Kolmainsusest, Jumala kolmest isikust. Piibli esimesest raamatust, kus Jumal ütleb: "Tehkem inimesed oma näo järele, meie samaseks..." (IMo 1:26) kuni viimase raamatuni, kõnelevad paljud salmid Jumala kolmest isikust. Need kolm on: Jumal-Isa, Jumal-Poeg ja Jumal-Püha Vaim. "Alguses oli Sõnu, ja Sõna oli Jumala juures, ja Sõna oli Jumal. Seesama oli alguses Jumala juures. Ja Sõna sai lihaks ja elas meie keskel, ja me nägime tema au kui Isast ainusündinud Poja au, täis armuja tõde." Johannese 1:1-2, 14. "Sest temas elab kõik Jumala olemise täius ihulikult." Koloslastele 2:9. "...igakeel tunnistaks, et Jeesus Kristus on Issand, Jumala Isa auks
6. Seestütlev kellest? millest? kust? raamatust raamatu / te / st 7. Alaleütlev kellele? millele? kuhu? raamatule raamatu / te / le 8. Alalütlev kellel? millel? kus? raamatul raamatu / te / l 9. Alaltütlev kellelt? millelt? kust? raamatult raamatu / te / lt 10. Saav kelleks? milleks? raamatuks raamatu / te / ks 11. Rajav kelleni? milleni? raamatuni raamatu / te / ni 12. Olev kellena? millena? raamatuna raamatu / te / na 13. Ilmaütlev kelleta? milleta? raamatuta raamatu / te / ta 14. Kaasaütlev kellega? millega? raamatuga raamatu / te / ga Olulisim kääne on OMASTAV. Kõik ülejäänud käänded moodustatakse omastava käände abil. nt õpik (nimetav) õpiku (omastav). Sisseütleva moodustamiseks võetakse omastav
Tähistatav: on Saussure'i termin keeles väljendatud tähenduse jaoks. Tajufoneetika: (nimetatakse ka pertseptiivseks foneetikaks) uurib häälelainega edastatavate hääldusüksuste kuuldelist eristamist ja tajumist (äratundmist). Teema: semantiline roll, millega viidatakse esemetele või olenditele, mis paiknevad kusagil või alluvad asukohamuutusele; samuti esemetele või olenditele, mis on kellegi omanduses või mille omanik muutub. Tekst: keelekasutuse väljund sõnast raamatuni, tähenduse realiseerumise koht/protsess Tekstilingvistika: keeleteaduse suund, mille uurimisobjektiks on terviktekstid Teoreetiline keeleteadus: tegeleb keelesüsteemi või selle kasutamise teooria ja kirjelduse loomisega kas üldkeeleteaduse või mingi üksikkeele vaatenurgast. Tsirkumfiks: tüve ümber (nii ette kui lõppu) liituv morfeem, mille mõlemad osad on vajalikud ühe tähenduse edasi andmiseks (nt sks k ge+mach+t)
Tähistatav - on Saussure’i termin keeles väljendatud tähenduse jaoks. Tajufoneetika(nimetatakse ka pertseptiivseks foneetikaks) - uurib häälelainega edastatavate hääldusüksuste kuuldelist eristamist ja tajumist (äratundmist). Teema - semantiline roll, millega viidatakse esemetele või olenditele, mis paiknevad kusagil või alluvad asukohamuutusele; samuti esemetele või olenditele, mis on kellegi omanduses või mille omanik muutub. Tekst - keelekasutuse väljund sõnast raamatuni, tähenduse realiseerumise koht/protsess Tekstilingvistika - keeleteaduse suund, mille uurimisobjektiks on terviktekstid Teoreetiline keeleteadus - tegeleb keelesüsteemi või selle kasutamise teooria ja kirjelduse loomisega kas üldkeeleteaduse või mingi üksikkeele vaatenurgast. Tsirkumfiks - tüve ümber (nii ette kui lõppu) liituv morfeem, mille mõlemad osad on vajalikud ühe tähenduse edasi andmiseks (nt sks k ge+mach+t)
individualistlikeks ning väikekodanlikeks. Kandinsky tööd eemaldati Nõukogude muuseumitest aastateks. 1921. aastal kolis Kandinsky tagasi Saksamaale. 1. 5. Bauhaus Peale Saksamaale kolimist Kandinsky võttis vastu Walter Gropius`e kutse õpetada ja anda edasi oma teadmisi Bauhaus`is, mis oli Gropius`e loodud Kõrgem Kunstikool. Teme tolle aja arendused punkti ja joone koha pealt viisid välja teoreetilise raamatuni Point and Line to Plane*, mis ilmus 1926. aastal. Geomeetriliste elementide tähtsuse kasv tema õpetamises ja ka maalimises, eriti nurk, ring ning sirged ja kõverad jooned, oli eriti märkimisväärne. Kandinsky jaoks oli see väga arendav ja produktiivne periood. Tema suurt loomingulist vabadust kroonib 1925. aastal loodud töö Yellow- red- blue**. See on kahe meetrine teos, kus on kasutusel kõik põhivormid: vertikaalne kollane ristkülik, kalduv punane rist, suur
