ANGOLA Angola pinda katab umbes 18,4% metsa ja lisaks 43% muu metsamaa. Angolas on valdvalt lauskmaa ja salumetsad ning loomulikult ka vihmametsad. Peamisteks puuliikideks on eukalüpt, mänd jne. Angola metsad paiknevad enamasti riigi põhjaosas. Peamiselt on rahusvaheliselt nõudlus troopilise puidu ja koduseks kasutamiseks kütusena.
Apenniinides leidub igihaljast lähistroopilist metsa ja makjat. Põhiliselt katab Itaaliat vahemereline kuivalembene põõsastik. 3. Kus (millises riigi osas) paiknevad suuremad metsamassiivid (ühtlaselt igal pool, mägedes, raskesti ligipääsetavates kohtades jne)? Kuna Itaalia on mägine maa, ligi 80% riigi territooriumist on kaetud mägedega, siis paiknevad metsad mägedes Alpides ja Apenniinides. 4. Nimeta mõned peamised puuliigid? Peamisteks puuliikideks on kastanid, küpressid, tammed, männid ja lehised. 5. Kas metsade pindala on suurenenud või vähenenud? Metsade pindala on suurenenud ja enamasti mittemetsamaade taasmetsastamise tulemusena, kaasa arvatud looduslik uuendus mahajäetud põllumajanduskõlvikutel. Metsade pindala suurenemine urbaniseerunud piirkondades on mõneti kompenseerinud samaaegset metsade hävingut, mille on põhjustanud linnade kasv ja infrastruktuuri areng. 6
Metsad moodustavad riigi pindalast 38,2%. Majandatavad metsad neist on 21,6%. 2 Metsatüübid Norras on vähe puuliike kuna pärast jääaega on liikide levikuvõimalused rasked. Skandinaavia ranniku okaspuumetsad. Skandinaavia mägised kasemetsad ja rohumaad. Lääne-Norras on okaspuid ja lehtpuid enam- vähem võrdselt. 3 Peamised puuliigid Domineerivateks puuliikideks on harilik kuusk ja harilik mänd. Põhjapoolsel sisemaal domineerivad madala kvaliteediga kased, aga mõnes paremas kasvukohas leidub ka mände. Kõige järsematelgi mäenõlvadel kasvab mitmekesiseid lehtpuid, sealhulgas kask, saar, pihlakas ja haab. 4 Kasevöönd on merepinnast 9001200 m kõrgusel. Kõrgemal on paju ja kääbuskase vöönd. Kuni 700-850 m kõrgusel merepinnast on valdavalt
riigi pindalast 38,2%. Majandatavad metsad neist on 21,6%. 2 Metsatüübid Norras on vähe puuliike kuna pärast jääaega on liikide levikuvõimalused rasked. Skandinaavia ranniku okaspuumetsad. Skandinaavia mägised kasemetsad ja rohumaad. Sarmaatia segametsad. Lääne-Norras on okaspuid ja lehtpuid enam- vähem võrdselt. 3 Peamised puuliigid Domineerivateks puuliikideks on harilik kuusk ja harilik mänd. Põhjapoolsel sisemaal domineerivad madala kvaliteediga kased, aga mõnes paremas kasvukohas leidub ka mände. Kõige järsematelgi mäenõlvadel kasvab mitmekesiseid lehtpuid, sealhulgas kask, saar, pihlakas ja haab. 4 Kasevöönd on merepinnast 9001200 m kõrgusel. Kõrgemal on paju ja kääbuskase vöönd. Kuni 700-850 m kõrgusel merepinnast on valdavalt
Põõsarindes saadavad niisuguses metsas palumetsale omast kadakat sarapuu, magesõstar ja kibuvitsad; rohurindesse lisanduvad lubjalembesed liigid angerpist, värv-varjulill, verev kurereha. Sellist männi-tamme segametsa peetakse meie tingimustes reliktseks koosluseks, mida on raske paigutada üldkasutatavate kasvukohatüüpide süsteemi. Teiseks haruldaseks metsakoosluseks Viidumäel on siin-seal paarihektariste ja väiksemate laikudena esinevad laialehiste lehtpuuliikide salud, kus puuliikideks tammed, vahtrad, jalakad, pärnad ja saared, põõsasteks kõrgekasvulised sarapuud ja rohurindes rohkete nemoraalsete liikide seas ka kaitstavaid haruldusi: vahelmine lõokannus, karulauk, varju-püsikluste ja mets- aruhein. Paljud haruldased taimeliigid eelistavad kasvada hõredates valgusküllastes metsades, häiludes ja metsaservades. Näitena võib nimetada karvast lipphernest, aas- karukella, püstist hiirehernest ja tumepunast neiuvaipa kuivemate kasvukohatingimuste
