Haide Pertel 12a klass Päike 1. Üldandmed. Päike on oma omadustelt tüüpiline täht. Päike asub Maast 150 miljoni km e. ühe astronoomilise ühiku kaugusel. Tema nurkläbimõõt on 32 kaareminutit, mis vastab 1,4 miljonile kilomeetrile (109 Maa läbimõõtu). Päikese mass on 1,99*1030 kg (330000 korda suurem kui Maa mass) ja ta kiirgab energiat koguvõimsusega 3,9*1026 W. Tema pinnatemperatuur on 5800 K. Päike asub Galaktika keskmest 25000 valgusaasta kaugusel ja liikudes ringorbiidil kiirusega 230 km/s, teeb ühe täistiiru umbes 200 miljoni aastaga. Päikese laigud on tumedad, temperatuur on neis ümbritsevast üle 1000 K madalam. 2. Mis on granulatsioon? Eralduv energia läbib kolmveerandi teest tsentrist pinnani footonite vahetuse teel (allpool kiiratud suure energiaga footon neeldub kõ...
Päike Sandra Resetjuk Tartu Tamme Gümnaasium 200 Klõpsake juhtslaidi teksti laadide redigeerimiseks Teine tase protuberandi Kolmas tase d Soojustjuhtiv Neljas tase tsoon Viies tase Radiaktiiv ne tsoon tuum Tuum Päikese laigud protuberan ts Fotosfäär Koroon a Kromos...
PÄIKE Päikesesüsteemi täht PÄIKE on ainus täht, mille pindala saab vaadelda. Kõik planeedid tiirlevad ümber Päikese, ühes ja samas suunas ja peaaegu ühes ja samas tasandis. Nende orbiidid on peaaegu ringjoone kujulised ja paiknevad Päikesest järjest kasvavas kauguses nii, et pole mingit kartust nende lõikumiseks ja kokkupõrkeks. Päikese mass on umbes 700 korda suurem planeetide kogu massist. Päikese vaatluseks sobivalt kohandatud pikksilmades on Päikese pinnal näha mitmesuguseid huvitavaid detaile: Päikese pind on teraline Aegajalt tekivad sellel täpid Aegajalt tekivad sellel laigud Pinnalt purskub välja gaasi, mis annab tunnistust võimsatest plahvatustest Päikese pinna-aktiivsus, laigud ja plahvatused põhjustavad Maal ''magnettorme'' (magnetvälja muutusi), virmalisi ja raadiohäireid, nad avaldavad kindlasti mingit mõju ka elusloodusele. Maal on siiski mitu kaitsekilpi, mis Päikese mõju tunduvalt leevenda...
PÄIKE Koostas: INDRO TÕNURIST Päike on päikesesüsteemi keskpunkt. Päike on oma omaduselt tüüpiline täht. Kõik päikese kohta kirjapandu kehtib ka enamiku teiste tähtede kohta. Andmed Kaugus Maast:150 milj. Km Läbimõõt:1,4 milj. Km Mass:1,99*1030 kg Temperatuur:5800k Kiirgusvõimsus:3,9*1026 W Kaalub umbes sama palju kui 300 000 Maad Vanus- umbes 4, 5 miljardit aastat Päikese siseehitus Tuumast vabanenud energia levib pinna suunas algul kiirgusena, hiljem ainevoolude - konvektsiooni teel. Päikeses toimub põlemine, mis kestab veel umbes 5 miljardit aastat Keemiline koostis * vesinikku 92, 1% * heeliumit 7, 8% * hapnikku 0, 061% * süsinikku 0, 03% * lämmastikku 0, 0084% * neooni 0, 0076% * rauda 0, 0037% * räni 0, 0031% * magneesiumi 0, 0024% ja teisi 0.03% Päikeseloide Kuuma aine väljapaiskumine. Fotod satel...
Päike Üldandmed Päike on meie Päikesesüsteemi täht. Ta on Maast keskmiselt 149,6 miljoni kilomeetri ehk 1 astronoomilise ühiku kaugusel. Nurkläbimõõt on 32 kaareminutit, mis vastab 1,4 miljonile kilomeetrile. ema nurkläbimõõt on 32 kaareminutit, mis vastab 1,4 miljonile kilomeetrile (109 Maa läbimõõtu). Päikese mass on 1,99*1030 kg (330000 korda suurem kui Maa mass) ja ta kiirgab energiat koguvõimsusega 3,9*1026 W. Tema pinnatemperatuur on 5800 K, kuid märksa kuumemad on Päikese kroon (kuni 5 miljonit kelvinit) ja tuum (umbes 15,7 miljonit kelvinit). Päikese raadius on 6,9599×108 m ja keskmine tihedus on 1409 kg/m³. Päike on peajada täht spektriklassiga G2V, mis tähendab, et ta on keskmisest tähest mõnevõrra massiivsem ja kuumem. Kogu Päikese aine on äärmiselt kõrge temperatuuri tõttu plasmaolekus. Et Päike ei ole tahkis, siis pöörleb ta diferentsiaalselt - ekvaatoril kiiremini kui ...
Kristi Väljur, 7a klass Punatriipkilpkonn. Lühikirjeldus KLASS: Roomajad SELTS: Kilpkonnalised SUGUKOND: Lamekilpkonlased ALAMLIIK: Trachemys scripta elegans Punatriip-kilpkonn on USA lõunaosas elutsev taimetoiduline seltsiv loom. Oma nime on ta saanud silma taga asuva punase triibu järgi. Punatriip-kilpkonnal on silmade kohal iseloomulikud, silmatorkavad punast värvi laigud, mis meenutavad pisut punaseid kõrvaklappe ning on kirkamad noorematel isasloomadel. Vahel on need laigud ka kolast värvi. ELUVIIS Rahulikud tiigid ja liivakarjäärid või soise pinnase, rikkaliku kaldataimestiku ja aeglase vooluga jõelõigud on punatriip-kilpkonna jaoks ideaalseks elupaigaks. Nagu teisedki veekilpkonnad, viibib ka punatriip-kilpkonn kevadel ja suvel rohkem maismaal. Ta tuleb veest välja, heidab kivi peale pikali ning peesit...
Päikesetuul, magnetväli. Päikese aktiivsus:päikeselaigud ja muud ilmingud Päikesetuul • Päikesetuul on päikesest lähtuv vabanenud laetud osakeste voog, mis muutub pidevalt kiiruse, tiheduse ja temperatuuri poolest. • Päikesetuul liigub läbi Päikesesüsteemi kiirusega 450 km/s. • Esimest korda registreeriti päikesetuule olemasolu 4. jaanuaril 1959. aastal Nõukogude Liidu kosmoseaparaadi Luna 1 poolt. Pilt 1 – Päikesetuul liigub maale ja kohtub Maa magnetosfääriga Päikesetuulega kaasnevad nähtused • Geomagnetiline torm ehk magnettorm • Virmalised on atmosfääri kõrgemates kihtides esinevad optilised nähtused. • Päikesetuul teeb komeetidele sabad taha ja tekitab kiirgusvööndeid planeetide magnetväljas. Magnetväli • Magnetväli on füüsikaline üldmudel sellest, kuidas toimub vastastikmõju liikuvate elektrilaengute ja ...
