Eripärane on luuletaja lause- ja tekstikäsitlus. Side lausete vahel on habras. Kirgede lahustamiseks on soovitav pruukida savitasse. Linde on tarku ja tobedaid. Part läheb mardikatest rasva, aga jaanalind jaaguariliha ei ihalda. Urbadest pole urbaniseerumisel vähimatki kasu. ("Kindlameelse kinglooma kimbatus kingapoes", luulekogust "Päikesepillaja") Alliksaare viimaseid luuletusi iseloomustab traagiline elutunnetus. Mängulusti ja võitlusvalmidust, irooniat ja uljast enesekuulutust asendavad lüürilised sissevaated inimhinge. Selle muutuse põhjuseks on tüdimus mõttemängudest, püüe elulähedusele või teadmine enda peatsest lahkumisest. Laiub surm nagu lävi läbi hommikuao. Aga mälu ei hävi,
ning ühe näidendi. Alliksaar ei elanud küll kaua, aga see-eest suutis eestlastele väga palju edasi anda oma eripärase ning sügavamõttelise loominguga. Tema eluajal ei näinud trükivalgust mitte ükski luulekogu, aga kirjastuses suutis trükimusta näha vaid tema ainuke näidend. Mõne ajakirjandusväljaande teenena siiski üksikud Alliksaare luuletused jõudsid ka tema eluajal avalikkuse ette. Peatükkidest on sõltuvuses luulekogu „Päikesepillaja“ tsüklilise järjestusega, mis mingil määral on kronoloogiline. Peamiseks järjestamisargumendiks on aga assotsiatsioon, mis on ühtlasi ka parim sõna iseloomustamaks enamikku Artur Alliksaare loomingut. See tugineb tihtipeale näiliselt ühendamatute asjade jäigale ühendamisele. Iseloomulikeks tunnusteks võib lugeda ka traditsioonide hülgamist suuremas osas luuletustes, tehes seega olulisi ja kardinaalseid uuendusi, olles sellega isegi keeleuuendajaks peetud. Luuletaja on kuulus ka
süsteemi piirangute vastu § Luulestiili iseloomustavad rohke assotsiatiivsus, vaimukad, tihti antiteetilised ideesähvatused § Tema loomingus on palju filosoofilisi mõtteväljendusi § Sagedasti kasutatavateks märksõnadeks on surm, ulm, mälu, armastus, veri, valu, õhtu, öö, liiv, vesi Luulekogud § "Olematus võiks ju ka olemata olla" (1968) § "Luule" (1976) § "Väike luuleraamat" (1984) § "Päikesepillaja" (1997) § "Alliksaar armastusest" (2002) Laskumine Kui pilget täis on hüljat mägiteed me armastuse närbund võidupärgi, ja mälestuste tontlik defilee, aet süüme tormidest, käib minu järgi. Et nautisin, kui ime tundub see, Su kallistuste kuldseid mesikärgi. Suur õnneviirastuse kevade mu hinge jättis kustumatu märgi. Aeg, vahemaa ja surm on näivus vaid, ma hälbin keset võõraid sadamaid, kesk mere raevu otsin ulualust.
Artur Alliksaar on tõlkinud nii venekeelset, kui ka saksakeelset luulet. Artur Alliksaare enda luuleread poeedi hauakivil mälestavad meile teda tema viimsel puhkepaigal Ropka- Tamme kalmistul Tartus. Looming: "Nimetu saar" (näidend, 1966) "Olematus võiks ju ka olemata olla" (Paul-Eerik Rummo poolt koostatud valikkogu, 1968) "Luule" (koostanud Paul-Eerik Rummo, 1976) "Väike luuleraamat" (koostanud Paul-Eerik Rummo, 1984) "Päikesepillaja" (kogutud luuletused, koostanud Urmas Tõnisson, järelsõna: Arne Merilai, 1997, kordustrükid 1997, 1997, 1998, 2004, 2007 ja 2011) "Alliksaar armastusest" (koostanud Paul-Eerik Rummo, 2002) Artur Alliksaar on tõlkinud Sergei Jessenini ja Anna Ahmatova luulet. Saksa luuletajatest on ta tõlkinud Rainer Maria Rilke loomingut. Kirjandus: 1) Raamatud "Artur Alliksaar mälestustes", koostanud Henn-Kaarel Hellat.