Muuhulgas esineb Viidumäel männikuid, kus kõrgete sihvakate mastimändide all teise alarindena kasvavad kümmekond meetrit madalamad jässakad tammed. Põõsarindes saadavad niisuguses metsas palumetsale omast kadakat sarapuu, magesõstar ja kibuvitsad; rohurindesse lisanduvad lubjalembesed liigid angerpist, värv-varjulill, verev kurereha. Teiseks haruldaseks metsakoosluseks Viidumäel on siin-seal paarihektariste ja väiksemate laikudena esinevad laialehiste lehtpuuliikide salud, kus puuliikideks tammed, vahtrad, jalakad, pärnad ja saared, põõsasteks kõrgekasvulised sarapuud ja rohurindes rohkete nemoraalsete liikide seas ka kaitstavaid haruldusi: vahelmine lõokannus, karulauk, varju-püsikluste ja mets-aruhein. Viidumäe metsade suurimad neljajalgsed asukad on põder, hirv, metssiga ja metskits. Metsas on tavaliseks väikekiskjaks metsnugis, siin on ka mitmed mäkrade ja rebaste urgude kolooniad. Viidumäe metsades pesitseb rohkelt värvulisi, mitmed rähniliigid
TAIMESTIK Okasmetsa ehk taigavööndit jagatakse veel ka tumetaigaks ja heletaigaks. Tumetaiga moodustavad tihedama okastikuga okaspuud: kuused, nulud ja seedermännid. Põhja Ameerikas lisaks tsuuga ja ebatsuuga. Tumetaiga puuderinne on tihe ja valgusvaene ning ta on levinud soojematel ja niiskematel aladel. Külmemates ja kuivemates kohtades on aga valdavaks heletaiga, kus puude all on juba rohkem valgust. Heletaigat iseloomustavateks puuliikideks on männid ja lehised. Lehis on omapärane okaspuu, mis ei ole igihaljas, vaid langetab talveks oma okkad. Selliselt on ta pakase ja veekao vastu veel paremini kaitstud. LOOMASTIK Click icon to add picture Click icon to add picture LOOMASTIK Okasmetsade loomastik ei ole eriti liigirikas. Pesitseda ja varjuda on tihedas hämaras metsas lihtne, kuid toitu leidub napilt. Okasmetsade taimtoidulised loomad saavad
Mets kuulub jänesekapsa kasvukohatüübi Laanemetsade alla. Ringproovitükk on 1. rinde puude jaoks raadiusega 15m ehk pindalaga 706,5m2. Peapuuliigiks on kuusk, mille vanus on 22 aastat. Mõõrmine on teostatud 4. juulil 2002. aastal. Proovitükk asub Triigi metskonnas ning metsakorralduse aastaks on 2001. Reljeef on tasane nõlv, mikroreljeefiks on tasane ning raieid teostatud pole (Kiviste K 2011b). 2. Tunnuste liigid Nr 772 proovitükil on mõõdetud puuliikideks mänd, kuusk ja kask, puude diameeter proovitüki tsentri suunas (D1), diameeter tsentriga risti olevas suunas (D2), kõrgus (H), võra alguse kõrgus (HV). Mõõdetud ka puude kõrgus, kust hakkavad kuivad oksad (HKO), kahjustuse kood ja kahjustuse tugevus (nõrk, keskmine või tugev)(Kiviste K 2011b). Nominaaltunnus on mittearvuline tunnus, kus tunnuste väärtused ei ole sisemise loogika järgi järjestatavad (nt. veregrupp, rahvus, rass, puuliik, lehe kuju)(tabel 1)(Kiviste K 2011c).