Päike Päike asub Maast 150 miljoni km e. ühe astronoomilise ühiku kaugusel. Tema nurkläbimõõt on 32 kaareminutit, mis vastab 1,4 miljonile kilomeetrile. Päikese mass on 1,99*1030 kg (330000 korda suurem kui Maa mass) ja ta kiirgab energiat koguvõimsusega 3,9*1026 W. Tema pinnatemperatuur on 5800 K. Päike asub Galaktika keskmest 25000 valgusaasta kaugusel ja liikudes ringorbiidil kiirusega 230 km/s, teeb ühe täistiiru umbes 200 miljoni aastaga. Teleskoobis paistab Päike heleda teravalt piiritletud kettana. Kettal on mõnikord näha tumedamaid piirkondi (päikeseplekid või -laigud); tugeval suurendusel võib näha ühtlast teralist mustrit -- nn. granulatsiooni. Laikude liikumine näi...
Megamaailm 12.klass Kontrolltöö nr. 2 1. Asteroid - Asteroid ehk väikeplaneet ehk planetoid ehk kääbusplaneet on väike planeedisarnane taevakeha, mis tiirleb Kepleri seadustele vastavatel orbiitidel ümber Päikese. Näiteks Marsi ja Jupiteri orbiitide vahel tiirleb hulk väikeplaneete. Neid nimetatakse asteroidideks ja nende piirkonda asteroidide vööks. 2. Meteoriitide liigid – Meteoriidid jagunevad: kivi,-raudkivi ja rauameteoriidid 3. Kuidas tekib komeedi saba? - Kui komeet läheneb Päikesele, siis ta kuumeneb ja hakkab eraldama gaase (samuti tolmu), mis Päikese valgusrõhu mõjul surutakse Päikesest eemale. 4. Tähtede koostis ja liigitus. - Spektraalanalüüs ja tähe atmosfääri mudelid on näidanud, et üldjoontes on Päikese kaasaegsetel sarnane koostis – nende massi järgi koosnevad need 70% vesinikust, 28% heeliumit ja 2% raskema...
PÄIKESEST Anu Palmi PÄIKE - TAVALINE TÄHT Päike on tavaline G2 täht, üks rohkem kui 100-st miljardist tähest meie galaktikas. Läbimõõt:1392 mln km Temp: 5500 K (pinnal),15,600,000 K (tuumas) Kaugus Maast: u. 150 mln km PÄIKESE EHITUS l Päike on gaasiline keha millel ei saa olla kindlat pinda, aine tihedus peab muutuma pidevalt väljapoole vähenedes. l Valgust tekitav sfäär e. Fotosfäär U. 400 km paksune l Fotosfäärist kõrgemale jääb atmosfäär 2.kihist Kromosfäär ja kroonist l Kromosfääri paksust hinnatakse paarile tuhandele kilomeetrile ilmutab ennast punase sähvatusena enne päikese kustumist l Kroon- ebakorrapärase kujuga nõrk helendus varjutatud päikeseketta ümber ulatub kuni kahe päikese läbimõõdu kaugusel. PÄIKESE EHITUS Päike koosneb peamiselt vesinikust (73,46% massi järgi) ja heeliumist (24,85% mas...
Päike 1. Millised on Päikese mõõtmed Maaga võrreldes? Päikese läbimõõt on 109 korda suurem Maa läbimõõdust ja mass on 330 000 korda suurem Maa massist. Päikese pinnatemperatuur on 5800K ning kaugus Maast 150 miljonit km-it ehk üks astronoomiline ühik (1 a.ü = 150 milj. km). 2. Seletage lauset ,,Päike on tavaline täht". 1) Päike saab oma energia termotuumareaktsioonidest nii nagu kõik tähed maailmaruumis, see tähendab et vesinik muutub heeliumiks. 2) Päikese tekimine ja areng sarnanevad ülejäänud tähtede tekimise ja arenguga. Päike on tekinud ka vesinikupilvest. Päike on oma arenguga jõudnud tasakaaluseisundisse. Päike süttis 4,5 miljardit aastat tagasi ja Päike kuulub kollase spektri klassi. Päike on oma mõõtmetelt kääbus. 3. Miks näib Päikese serv teravana? Päikese serva nimetatakse fotosfääriks, mis on valgust kiirgav pind. Sellepärast paistab Päike teravana, et tekib valgus ja s...
Kuu 1. Üldandmed: a. Kaugus maast 384 401 km b. Läbimõõt ekvaatoril 3477,8 km c. Tiirlemisperiood 27 päeva 7 tundi ja 43 minutit d. Kahe täiskuu vaheline periood 29 päeva 12 tundi ja 43 minutit e. Raskusjõud pinnal 1 /6 Maa raskusjõust f. Heledus 1 /425 000 Päikese heledusest g. Keskmine tihedus 3,3 g/cm3 2. Välisilme: Enne kosmoselendude ajastu algust arvati, et Kuu pind on kaetud paksu tolmukihiga. Juba esimeste automaatjaamade laskumine Kuule lükkas selle seisukoha ümber. Kuu pind osutus kaetuks pudeda, puudritaolise ainega, mida nimetatakse regoliidiks. Regoliit on hea paakuvusega, meenutades selles osas märga lii...
PÄIKE Annaabi mees 12c 2012 Päikese üldiseloomustus Kaugus maast: 150 miljonit km. Mass: 1,989×10 30 kg. Tihedus: 1,409 g/cm³. Pinnatemperatuur: 5800K Kiirgusvõimsus: 3,9*1026 W. Keskmine diameeter: 1,391×106 km. Vanus: u 4,6 miljardit aastat. Fotosfäär Päikese nähtav pind. Paksus: u 300km. Kiirgab suurema osa päikeseenergiast. Temperatuur: 4400- 6400 0C. Teraline muster. Päikeselaigud ja filamendid. Päikese osad Päikese atmosfäär · Kromosfäär. · Kroon. Sisemus. Päikese laigud Temperatuur madalam ümbritsevast piirkonnast. Tugev päikese magnetväli. Loited. Magnettormid. Atmosfäärihelendused (Virmalised) Päikesevarjutus Päikese Tähtsus Energia Taimed- fotosüntees Inimtegevus Soojus Kasutatud kirjandus Jaak Ja...