kust? raamatust raamatu / te / st 7. Alaleütlev kellele? millele? kuhu? raamatule raamatu / te / le 8. Alalütlev kellel? millel? kus? raamatul raamatu / te / l 9. Alaltütlev kellelt? millelt? kust? raamatult raamatu / te / lt 10. Saav kelleks? milleks? raamatuks raamatu / te / ks 11. Rajav kelleni? milleni? raamatuni raamatu / te / ni 12. Olev kellena? millena? raamatuna raamatu / te / na 13. Ilmaütlev kelleta? milleta? raamatuta raamatu / te / ta 14. Kaasaütlev kellega? millega? raamatuga raamatu / te / ga Olulisim kääne on OMASTAV. Kõik ülejäänud käänded moodustatakse omastava käände abil. nt õpik (nimetav) õpiku (omastav)
klooster. 17. Iseloomustage Augustinuse ,,Pihtimuste" temaatikat ja stiili. Teose kirjutamisest on möödunud ligi 16 sajandit. Raamat koosneb 13 raamatust. ,,Pihtimused" tuleb mõista kahesuguselt: 1) eksimuste pihtimine Jumalale 2) tunnistus enda kuuluvusest Jumala juurde. Need 13 raamatut kiidavad õiglast ja head Jumalat autoris avaldunud halbuse ja headuse eest ning virgutavad Tema poole inimese mõistust ja tunnet. Esimesest kuni 10nda raamatuni on autori autobiograafia, kolmes ülejäänus pühadest kirjadest ning 4s raamatus on juttu sõbra surma läbi põhjustatud hingevaevast ja inimese terviklikkusest. Teos pole ainult lüüriline kiitus ja hüms, selles on kõik aines läbisegi, seepärast on seda raske kindlalt määratleda. Autor küllalt sageli kujutanud oma elu, ajastu kohta haruldus selline terviklikkus. Lugejale sisendatakse mõtet, et teose autor jäänukski hukatusse, kui Jumal poleks halastanud
uurib lausete struktuuri ning püüab formuleerida reegleid, mille alusel sõnad moodustavad fraase ning fraasid omakorda lauseid. Süntaks uurib lause üksuste (fraaside) sisemist struktuuri, nende üksuste omavahelisi suhteid ning seda, kuidas need fraaside sisestruktuur ning fraasidevahelised suhted määravad lause kui terviku tähenduse. TEKST - keelekasutuse väljund sõnast raamatuni, tähenduse realiseerumise koht/protsess. Semantika - keeleteaduse haru, mis uurib keelelisi tähendusi(kõneleja tähendus ja kuulaja tähendus e konkreetne tähendus ja abstraktne tähendus ehk süsteemi tähendus).. Semantika põhimõisteid: (tähendus)väli-sõnaderühm ,mis suurelt osalt oma tähenduselt kattuvad, polüseemia- mitmetähenduslikkus, mille puhul kõik vormid omavahel seotud(nt jooksma-inimene jookseb,vesi jookseb)
Mehhanismid: elus elutut asendamas looja loodu asemel (loen Vildet), konkreetne abstraktset asendamas keha, muu nähtav või katsutav asendab tunnet, tegevust, taju, nähtamatut abstraktsust (pea suu, ta on südametu) tähendused kujunevad grammatiseerumise ja ülekannete süstemaatilisuse kaudu. Eesti keele seletussõnaraamat kus on antud lühike kirjeldav seletus ja sünonüümid. Tekst (keelekasutuse väljund sõnast raamatuni, tähenduse realiseerumise koht/protsess)ja diskursus (tekst koos kontekstiga). Diskursuseanalüüs suulise lingvistilise tähenduse uurimine, nt diskursusemarkerite (no, noh) uurimine Pragmaatika kõneakt e kõnetegu suhtluses tekkiv terviktegu, mille kõneleja rääkides sooritab. Printsiibid ja maksiimid nt viisakusprintsiip: minapilt e nägu ning negatiivne ja positiivne viisakus (loe Oma Keele artiklit 11. loeng).