Metsamajanduse ülesanded Loe internetist www.fao.org 1) Millised järgmistest väidetest iseloomustavad parasvöötme lehtmetsi? A) Suur aastane juurdekasv kuni 50 m3/ha kohta + B) Kasvavad küllaltki väikesel territooriumil peamiselt Euroopas ja Põhja- Ameerikas + C) Väga liigirikkad + D) Raiutakse peamiselt väärispuidu saamiseks - E) Peamisteks puuliikideks on pöögid, tammed, vahtrad jm + 2) Nimeta riike, mis omavad rikkalikke metsavarusid. Venemaa, Brasiilia, Kanada, USA, Kongo, Indoneesia, Hiina 3) Viiruta kaardil vihmametsade levikuala. 4) Miks on vihmametsade säilitamine ja kaitsmine oluline kogu maailma jaoks? Vihmametsad on koduks erakordselt liigirikkale looma-, taime- ja linnumaailmale (vihmametsades arvatakse elavat pool Maa taime- ja
kasvama kidur avatud tundra- ja seejärel metsatundrataimestik. Hiljem, kui kliima soojenes, ilmusid vähenõudlikumad puuliigid mänd ja kask. Arvatavasti liikusid Eesti alal ka põhjapõdrakarjad ja mammutid, sest on leitud nende hambaid. Enne jääaja lõppu jõudis kliima veel külmeneda. KESKMINE KIVIAEG 9600-5000 aastat eKr ehk mesoliitikum Jääaja lõpuks arvatakse olevat aastat 9600 eKr. Soojenenud kliimas jätkus jõudsalt metsade kujunemine. Valdavateks puuliikideks olid kask ja mänd, kuid esines ka haaba ja teisi lehtpuid. Jääajale iseloomulik fauna vahetus metsloomadega, nagu põder, kobras, karu jne. Eesti vanimad seni teadaolevad inimasustuse jäljed on leitud Sindi lähedalt Pullist. Sealt leiti mõningaid tuleasemeid ja maasse löödud teritatud vaiade otsi, mis võivad pärineda toonastest elamutest. Kultuurkiht oli vaid 5-15 cm paksune. Leidudeks tulekivist valmistatud väikeesemed: - Kõõvitsad - Noad - Uuritsad
looduslike ja kaevatud tehisveejuhtmete kogum, mis peakraavi kaudu annab oma vee edasi suublasse. Ühte kuivendusvõrku võib kuuluda üks või mitu kuivendussüsteemi. Kuivendussüsteem jaguneb: põhivõrguks detailvõrguks piirdevõrguks. 21. Jääksoode metsanduslik rekultiveerimine Metsastamisele kuuluvad jääksood, mille pindmiseks kihiks on siirdesoo- või rabaturvas. Sobivateks puuliikideks on mänd ja arukask. Jääksoodele rajatud okaspuukultuurides tuleb säilitada looduslikke lehtpuid. Välja tuleb raiuda kultuuride kasvu takistavad lehtpuud. Kui jääksoid ei kultiveerita, uuenevad need pikkamööda lehtpuudega − kask, paju, harvem haab. Puistu koosseis võib kujuneda ebasobivaks, kuna enamuspuuliigi võib moodustada sookask. Jääksoode metsastamisel on väga oluline veerežiim, mis sõltub kraavivõrgu ja eelvoolu korrasolekust
