...................................6 KASUTATUD KIRJANDUS......................................................................................................6 SISSEJUHATUS Käesolev töö uurib, mis on tunglatera. 1. Tungaltera perekond Tungaltera (Claviceps) on seente perekond, mis kuulub sugukonda tungalteralised (Clavicipitaceae).Tungaltera perekonnas on ligikaudu 50 liiki, enamik neist kasvab troopilistel aladel.Tuntumaks liigiks on teraviljadel elav harilik tungaltera (Claviceps purpurea). 2. Tunglatera Taimehaiguste hulgas on üks huvitava eluga liik tungaltera. Tungaltera on haigus, mis nakatab põhiliselt rukist. Teda võib pidada taimede suguhaiguseks.Tungaltera põhjustavad seened nakatavad teravilju oma lendlevate eostega. Nakatunud taimedel arenevad aga teriste asemel mustad söömiskõlbmatud tungalterad. Mustad tungalterad kujutavad endast tugeva kattega ümbritsetud seenehüüfe.Tungalterad valmivad sügisel, kui seenel tuleb üle elada ebasoodne
TALLINNA TEENINDUSKOOL ----- --------- 011PK Tungaltera Uurimustöö Juhendaja: Heikki Eskusson Tallinn 2009 Tungaltera Harilik tungaltera (Claviceps purpurea) on seeneliik, mis kuulub perekonda tungaltera (Claviceps) ja sugukonda tungalteralised (Clavicipitaceae). Harilik tungaltera on seen mis parasiteerib enamikul kõrrelistel, kaasa arvatud kõikidel teraviljadel. Kasvu soodustavad niisked ilmad. Tungaltera eristub seemnetest tumedama värvuse ja suuremate mõõtmete poolest. Mahakukkunud tungalterast arenevad kevadel kotteosed, mis nakatavad kõrreliste õisi. Nakatunud õis hakkab eritama nektarit, mis meelitab kohale kärbsed
· Suured helerohelised pehmed lehed. · Vähenõudlik mullastiku suhtes. · Õitsemise ajal väga dekoratiivne, kiirekasvuline, vastupidav. Sobib avalikele haljasaladele. Pojeng Paeonia Pojeng Paeonia · Väga, väga palju väga erineva õiekujuga ja väga erineva õievärviga sorte. · Kõrgus 60-100 cm. · Õitseb juunis. · Parasniiske viljakas aiamuld. · Väga dekoratiivne taim. Sobib ka lõikelilleks. Purpur-siilkübar Echinacea purpurea Purpur-siilkübar Echinacea purpurea · Kõrgus 50-80 cm. · Õitseb juuli kuni september. Õievärvus olenevalt sordid roosakas, lillakas või valkjas. · Sobib hea parasniiske aiamuld. Väldi liigniiskust! Raudrohi Achillea Raudrohi Achillea · Kõrgus 50-60 cm. · Õievärvus oleneb sordist. Õitseb juuni-august. · Tugevalt lõhistunud, hõbedased lehed. · Kerge kuiv aiamuld.
TALLINNA TEENINDUSKOOL Käroli linder 011KM Tungaltera uurimustöö Juhendaja: Heikki Eskuson Tallinn 2009 Käroli linder tungaltera Harilik tungaltera (Claviceps purpurea) on seeneliik, mis kuulub perekonda tungaltera (Claviceps) ja sugukonda tungalteralised (Clavicipitaceae).Tungalteraliste sugukonnas on Eestis 3 perekonda ja 12 liiki. Seen parasiteerib enamikul kõrrelistel, kaasa arvatud kõikidel teraviljadel. Kasvukohad : rukkipõllududel , harva nisupõldudel, peamiselt põllu servades. Kasvu soodustavad niisked ilmad. Tungaltera eristub seemnetest tumedama värvuse ja suuremate mõõtmete poolest.Terade murdepind peab olema valge või kergelt lillakas
Roosade õite ja tumepunakasroheliste lehtedega. Rõdutaim. Roni- ja ripptaim Välja võib ta istutada maikuus peale öökülmaohu möödumist. Vaikne ajaania Ajania pacifica Vaikne ajaania Ajania pacifica Madalakasvuline. 30-40 cm Võib kasvatada nii toataimena kui ka suvelillena. Õitseb september, oktoober. Poolvari või päikeseline kasvukoht. Talub ka õues suhteliselt madalaid temperatuure. Verev lehtertapp Ipomoea purpurea Verev lehtertapp Ipomoea purpurea Kasvab kuni 3m kõrguseks. Õied sinine, punane, roosa, valge, lilla. Õitseb juuni oktoober. Õied avanevad täispäikeses. Mullastiku suhtes vähenõudlik, kuid paremaid tulemusi ja kenamaid lilleõisi saab ikka viljakalt mullalt. Roni- ja ripptaim. Üheaastane vääntaim. Võõrasema Viola Võõrasema Viola Õitseb aprill september Erinevad õievärvid
