Tuntud Permist Taolistiivalised – Zygoptera (kõrsikud, vesineitsikud) silmad pea külgedel. Eristiivalised – Anisoptera (tondihobud) silmad ulatuvad pealael kokku. ELUVIIS/KOHT Vastsed röövtoidulised vees: taolistiivalistel 1 põlvkond aastas; eristiivalistel areng kuni 5 aastat. Alahuulest moodustunud püünismask. Paarumine ainulaadne Isastel tagakeha II lüli alaküljel lisasuguorgan, kuhu viiakse sperma enne paarumist; paarumisel haarab isane emase kaelast v peast; emane kõverdab oma tagakeha isase lisasuguorganite juurde ja võtab sperma vastu. 7. O. Plecoptera – kevikulised Eestis 20 (30) liiki MORFOLOOGIA 3.5 – 40 mm Keha dorsoventraalselt lamendunud; õhukesed kehakatted; tagakehal 1 paar urujätkeid. ELUVIIS/KOHT vastsed vee-elulised vooluveekogudes, kestuvad 20-30x; valmikud ei toitu. Vastsed kehakujult sarnased valmikutega; on röövtoidulised (sääskede, kihulaste
jalapaar kõige pikem; kolm jalapaari. Võib esineda lennuaparaat (taandarenenud); tiibu kasutavad hüpete pikendamiseks või stabiliseerimiseks. Rindmik koosneb kolmest omavahel liikuvalt seotud lülist. Pikliku kujuga tagakeha liitub viimase rindmikulüliga jäigalt; tagakeha koosneb 8-10 lülist. 11. tagakehasegment on taandarenenud kaheks lühikeseks jätkeks, tundeelundid. Selts: Termiidilised (Isoptera) Termiitid on mitmekujulised; jagunevad: töölised, sõdurid, emased (,,kuninganna") ja isased (,,kuningas"). Töölised: pikkus alla 1 cm. Värvuselt valkjad. Pea ümmargune ja äärmiselt liikuv. Silmad tugevasti redutseerunud või puuduvad. Tundlad pikad, niitjad. Hästiarenenud haukamissuised. Rindmikulülid kergesti eristatavad. Tugevad jooksujalad. Tagakeha silindriline; tipul paiknevad 2-5-lülilised tundlikud urujätked. Kehakate väga õhuke. Suguelundid taandarenenud, ei anna järglasi. Sõdurid: töölistest veidi suuremad. Keha sarnane töölistele
Karikmeduus põlvkondade vaheldumine: meduus ja polüüp, kombitsad, suujätke, 4 osaline magu, meeleelundid ja lihased paremini arenenud kui hüdraloomadel. Vastsest arenev polüüp hakkab eraldama uusi meduuse. Läänemeres elab millimallikas e. meririst (Aurelia aurita) 14. Placozoa ja Mecozoa kuuluvad väidetavalt pärishulkraksete rühma. Placozoa ja mecozoa. neil loomakestel pole muud sümmeetriat kui ülemine ja alumine pool. Kaks erinevat epiteelikihti. Aga on eristunud isend, kes aktiivselt liigub. Võibolla sekundaarselt lihtsustunud? 15. Kahekülgsed (Bilateria) on bilateraalsümmeetrilised loomad. Erinevalt kiirelistest (radiaalsümmeetriaga loomad) on neil nii ees- kui tagaots ning parem ja vasak külg. Kahekülgsete hulka kuuluvad enamik loomade hõimkondi, tähtsamad, kes välja jäävad on käsnad ja ainuõõssed. Tavaliselt loetakse kahekülgsete alla ka okasnahksed, kelle vastsed on bilateraalsümmeetrilised, suguküpsed isendid aga radiaalsümmeetrilised
Sel ajal areneb munas vastne. Kui muna satub saastunud toiduga inimese soolde, väljub sellest vastne. Puurib veresoonde, koos verega läheb kopsu. Mõnda aega elab seal, toitub verest ja kopsukoest. Täiskasvanuna liigub kopsutorude kaudu neelu, siis söögitoru ja mao kaudu soolde. Sooles areneb temast uus solge. Satub inimese organismi, kui enne sööki ei pese inimene käsi ja toorelt söödavaid juur- ja puuvilju. Isane ja emane liimuksolge http://www.med.sc.edu:85/parasitology/nematodes.htm 23. Kuidas naaskelsaba paljuneb? Kuidas satub inimese organismi? Naaskelsaba elab parasiidina inimese tagasooles. Õhtul väljub umbes 10 mm pikkune emasloom päraku kaudu ning muneb selle ümbrusesse mitukümmend tuhat muna. Munemisel eritab emasloom pärakupiirkonda eritist, mis tekitab sügelust. Kratsides jäävad munad sõrmede külge ning kui inimene käsi hoolikalt ei pese,
Eesti loomastik. Selgrootud Koostanud Mati Martin Sissejuhatus Selgrootute hulka kuulub enamik loomaliikidest. Nende mõõtmed ja välimus varieerub suurtes piirides, mis võimaldab neil asustada väga mitmesuguseid elupaiku. Selgrootud on võimelised elama väga ekstreemsetes tingimustes. Eesti tingimustes võivad mõned liigid tegutseda sulade ajal isegi lumel, seega väga madalatel temperatuuridel, vaatamata sellele, et nad kõik on kõigusoojased. See tähendab, et nad ei saa oma kehatemperatuuri reguleerida ja see on enamasti võrdne keskkonna temperatuuriga. Järgnevalt saamegi ülevaate sellest väga huvitavast loomarühmast Eestis. Järgnev tekst on väga konspektiivne, sest aine maht ei võimalda detailidesse süvemenist ning annab esimese ülevaate peamiselt erinevatest selgrootute rühmadest. Huvi korral on võimalik lisakirjanduse abil ka detailidesse süveneda. Jääaeg ja selle mõju Eesti pinnavormidele. Eesti ala ei ole pidevalt olnud selline nagu me praegu seda n�
Sel ajal areneb munas vastne. Kui muna satub saastunud toiduga inimese soolde, väljub sellest vastne. Puurib veresoonde, koos verega läheb kopsu. Mõnda aega elab seal, toitub verest ja kopsukoest. Täiskasvanuna liigub kopsutorude kaudu neelu, siis söögitoru ja mao kaudu soolde. Sooles areneb temast uus solge. Satub inimese organismi, kui enne sööki ei pese inimene käsi ja toorelt söödavaid juur- ja puuvilju. Isane ja emane liimuksolge http://www.miksike.ee/documents/main/elehed/8klass/loomad/kristelilehed/8-6-11-1.htm http://www.med.sc.edu:85/parasitology/nematodes.htm 23. Kuidas naaskelsaba paljuneb? Kuidas satub inimese organismi? Naaskelsaba elab parasiidina inimese tagasooles. Õhtul väljub umbes 10 mm pikkune emasloom päraku kaudu ning muneb selle ümbrusesse mitukümmend tuhat muna. Munemisel eritab emasloom pärakupiirkonda eritist, mis tekitab sügelust.