väheväärtuslikke puuliike, raiutakse eelkõige väärispuidu saamiseks · Millised järgmistest väidetest iseloomustavad parasvöötme lehtmetsi? A. Suur aastane juurdekasv kuni 50 m3/ha kohta B. Kasvavad küllaltki väikesel territooriumil peamiselt Euroopas ja Põhja-Ameerikas C. Väga liigirikkad D. Raiutakse peamiselt väärispuidu saamiseks E. Peamisteks puuliikideks on pöögid, tammed, vahtrad jm · Viiruta kaardil vihmametsade levikuala. · Nimeta 3 tagajärge, mis kaasnevad vihmametsade ulatusliku hävitamisega. · Miks on vihmametsade säilitamine ja kaitsmine oluline kogu maailma jaoks? 1) ................................... 2) .................................. Tõmba joon alla vihmametsavööndit iseloomustavatele tunnustele/faktidele: A) aastaringselt niiske ja palav kliima
· Türgi ei kuulu esimeste hulka põllumajandustoodete ekspordi poolest. · Kas esineb põllumajandusega seotud keskkonnaprobleeme? · Kuna Türgis sajab vähe on üheks keskkonnaprobleemiks liigne kuivus ja hädavajalik on niisutus. Riik on selleks ehitanud kanaleid, tamme ja veehoidlaid. METSAMAJANDUS JA METSATÖÖSTUS · 26% riigi pindalast on metsade all. Seda on suhteliselt palju. · Musta mere rannikul kasvab lähistroopiline taimestik. Peamisteks puuliikideks on tammed, idapöök, plaatan, valgepöök, loorberipuu, pukspuu. Kõrgemal on okasmets ja vahemere rannikul kasvavad tamm, seeder, õlipuu, mandlipuu ja kreeka pähklipuu. · Parimad raiepuidu alad asuvad Musta mere regioonis. Riigi idaosas asuvad puud on halvas olukorras ning ebakvaliteetsed- neid kasutatakse vaid küttepuuks. · 20 % metsades asuvatest puudest on kaubanduslikult kasutatavad, kuid enamus läheb kütteks.
kuid riigikorra muutumise tõttu jäid need 1990ndatel pooleli. Niiviisi osaliselt ümberehitatuna ja osaliselt rüüstatuna on hoone seisnud pea 20 aastat (Särg 2005). Samas kirjutab Henn Sokk (2003): ,,Piiumetsa mõis on Piiumetsa külas asuv kahekorruseline hoone, mille alumine korrus on Mündi dolomiidist ja ülemine puidust. Väärtuslik on hoone lukukiviga graniitportaal ja ilus astmeline nurgakett. Hooneid ümbritseb 5,7 ha park, mille valitsevateks puuliikideks on pärn, tamm ja arukask. Palju on põlispuid." Kultuuriväärtustena võib üles lugeda läheduses asuvad kaheksaharulise pärna, Vahastu tamme ning lõhislehise halli lepa. Kaitsealal asuvad Kõrgemäe talu, Kummasaare talu õuepuud, Kummasaare talu juurde viiv metsatee, mõisniku talitee Rumbisse ning Piiumetsa raba kuivenduskraav (Maa-ameti kaardirakendus X-GIS). Turism Piiumetsas puuduvad turismiettevõtted. Rabasse ega ümbritsevasse metsa pole loodud matka-
ning nendelt saadud piim. Kitsepiimast valmistatakse meilegi tuntuf Feta juustu. Kreekas on esindatud ka sead, veised, kanad, küülikud ja tuvid. Huvitav on see, et olenemata paljudest saartest ja pikast rannajoonest ei sõltu Kreeka majandus peaagu üldse kalandusest. Ülepüük on kahandanud kalapüügist saadavat tulu ning Vahemere saastatus on selle majandusharu justkui hävitanud. Metsamajandus Kreeka territooriumist on umbes 30% kaetud metsadega. Põhilisteks puuliikideks on: mänd, nulg, tamm, pöök, vaher, hobukastan jne... Suur osa metsadest asub mägedes, näiteks: Pinduse segametsad, Rodopi pöögi- ja tammemetsad ja Olümpose metsad. Kreeka metsatööstus ei ole kuigi suur. Valdav osa Kreeka metsadest hävis 1940. aastatel II maailmasõjas. Et taastada metsi, juurutas valitsus 1970-1980 programmi, mille raames istutati 100 miljonit puud. Puid kasutatakse küttepuude ja puitplaatide tegemiseks ning okaspuude okstest saadakse vaiku ja tärpentiini