Päike Markus Puidak Boris Rostovski 8B Klass Mis on päike ? Päike on suurim objekt meie Päikesesüsteemis Päike on tavaline G2V täht Päikese mõjuringis orbiitleb üheksa planeeti ja palju muid väiksemaid objekte Millest koosneb päike ? 73,47% vesinikust (H) 24,85% heeliumist (He) 1,67% muud elemendid (O,C,Fe,S,Ne,N,Si,Mg) Päikese andmed Diameeter: 1,390,000 km. Mass: 1,9891×10³º Tihedus: 1409kg/m³ Temeratuur: 5800 K (pinnal) 15,600,000 K (keskel) Millal ja kuidas tekkis päike ? Arvatavasti,tekkis päike umbes 4,59 miljardit aastat tagasi Päike tekkis kiire kokkusurumise all gravitatsiooni ja molekulaarsele vesiniku pilve vastasmõjust ,selle tagajärjel tekkis meie galaktika piirkond Päikese laigud Päikese laik on tumedam, ümbrusest umbes 1000 K võrra jahedam piirkond Päikese nähtaval pinnal (fotosfääris)....
PÄIKE Koostajad : Vivian Tammearu, Anri Varemäe Kiviõli1.keskkool PÄIKE ON HIIGLASLIK HÕÕGUV GAASIKERA · Kaugus Maast:150 milj. Km · Läbimõõt:1,4 milj. Km · Mass:1,99*1030 kg · Temperatuur:5800k · Kiirgusvõimsus:3,9*1026 W PÄIKESES TOIMUB PÕLEMINE, MIS KESTAB VEEL UMBES 5 MILJARDIT AASTAT Päikese siseehitus: tuumas vabanenud energia levib pinna suunas algul kiirgusena, hiljem ainevoolude -- konvektsiooni teel. PÄIKE SAADAB MAAILMARUUMI VALGUST Päikeseloide -- kuuma aine väljapaiskumine. Fotod satelliidilt SOHO aastast 1996. Pildid on mõnetunniste vahedega, järjekorras paremalt vasakule. JA SOOJUST PÄIKESEL EI SAAKS TERMOMEETRIGA TEMPERATUURI MÕÕTA SEST KOSMOSELAEV SULAKS PÄIKESE LÄHEDUSES ÄRA PÄIKESE PINNA TEMPERATUUR ON UMBES 6000 KRAADI AGA PÄIKE SEES 100 MILJONIT KRAADI Päikese laigud päikesevarjutus Varjutuse tingimused. Maa, Kuu ja Päike satuv...
Kordamine 1.Päikesesüsteemi ehitus: · Päikesesüsteemi kuuluvad Päike, 9 suurt planeeti, mõnituhat väikeplaneeti, sadakond perioodilist komeeti, meteoorne aine · Tsentriks Päike · Planeete hoiab koos Päikese gravitatsiooniväli · Planeetide orbiidid on ligikaudu samas tasapinnas ja praktiliselt ringikujulised · Planeedid tiirlevad ümber Päikese samas suunas Päikese pöörlemisega · Orbiitide raadiused suurenevad kindla seadsupärasuse järgi · Enamik planeete pöörleb tiirlemisega samas suunas · Planeetide pöörlemistelg võib olla orbiidi tasandi suhtes kaldu · Enamik planeetide kaaslastest tiirleb emaplaneedi ekvaatori tasandis ning planeedi pöörlemistejega samas suunas · Planeedid jagunevad kahte gruppi : algul(päikese poolt lugedes) 4 väikest ja tihedat, siis neli suurt ja väikese tihedusega planeeti. 2.Planeedid päikesesüsteemis: 1.MERKUUR: · Pä...
1. Üldandmed. · Läbimõõt 1,4 miljonit kilomeetrit; mass 1,99*1030 kilogrammi. · Päike asub Maast 150 miljoni kilomeetri ehk astronoomilise ühiku kaugusel. · Pinnatemperatuur 5800 K. · Kiirgusvõimsus 3,9*1026 W. · Päike asub Galaktika keskmest 25000 valgusaasta kaugusel ja liikudes ringorbiidil kiirusega 230 km/s, teeb ühe täistiiru umbes 200 miljoni aastaga. 2. Mis on granulatsioon? Granulatsioon on konvektiivsele liikumisele iseloomulike pööriste ilming: graanuli helegas keskkohas tõuseb kuumem aine pinnale, tumedamates servades laskub jahtunud aine alla. 3. Milline on Päikese atmosfäär? Päikese ,,atmosfäär" koosneb kahest kihist- kromosfäärist ja kroonist. Kromosfäär, mille paksust hinnatakse paarile tuhandele kilomeetrile, ilmutas ennast punaka sähvatusena vahetult enne Päikese kustumist varjutusel; kroon- ebakorrapärase kujuga nõrk helendus varjutatud päikeseketta ...
Päike Mis on päike? Päike on täht Näiv tähesuurus: 26,74 Absoluutne tähesuurus 4,85 Amplituud: 0.001 tähesuurust Kaugus Maast: 149,6 mln km (1 astronoomiline ühik) Mis tiirlevad ümber päikese? Planeet Maa Maa-sarnased planeedid Hiidplaneedid Kääbusplaneedid Asteroidid, meteoriidid, komeedid Neptuuni-tagused objektid Tolm Rohkem Päikesest Massiivsem ja kuumem 85% tähtedest on massilt väiksemad Läbimõõt: 1392 mln km Mass: 1,9891×10^30 kg Raadius: 6,9599×10^8 m Tihedus: 1409 kilogrammi kuupmeetri kohta Päike on kuum Päikese efektiivne pinnatemperatuur on 5778 K, kuid märksa kuumemad on Päikese kroon (kuni 5 miljonit kelvinit) Millest koosneb Päike? Vesinik (73,46% massist) Heelium (24,85% massist) Ülejäänud elemendid (1,67% massist) Mis toimub Päikeses? Toodetakse termotuumare...
PÄIKE Nimi 1 Nimi 2 Nimi 3 12. B Mis on Päike? Päike on meie päikesesüsteemi täht, heledaim maal nähtav täht Päike koosneb peamiselt vesinikust (73,46% massist) ja heeliumist (24,85%) Asub maast 150 miljoni km (ühe astronoomilise ühiku kaugusel) kaugusel Päikesel on 3 kihti: -Fotosfäär valgust tekitav sfäär -Kromosfäär Fotosfäärist kõrgemale, nn. Päikese ,,atmosfäär" -Kroon Hõre gaasi pilv kromosfääri peal Click Click icon to icon addtopicture add picture Päikese ehitus Fotosfäärist allpool olevat osa nimetatakse lihtsalt sisemuseks Päike saab oma energia termotuumareaktsioonidest Kiirguslik energiaülekanne - eralduv energia läbib kolmveerandi teest tsentrist pinnani footonite vahetuse teel Päikese laigud on tumedad, temperatuur on neis ümbritsevast üle 1000 K madalam Päikese kiirgus ...
