1. Mis on intellektuaalne omand? Intellektuaalne omand on õigus inimese loometöö tulemusele. Maailma Kaubandusorganisatsioon (WTO) defineerib intellektuaalset omandit kui inimesele antud õigusi tema loometegevuse tulemusele, see õigus kaitseb “loojat” selle eest, et keegi teine ei saaks kasutada tema leiutisi, disaine või muud loomingut ilma loa andmiseks õigustatud isiku nõusolekuta. 2. Kuidas on intellektuaalomandi kaitse seotud põhiõigustega, mis on puutumust omavad põhiõigused ja miks? (Vaata PS kommenteeritud väljaandest). (essee küsimus) Eesti Vabariigis põhineb intellektuaalse omandi kaitse põhiseadusel. Põhiseaduse § 32 kohaselt on igaühe omand puutumatu ja võrdselt kaitstud, omandit võib omaniku nõusolekuta võõrandada ainult seaduses sätestatud juhtudel ja korras üldistes huvides õiglase ja kohese hüvitise eest. Põhiseaduse § 39 kohaselt on autoril võõrandamatu õigus oma loomingule. Riik
hoolikalt ning kasutab temale antud võimu parimal võimalikul viisil’’, eeskätt ’’peab kohtunik käituma viisil, mis sobib kokku kohtunikuameti väärikusega’’. Selle kõrvale saab tuua prokuröritöö põhimõtted, et prokurör ’’ juhindub talle seadusega pandud ülesannete täitmisel seadustest, siseveendumusest, prokuröride ametieetikast ja avalikust huvist’’ ning ’’on kohustatud käituma menetlusosaliste, tunnistajate ning teiste kriminaalmenetlusega puutumust omavate isikute suhtes ausalt, väärikalt ja viisakalt nii kõnes, kirjas kui teos’’, samas ’’ täidab töökohustusi erapooletult, sõltumatult ning parimal võimalikul viisil, laskmata end mõjutada poliitikal ja meedial.’’ Seetõttu ametikohustuste täitmisel peavad nii kohtunik kui ka prokurör lähtuma eetikakohaselt erapooletu ja väärika käitumise tavadest, olles samas ka oma töös juriidiliselt korrektsed ning seadusandlikud
5 õigustatult. Kuigi on aru saada, et selgelt rikkama piirkonna inimesed protesteerisid just nn. odava Maxima kaubanduskeskuse vastu. 6 Planeerijate argumendid Planeerijad lükkasid loomulikult kodanike vastuväited ümber ning lisasid, et paljudel protestikirjale allkirja andnud elanikel polevatki üleüldse õigust protestida, sest neil pole "subjektiivset puutumust", mistõttu kaubanduskeskuse ehitamine ei saagi nende õigusi rikkuda. Lisatakse, et kaubanduskeskuse rajamine hotelli asemel ei ole detailplaneeringuga vastuolus, sest planeeringuga määratakse vaid kinnistu sihtotstarve - ärimaa, mis hõlmab nii majutusettevõtteid kui kauplusi. Leitakse, et elanikud pidid arvestama samasuguse "seina" kerkimisega ka hotelli puhul. Ja et hotelli rajamisel oleks jäänud elanike privaatsus just palju väiksemaks.