Kuivendamine hävitab ja rikub looduslikke veereziime, niisutamine aga võib põhjustada veekogude eutrofeerumist ja vesi võib muutuda joogikõlbmatuks. 20 6. METSAMAJANDUS Norras on 23% produktiivset metsa ja 14% muud metsa. Kogu territooriumist kasvavad metsad 37%-l. Riik on hea metsasuse tasemega, kui arvestada, et tegemist on mägise ja külma piirkonnaga. Norras kasvavad peamiselt okasmetsad, mille puuliikideks on männid ja kuused. Suundudes Oslost kagusse lisanduvad veel lehtpuud nagu lepp, kask ja tamm. Metsamassiivid paiknevad ühtlaselt üle kogu riigi, kuid veidi rohkem on neid siiski lääne osas. Metsi kasutatakse ehitusel ja eksporditakse välisriikidesse. Norra ekspordib puitu 11% kogu ekspordi väärtusest. Puitu kasutatakse efektiivselt kaasaegse tehnoloogia abil. Kuna Norra on väga kõrgel arengutasemel siis on ka metsamajandus hästi korraldatud
1950ndate aastate keskel võttis riik kõik eraomanduses olevad metsad enda valdusesse. Selle hüvitiseks pakuti inimeste odavat küttepuitu. 1/3 maapiirkondades elavatest inimestest on just riigi kõige vaesemad. Suurem osa nende sissetulekust moodustab põllundus, metsandus aga varustab neid täiendsissetuleku ning küttega. Alternatiivkütuse puudumine raskendab illegaalse metsaraie peatamise riigi metsades. Metsanduse aren Musta mere rannikul kasvab lähistroopiline taimestik. Peamisteks puuliikideks on tammed,idapöök, plaatan, valgepöök, loorberipuu, pukspuu. Kõrgemal on okasmets ja vahemere rannikulkasvavad tamm, seeder, õlipuu, mandlipuu ja kreeka pähklipuu. Parimad raiepuidu alad asuvad Musta mere regioonis. Riigi idaosas asuvad puud on halvas 12 olukorras ning ebakvaliteetsed- neid kasutatakse vaid küttepuuks.
Kirdeosas leidub madalsoomuldi (Piila raba). Taimestik Saaremaal on valdavaks loopealsete ja puisniitude valdkond. Oma pehme merelise kliima ja pinnase mitmekesisuse tõttu on Saaremaa floora liigirohke. Kõigist Eestimaal leitud taimeliikidest esineb siin 80 %, s.t üle 900 taimeliigi. Looduslikult kasvavad siin näiteks: 11 jugapuu, luuderohi ja tuhkpihlakas. Valdavateks puuliikideks on mänd ja Saaremaale iseloomulik harilik kadakas. Ülekaalus on männimetsad (valla põhja- ja loodeosas), ülejäänud osas levivad männi-lehtpuu segametsad. Lehtmetsade puurinde moodustavad eeskätt h. tammed, millele seltsib teisi lehtpuude liike (Loode tammik valla lõunaosas). Eraldi väärib äramärkimist Abruka laialehine salulehtmets, mis kuulub sinilille ja naadi kasvukohatüüpi. Domineerivaks puuliigiks siin on pärn, kaasnevad vaher, jalakas ja saar.