Tsitaadid tema luulest Ei ole mõttetult elatud aegu.Mõte ei pruugigi selguda praegu.(Luuletus "Aeg", 1964) Suur on see, mis särab end säästmata. (Luuletus "Improvisatsioone harfil") Alkeemias ei oleks vähimatki halba,kui kuld ei kõliseks nii kuradi kunstlikult. ("Olematus võiks ju ka olemata olla", 1968) Kas elu on naljakalt tõsine või tõsiselt naljakas? (Luuletus ,,Alternatiive") Teosed ,,Nimetu saar"(näidend) 1966 ,,Olematus võiks ka ju olemata olla" 1968 ,,Luule" 1976 ,,Päikesepillaja" 1997 ,,Väike luuleraamat-Artur Alliksaar" 1984 ,,Alliksaar armastusest" 2002 Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Kasutatud kirjandus http://60ndadeestikirjanduses.weebly.com/artur-alliksaar.html http://www.hot.ee/hanneshotee/alliksaar.html
Aastast 19441949 töötas Artur Alliksaar ENSV Raudteevalitsuses 1949. aastal süüdistati teda ametiseisundi kuritarvitamises ning ta arreteeriti Aastatel 19491957 oli sundasumisel Oli vangis Narvas ja Mordvas Pärast vangistust elas aasta aega Vologda oblastis 1958 Tuli salaja Tartusse, kus töötas õlletehases, ehitustöödel ja raudteel Looming "Nimetu saar" (näidend, 1966) "Olematus võiks ju ka olemata olla" (1968) "Luule" (1976) "Päikesepillaja" (1997) "Väike luuleraamat Artur Alliksaar" (1984) "Alliksaar armastusest" (2002) On asju, milles eksida ei saa Oma vaateid kellelegi peale ma ei suru. Laulud tärkavad mu hingest nagu mullast muru. Iga vaimset värdjat, suli, luru, kiita heaks mu värsse ma ei nuru. Kui kord kubjas puhtaks pühib kunstituru, küll saab koorem sõnnikut ja sõnapuru! Inimmõte tungib läbi umbse uneuru, piirideta võimalusteks muudab kitsa kuru.
vesi . Pingsa ja kategoorilise väljenduslaadiga luulelooming erineb tunduvalt eesti luule eelnevatest tavadest ja keelekasutus on eriline. Poeet mõjutas oma loominguga jõuliselt 1960. aastatel eesti luule uuenemist ja tõi uusi, värskeid suundi eesti luulesse. Teosed "Nimetu saar" (näidend) 1966 "Olematus võiks ju ka olemata olla" 1968 "Luule" 1976 A. Alliksaare luulekogu "Artur Alliksaar Päikesepillaja" 1997 "Väike luuleraamat Artur Alliksaar" 1984 "Alliksaar armastusest" 2002
o P.E Rummo, A. Suuman, J. Kaplinski, V. Luik, H. Runnel, A. Ehin · Kultuurist: millal alustas ETV, kaks olulist filmi, 40 kiri millal ja miks? o ETV 1955 o ,,Kevade", ,,Viimne reliikvia" o 40 kiri: kultuuritegelaste kiri venestamise vastu (1980) · Kirjanik+luuletus+kirjandusvool/ luule liik · K.Lepik ,,Mu kodumaa", ,,Needmine" realism · I.Laaban ,,Autoportree" sürrealism · A.Alliksaar luulekogu ,,Päikesepillaja" mõtteluule · P.-E.Rummo ,,Me hoiame nõnda ühte" ja millisele filmile laulusõnad (Viimne reliikvia) · Mõisted: · Limerik inglise 5. realine naljaluuletus, milles on kasutatud koha- või isikunime · Häälutus sõna, muusika ja elektroakustiliste vahendite kasutamine koos · Vastandamine vastandlike mõtete kõrvutamine · Kordus sõna või väljendi kordamine · retooriline hüüatus/küsimus pöördumine kellegi poole vastust saamata
Närvitrüklased olid eesti luuletajad,kes nimetasid nii luulekogu närvitrükk järgi. 8.süvenes poliitiline pessimism ja inimesed kapseldusid eraellu. Räägiti jõukusest, hakati ehitama suvilaid ametiasju arutati sanapidudel, läänelik luulevorm, kriitikud olid aina vähem rahul uute kirjanduslike tekstide suhtes. (peldikuluule, läänelik luulevorm, punkluule) 9."Olematus võiks ju ka olemata olla"1966 ´´Luule´´ 1968 ´´Päikesepillaja´´1976 Saab siis tõde lihtne olla? , Aeg 10.Paul-Eerik Rummo luule tervikuna kujutab endast eelmise sajandi teise poole eesti kirjandusilma üht murdepunkti. "Ankruhiivaja" (1962) algused "Tule ikka mu rõõmude juurde" (1964) "Lumevalgus...lumepimedus" (1966; Loomingu Raamatukogu s hüperborea "Luulet 19601967" (valikkogu, 1968) "Tuhkatriinumäng" (näidend, 1969) omakirjastuslikult "Saatja aadress" (1972, levis )