Kuu Mikko Buht Kristo Peterson 12a Tiirlemine ja Faasid · Elliptiline orbiit · Üks tiir ümber Maa 27 ööpäeva ja 8 tunniga · Noorkuu ajal on Kuu Maa ja Päikese vahel · Täiskuu ajal paistab Kuu ümmargusena · Faasid korduvad iga 29,5 ööpäeva tagant Mered ja Mandrid Tumedad laigud = Mered · Heledad alad = Mandrid · Mered on moodustunud 3,2...4 miljardit aastat tagasi · Mandrid 4,5 miljardit aastat tagasi Mõõtmed · Kuu läbimõõt on 3476 km · Mass on 81 korda väiksem Maa massist · Raskusjõud on 6 korda väiksem kui Maa pinnal · Esimene kosmiline kiirus on 1,7 km/s · Teine kosmiline kiirus on 2,4 km/s Igavese Päikese Tipp · Päike kunagi ei looju · Sobilik tulevastele kosmoseoperatsioonidele · Temperatuur kõigub vaid 20 kraadi võrra · Mujal võib temperatuur muutuda 250 kraadi Päritolu · Tütrehüpotees · Õehüpotees · Tegelikkus... Kasu...
Päike 1. Andmed- näiv tähesuurus on 26,74 ja absoluutne tähesuurus 4,85. Päike on muutlik täht perioodiga u. 11 aastat, kuid amplituud on vaid u. 0,001 tähesuurust. Ta on Maast keskmiselt 149,6 miljoni kilomeetri ehk 1 astronoomilise ühiku kaugusel. Päikese läbimõõt on 1,392 miljonit kilomeetrit (109 Maa läbimõõtu) ja mass 1,9891×1030 kg (332 950 Maa massi). Päikese raadius on 6,9599×108 m ja keskmine tihedus on 1409 kg/m³.Päikese efektiivne pinnatemperatuur on 5778 K, kuid märksa kuumemad on Päikese kroon (kuni 5 miljonit kelvinit) ja tuum (umbes 15,7 miljonit kelvinit). 2. Granulatsioon- Teleskoobis paistab Päike heleda teravalt piiritletud kettana. Kettal on mõnikord näha tumedamaid piirkondi (päikeseplekid või -laigud); tugeval suurendusel võib näha ühtlast teralist mustrit -- nn. granulatsiooni (lad. granulum - terake). Laikude liikumine ...
Päikese andmed *)Päike on meie päikesesüsteemi täht. *)Ta on Maast keskmiselt 149,6 miljoni kilomeetri kaugusel. *)Päikese läbimõõt on 1,392 miljonit kilomeetrit. *)Päikese mass on 1,9891×1030 kg. *)Päikese pinnatemperatuur on 5780 C°. *)Päike koosneb peamiselt vesinikust (73,46%) ja heeliumist (24,85%). *)märksa kuumemad on Päikese kroon kuni 5 miljonit C° ja tuum kuni 13,6 miljonit C°. *)Päike on umbes 4,5 miljardit aastat vana. *)Päike on suurim objekt meie Päikesesüsteemis. Tas sisaldab rohkem kui 99.8% kogu Päikesesüsteemi massist *)Päikesetuul avaldab suurt mõju komeetide sabadele ja omab isegi mõõdetavat mõju kosmoselaevade trajektooridele. *)Päikese magnetväli on väga tugev ja väga komplitseeritud. Lisaks kuumusele ja valgusele paiskab Päike välja ka madala tihedusega laetud osakeste voolu (enamasti elektronid ja prootonid), mis on tuntud kui päikesetuul. Päikesetuul liigub läbi Päikesesüsteemi kiirusega umbes 450 km/sek. Päik...
Päike suurim objekt meie Päikesesüsteemis Fakte Päikesest Umbes 1515. Aastal avastas Mikolaj Kopernik, et kõik planeedid tiirlevad ümber Päikese. Päikese kaugus Maast on 149,6 miljonit kilomeetrit. Tema nurkläbimõõt on 32 kaareminutit, mis vastab 1,4 miljonile kilomeetrile (109 Maa läbimõõtu). Päikese mass on 1,99*1030 kg (330000 korda suurem kui Maa mass). Päikese mõjuringis orbiitleb üheksa planeeti ja palju muid väiksemaid objekte. Fakte Päikesest Temperatuur päikese keskel on umbes 15,600,000 K ja pinnal 5800 K. Päike asub Galaktika keskmest 25000 valgusaasta kaugusel ja liikudes ringorbiidil kiirusega 230 km/s, teeb ühe täistiiru umbes 200 miljoni aastaga. Päike on eksisteerinud umbes 4,5 miljardit aastat. Päike peaks eksisteerima veel umbes 5 6 miljardit aastat. Päikeselt ...
Virmalised · Virmalised, e. polaarvalgus on helendus kõrgatmosfääris. · Kõige enam esineb neid pooluste kohal. · Neid võib esineda 60 kuni 1000 m kõrgusel, kuid kõige tavalisemad on nad umbes 100 m kõrgusel. · Virmalised võivad olla difuussed(aeglaselt muutuvad laigud või ribad) ja kiirjad(kiiresti muutuvate kiirte-, kardina- või kroonikujulised vms. · Virmalisi põhjustab kosmiline kiirgus e. päikesetuul, mille laenguga osakesed elektronid ja prootonid triivivad maa magnetvälja toimel polaaralade kohale, kus nad lämmastiku molekulide ja hapniku aatomitega põrgates neid ergastavad. · Mööda päikest jooksevad magnetjooned Lõunapooluselt Põhjapoolusele. Päikese pöörlemine venitab magnetjooned ekvaatori kohal välja. Keerduvad magnetjooned moodustavad päikese pinnal sõlmi, mis kriitilise punkti kasvades plahvatavad. (Igal aastal kaotab päike tuule tõttu 20 tuhat miljardit tonni ainet.) · Naastes...
Päike Päike Päike mütoloogias ·Mehelik alge ning valguse ja soojuse kehastaja ·Päike oma igapäevase tõusu ja loojumisega sümboliseerib surma ja taassündi. ·Päikesejumalad: Ra (Egiptuses) Utu (Sumerid) Lug (Keldid) Helios (Kreeka) Surya (Hindud) Päike mütoloogias ·Ohverdamised & pidustused Päikesele ·Templid ·Päikese temaatika mitmetes usundites (budism, hinduism jne) Surya tempel Indias Päike astronoomia ajaloos · Koobaste seinamaalingud · Esmalt seotud ennustuste & religiooniga · Kalendrid (Päikese ja Kuu näival liikumisel) · Astronoomiaga tegelesid preestrid · Esmased üleskirjutised Egiptusest ja Mesopotaamiast Asteekide kalendrikivi Päike astronoomia ajaloos · Päikesekellad (Vana- Kreeka filosoofid) · Thales Mileetosest ...