õigussüsteemiga. Allikad jagunevad kaheks: siseriiklikud ja rahvusv. 1) Õigusaktid; 2) RV lepingud; 3) Kohtupraktika; 4)Tava ja praktika; 5) Õigusteadlaste arvamused; 6) Arbitraazi praktika 2. Kollisiooninorm nt REÕS §10 on viiteline norm. Kollisioon on olukord, kus teatud õigusnormid on omavahel vastuolus. Kollisiooninorme kohaldatakse õigussuhetele, kus õigussuhte objekt, subjekt või õigusakt omab puutumust välisriigi õigusega. Iga kollisiooninorm on vastuseks küsimusele, millist normi tuleb rakendada, kui õigussuhe omab välismaist elementi. Kollisiooninorm ei järgi klassikalist H-D-S struktuuri. Kollisiooninormi struktuur jaguneb kaheks: 1) ulatuseks-õigussuhetele või selle aspektile, millele normi kohaldatakse; 2) pidemeks-viiteks kohaldatavle õigusele. Kollisiooninormi pide viitab kohaldatavle õigusele, pidet jagame kahkes: üks(REÕS §10) või mitu pidet(REÕS §50 lg1) 3
rahvusvaheline eraõigus) Asjaõiguse peamisteks objetideks on valdus, omand vallas ja kinnisasjale ning piiratud asjaõigused (nt pant ja kasutusvaldus). Pärimiõiguses nähakse ette üleminek pärimise teel (testament, pärmisleping, nende puudumisel seaduse järgi). Perekonnaõigus käsitleb abielu, vanemate ja laste vahelisi suhteid, eestkostet ja hooldust. Rahvusvaheline eraõigus mingi õiguslik suhe omab puutumust mitme riigi õiguskorraga ning näitab ära millise riigi õigus antud suhtele kehtib. Füüsilise isiku surm või juriidilise isku lõppemine: Ei lõpe tingimata nendele kuulunud õigused või neil lasunud kohustused. Võimalik on üleminek õigusjärgluse teel. Peamised õigusjärgluse juhud: Pärimine Juriidilistel isikutel: ühinemine, jagunemine ja ümberkujundamine. Õigussuhe on õigusnormidega reguleeritud ühiskondlik suhe.
Kordamisküsimused 1. Mis on intellektuaalne omand? + Intellektuaalne omand on õigus inimese loometöö tulemusele. Hõlmab ka investeeringuid 2. Kuidas on intellektuaalomandi kaitse seotud põhiõigustega, mis on puutumust omavad põhiõigused ja miks? (Vaata PS kommenteeritud väljaandest). (essee küsimus) - Intel.omandi kaitse põhineb põhiseadusel. Põhiseaduse kohaselt on igaühe omand puutumatu ja võrdselt kaitstud, autoril on võõrandamatu õigus oma loomingule. Õigusvastase kahju eest on igalühel õigus saada hüvitist. 3. Mis on kaitsud intellektuaalse omandi õigusega? + Kirjandus, kunst, teadus, esitlused, leiutised, teadusavastused, tööstusdisainilahendused, kaubamärgid. 4
Maailma Kaubandusorganisatsioon (WTO) defineerib intellektuaalset omandit kui inimesele antud õigusi tema loometegevuse tulemusele, see õigus kaitseb “loojat” selle eest, et keegi teine ei saaks kasutada tema leiutisi, disaine või muud loomingut ilma loa andmiseks õigustatud isiku nõusolekuta. 2. Kuidas on intellektuaalomandi kaitse seotud põhiõigustega, mis on puutumust omavad põhiõigused ja miks? (Vaata PS kommenteeritud väljaandest). (essee küsimus) Eesti Vabariigis põhineb intellektuaalse omandi kaitse põhiseadusel. Põhiseaduse § 32 kohaselt on igaühe omand puutumatu ja võrdselt kaitstud, omandit võib omaniku nõusolekuta võõrandada ainult seaduses sätestatud juhtudel ja korras üldistes huvides õiglase ja kohese hüvitise eest