70. Metakeeled: komponendid, primitiivid, võrgustikud, metafoorsed ülekanded 71. Tähenduse kujunemine tähendust kui sellist pole olemas, ta pole materiaalne objekt. Tähendus realiseerub mingi vormilise allsüsteemi kaudu tähendusest ja häälikulisest vormist koosnevate sümbolitena. Tähendus kujuneb grammatiseerudes ja ülekannete süstemaatilisusega. 72. Tekst, diskursus, tekstilingvistika, diskursuseanalüüs Tekst on keelekasutuse väljund sõnast raamatuni, see on ka ,,koht" ( või pigem protsess), kus tähendus realiseerub. Diskursuse mõiste kattub paljuski teksti mõistega. Suulise diskursuse all mõistetakse tavaliselt kahesuunalist suhtlust. Diskursus on tekst koos kontekstiga. Tekstilingvistika on lingvistika haru, mis uurib tekste. Diskursuseanalüüs on suulise suhtluse lingvistiline uurimine. 73. Pragmaatika, kõneakt, viisakusstrateegiad Pragmaatika tegeleb suhtlusega, suhtlemise uurimisega. Pragmaatika on
ülekanded?????????????????? 83. Tähenduse kujunemine Tähenduse kujunemine tähendust kui sellist pole olemas, ta pole materiaalne objekt. Tähendus realiseerub mingi vormilise allsüsteemi kaudu tähendusest ja häälikulisest vormist koosnevate sümbolitena. Tähendus kujuneb grammatiseerudes ja ülekannete süstemaatilisusega. 84. Tekst, diskursus, tekstilingvistika, diskursuseanalüüs Tekst- keelekasutuse väljund sõnast raamatuni; tähenduse realiseerumise koht, protsess. Diskursus- tekst koos kontekstiga Tekstilingvistika- lingvistika haru. Mis uurib tekste (Halliday 1970~ ) Diskursuseanalüüs- suulise lingvistilise tähenduse uurimine (nt diskursusemarkerid no, noh) 85. Pragmaatika, kõneakt, viisakusstrateegiad Pragmaatika tegeleb suhtluse uurimisega. Pragmaatika on tähendusõpetus. Kõneakt on suuline suhtlemisprotsess, kõneleja sooritab selle rääkides. Kõneakti läbiviimisel
ülekanded?????????????????? 83. Tähenduse kujunemine Tähenduse kujunemine tähendust kui sellist pole olemas, ta pole materiaalne objekt. Tähendus realiseerub mingi vormilise allsüsteemi kaudu tähendusest ja häälikulisest vormist koosnevate sümbolitena. Tähendus kujuneb grammatiseerudes ja ülekannete süstemaatilisusega. 84. Tekst, diskursus, tekstilingvistika, diskursuseanalüüs Tekst- keelekasutuse väljund sõnast raamatuni; tähenduse realiseerumise koht, protsess. Diskursus- tekst koos kontekstiga Tekstilingvistika- lingvistika haru. Mis uurib tekste (Halliday 1970~ ) Diskursuseanalüüs- suulise lingvistilise tähenduse uurimine (nt diskursusemarkerid no, noh) 85. Pragmaatika, kõneakt, viisakusstrateegiad Pragmaatika tegeleb suhtluse uurimisega. Pragmaatika on tähendusõpetus. Kõneakt on suuline suhtlemisprotsess, kõneleja sooritab selle rääkides. Kõneakti läbiviimisel