jalatsipaari.[10] 5. Veinitööstus Portugalis on 13 oma selge eripäraga veiniregiooni üle terve riigi. Portugali veinid on kõikjal maailmas tunnustatud kui ülikvaliteetsed, kuid samas mõistliku hinnaga. 2008. aastal tootsid Portugali veinitootjad ligi 6 miljonit hektoliitrit veini.[10] 6. Metsatööstus Metsatööstus on strateegiliselt oluliseks ja arengupotentsiaaliga sektoriks. 36% Mandri-Portugali territooriumist on kaetud metsaga. Levinumateks puuliikideks on merimänd, korgitamm ja eukalüpt koos moodustavad need liigid 75% kogu metsast. 25% kogu maailma korgitammedest kasvab Portugalis ning Portugal annab poole maailma korgitoodangust.[10] 7. Farmaatsiatööstus Tihedalt teadus- ja uurimistööga seotud farmaatsiatööstus on üks peamisi kõrgelt kvalifitseeritud tööjõule tööd pakkuvaid sektoreid Portugalis. Lisaks tavapärasele
Metsastamisele kuuluvad jääksood, kus pindmiseks kihiks on siirdesoo- või rabaturvas. Nõuded: metsastatavate jääksoode turbakihi keskmine tüsedus peab olema vähemalt 30 cm. põhjavee tase vegetatsiooniperioodil peab olema keskmiselt 40...50 cm sügavusel, kevadel 20...30 cm sügavusel. Kui põhjavesi on kõrgemal ja kevaditi ning sügiseti esineb üleujutusi, tuleb enne metsastamist kuivendusvõrk korda seada. puuliikideks Sobivamateks jääksoodel on mänd ja arukask. Mändi tuleks istutada mõni cm (3 cm) sügavamale kui tehakse seda mineraalmaal. See nõrgendab külmakohrutuse tagajärgi ja suveperioodil pindmise turbakihi läbikuivamisest tingitud niiskusepuudust. Mändi kultiveeritakse, kask levib tavaliselt looduslikult. Kui jääksoo ümbruses arukaske ei kasva, on soovitatav teda külvata kuni 20 cm laiuste ribadena iga 50 meetri järel. Hästi kuivendatud õhukese turbakihiga soodes (1
sõstar, toomingas, vaarikas. Alustaimestik: domineerivad rohttaimed, kopsurohi, naat, ussilakk (eesti ida ja keskosa). 2) Sõnajala kv esineb peamiselt orgudes, põhjavesi on pinnalähedane, võib esined üleujutusi. Sagedamini esineb kaasikuid ja sanglepikuid. Alusmets: toomingas, kuslapuu, vaarikas, näsiniin. Alustaimestik: sõnajalad. Soovikumetsad 1) Osja kv levivad tasastel madalatel aladel, esinevad soostunud ja küllastunud mullad. Põhiliseteks puuliikideks on kask ja mänd või kuusk. Alusmets: pihlakas, mage sõstar, kadakas, pajud. Alustaimestik: kõrgematel osadel mustikas, pohl, laanelill. Lohkudes võsaülane, ussilakk, naat, sinilill, angervaks. 2) Tarna kv esineb madalatel tasandikel, põhjavesi kõrgel ja liigub vähe, kevadel ja sügisel ulatub maapinnale. Domineerivaks on sookaasikud, mille koosseisus võib esined mändi, soodsama veereziimiga aladel ka kaske, kuuske, sangleppa. Alusmets: hõre, pajud, kadaka, pihlakas
kasvavad kasejändrikud, ülevalpool puid enam ei kasva.(1) 7 Golfi hoovuse läheduse ja madalikulise pinnamoe tõttu on kliima suhteliselt pehme. Veebruari keskmine temperatuur on -4 oC kuni -14 oC, juuli keskmine temperatuur on 14 oC kuni 17 oC. Aastane sademetehulk 500 650mm ületab aurumise.(6 lk 580) Soomes levivad okasmetsad, kus peamisteks puuliikideks on mänd ja kuusk. Pindalast on üle kolmveerandi kaetud metsaga. Metsapiiri moodustavad põhjapoolsetel mägedel ja kõrgemail küngastel (tundratel) kasekõverdikud, ülalpool kasvab juba tundrataimestik.(9 lk 159) Maastik on erakordselt järvederohke (188 000 üle 500m2, 56 000 üle 1 hektari ja 21 üle 200 km2 suurust järve), seepärast kutsutakse seda tuhande järve maaks. Järved on enamasti sügavad ja saarterohked ning nende kaldajoon väga sopiline. Suur
Euroopa lõunaosas, Hiinas ja Jaapanis ning Ameerikas esineb veel ka teisi sugukond, nagu näit. sooküpressilised, araukaarialised (sisehaljastuses!) efeedralised jt., mis aga meil välistingimustes ei kasva ning seetõttu neil ei peatu. Paljud okaspuud moodustavad ka puude leviku põhjapiiri. Kõige põhjapoolsemaks puuliigiks on dauuria lehis Ida-Siberis, mis kasvab põhjas kuni 72 kraadi ja 30'-ni. Kanadas on kõige põhjapoolsemaiks puuliikideks kanada kuusk ja must kuusk, mis kasvavad seal kuni 72 põhjalaiuskraadini. Eesti asub 58. ja 59 kraadi 30' vahel. Helsingi asub 60.-l põhjalaiuskraadil. Umbkaudu samal laiuskraadil asuvad veel Peterburg ja Gröönimaa lõunatipp; 50. ja 60. põhjalaiuskraadi vahele jäävad Briti Kolumbia, Alberta, Hudsoni laht ja Labradori poolsaar. Toronto aga on vaid veidi kõrgemal kui 40. pl-kraad. Üks kraad on võrdne ligikaudu 110 km.