1. Mis on intellektuaalne omand? Intellektuaalne omand on õigus inimese loometöö tulemusele. Maailma Kaubandusorganisatsioon (WTO) defineerib intellektuaalset omandit kui inimesele antud õigusi tema loometegevuse tulemusele, see õigus kaitseb “loojat” selle eest, et keegi teine ei saaks kasutada tema leiutisi, disaine või muud loomingut ilma loa andmiseks õigustatud isiku nõusolekuta. 2. Kuidas on intellektuaalomandi kaitse seotud põhiõigustega, mis on puutumust omavad põhiõigused ja miks? (Vaata PS kommenteeritud väljaandest). (essee küsimus) Eesti Vabariigis põhineb intellektuaalse omandi kaitse põhiseadusel. Põhiseaduse § 32 kohaselt on igaühe omand puutumatu ja võrdselt kaitstud, omandit võib omaniku nõusolekuta võõrandada ainult seaduses sätestatud juhtudel ja korras üldistes huvides õiglase ja kohese hüvitise eest. Põhiseaduse § 39 kohaselt on autoril võõrandamatu õigus oma loomingule
3) Koosneb üksnes kaupade või teenuste omadusi kirjeldavatest tähistest. Kirjeldavad tähised peavad olema kasutatavad kõigile. 4) Koosneb üksnes tähistest või andmetest, mis on muutunud tavapäraseks keelekasutuses või heauskses äripraktikas; 5) mis koosneb üksnes kujust, mis tuleneb kauba olemusest või mis on vajalik tehnilise tulemuse saavutamiseks või mis annab kaubale olemusliku väärtuse; 49. Kuidas on intellektuaalomandi kaitse seotud põhiõigustega, mis on puutumust omavad põhiõigused ja miks? (essee) • Eestis Eesti Vabariigis põhineb intellektuaalse omandi kaitse põhiseadusel. • PS kohaselt on igaühe omand puutumatu ja võrdselt kaitstud. Igaühel on õigus enda omandit vabalt vallata, kasutada ja käsutatada. Kitsendused sätestab seadus. Omandit ei tohi kasutada üldiste huvide vastaselt. • PS kohaselt on teadus ja kunst ning nende õpetused vabad. Ülikoolid ja teadusasutused on seaduses ettenähtud piires autonoomsed.
(Kohtute ...2011) Teine kasutatud meetod otsing Kohtute Aastaraamatutest andis mõned statistiliselt andmed. Saab vaadelda pankrotiasjade statistikat 2012 aasta lõikes. Eelnevalt tuleb selgitada, et kohus võib pankrotiasju lahendada nii hagiga menetluses kui ka hagita menetluses. Hagimenetlus esitatakse hagi (näiteks võla väljanõudmiseks), osalised on hageja (hagi esitaja), kostja (kelle vastu hagi on esitatud). Menetlusosaliseks võib olla ka kolmas isik, kes omab puutumust vaidlusega. Hagimenetluses ei saa kohus ise tõendeid koguda (välja arvatud abieluasjas ja põlvnemisasjas, samuti lapse huve puudutavas vaidluses) ning otsus tuleb langetada vaid poolte esitatud tõendite alusel. Hagita menetluses ei esitata hagi, vaid avaldus. Siin saab kohus ise tõendeid koguda. Menetlusosaliseks ei ole mitte hageja ja kostja, vaid avaldaja ja asjast puudutatud isikud. Hagita asjad on seaduses konkreetselt ära toodud, näiteks isiku surnuks