ülekanded?????????????????? 83. Tähenduse kujunemine Tähenduse kujunemine tähendust kui sellist pole olemas, ta pole materiaalne objekt. Tähendus realiseerub mingi vormilise allsüsteemi kaudu tähendusest ja häälikulisest vormist koosnevate sümbolitena. Tähendus kujuneb grammatiseerudes ja ülekannete süstemaatilisusega. 84. Tekst, diskursus, tekstilingvistika, diskursuseanalüüs Tekst- keelekasutuse väljund sõnast raamatuni; tähenduse realiseerumise koht, protsess. Diskursus- tekst koos kontekstiga Tekstilingvistika- lingvistika haru. Mis uurib tekste (Halliday 1970~ ) Diskursuseanalüüs- suulise lingvistilise tähenduse uurimine (nt diskursusemarkerid no, noh) 85. Pragmaatika, kõneakt, viisakusstrateegiad Pragmaatika tegeleb suhtluse uurimisega. Pragmaatika on tähendusõpetus. Kõneakt on suuline suhtlemisprotsess, kõneleja sooritab selle rääkides. Kõneakti läbiviimisel
Võõrapärane lausestus ei erine kvalitatiivselt Stahli omast. Sõnavaras tüüpilised ja haruldased lõunaeesti sõnad. Saksa laensõnad. Gutslaff - keelemees ja vaimuliku kirjanduse tõlkija. Gutslaff suhtles talupoegadega: oskas hästi eesti k. Ta suurim ettevõtmine oli piibli tõlkimine lõunaeesti keelde 1648 kevadeks oli tõlgitud 2 Moosese raamatut. 1656 sõja eest Tallinna põgenedes andis pooliku töö üle Jheringile. Piiblitõlke käsikiri, mis ulatub Iiobi raamatuni, on tänaseni alles. "Kurtzer Bericht" kirjeldab maarahva uskumusi ja maailmapilti, leidub üksikuid eestikeelseid lauseid, koha-, isikunimesid. Sisaldab haruldast kultuuriloolist dokumenti - piksepalve üleskirjutis. Gutslaffi suurim töö, piibli tõlge lõunaeesti keelde, ei jõudnud trükki. Tõlkimist alustas VT-st, tõlkides seda heebrea ja aramea keelest. Lõunaeestiliste vastete leidmine piibliterminitele oli raske.
Tähistatav: on Saussure’i termin keeles väljendatud tähenduse jaoks. Tajufoneetika: (nimetatakse ka pertseptiivseks foneetikaks) uurib häälelainega edastatavate hääldusüksuste kuuldelist eristamist ja tajumist (äratundmist). Teema: semantiline roll, millega viidatakse esemetele või olenditele, mis paiknevad kusagil või alluvad asukohamuutusele; samuti esemetele või olenditele, mis on kellegi omanduses või mille omanik muutub. Tekst: keelekasutuse väljund sõnast raamatuni, tähenduse realiseerumise koht/protsess Tekstilingvistika: keeleteaduse suund, mille uurimisobjektiks on terviktekstid Teoreetiline keeleteadus: tegeleb keelesüsteemi või selle kasutamise teooria ja kirjelduse loomisega kas üldkeeleteaduse või mingi üksikkeele vaatenurgast. Tsirkumfiks: tüve ümber (nii ette kui lõppu) liituv morfeem, mille mõlemad osad on vajalikud ühe tähenduse edasi andmiseks (nt sks k ge+mach+t)
viisakusstrateegiad (brown ja levinson) - kuidas saada teiselt pastakat -ütle midagi() -ära ütle midagi (otsi) -ütle otse (mul on vaja) -ütle õhku (näe, jäi pastakas koju) -nägu säästev akt -palun / kas sa võiksid -pos/neg viisakus (+mis oleks, kui sa annaks mulle pastakat / -kas te saaksite mulle palun pastapliiatsit laenata) tekst ja diskursus: tekst - keelekasutuse väljund sõnast raamatuni,; tähenduse realiseerumise koht/ protsess diskursus - tekst koos kontekstiga tekst - viiteahelad anafoor - keeleelementi kasutatakse tekstis varem jutuks olnud elemendidle viitamiseks Ellen1 astus elutuppa2 ja vaatas tähelepanelikult ringi. Ta1 otsis kassi3, kes3, oli enne teda1 sinna2 jooksnud. Ta1 arvas, et loom3 on ennast3 peitnud raamaturiiulisse4 ja ootab seal4, kunas saaks perenaisele1,3, kaela hüpata. Igavene võrukael3!