Kosmoloogia 3: Päike 1. Päike on meie Päikesesüsteemi täht, mis on Maast keskmiselt 149,6 miljoni kilomeetri ehk 1 astronoomilise ühiku kaugusel. Päike on peajada täht spektriklassiga G2V, mis tähendab, et ta on keskmisest tähest massiivsem ja kuumem. Umbes 85% tähtedest on Päikesest väiksema massiga. Päikese läbimõõt on 1,392 miljonit kilomeetrit (109 Maa läbimõõtu) ja mass 1,9891×1030 kg (332 950 Maa massi). Päikese raadius on 6,9599×108 m ja keskmine tihedus on 1409 kg/m³. Päike koosneb peamiselt vesinikust (73,46% massi järgi) ja heeliumist (24,85% massi järgi). Päikese efektiivne pinnatemperatuur on 5778 K, kuid märksa kuumemad on Päikese kroon (kuni 5 miljonit kelvinit) ja tuum (umbes 15,7 miljonit kelvinit). Päikese vanuseks hinnatakse umbes 4,57 miljardit aastat. 2. Granulatsioon (nn teraline muster) on konvektiivsetele liikumistele iseloomulike pöör...
Tähed on taevakehad, mis koosnevad põhiliselt vesinikust ja heeliumist. Nad on gaasilised, mille tihedus kasvab keskpunktile lähenedes. Tähe keskel toimuvad termotuumareaktsiooni, see tõttu ühinevad vesiniku aatomid, tekib heelium ja tähed muutub järjest punasemaks. Päikese pinna temperatuur on 6000 C, keskmes on 15 miljonit C. Päikese pind on teraline, sest tõusva gaasi voolu tipp on kõrgema temperatuuriga kui langeva gaasi voolu tipp. Osad Päikese alad on madalama temperatuuriga ja need on Päikesel plekid ehk laigud. Tähtede värvus kõigub punasest kuni sinakas-valgeni, see tähendab et temperatuur kõigub 3000- 30000 C. Päike on kollane ja läheb järjest punasemaks, mida rohkem tema koostisse tekib heeliumit. Päikese vanus on 5,5 miljardit aastat ja ta elab veel sama kaua. 5 miljardi aasta pärast on ta punane ja paisunud hiiuks. Kõikidel tähtedel on 3 elufaasi.1. proto täht e. Kiiresti pöörlev gaasi pööris, mis tõmbub järjest väiksemaks ...
TÄHED 1. Mis on täht, kust saab ta omale energiat. - Täht on astronoomias valgust kiirgav plasmast koosnev taevakeha, mille kiirgusenergia pärineb tema sisemuses aset leidvast tuumasünteesist. Tähtede hulka arvatakse ka tuumasünteesi lõpetanud taevakehad (näiteks valged kääbused ja neutrontähed), mis kiirgavad jääksoojuse arvel. Tavalised tähed on sfäärilise kujuga, nende kuju ja suuruse määrab gravitatsioonijõu, gaasi rõhu ning kiirguse rõhu hüdrostaatiline tasakaal. Et tähed on meist väga kaugel, paistavad nad öötaevas säravate täpikestena, mis reeglina jäävad valguspunktideks ka kõige suurema suurenduse korral. Maa atmosfääri mõju tõttu nad vilguvad. Erandiks on Päike, mis on ainsana Maale piisavalt lähedal, et paistab meile kettana ning annab olulisel määral valgust (päikesevalgust). 2. Kirjelda Päikese kui tähe atmosfääri. ...
Päike · hõõguv gaasikera (temp. kõrge) · pinna temperatuur 5800oC, keskel temperatuur ~15milj. oC · põhiline aine vesinik (70%), siis heelium, 12% kõike muud · energiaallikaks termotuumareaktsioonid (tuumas) H>He · Päike on umbes 5 miljardit aastat vana · Värvus kollane täht (2G) · Mass 2*1030 kg . Maast 330 000 korda suurem. Läbimõõt 1,4 miljonit km. (~108 korda suurem Maa läbimõõdust),keskmine tihedus 1,4 g/cm3 · Pöörleb ümber oma telje. Pöörlemisperiood ekvaatoril 25 päeva, poolustel 30 päeva. · Tuumas on termotuumareaktsioonid. Tekib kiirgusvöönd ümber tuuma. Konvektsioonivöönd. Selle kohal on fotosfäär mõnesaja km paksune vöönd, meile nähtav pind, sealt tuleb põhiline nähtav valgus. Nähtava pinna kohal on kromosfäär (hõre gaasikiht). Kõige välimine kiht on Päikese kroon selle hõreda gaasi temperatuur võib tõusta miljoni oCni. · Päike on soojuskiirguse,röntgenki...
Päike Üldandmed Kaugus Maast: 150 milj. km. Läbimõõt: 1,4 milj. km. Mass: 1,99* 10 30 kg. Keskmine tihedus 1409 kg/ m³. Temperatuur: 5800 K. Kiirgusvõimsus: 3,9* 1026 W. Päikese näiv tähesuurus on 26,74 ja absoluutne tähesuurus 4,85. Ta asub Galaktika keskmest 25000 valgusaasta kaugusel ja liikudes ringorbiidil kiirusega 230 km/s, teeb ühe täistiiru umbes 200 miljoni aastaga. Päike koosneb peamiselt vesinikust (73,46% massi järgi) ja heeliumist (24,85% massi järgi), kõiki ülejäänud elementide panus on 1,67% massi järgi. Mis on granulatsioon? Kui vaadelda Päikese tumedamaid piirkondi (päikeseplekid või -laigud), võib tugeval suurendamisel näha ühtlast teralist mustrit, mida nimetatakse granulatsiooniks. Granulatsioon on konvektiivsele liikumisele iseloomulike pööriste ilminguks: graanuli heledas keskosas tõuseb kuumem aine pinnale, tumedamates servades laskub jahtunud aine alla. Pööriste- graan...
Füüsika konspekt astronoomia kohta: Päikesesüsteem: 1.päikesesüsteem koosneb päikesest, 8 planeedist ja paljudest väikekehadest(komeedid, asteroidid, meteoriidid ja kosmilne tolm) 2.planeetide järjestus:merkuur,veenus,maa,marss,jupiter,saturn,uraan,neptuun. 3.planeedid tiirlevad ümber päikese 4.planeete liigitatakse: 1)maa tüüpi planeedid(merkuur,veenus,maa,marss) 2)hiidplaneedid(jupiter,saturn,uraan,neptuun) 5. veenuse ja uraani eripära 1) veenus ja uraan pöörlevad tiirlemissuunale vastupidises suunas,atmosfäär on veenusel tihe. 6. veenuse ja marsi atmosfäär koosneb põhiliselt CO2-st 7.hiidplaneedi atmosfäär koosneb heeliumist ja vesinikust..hiidplaneetidel on nõrk gravitatsiooniväli. 8.merkuuril ja veenusel pole kaaslasi 9.jupiter on suurima massiga planeet. 10.kuu ühte külge näeme ainult sellepärast et kuu pöörleb ümber oma telje sama ajaga mille jooksul teeb täistiiru ümber maa. Väikekehad: 1)asteroidid-maa planeetide tüüpi sarnased...