organ, mis tegeleb kaubanduseeskirjadega, Eesti sai liikmeks 1999.a., vaata lisaks http://www.europarl.europa.eu/ftu/pdf/et/FTU_6.2.2.pdf Ülemaailmse Intellektuaalse omandi organisatsioon (World Intellectual Property Organisation – WIPO) – on ÜRO asutus. Eesti sai liikmeks 1994.a. ning WIPO asutamise konventsioon on seega Eesti õigussüsteemi lahutamatu osa. 2. Kuidas on intellektuaalomandi kaitse seotud põhiõigustega, mis on puutumust omavad põhiõigused ja miks? (Vaata PS kommenteeritud väljaandest). (essee küsimus) Eesti Vabariigis põhineb intellektuaalse omandi kaitse põhiseadusel. Põhiseaduse § 32 kohaselt on igaühe omand puutumatu ja võrdselt kaitstud, omandit võib omaniku nõusolekuta võõrandada ainult seaduses sätestatud juhtudel ja korras üldistes huvides õiglase ja kohese hüvitise eest. Põhiseaduse § 39 kohaselt on autoril võõrandamatu õigus oma loomingule. Riik
(6) Väljaspool kohtuistungit kogutud tõendid või menetlustoimingu protokoll avaldatakse kohtuistungil, vajalikel juhtudel ka ekspertidele ja tunnistajatele. Pärast seda võivad menetlusosalised anda nende tõendite kohta seletusi. 16. Menetlusosalised hagimenetluses ja hagita menetluses Hagimenetlus esitatakse hagi (näiteks võla väljanõudmiseks), osalised on hageja (hagi esitaja), kostja (kelle vastu hagi on esitatud). Menetlusosaliseks võib olla ka kolmas isik, kes omab puutumust vaidlusega. Hagita menetluses ei esitata hagi, vaid avaldus. Menetlusosaliseks ei ole mitte hageja ja kostja, vaid avaldaja ja asjast puudutatud isikud. 17. Kostja asendamine § 208. Kostja asendamine ja kaasamine (1) Kui hageja leiab, et hagi on ekslikult esitatud isiku vastu, kes ei peaks olema kostja, võib kohus kuni kohtuliku arutamise lõppemiseni esimese astme kohtus hageja taotlusel menetlust lõpetamata asendada senise kostja teise kostjaga
ee), kaitseväeteenistuse osakonna peaspetsialist Anu Rannaveski (tel: 7170 069, e-post [email protected]) ja õigusosakonna nõunik Kristi Purtsak (tel: 717 0187, e-post [email protected]). Eelnõu eest vastutav jurist on Kristi Purtsak. Eelnõu on läbinud keeletoimetuse Eesti Keele Instituudis. 1.3 Märkused 3 Eelnõu ei ole seotud muu menetluses oleva eelnõuga ega oma puutumust Euroopa Liidu õigusega. Eelnõu on seotud Vabariigi Valitsuse tegevusprogrammiga. Vabariigi Valitsuse tegevusprogrammis on antud kaitseministrile ülesandeks toetada veteranide organisatsiooni, töötada välja terviklik veteranipoliitika missioonidel osalenud kaitseväelaste toetuseks ning alustada vastavate teenuste arendamist ja võimekuste suurendamist. Selleks tuleb viia ellu Kaitseväe ja Kaitseliidu veteranide poliitika aastateks 20132017 (edaspidi veteranipoliitika).
õigust õigussuhetele kohaldada. Kui mõlemad lepingupooled on eraõiguslikud isikud, lahendatakse lepingu suhtes kohaldatava õiguse küsimused rahvusvahelise eraõiguse sätete alusel. 17. juunil 2008 võeti vastu EL määrus nr 593/2008 lepinguliste võlasuhete suhtes kohaldatava õiguse kohta (Rooma määrus). Nimetatud määrust kohaldatakse alates 17. detsembrist 2009.a. sõlmitud lepingutele, mis omavad puutumust mitme riigi õigusega. Privaatautonoomia põhimõte Euroopa rahvusvahelise eraõiguse fundamentaalse üldprintsiibi kohaselt võivad tsiviilsuhtes lepingu pooled vabalt valida lepingule kohaldatava riigi õiguse. Valik tuleb teha sõnaselgelt või nähtuna selgelt lepingutingimustest. Seejuures ei sätesta määrus sellise tahte avaldamiseks mingit kindlat vormi. Pooled võivad valida ka lepingu suhtes täiesti ,,neutraalse" riigi õiguse, millel ei ole lepingu täitmisega mingit seost.