6 Teose kirjutamisest on möödunud ligi 16 sajandit. Raamat koosneb 13 raamatust. ,,Pihtimused" tuleb mõista kahesuguselt: 1) eksimuste pihtimine Jumalale 2) tunnistus enda kuuluvusest Jumala juurde. Need 13 raamatut kiidavad õiglast ja head Jumalat autoris avaldunud halbuse ja headuse eest ning virgutavad Tema poole inimese mõistust ja tunnet. Esimesest kuni 10nda raamatuni on autori autobiograafia, kolmes ülejäänus pühadest kirjadest ning 4s raamatus on juttu sõbra surma läbi põhjustatud hingevaevast ja inimese terviklikkusest. Teos pole ainult lüüriline kiitus ja hüms, selles on kõik aines läbisegi, seepärast on seda raske kindlalt määratleda. Autor küllalt sageli kujutanud oma elu, ajastu kohta haruldus selline terviklikkus. Lugejale sisendatakse mõtet, et teose autor jäänukski hukatusse, kui Jumal poleks halastanud
muutelõpud, laused jm. Tähenduse mittemateriaalsuse ei tähenda, et sellel puuduks struktuur- Tähendussüsteem on samuti struktuurne. 84. Tekst, diskursus, tekstilingvistika, diskursuseanalüüs Tekst on keele kasutuse, mitte keele struktuuri üksus ja see on ka ,,koht" (või pigem protsess), kus tähendus realiseerub. Teksti tähtsaim omadus on tekstuur, mille kõige olulisem komponent on piisav homogeensus ehk koherentsus. Teksti pikkus võib olla ühest sõnast terve raamatuni. Tekst võib olla suuline või kirjalik, monoloogiline või dialoogiline. Argikeeles (infinitiivselt) tähendab tekst tavaliselt kirjalikku üksust, mis on pikem kui lause, nt raamatu peatükk. Nii kasutatakse teksti mõistet tüüpiliselt ka lingvistikas. Diskursus on aga tekst koos kontekstiga. Suulise diskursuse all mõeldakse tavaliselt sellist kahesuunalist suhtlust: Sa ütled sõbrale tere, ta ütleb tere vastu, sa küsid küsimuse, sõber vastab jne
Ellen1 astus elutuppa2 ja vaatas tähelepanelikult ringi. Ta1 otsis kassi3, kes3 oli enne teda1 sinna2 jooksnud. Ta1 arvas, et loom3 on ennast3 peitnud raamaturiiulisse4 ja ootab seal4, kuna saaks perenaisele1,3 kaela hüpata. Igavene võrukael3! Teema e tekstitopik kass, nr 3 Sama number alaindeksis viitab samale REFERENDILE 20.11.2018 TEKST Tekst Tekst = keelekasutuse väljund sõnast raamatuni Tekst = tähenduse realiseerumise koht/protsess (moodustub teksti tähendus kõneleja/lugeja koostöös) Tekstilingvistika: Halliday 1970~ Keeleteaduse haru Diskursuseanalüüs suulise lingvistilise tähenduse uurimine, nt diskursusemarkerite (nt no, noh jts) uurimine Lingvistiline diskursusanalüüs Lähtekohad: keel on reaalsuse kujundaja, sotsiaalne toiming ning ühiskondlike ja kultuuriliste protsesside osa Keelekasutus kui sotsiaalse tegelikkuse peegeldaja
aastal teenelise kunstniku aunimetus. Juhan sai ka J.Smuuli nimelise kirjandusliku aastapreemia (1983) ja J.Liivi luuleauhinna (1983). Tema loomingu tippaeg oli seitsme- ja kaheksakümnendad. Viiding kasutas pseudonüümi Jüri Üdi esmakordselt ajakirjas "Looming" aastal 1968. Hasso Krull on öelnud: "Tõeline revolutsioon tuli seitsmekümnendatel aastatel. Tema toimumine mahub ligikaudselt vahemikku 1971-1978 kogumiku "Närvitrükk" ilmumisest kuni Juhan Viidingu raamatuni "Ma olin Jüri Üdi". Siin ongi vaid üks keskne luuletaja, kelle tegevuse tulemusena muutus luule keelepruuk. Pärast 78.aastat polnud luuletuse mõiste eesti kirjanduses enam endine. /---/ Üdilikke luuletusi on 1970- ja 80- ndatel eesti luules nii palju, et need moodustavad peaaegu omaette zanri. Raskusi valmistaks ainult zanripiiride määramine. Kogu Juhan Viidingut ennast võib pärast Üdi nimest loobumist pidada üheks
annaabi.ee 