• Oli vangis Narvas ja Mordvas. • Pärast vangistust elas aasta aega Vologda oblastis, 1958. • Tuli salaja Tartusse, kus töötas õlletehases, ehitustöödel ja raudteel. • Suri 12.08. 1966 vähki Looming • "Nimetu saar" (näidend, 1966) • "Olematus võiks ju ka olemata olla" (Paul-Eerik Rummo poolt koostatud valikkogu, 1968) • "Luule" (koostanud Paul-Eerik Rummo, 1976) • "Väike luuleraamat" (koostanud Paul-Eerik Rummo, 1984) • "Päikesepillaja" (kogutud luuletused, koostanud Urmas Tõnisson, järelsõna: Arne Merilai, 1997) • "Alliksaar armastusest" (koostanud Paul-Eerik Rummo, 2002) • Tõlkinud Sergei Jessenini ja Anna Ahmatova luulet. • Saksa luuletajatest on ta tõlkinud Rainer Maria Rilke loomingut. Aeg Ei ole paremaid, halvemaid aegu. On ainult hetk, milles viibime praegu. Mis kord on alanud, lõppu sel pole. Kestma jääb kaunis, kestma jääb kole Ei ole süngeid, ei naljakaid aegu.
erineb tunduvalt eesti luule eelnevatest tavadest ja keelekasutus on eriline. Luuletaja liigub meelsasti kõlalummuses, ilmutab suurejoonelist riimileidlikkust ja loob vaimukaid liitsõnatuletisi. · "Nimetu saar" (näidend, 1966) · "Olematus võiks ju ka olemata olla" (Paul-Eerik Rummo poolt koostatud valikkogu, 1968) · "Luule" (koostanud Paul-Eerik Rummo, 1976) · "Väike luuleraamat" (koostanud Paul-Eerik Rummo, 1984) · "Päikesepillaja" (kogutud luuletused, koostanud Urmas Tõnisson, järelsõna: Arne Merilai, 1997, kordustrükid 1997, 1997, 1998 ja 2004) · "Alliksaar armastusest" (koostanud Paul-Eerik Rummo, 2002)
Tema looming on kõlarikas, sõnaleidlik, sageli metafoorne, kujutlusseoste kaudu hargnevate ja kuhjuvate kujunditega. Alliksaare loomingus sagedasti kasutatavateks märksõnadeks on surm, ulm (-ad), mälu, armastus, veri, valu, õhtu, öö, liiv, vesi. Pingsa- ja kategoorilise väljenduslaadiga luulelooming erineb tunduvalt eesti luule eelnevatest tavadest ja keelekasutus on eriline. Tsitaat Arne Merilai poolt kirjutatuna luuletajast ja poeedi keelekäsitlusest raamatus "Artur Alliksaar- Päikesepillaja": 3. "Alliksaare teksti keelelise ilme näivast juhuslikkusest hoolimata ei ole seal sügavuti midagi kogemata. Kuigi tema meetodiks on silbi-, sõna- ja lausetoorme transportimine kalambuuri- ja paradoksimasinasse kõlaassotsioonide juhulindil, käivad selle ulmavabriku kõik tooted ükshaaval läbi operaatori kullipilgu alt. Meister otsustab, mis läheb praaki ja mis müüki./ Meid -
tooted ükshaaval läbi operaatori kullipilgu alt. Meister otsustab, mis läheb praaki ja mis müüki./ Meid - tavalobisejaid- kurnab, kuid karastab see lingvistiline külm duss." VI. "Nimetu saar" (näidend, 1966) "Olematus võiks ju ka olemata olla" (Paul-Eerik Rummo poolt koostatud valikkogu, 1968) "Luule" (koostanud Paul-Eerik Rummo, 1976) "Väike luuleraamat" (koostanud Paul-Eerik Rummo, 1984) "Päikesepillaja" (kogutud luuletused, koostanud Urmas Tõnisson, järelsõna: Arne Merilai, 1997, kordustrükid 1997, 1997, 1998 ja 2004) "Alliksaar armastusest" (koostanud Paul-Eerik Rummo, 2002) I. Pole põhjust meil kurta, et meid lämmatab äng, kuni südant ei murta, kuni veetleb meid mäng. Laiub surm nagu lävi läbi hommikuao. Aga mälu ei hävi, sest et olnu ei kao. "Kuskil ajajõe taga"
• Vaatamata tõrjutusele ametlikust kirjapildist oli Alliksaar tuntud kirjanusringkondades, avaldades ulatusliku mõju ka teistele kirjanikele. • Ta abikaasaks oli Linda Alamäe, kelle nime all ta avaldas mõnikord luuletusi. • Poeet mõjutas oma loominguga jõuliselt 1960.aastatel eesti luule uuenemist ja oli toonud uusi värskeid suundi eesti luulesse. Looming • „Nimetu Saar“ • „Olematus võiks ka olemata olla“ • „Luule“ • „Päikesepillaja“ • „Väike luuleraamat“ Artur Alliksaar „Aeg“ Ei ole paremaid, halvemaid aegu. On ainult hetk, milles viibime praegu. Mis kord on alanud, lõppu sel pole. Kestma jääb kaunis, kestma jääb kole. Ei ole süngeid, ei naljakaid aegu. Võrdsed on hetked, kõik nad on praegu. Elul on tung kanda edasi elu, jällegi Kronos et saaks mõne lelu. Ei ole möödund või tulevaid aegu. On ainult nüüd ja on ainult praegu. Säilib, mis sattunud hetkede sattu.