furturooli,tähtsam on furturooli tootmine,sest seda kasutatakse sünteetiliste vaikude ja palstmasside valmistamiseks. Ligniin on tselluloosi tootmise jääkaine,seda kasutatakse tolmkütusena,plastmasside valmistamisel,sünteetiliste vaikude valmistamisel,aktiveeritud süsi. Männi ja seedrivaigust toodedakse kampoli,tärpentiini ja männiõli,viimast kasutatakse parfumeeria tööstuses. Parkaineid kasutataskse nahkade parkimiseks,parkainerikkasmateks puuliikideks on tamme kastani lülipuit ning tamme,kuuse,paju,lehise,nulu ja lepa koor. Plaatmaterjalid Spoonid Saevineer on kõige vähem kasutatav ja tehakse kuivast materjalist.nottide pikkuseks võivad olla 4 ja 4,8 m.Paksuseks 0,8-2 mm. Suurte kulude tõttu toodetakse saevineeri põhiliselt muusikariistade tööstuseks.Saevineeri kasutatakse veel mitmesugustel tööstusvineeride korral ehk looduslik tehis vineeride korral ja ka n:kilpparketi tootmisel . Spoonitud vineer või treivineer ehk spoon
palju väheväärtuslikke puuliike, raiutakse eelkõige väärispuidu saamiseks Millised järgmistest väidetest iseloomustavad parasvöötme lehtmetsi? A. Suur aastane juurdekasv kuni 50 m3/ha kohta B. Kasvavad küllaltki väikesel territooriumil peamiselt Euroopas ja Põhja-Ameerikas C. Väga liigirikkad D. Raiutakse peamiselt väärispuidu saamiseks E. Peamisteks puuliikideks on pöögid, tammed, vahtrad jm 67. teab metsade majandamise põhimõtteid ning iseloomustab arenenud ja arengumaade metsamajandust ja metsatööstust; Arengumaad Arenenud riigid Metsade üleraie (röövraie) nii väärispuidu Raie ja juurdekasvu tasakaal, metsade hooldamine ekspordiks, uuteks põllumaadeks (aletamine), (istutamine, kahjurite tõrje, hooldusraie jne). Puidu kütteks
tõttu või mõnel muul põhjusel - on soovitatav ette valmistada adravagudena, nii, et vesi voolaks vaost kraavi. Puud istutatakse vao harjale. Võib teha ka künkaid. 3. ja 4. rühma jääksoodes ei ole vaja maapinda ette valmistada. Pärast turbavarumise lõpetamist soovitatakse väljal lasta 2 aastat seista. Arvatakse, et allesjäänud turbakihil on toksilisi omadusi, mis mõne aasta möödudes kaovad. Kultiveeritavad puuliigid Sobivamateks puuliikideks jääksoodel on mänd ja arukask. Mändi tuleks istutada mõni cm (3 cm) sügavamale kui tehakse seda mineraalmaal. See nõrgendab külmakohrutuse tagajärgi ja suveperioodil pindmise turbakihi läbikuivamisest tingitud niiskusepuudust. Mändi kultiveeritakse, kask levib tavaliselt looduslikult. Kui jääksoo ümbruses arukaske ei kasva, on soovitatav teda külvata kuni 20 cm laiuste ribadena iga 50 meetri järel. Hästi kuivendatud õhukese turbakihiga soodes (1
annaabi.ee 