Seetõttu saab keskkonnakaitse küsimustes kohtusse pöördumise õiguse aluseks olla mitte üksnes õiguste rikkumine, vaid ka kaebuse esitaja puutumus vaidlustatava haldusakti või toiminguga. Kaebuse esitaja peab ära näitama, et vaidlustatav tegevus puudutab tema huvisid. Puutumus ei tähenda pelgalt võimalust, et tegevus või kavandatav tegevus isikut mõjutab, vaid selline mõju peab olema oluline ja reaalne. Halduskohtul tuleb kaebuse esitaja sellist puutumust vaidlustatud tegevusega kontrollida iga kaebuse puhul eraldi. Olulise ja reaalse puutumuse nõue välistab ka keskkonnaasjades kaebuse esitamise avalikes huvides (s.o nn populaarkaebused), välja arvatud juhul, kui seadus sellise õiguse otse ette näeb." KOV kaebeõigus: vt nt RKHK 16.12.2004, nr 3-3-1-84-04: "Halduskohtusse saab oma subjektiivsete õiguste kaitseks pöörduda üksnes õigusvõimeline isik. Isiku mõiste defineerimisel tuleb lähtuda Tsiviilseadustiku üldosa
Kohus ei kontrolli nõude tõendatust vaid üksnes formaalseid nõudeid. Avaldus peab olema veenev st kui eeldada et kõik avalduses toodu on tõene, siis kulub avaldus rahuldamisele. 32. hagita menetluse erinevus hagimenetlusest (nimetada erinevused) Hagimenetlus – esitatakse hagi (näiteks võla väljanõudmiseks), osalised on hageja (hagi esitaja), kostja (kelle vastu hagi on esitatud). Menetlusosaliseks võib olla ka kolmas isik, kes omab puutumust vaidlusega. Hagimenetluses ei saa kohus ise tõendeid koguda (välja arvatud abieluasjas ja põlvnemisasjas, samuti lapse huve puudutavas vaidluses) ning otsus tuleb langetada vaid poolte esitatud tõendite alusel. Hagita menetluses ei esitata hagi, vaid avaldus. Siin saab kohus ise tõendeid koguda. Menetlusosaliseks ei ole mitte hageja ja kostja, vaid avaldaja ja asjast puudutatud isikud. Hagita asjad on seaduses konkreetselt
Seejärel läheb komisjon nõu pidama. Töövaidluskomisjoni otsus tehakse vaidlevatele pooltele teatavaks viie tööpäeva jooksul pärast istungi toimumist. Istungi toimumise päeval teatatakse pooltele otsuse teatavakstegemise kuupäev ning kellaaeg. 25. Hagi esitamine kohtusse (millisel juhul esitatakse, kes on poolteks jne) Hagi ehk kohtu kaudu esitatud tsiviilnõue. Osalised on hageja ja kostja. Menetlusosaliseks võib olla ka kolmas isik, kes omab puutumust vaidlusega. Hagimenetluses ei saa kohus ise tõendeid koguda (välja arvatud abieluasjas ja põlvnemisasjas, samuti lapse huve puudutavas vaidluses) ning otsus tuleb langetada vaid poolte esitatud tõendite alusel. Hagimenetlus algab hagi esitamisega, millele võib eelneda või järgneda hagi tagamise taotlus: pool võib taotleda hagi tagamiseks varale aresti seadmist, toimingute tegemise keelamist vms, kui on alust eeldada, et hagi tagamata jätmine raskendab või teeb võimatuks