"Kroonlühtrid ületavad kroonilise nohu koomilise ohu. Lagi naerab laginal ja põrand põriseb põhiliselt kaasa." ("Tualettide kontsert 2") Pilte Artur Alliksaarest https://www.geni.com/people/Karl-Arthur- http://galerii.kirmus.ee/erni/foto/adso03.html http://galerii.kirmus.ee/erni/foto/adso05.html Adson/6000000006295092204 Põhiteosed "Nimetu saar" "Olematus võiks ju ka olemata olla" "Luule" "Väike luuleraamat" "Päikesepillaja" https://www.rahvaraamat.ee/p/katai-kibuvits-nink- kiwi/523107/et?ean=2220000010758 Luulenäiteid Antidolorosoum Taas taganeb sind lämmatanud valu ja lagunevaks lummuseks saab vaid. Ei enam karda õudset surmasalu, ta musti ohte kurikavalaid. Luulenäiteid Aeg Ei ole paremaid, halvemaid aegu.
sarapuusaludes" arutati 1965. aastal kirjanike liidus, kuid jäeti kirjastamata. Postuumselt on antud välja tema luulekogusid ning tema luulet on tõlgitud soome, poola ja läti keelde. Teosed · "Nimetu saar" (näidend, 1966) · "Olematus võiks ju ka olemata olla" (Paul-Eerik Rummo poolt koostatud valikkogu, 1968) · "Luule" (koostanud Paul-Eerik Rummo, 1976) · "Väike luuleraamat" (koostanud Paul-Eerik Rummo, 1984) · "Päikesepillaja" (kogutud luuletused, koostanud Urmas Tõnisson, järelsõna: Arne Merilai, 1997, kordustrükid 1997, 1997, 1998 ja 2004) · "Alliksaar armastusest" (koostanud Paul-Eerik Rummo, 2002) Luule temaatika Tema looming on kõlarikas ja sageli metafoorne. Alliksaare loomingus sagedasti kasutatavateks märksõnadeks on surm, pulm (- ad), mälu, armastus, veri, valu, õhtu, öö, liiv, vesi . Artur Alliksaar on kirjutanud ka laagriluulet ja sõjaväelaagrites kirjutatud
Artur Alliksaarest peeti väga lugu ja teda austavad ka mitmed tänapäeva tuntud luuletajad. '' Eesti luule viimane ja võibolla üldse ainuke tõeline romantik Artur Alliksaar võinuks sel nädalal (15. aprillil) saada kaheksakümneseks'' (Rummo 2003). Pärast mehe surma on avaldatud mitmeid tema luulekogusid, nagu ''Olematus võiks ju ka olemata olla'' (1968), ''Luule'' (1976), ''Väike luuleraamat'' (1984). Lisaks luulele on ilmunud ka muid teoseid, näiteks koondkogu ''Päikesepillaja'' (1997) ja absurdidraama ''Nimetu saar'' (1966). Lisaks kirjutamisele tõlkis Alliksaar Sergei Jessenini, Anna Ahmatova, Jevgeni Jevtusenko jmt Vene poeetide, Saksa luuletajatest Rainer Maria Rilke teoseid. Tema enda luulet on tõlgitud soome, poola ja läti keelde. (Ibid: 4.) Artur Alliksaar suri 12. augustil 1966 vähi tõttu (Alliksaar 2009) ja ta on maetud Tartusse Ropka kalmistule. (Ibid: 4.) KASUTAUD ALLIKAD: 1. Vikipeedia 2009. Artur Alliksaar. http://et.wikipedia
(43) *kuni 1936 aastani kandis nime Artur Alnek. *õppis Hugo Treffneri gümnaasiumis ja hiljem Tartu Ülikoolis õigusteadust. *Luuletamist alustas juba gümnaasiumis, mil olid talle eeskujuks Marie Under, aga ka Sergei Jessénin ja Rainer Maria Rilke, kelle luulet ta ka hiljem tõlkis. Alliksaare looming on kõlarikas, sõnaleidlik, sageli metafoorne, oma loomingus kasutas ta tihti sõnu: surm, mälu, armastus, veri, valu, õhtu, öö, liiv vesi. *Alliksaare tuntuimaks luulekoguks on ,,Päikesepillaja", mis on koostatud Toomas Tõnissoni poolt ning on välja antud 1977. aastal. Lisaks on veel Paul- Eerik Rummo poolt koostatud luulekogud ,,Luule", ,,Väike luuleraamat", ,,Olematus võiks ju ka olemata olla" ning ,,Alliksaar armastusest" . Alliksaare loomingusse kuulub veel ka 1966. aasta näidend ,,Nimetu saar". *Poeedi varasemad luuletused on klassikaliselt rangevormilised, kuid 1960. aastate algul asus ta julgelt eksperimenteerima, kirjutades valdavalt vabavärsilist luulet.