MERKUUR MERKUUR Merkuur on Päikesele kõige lähem ning kõige väiksem Päikesesüsteemi planeet. Teeb tiiru ümber päikese 88 Maa ööpäeva jooksul. Läbimõõt ekvaatori tasandil on 4879,4 km Planeedi pindala on 75 miljonit ruutkilomeetrit Mass on 18 korda väiksem Maa massist Merkuuril ei ole kaaslasi. Merkuur on Päikesesüsteemi tumedaim planeet: ta peegeldab päikesevalgusest ainult 56% Merkuuril on Maa magnetväljast 100 korda nõrgem magnetväli, mis avastati Mariner 10 möödalendudel saadud andmete põhjal NIMI Nime saanud vanarooma kaubanduse, reiside ja varguse jumalalt Mercuriuselt, kellele Vana Kreekas vastas Hermes. VAADELDAVUS Läheduse tõttu Päikesele Maalt palju raskemini vaadeldav, sest suurema osa ajast pole ta Päikese säras eristatav. Merkuuri on võimalik vaadelda aastas kahel või kolmel perioodil lühikest aega heledas koidu- või ehataevas madalal silmapiiri ko...
Füüsika referaat Päikesesüsteem! Sisukord Y Sissejuhatus......................lk 3 Y Mis on Päikesesüsteem?......lk 3 Y Päikesesüsteemi tekkimine...lk 3 Y Päike...............................lk 3-4 Y Lähiplaneedid....................lk 4 Y Merkuur............................lk 4 Y Veenus.............................lk 5 Y Maa.................................lk 5-6 Y Kuu.................................lk 6-7 Y Marss..............................lk 7 Y Kaugplaneedid..................lk 8 Y Jupiter.............................lk 8 Y Saturn.............................lk 8-9 Y Uraan..............................lk 9 Y Pluuto.............................lk 10-11 Y Asteroidid........................lk 11 Y Komeedid........................lk 11 Y Kasutatud Kirjandus...........lk 12 Sissejuhatus: Juba väiksest peale on mind imestama ning vaimustama pannud kogu see müs...
Mis on nahavähk? Nahavähk on kõige sagedamini esinev pahaloomuline haigus valgenahalistel inimestel. Nahavähi all mõistetakse mittemelanoomseid pahaloomulisi nahakasvajad. Neist sagedasemad on basaalrakk-kartsinoom ja lamerakk- kartsinoom.Kõikide nahavähi vormide oluliseks riskiteguriks on liigne ultraviolettkiirgus nii looduslikest allikatest kui ka solaariumitest. Nahavähk kuulub nende vähiliikide hulka,mida on võimalik peaaegu täielikult välja ravida, kui oskate end jälgida ja tulete arsti juurde õigel ajal. Samuti on oluline mõista, mis vähki tekitab, sest siis oskate end kaitsta. Ohtlikem nahavähi vorm on melanoom, mis tekib naha pigmenti tootvatest rakkudest, mida nimetatakse melanotsüütideks. Enamasti on melanoom värvuselt pruun või must, mõnikord ka punakas, naha värvi või nahast heledam sõlm või laik.Melanoom tekib nahal, kus teda on üsna lihtne märgata ja ka ravida. Kui ag...
Galileo Galilei Galileo Galilei sündis aastal 1564 15. veebruaril.Ta oli itaalia füüsik,astronoom ja filosoof. Õppis aastast 1581 Pisa ülikoolis arstiteadust, katkestas 1585 õpingud ja hakkas tegelema matemaatikaga. Oli aastatel 1589 1591 matemaatikaprofessor. Aastal 1593 ehitas ta termomeetri, kasutades selleks õhu laienemist ja kokkutõmbumist termomeetri üraras otsas, et liigutada vett kinnitatud torus. Ehitas aastal 1609 pikksilma, millega avastas Kuu mäed , Veenuse faasid, Päikese laigud ja pöörlemise ning Linnutee tähestruktuuri. Sõnastas inertsiseaduse, avstas vaba langemise seadused ja rajas mehaanika alused. Tema avastused olid pöördelised ja lõhkusid seni kehtinud Aristotelese maailmakäsituse. Ta tõestas esimesena Koperniku süsteemi kehtivuse ja avaldas aastal 1632 teose "Dialoog kahe peamise ...
Päikesesüsteemi seaduspärasused. Päikesesüsteemi kuulub kaheksa suurt planeeti (Merkuur, Veenus, Maa, Marss, Jupiter, Saturn, Uraan ja Neptuun), mõnituhat väikeplaneeti ja asteroidi, sadakond perioodilist komeeti, planeetide kaaslased ning teadmata koguses meteoorset ainet, mis Maa atmosfääri sattudes tekitab üle taeva lendava tulejuti. Planeedid on oma nime saanud Vana Rooma jumalate järgi. http://www.youtube.com/watch?v=LfWTlMNLzBk Päikesesüsteemi teke: Arvatakse, et Päikesesüsteem moodustus 4,6 miljardit aastat tagasi supernoova plahvatusest järgi jäänud gaasi ja tolmupilvest. Tegemist oli normaalse tähetekke protsessiga, mis tekitas ka Päikese enda. Päikese ja planeetide tekkimisest üle jäänud tahke aine on jäänud Päikesesüsteemi tolmu ja väikekehadena, gaas aga puhutud Päikese kiirguse ja päikesetuulte poolt kaugetesse Päikesesüsteemi välisosadesse. Päike moodustab 99,8%...
NEPTUUN Gerda Rohi Planeedid Päikesesüsteemis Maa Jupiter Päikesesüsteemi planeetide Saturn suuruste võrdlus Uraan Neptuun Sissejuhatus Neptuun on kaheksas planeet Päikesest ja neljas Päikesesüsteemi hiiglaslikest gaasplaneetidest. Sissejuhatus Faktid · Avastajad: Urbain Le Verrier, John Couch Adams, Johann Galle · Avastamise aeg: 23. September 1846 · Diameeter: 49532 km (ekvatoriaalne) · Atmosfääri temperatuur: 218°C (pilvede kohal) · Mass: 1,0243×1026 kg · Kaaslaste arv: 13 Avastamine John Couch Adams Johann Galle Urbain Le Verrier 18111877 18191892 18121910 Neptuuni ehitus Voyager 2 Voyager 2 Laigud Neptuunil Tuuled N...