Lepatriinud toituvad lehetäidest, kes on taimekahjurid. Mullas elutsevatest kahjuritest toituvad jooksiklased, kellel on väga pikad jalad. Raisamatjad matavad endast palju suuremate loomade korjuseid, kraapides nende alt mulda ära. Seejärel munevad emased mardikad oma munad korjusesse, millest nende vastsed hiljem pärast koorumist toituvad. Samasugusel viisil munevad sõnnikumardikad sõnnikusse. Vanadel egiptlastel oli üks sõnnikumardikaid -skarabeus- pühaks loomaks. (,,Elusloodus" Valgus 1983) Põrniklased. (Scarabaeidae)
Nägemiselundid ümarussil puuduvad. Paljud neist elavad vees ja mullas, suur osa on aga taime- ja loomaparasiidid. Nad on tähtsad lagundajad looduses toimuvas aineringes. Inimeses elavad parasiit-ümarussid on nt liimuksolge ja naaskelsaba. Liimuksolge toitub peremehe (selgroogse looma) soolesisust. Et nakatumisest hoiduda, tuleb pesta käsi ning toorelt söödavaid vilju. Nad sigivad suguliselt. Nende arengukäik on muna, vastne ja täiskasvanud isend. Liimulksolkme areng 1. Kui solkme muna satub toiduga inimese soolde, väljub sellest vastne. Seejärel puurib ta enast kiiresti läbi sooleseina veresoonde. 2. Edasi kandub ta koos verega kopsu. Mõnda aega elab vastne kopsus, kus toitub verest ja kopsukoest. 3. Täiskasvanud vastne liigub kopsust neelu. Inimene neelab ta alla ja vastne jõuab läbi mao soolde. 4. Sooles areneb temast uus isas- või emasuss. Emasuss muneb munad, kuid need ei saa
Hõimkond Orthonectida Elavad mitmesugustes mere selgrootutes. Hõimkond Rhombozoa, kahe klassiga (Dicyemida ja Heterocyemida). Elavad ainult peajalgsete limuste erituselundeis. Placozoa: plaatloomad; Koht süsteemis: kuulub pärishulkraksete alamriiki, põhikonda Phagocytellozoa, hõimkonda Placozoa (naast- e plaatloomad). Esindatud vaid ühe liigiga: Trichoplax adhaerens. Iseloomustus: ainus sümmeetria on ülemine ja alumine pool; kaks erinevat epiteelikihti; eristunud isend, kes aktiivselt liigub. 17. Kiirloomade (Radiata) ja kahekülgsete (Bilateria) ehituse võrdlus; kummagi näiteid. Kahekülgsed: kahekülgne sümmeetria (esimene ja tagumine pool, kõhtmine ja selgmine pool jne.); paaris elundid; kolm lootelehte: lisaks ekto- ja endotermile ka mesoderm. Kiirloomad: hõimkond ainuõõssed: Kiireline sümmeetria: pikitelg, (kere) ja kombitsad (kiired). Kehasein kahekihiline + rakkudeta mesoglöa. Ainus kehaõõs.
Linnustik oleneb sootaimestiku tüübist roostik, põõsassoo, puissoo, madalmurus rohusoo, kas esineb veega ümbritsetud alasid jne. Eriti ohtralt leidub ämblikke: madalsoodes 156 liiki, siirdesoodes 170 liiki, mõlemis võivad esineda 75 liiki (Vilbaste; A.). Üle 1500 liigi putukaid eriti ohtralt mardikalised, samuti kahetiivalised ja tirdid. Tegelikult valdavad taim- ja kõdutoidulised liigid, aga inimene märkab loomulikult röövtoiduliste küllust parmud, sääsed, kiilid, ämblikud. SIIRDESOOD Soo moodustumise teine etapp enamasti. Turvast tavaliselt üle 1 meetri. Turbas suureneb turbasambla- ja tarnaturba ning pillirooturba osakaal (madalsoos enam rohu- ja lehtsamblaturvast). Soo toitub osaliselt põhjaveest, teine osa sademeteveest. Olenevalt toitumistingimustest taimestik ja mikroreljeef mitmekesine. Siirdesoid ohustab eelkõige kuivendamine metsakasvatuse eesmärgil. Kaevandatakse nii aia- kui kütteturvast
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