püüe elulähedusele või teadmine enda peatsest lahkumisest. Ei ole kaduvaid, kõduvaid aegu. Alles jääb hetk, milles asume praegu. Aeg, mis on tekkinud, enam ei haju, kui seda jäävust ka meeled ei taju. ("Aeg", luulekogust "Päikesepillaja") Luulenäiteid Ei ole paremaid, halvemaid aegu. On ainult hetk, milles viibime praegu. Mis kord on alanud, lõppu sel pole. Kestma jääb kaunis, kestma jääb kole. Ei ole süngeid, ei naljakaid aegu. Võrdsed on hetked, kõik nad on praegu. Elul on tung kanda edasi elu, jällegi Kronos et saaks mõne lelu. Ei ole möödund või tulevaid aegu. On ainult nüüd ja on ainult praegu. Säilib, mis sattunud hetkede sattu. Ainus silmapilk teistest ei kattu.
Alliksaar oli tänu oma raskele elule saanud palju mõjutust vangilaagritest ja võõrvõimu poolt tagakiusamisest, kuid siiski nagu eelpool mainitud ei sallinud ta halinat ja isiklike tunnete esile tõstmist, vaid vastupidi ta sai tänu enda raskele elule hoopis kingituseks sellised elluvaated, mis tegid temast inimese kes ta oli. " Nimetu saar " - (näidend) 1966 " Olematus võiks ju ka olemata olla " 1968 " Luule " 1976 " Päikesepillaja " 1997 " Väike luuleraamat - Artur Alliksaar " 1984 " Alliksaar armastusest " 2002 Luule näited Aeg Ei ole paremaid, halvemaid aegu. On ainult hetk, milles viibime praegu. Mis kord on alanud, lõppu sel pole. Kestma jääb kaunis, kestma jääb kole.
Suur tulelõõm on iga poor ja veen. Ei hullemini laastada või katkki. On kõige siiram kõigest, mis ma teen, et aplalt vaatan rõõmu lihtsaimatki. Mu üksindussüsteem on ülipeen ja -julm ja käskiv nagu mõni pattki. Kesk meelde hädakella raudset sära ei leia mugandust ja meelpära. Kuiv puu küll olen, kuid ei võta tuld. Ja kuidas kibelekski keelepära, jääb mõttepeitu tunde aardesära. Ma olen vaikselt õitest tühjuv muld. ("Päikesepillaja") 4. See on su janu --- olla tühjaks joodud, ja joobumine --- jälle januneda. Sa vaheldud ja muutud ühtesoodu, ja otsid, ilma et sa teaksid, keda. Sa oled lind, kes pilvedesse poodud, ja ise iialgi ei aima seda, et tema laul just selleks ongi loodud, et vastu sünget surma sädeleda. On parem palju rüübata kui pisut, sest kuskil lahtub tugevaimgi uim ja näod ja naerud pudenevad uttu. Siis jälle madalikule end kisud, kui kiretud on veed ja voolus tuim,
Raamat Algus Lopp Autor Pealkiri Aasta E/All02 21.09.10 30.09.10 Artur Alliksaar Päikesepillaja 1999 E/Kiv03 31.07.10 26.08.10 Andrus Kivirähk Leiutajateküla Lotte 2007 E/Kiv03 07.07.10 22.07.10 Andrus Kivirähk Leiutajateküla Lotte 2007 E/Run01 04.05.10 25.05.10 Hando Runnel Mõtelda on mõnus 1. Filtreerida 1982 aren E/Vil04 04.11.10 19.11.10 Eduard Vilde Mahtra sõda vanuses200930 kuni
Raamat Algus Lopp Autor Pealkiri Aasta E/All02 21.09.10 30.09.10 Artur Alliksaar Päikesepillaja 1999 E/Kiv03 31.07.10 26.08.10 Andrus Kivirähk Leiutajateküla Lotte 2007 E/Kiv03 07.07.10 22.07.10 Andrus Kivirähk Leiutajateküla Lotte 2007 E/Run01 04.05.10 25.05.10 Hando Runnel Mõtelda on mõnus 1982 E/Vil04 04.11.10 19.11.10 Eduard Vilde Mahtra sõda 2009 Ingl/Pra02 04.11.10 19.11