1. Taevakehade vahelised kaugused saadakse erinevatest kohtadest tehtud nurgamõõtmiste abil. Neid kõiki tehakse maa pealt. Neid mõõtmisi saab teha vaid siis, kui on teada nende kohtade vahemaa. Olenevalt kohast tuleb arvutamisel korrutada nurkade kõrval mingit Maal mõõdetud kaugust. Nt Maa läbimõõtu. 2. Taevakehade liigid: Päikesesüsteem, Päike, Merkuur, Veenus, koduplaneet Maa, Kuu, Marss, asteroidid, Jupiter, Saturn, Uraan, Neptuun, komeedid, meteoorkehad. 3. Taevakehade vaatlustest ei võta enam inimesed nii palju osa kui vanasti, sest praegune tehnoloogia teeb selle ise ära. Inimese silma asemel on tundlikud aparaadid, mis mõõdavad saabuva valguse hulka ja spektraalset koostist erinevate värvuste järgi. Eripära on see, et enamus vaatlusi tehakse Maa pinnalt. 4. Maa tiirleb ümber Päikese ja samal ajal pöörlab ümber oma telje. 5. Päikese näiv ööpäevane liikumine taevavõlvil tuleneb sellest, et Maa pöörlemist...
Geomorfoloogia teadus Maa reljeefist ja pinnavormidest Klimatoloogia teadus Maa kliimast kui pikaajalisest ilmade reziimist Meteoroloogia teadus Maa atmosfaarist ja selles toimuvatest protsessidest Hüdroloogia teadus Maa hudrosfaarist ja selles toimuvatest protsessidest Biogeograafia teadus elusorganismide ja nende koosluste geograafilisest levikust maastikuökoloogia teadus, mis uurib aineringete ja energiavoogude, samuti organismide ja nende koosluste dunaamikat loodusgeograafilistes kompleksides e. maastikes ekliptika tasapind- ümber päikese tiirleva maa orbiidi tasand afeel- Päikesest kaugeim punkt 4.juuli periheel- Päikesele lähim punkt 3.jaanuar geoid- Maa toeline kuju e Maa gravitatsioonivälja ekvipotentsiaalne pind, mis ühtib merede ja ookeanide häirimatu veepinna selle mottelise pikendusega mandritel poordellipsoid- ruumiline keha, mis saadakse ellipsi poorlemisel ümber oma lühema telje Maa lapikuse väljendamise valem- f=...
Kordamisküsimused 1. Vihikus olemas. Astronoomilisi vaatlusi viiakse Eestis läbi Tartu Tähetornis (Toomemäel) ja Tõravere Tähetornis. 2. Seniit- ehk lagipunkt on Päikese või muu taevakeha asend maapinna suhtes täisnurga all. Teodoliit- riist horiondiliste koordinaatide mõõtmiseks. Gnoomon- ehk päikesekell, mõõdetakse päikese kõrgust. Teleskoop- astronoomia uurismismeetod, esimene astronoomiline pikksilm oli Galilei pikksilm, valmistatud 1610 a. (Galileo Galilei) Maailma telg- moodustab orbiidi tasandiga nurga 66,5kraadi ( Maale langevad päikesekiired on praktiliselt paralleelsed). Vegetatsiooniperiood- ajavahemik, mille vältel taimed kasvavad ja arenevad. Sideeriline kuu- tegelik tiirlemisperiood tähtede suhtes (27,3 päeva kestab üks periood) Sünoodiline kuu- Kuu tiirlemisperiood Päikese suhtes Maalt vaadatuna (29, 5 päeva kestab üks periood) Refraktsioon Maa atmosfääris- elektronmagnet- v...
XXX Gümnaasium Maa, Päike ja meie Galaktika Referaat Mann 12kl 2014 Sisukord Maa, Päike ja meie Galaktika.....................................................................................................1 Referaat......................................................................................................................................1 Maa on jaotatud mitmeteks kihtideks:.......................................................................................4 ....................................................................................................................................................5 2 Maa Maa on üks üheksast päikesesüsteemis Päikese ümber tiirlevast planeedist. Meie koduplaneet on ainulaadne, sest...
Mõningaid fakte Kuu kohta: · Kuu läbimõõt on 3476 km, mis on ligi 4 korda väiksem kui Maa läbimõõt. · Suurim näiv nurkdiameeter on 33'40. · Kuu mass on Maa massist 81 korda väiksem, olles 7,36 × 1022 kg. · Keskmine tihedus on 3,3 g/cm3. · Raskusjõud on Kuu pinnal kuus · ja 8 tunniga, see on sideeriline kuu. Sünoodilise kuu pikkus korda väiksem kui Maa pinnal. · Esimene kosmiline kiirus on 1,7 km/s · Teine kosmiline kiirus on 2,4 km/s. · Kuu teeb ühe tiiru ümber Maa 27 ööpäeva on aga 29 ööpäeva ja 12 tundi. · Kuu vähim kaugus Maast on 356 410 km ja suurim kaugus 406 700 km. Keskmine kaugus on 384 000 km. Kuu pind Enne kosmoselendude ajastu algust arvati, et Kuu pind on kaetud paksu tolmukihiga. Juba esimeste automaatjaamade laskumine Kuule lükkas selle seisukoha ümber. Kuu pind osutus kaetuks pudeda, puudritaolise ainega, mida nimetatakse regoliidiks. Regoliit on ...
Kärdla Ühisgümnaasium Planeet Uraan Uurimustöö Õpilane: Kaarel Trumm Juhendaja: Juta Noorkõiv Kärdla 2010 Uraan Uraan, esimene "teleskoobiplaneet", avastati W. Herscheli poolt 1781. a. Olles Saturnist 2,3 korda väiksema läbimõõduga ning Päikesest poole kaugemal, paistab ta Maale 5,5nda suuruse tähena, milline on küll põhimõtteliselt palja silmaga nähtav, kuid et selliseid on taevas palju, jäi tema liikumine vana-aja astronoomidele märkamatuks. Ta on tüüpiline hiidplaneet nii kuju, tiheduse, kui keemilise koostise poolest. Teleskoobis paistab Uraan pigem tähe kui planeedina mingeid pinnadetaile on seal väga raske eristada. "Voyageri" fotode järgi on temagi atmosfääris pilvevöödid ja tumedamad laigud, ka on Uraanil üheksast kitsast rõngast koosnev rõngaste süsteem. Suuri kaaslasi on viis ja kõik nad tiirlevad väga täpsetel ringorbiitidel planeed...
PÄRNJÕE PÕHIKOOL Aivo Sumre 9.klass Päikesesüsteem Referaat Juhendaja:Kristin Rand Pärnjõe 2012 SISUKORD SISSEJUHATUS 3 PÄIKE 4 SISEPLANEEDID 5-8 VÄLISPLANEEDID 9-10 KOKKUVÕTE 11 KASUTATUS KIRJANDUS 12 SISSEJUHATUS Päikesesüsteem koosneb päikesest ja gravitatsiooniliselt seotud astronoomilistest objektidest. Suurem osa Päikese ümber tiirlevate objektide massist on jagunenud kaheksa planeedi vahel. Päikesesüsteemis on ka neli väiksemat sise planeeti Merkuur, Veenus, Maa ja Marss, mida nimetatakse ka Maataolisteks planeetideks mis koosnevad peamiselt kivimitest ja metallist. Päikesesüsteemis on ka neli välimist Gaasilist hiidplaneeti on võrreldes Maataoliste planeetidegaoluliselt massiivsemad. Päikesesüsteemis on kaks suurimatpla...