*Töövaidluskomisjoni otsusega mittenõustumisel võivad vaidlevad pooled pöörduda sama töövaidluse läbivaatamiseks maakohtusse ühe kuu jooksul, arvates töövaidluskomisjoni otsuse ärakirja saamise päevale järgnevast päevast. Poolteks on hageja ja kostja. Hageja on hagiavalduse esitaja ning kostja on hageja poolt oma hagiavalduses näidatud isik, kelle vastu tema haginõue on suunatud. Menetlusosaliseks võib olla ka kolmas isik, kes omab puutumust vaidlusega. Hagivaldusele lisatakse dokumentaalsed tõendid, millele on viidatud hagiavalduses. Kohtusse hagiavalduse esitamisel tasutakse riigilõiv. Kohtusse pöördumise vormiks on hagiavaldus. Hagi või avalduse juurde lisatakse töövaidluskomisjoni otsuse ärakiri. Hagimenetluses ei saa kohus ise tõendeid kogudaning otsus tuleb langetada vaid poolte esitatud tõendite alusel. Hagimenetlus algab hagi esitamisega. Järgmisena kontrollib kohus hagi vastavust
õigust õigussuhetele kohaldada. Kui mõlemad lepingupooled on eraõiguslikud isikud, lahendatakse lepingu suhtes kohaldatava õiguse küsimused rahvusvahelise eraõiguse sätete alusel. 17. juunil 2008 võeti vastu EL määrus nr 593/2008 lepinguliste võlasuhete suhtes kohaldatava õiguse kohta (Rooma määrus). Nimetatud määrust kohaldatakse alates 17. detsembrist 2009.a. sõlmitud lepingutele, mis omavad puutumust mitme riigi õigusega. Privaatautonoomia põhimõte Euroopa rahvusvahelise eraõiguse fundamentaalse üldprintsiibi kohaselt võivad tsiviilsuhtes lepingu pooled vabalt valida lepingule kohaldatava riigi õiguse. Valik tuleb teha sõnaselgelt või nähtuna selgelt lepingutingimustest. Seejuures ei sätesta määrus sellise tahte avaldamiseks mingit kindlat vormi. Pooled võivad valida ka lepingu suhtes täiesti ,,neutraalse" riigi õiguse, millel ei ole lepingu täitmisega mingit seost.
aja puuduste kõrvaldamiseks. Võs §50 6. A üüris B-lt tähtajaliselt kinnisasja. Pooltel tekkis lepingu täitmise üle vaidlus ja B saatis A- le üürilepingu erakorralise ülesütlemise teate. A ei nõustu sellega ja esitas B vastu hagi, milles palus tunnistada lepingu ülesütlemise tühisust. B vastas hagile ja vaidles selle vastu. Kohtuistungil teatas B aga, et tal ei ole vaidlusega tegelikult mingit puutumust, kuna ta on müünud kinnisasja pärast hagi esitamist C-le, kelle vastu tuleb esitada ka kõik nõuded. Milline on menetluslik olukord? Võs §271 üürileping §313 erakorraline üürilepingu ülesütlemine. Mõjuv põhjus!!!! §368 tuvastushagi 7. Inglismaal elav isa A ja Eestis elav ema B ei suuda kokku leppida ühise lapse C hooldusõiguses. Seni on laps olnud põhiliselt Eestis ema juures, kuid ema teadmata saabus A
kriminaalmenetlusele eelneval ajal tajus. Kohtupraktikas on jaatatud ka menetleja ametnike tunnistajana ülekuulamise võimalust ja seda näiteks juhtudel, mil kriminaalasja arutamisel tõusetuvad uurimise käiku puudutavad küsimused (vt nt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 9. septembri 2008. a otsus kriminaalasjas nr 3-1-1-47-08, p 10). Tunnistajana ei saa käsitada isikut, kellel pole puutumust kuriteosündmuse ega süüdistatavaga. Politseiametnik R. S. andis tunnistajana ütlusi menetlustoimingu, s.t läbiotsimise, kohta, mille juures ta ei viibinud ja millega seonduvaid asjaolusid sai ta ringkonnakohtu otsusega tuvastatu kohaselt tajuda vaid kriminaalasja materjali vahendusel. Seetõttu ei ole kohtuotsuse rajamine sellise tunnistaja ütlustele läbiotsimise käiku puudutavas osas õigustatud. ...lisaks kriminaalmenetluse käiku puudutavatele
annaabi.ee 