E/Kiv01 Count 1 E/Kiv02 40299 40311 12 Andrus Kivirähk Mees, kes teadis ussisõnu E/Kiv02 Count 1 E/Kiv01 40389 40404 15 Andrus Kivirähk Rehepapp, ehk, November E/Kiv01 Count 1 E/All02 40442 40451 9 Artur Alliksaar Päikesepillaja E/All02 Count 1 E/All01 40180 40199 19 Artur Alliksaar Olematus võiks ju ka olemata olla E/All01 Count 1 E/All02 40451 40470 19 Artur Alliksaar Päikesepillaja E/All02 Count 1 E/All01 40216 40234 18 Artur Alliksaar
aastatel eesti luule uuenemist ja tõi sellesse uusi, värskeid suundi. Artur Alliksaar on tõlkinud nii venekeelset kui ka saksakeelset luulet. Looming: · Näidend ,,Nimetu saar" 1966 Peale tema surma on antud välja mitmeid luulekogusid: · ,,Olematus võiks ju ka olemata olla" 1968, koostatud Paul-Eerik Rummo poolt · ,,Luule" 1976, koostatud Paul-Eerik Rummo poolt · ,,Väike luuleraamat" 1984, koostatud Paul-Eerik Rummo poolt · ,,Päikesepillaja" 1997, koostatud Urmas Tõnissoni poolt · ,,Alliksaar armastusest" 2002, koostatud Paul-Eerik Rummo poolt Luuletused Aeg Ei ole paremaid, halvemaid aegu. On ainult hetk, milles viibime praegu. Mis kord on alanud, lõppu sel pole. Kestma jääb kaunis, kestma jääb kole. Ei ole süngeid, ei naljakaid aegu. Võrdsed on hetked, kõik nad on praegu. Elul on tung kanda edasi elu, jällegi Kronos et saaks mõne lelu.
raudteel. Maja, kus poeet Tartus elas põles maha ja ta oli sunnitud elama muldpõrandaga kuuris koos oma kaasa ja väikese poja Jürgeniga. Tegelik elu kujunes poeedile kurnavaks, sest talle sai osaks tolleaegse võimu poolt tagakiusamine, laimamine, mahavaikimine nii luuletamise, kui selle õpetamise eest. Artur Alliksaarel on ilmunud kuus teost „Nimetu Saar“ (1966) „Olematus võiks ju ka olemata olla“ (1968) „Luule“ (1976) „Päikesepillaja“ (1997) „Väike luureraamat- Artur Alliksaar“ (1984) „Alliksaar armastusest“ (2002) 3 Kahekesi Millal viljasid valmib me ulmedepuus, ma ei tea. Ainult tean, et kui ükskord nad sulavad suus, on nii lõpmata hea. Kuni kestab me lokkavais luhtades luus, ära peatu, mind vea. Minu ees on su heledalt lainetav juus ja su julguripea. Kui kord tühjeneb meeli meil kosutand kruus,
olevate inimeste silmis oli ta põlgusväärne ning tema loomingu avaldamist tõkestati. Sõbrad ja toetajad on täitnud hoolikalt endale vaikimisi võetud kohustust ja teinud suurema osa tema luulest kättesaadavaks. Alliksaarelt on avaldatud: 1968 ,,Olematus võiks ju ka olemata olla" (koostanud Paul-Eerik Rummo) 1976 ,,Luule" (koostanud Paul-Eerik Rummo) 1984 ,,Väike luuleraamat" (koostanud Paul-Eerik Rummo) 1997 ,,Päikesepillaja" (koostanud Urmas Tõnisson) 2002 ,,Alliksaar armastusest" (koostanud Paul-Eerik Rummo) Paljudele on ainus tutvus Alliksaare loominguga luuletus ,,Aeg". Muu tegevus Lisaks luuletamisele ning kohvikute külastamisele tegeles Alliksaar aktiivselt tõlkimisega, põhiliselt tõlkis vene lüürikat- Ahmatovat, Jesseninit. Ta kirjutas ka näidendeid, 1966. aastal ilmus absurdidraama ,,Nimetu saar", mis kuulub ulme või iroonia valdkonda, ning mille