Astronoomiline ühik Maa keskmine kaugus Päikesest. 1aü = 150 miljonit kilomeetrit. Valgusaasta Kaugus, mille valgus läbib Asteroidid: väikekehad, mis tiirlevad Jupiteri ja Marsi orbiitide vahel. Kujult enamasti ebakorrapärased. Tekkimine: Jupiteri häiriva mõju tõttu seal vaakumis ühe aasta jooksul. 1valgusaasta = 9,4605 * 10 12 km. Parsek - kaugus millelt vaadates Maa orbiidi nurkkraadiraadius on 1 planetesimaalid (kehad, mille edasisel koondumisel moodistusid planeedid) planeeti ei moodustanudki, vaid omavaheliste põrkumiste tõttu lagunesid kaarsekund, st 1pc = 3,09 * 10 16 m. Galaktikate liigitus: a) kuju järgi võib galaktikate hulgas näha: elliptilisi galaktikaid (sarnanevad asteroidideks ja meteoriitideks. Komeedid: väikekehad, mille omapäraks on nähtava heleda saba tekkimine Päikesele lähedale jõudmisel. kokkusur...
Ettekanne Maa 1. Algus. 2. Maa Maa on kera kujuline. Maa on Päikesesüsteemi kolmas planeet Päikese poolt loetuna ning ainuke teadaolev planeet Universumis, kus leidub elu. Maa on koduks miljonitele liikidele, sealhulgas inimesele. Maa moodustus 4,54 miljardit aastat tagasi koos teiste Päikesesüsteemi planeetidega Päikese ümber tiirelnud tolmu- ja gaasikettast. Elu tekkeaeg Maal ei ole teada, kuid tõenäoliselt tekkisid esimesed eluvormid miljardi aasta jooksul alates Maa tekkest. Kosmosest vaadatuna on Maa sinine pall, millel on pruunid, rohelised laigud. Pall on kaetud ebaühtlase valge kihiga (pilved). Maal on üks kaaslane Kuu. Maa pind on 71% ulatuses kaetud soolase vedela veega, mis moodustab maailmamere ja 29 % on kaetud maismaaga. Vedela vee olemasolu Maa pinnal on meile tuntud elu esinemise jaoks hädavajalik tingimus. Teiste teadaolevate planeetide pinnal vesi v...
Tartu Kutsehariduskeskus LM 14 Lenna Diana Vaab LILLKAPSAS Referaat Tartu 2014 Sisukord 1. Sissejuhatus 2. Ajalugu 3. Morfoloogia 4. Paljunemine 5. Kasvatamine 6. Kasutamine 7. Toiteväärtus ja biokeemiline koostis 8. Teisendid 9. Kasutatud kirjandus Sissejuhatus Lillkapsas ehk Brassica oleracea var. botrytis on kapsa teisend, mis kuulub kapsasrohu perekonda. See on üheaastane rohttaim, mille õisikut kasutatakse köögiviljana. Eestis on lillkapsas nõutud köögivili, mis tänu impordile on meil nüüd ka aastaringselt kättesaadav. Ajalugu Köögiviljana tuntakse lillkapsast enam kui 2500 aastat. Selle eelkäija pärineb Väike-Aasiast. Egiptuses kasvatati lillkapsast juba 4.saj eKr. Euroopas kasutati seda kõigepealt Itaalias. Alles 16. sajandil jõudis lillkapsas Prant...
1.Astronoomia- tähistaevaga tegelev loodusharu. Taevakehade ehituse ja arengu uurimine. Sõna astronoomia on tulnud kreeka keelest. Astron- taevatäht, namos- seadus.2. Aristotelese maailmamudeli keskmes asus kerakujuline liikumatu maa, mille ümber tiirlesid mööda ringjoonelisi orbiite Päike, kuu, planeedid ja tähed. Ptolemaiose maailmamudel- oli selline, kus maa oli ümbritsetud 8sfääriga, milles liikusid kuu päike, tähed ja viis sel ajal tuntud planeeti: Merkuur, veenus, maa, marss, jupiter ja saturn. Planeedid ise tiirlesid mööda väikesi ringjooni, mille keskpunktid tiirlesid omakorda mööda suuremaid ringjooni. 3. epitsükkel- on ajalooline mõiste astronoomias, mida kasutati taevakehade orbiitide kirjeldamiseks. Mõnedes maailmasüsteemides kirjeldati planeetide orbiite kahe ringjoone abil: esimesel ringjoonel liikus teine, harilikult väiksem ringjoon. Teist väiksemat ringjoont, millel planeet liikus nimetatigi epitsükkliks. 4.taevakehade ...
Eesti Esimene Erakosmeetikakool Rahvusvaheline CIDESCO-kool Gerly Poroson KÜLMAALLERGIA JA SELLE ESINEMINE KÄTEL Referaat Juhendaja Thea Kriisemann Tallinn 2011 Sissejuhatus Allergia on organismi seisund, mille korral mõni iseenesest kahjutu aine (allergeen) kutsub esile spetsiifiliste antikehade tootmise immuunsüsteemi poolt. See on teatud liiki ülitundlikkus vastava aine suhtes. Allergiaga kaasnevad haigusnähud. Allergial on palju võimalikke sümptomeid. Sagedasemate seas on nohu, hingamisraskused, aevastushood, silmapõletik ja lööbed nahal. Külmaallergia Külmaurtikaaria (nõgestõbi) on ...
Berliini teletorn Berliinis on palju erinevaid ning huvitavaid vaatamisväärsusi ja turismimagneteid, kuid kindlasti mitte nii kõrget nagu Berliini teletorn. Berliini teletorn asub Mitte rajoonis, mis hõlmab kesklinna ja paljusid valitsusorganeid. Mitte rajooni keskplats on Alexanderplatz, kus asubki kuulus Berliini teletorn. Berliini teletorn on üks viieteistkümnest kõige külastatavamast ehitisest Saksamaal. Aastas külastab teletorni umbes miljon turisti. Teletorn on 368 meetrit kõrge ja ka ühtlasi kõrgeim hoone terves Saksamaa Liitvabariigis. Aga Euroopas on ta kõrguselt auväärsel neljandal kohal. Torni praegune omanik on Saksa Raadio. Berliini teletorni ehitamist hakati planeerima juba 1950 aastal, aga ehitustööd algasid alles 1965 aastal. Teletorni maksumuseks tuli 200 miljonit , mis oli kuus korda rohkem kui alguses oli arvatud. Põhjus, miks see nii kalliks läks, kuigi kattekomponendid ja tuled...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