Neis vestlustes sai eemalduda reaalsusest, olla teises ajastus just niikaua, kui seda vaid ise sooviti ning võis rääkida omavahel kõigest ja kartuseta. · Poeedi taustaks luuleloomingus oli Surm. Looming: · Nimetu saar" (näidend, 1966) · "Olematus võiks ju ka olemata olla" (Paul-Eerik Rummo poolt koostatud valikkogu, 1968) · "Luule" (koostanud Paul-Eerik Rummo, 1976) · "Väike luuleraamat" (koostanud Paul-Eerik Rummo, 1984) · "Päikesepillaja" (kogutud luuletused, koostanud Urmas Tõnisson, järelsõna: Arne Merilai, 1997, kordustrükid 1997, 1997, 1998 ja 2004) · "Alliksaar armastusest" (koostanud Paul-Eerik Rummo, 2002) Artur Alliksaar on tõlkinud Sergei Jessenini ja Anna Ahmatova luulet. Saksa luuletajatest on ta tõlkinud Rainer Maria Rilke loomingut. Ernst Enno Elulugu: · 1875 1934 · Ernst Enno sündis 8.06. (27. 05.) 1875 Rannu kihelkonnas kõrtsmiku ja talupidaja perekonnas.
Vabadus on kaotamine, jälleleidmine ja lakkamatu küllastumatus. Ühevõrra tuttav on talle maitsmise ja keeldumise keel. Vabaduse jaoks sündinu ei kadesta vange, kuigi neil on kergem. Ka vangina on ta vaba. Looming · "Nimetu saar" (näidend, 1966) · "Olematus võiks ju ka olemata olla" (Paul-Eerik Rummo poolt koostatud valikkogu, 1968) · "Luule" (koostanud Paul-Eerik Rummo, 1976) · "Väike luuleraamat" (koostanud Paul-Eerik Rummo, 1984) · "Päikesepillaja" (kogutud luuletused, koostanud Urmas Tõnisson, järelsõna: Arne Merilai, 1997, kordustrükid 1997, 1997, 1998 ja 2004) · "Alliksaar armastusest" (koostanud Paul-Eerik Rummo, 2002) 14 15 Kokkuvõte Luuletuse "Ärge tapke inimest" Henrik Visnapuult analüüs: Luuletuses on 4 stroofi . Värsiridu 1 stroofis on erinevalt . Esimeses stroofis on 5 , teises stroofis on 3 ja
Olulisemad loominguaastad olid 1960- 64, mil ta katkestas sidemed traditsioonilise luulega. Üritab luulet radikaalselt uuendada, eksperimenteerida sõnadega, saavutada täielik vabadus ja isikupära. Viimaseid luuletusi iseloomustab tüdimus mõttemängudest, püüe elulähedusele või teadmine enda peatsest lahkumisest. Tema luulet kasutatud lauludes. Looming: ,,Nimetu saar", ,,Olematus võiks ju ka olemata olla", ,,Luule", ,,Väike luuleraamat", ,,Päikesepillaja", ,,Alliksaar armastusest". August Jakobson Eesti kirjanik, riigi- ja ühiskonnategelane. Pärit töölisperest, lõpetas Pärnu ühisgümnaasiumi, õppis Tartu Ülikoolis majandust ja hiljem arstiteadust. Valiti 1939 Eesti Kirjanikkude Liidu esimeheks. 1940- 1941 töötas ajalehe Kommunist toimetuses ning oli kirjastuse Ilukirjandus ja Kunst peatoimetaja, lisaks oli Eesti Nõukogude Kirjanike Liidu organiseerimistoimkonna esimees. Teise maailmasõja ajal korraldas ta tagalas eesti kirjanduselu
kirjanikku: 2 teineteisest lahknevat loominguperioodi (1. Alliksaar on tugevalt mõjutatud Arbujatest ja nii arbujalik, et isegi arbujad ise pole nii arbujad. Viib arbujad loogilise lõpuni või äärmuseni ning vaimsed väärtused tõstetakse esiplaanile. 2. periood on arbujate eitus barokne illusionist, programmiline avangardist, luule on paradoksist pillerkaar). ,,Olematus võiks ju ka olemata olla" (1968) ja ,,Luule" (1976) Rummo koostatud. Luulekogu ,,Päikesepillaja" (1997) kogutud käsikirjadest, peaaegu täielik A looming. Üks väheseid luuleraamatuid, mida sajandivahetusel saatis edu (A legend). Sel on suunav tähendus 60ndate situatsioonis, mil oli A tugev mõju teistele luuletajatele, kuid ka hiljem. A luule avaldamise katsed ebaõnnestuvad. Alliksaar on tunnustamata autor. Alustab uutmoodi kirjutamisviis, mis A 60ndate alguse loomingus põhineb kõlaloomingul: assonants, alliteratsioon, kõlaprintsiibid toimuvad sõnamoonded
Ain Kaalep Debüüdid tähendavad ühtpidi noore kirjanduse tulekut ja hilinejate tulekut. Hilinejad - rida autoreid, nagu Kross, Niit, Kaalep, kes võinuks ootuspäraselt olla 40ndate teisel poolel, aga ei tule. Autorid, kes ootasid paremaid võimalusi ja 50ndate lõpus hakkavad raamatud tulema. Võimendab debüüdilainet, mis siin on. /--/ Artur Alliksaar (1923-1966) 1966 Nimetu saar 1968 Olematus võiks ju ka olemata olla 1976 Luule 1997 Päikesepillaja Elukäik traagiline, formaati hästi ei mahu. Surmaaastal ilmus esimene raamat. Tema luulet ei tahetud avaldada, eriti uut laadi, milleni ta 60ndateks jõudis. 65 oli tal kokku pandud ka debüütkogu, käsikiri kandis pealkirja "Tuul käib tantsimas sarapuusaludes" seda arutati ja leiti, et imelik asi ja seda pole vaja avaldada. Loomingu raamatukogus ilmub "Olematus..." seal on Rummo eessõna. Väikestviisi esseistilik, annab olulisi lähtekohti Alliksaare tõlgendajatele
vabavärsilised ja moodustavad tihti suuri, hajuvate kontuuridega improvisatsioonilisi kompositsioone. Luuletused koosnevad tähendusrikastest fraasidest, mis kõik on lõpetatud, kuid moodustavad nn luulevoogusid. Luuletaja liigub meelsasti kõlalummuses, ilmutab suurejoonelist riimileidlikkust ja loob vaimukaid liitsõnatuletisi. Hiljem pöördus tagasi sümbolismi juurde, luule muutus filosoofiliseks (kogu ,,Olematus võiks ju ka olemata olla", 1968). 1997. aastal ilmus mahukas koondkogu ,,Päikesepillaja." Sisuliselt kaitses Alliksaare luule sõltumatu, vaimsete väärtuste poole pürgiva indiviidi valikuvabadusi sotsiaalses süsteemis kehtestatud piirangute ja nürimeelse kuulekuse vastu, andis filosoofilistes elu mõtte ja tõe otsingutes suure tähtsuse juhusele ja mängule. Inimese vaimses eneseteostuses väärtustas ta eriliselt kunsti, oli esteetilise tingimusteta ja ustav ülistaja. Luuletaja hoiak on romantiline, ta püüab haarata hetkest kõike. Ja sünnitakse, kuigi tuleb surra,
tuli tagasi ja töötas raudteel. 1949-1957 istus vanglas, Eestisse sai tagasi alles 1958. Elas viletsates tingimustes Tartus, aga haritlaste seas on ta tuntud. Tema kohta oli palju legende ja vahvaid jutte, näiteks olevat ta Werneris kirjutanud luuletusi salvrättidele. 1965 "Tuul käib tantsimas sarapuusaludes" 1966 näidend "Nähtamatu saar" 1968 "Olematus võiks ju ka olemata olla" 1976 "Väike luuleraamat" "Luule" 1997 põhjalik kogu "Päikesepillaja" Luules algriim, vastandab asju, mis ei ole võrduvad. Teda on mõjutanud Arbujate looming, tahvaluule vormivõtted nt algriim, mõtteriim e paralleelism, vastandamine, astendamine (tundmus muutub tugevamaks). Lõi vürmipuhtaid sonette. Kasutab vabavärssi, rikub meelega reegleid. Eksperimenteerib, loob uusi liitsõnu, luule kohati afroistlik, muutub sisutihedamaks ja filosoofilisemaks. Kõiges peitub võimalus, tuleb juhuseid realiseerida. Luule läbivalt optimistlik, armastus
annaabi.ee 