seditiosum Klass Sordariomycetes Selts Xylariales Sgk Xylariaceae Liud-korpsüsik Biscogniauxia repanda Selts Hypocreales Sgk Clavicipitaceae Harilik tungaltera Claviceps purpurea Sgk Nectriaceae Punane komuseen Nectria Cinnabarina Paakspuu-komuseen Neonectria punicea Alamhmk. Taphrinomycotina Klass Taphrinomycetes Selts Taphrinales Sgk Taphrinaceae
saamiseks(streptomütsi vajast viiruse in),aeglustavad põhj.,anemia)Antikehi pöördtranskriptaasi)zid bakterite autoimmuunhaiguste ovudiin(sama, blok ka resistsentsusut AB vastu.Genereerida DNA suhtes. Nt mõne looma org-s., ja sünteesi)inimorganism asidotümidiin.atsükloviir eraldada,seejärel i enda . Digitalis purpurea seostada ravim vastu:aspirin(COX),zil steroidglükosiidid.Valgu antikehaga ja eutin(lipoksügenaas),si d sekundaar-tekib H- transportida ldenafil(fosfodiesteraas sidemete abil ühe ja sihtmolekulini.Ensüüm ),enalapril(AKE)Geeni sama peptiidahela katalüüs:1.Katalüsaato kontroll:tuumas1.trans lähestikku osade r koorendab kriptsiooniline vahel.tertsiaar- reacts
+-7. Missuguste haiguste raviks ei saa ravimtaimi rakendada? 1) psühhiaatriliste haiguste ravis 2) lastehaiguste ravis 3) nakkushaiguste ravis 4) krooniliste haiguste ägenenud vormid Rakendatatkse???? 8. Purpureaglükosiidid ja lanatosiidid: a) mis toimeainete rühma kuuluvad b)missugustes ravimtaimedes leiduvad (nimetused ladina keeles) c)mis on nende taimede puhul droogiks? a) Südameglükosiidid (kardenoliidid) b) Digitalis lanata-villane sõrmkübar ja digitalis purpurea-verev sõrmkübar c) folium digitalis *d) Purpureaglükosiidid A ja B; lanatosiidid A,B,C,D individuaalsed TA nendes liikides 9. Loetlege, missugused on kõige lihtsamad ravimtaimedest ja droogidest valmistatavad ravivahendid galeenilised preparaadid? Leotised, keedised, tinktuurid ja tõmmised, ekstraktid (paks-, vedel-, kuiv-). 10. Missugused on peamised taimsed ained, millel on lahtistav toime? Missuguste sekundaarainete rühma nad kuuluvad? Millel nende lahtistav toime baseerub?
parandamiseks, välispidiselt haavade ja ekseemide korral. Võib põhjustada allergilisi reaktsioone. Küüslauk (Allium sativum)- Bakteri-, viiruste, seente- ja parasiitidevastane toime. Kasutatakse külmetussümptomite ja teiste põletikuliste haiguste korral,kõrgenenud vererõhu korral. Võib esile kutsuda maoärritust. Mitte anda alla 3-aastastele lastele. Punane päevakübar(Echinacea purpurea) Omavad organismi immuunsüsteemi tugevdavat toimet, suurendavad vere valgeliblede hulka, kiirendavad põrna tegevust. Kasutatakse seespidiselt vastupanuvõme tugevdamiseks, külmetussümtomite korral, kurguvalu, nohu ja köha korral. Punase päevakübara preparaatide pidev tarvitamine vähendab grippi jt. viirus- ja külmetushaigustesse haigestumise riski ja on eriti efektiivne haiguse algstaadiumis. Haigestunul kergendab põdemist ja kiirendab paranemist. Välispidiselt on kasutatud
google.ee/imgres?imgurl=http://www.goldplants.eu/images/logo _zdjecia_byliny_klmno/omieg_wschodni_doronicum_orientale_logo.jpg&im grefurl=http://w . Purpur-siilkübar (Echinaceae purpurea) Püstine, puhmjas, kõrge (60-100cm), levib risoomide abil, vili on seeme, Põhja-Ameerikast pärit Kasvukoht sobib päikesepaiste, ei talu luivust ega liigniiskust Pinnas vähenõudlik, sobib pea igasugune aiamuld, keskmise toitainete sisaldusega, eelistab parasniisket huumusrikast mulda, talvel katmist ei vaja Õied korvõisikud heleroosast oranzi ja punakaspruunini, õisiku keskel putkõied, mille värvus oranzikaspruunist
Joonis 17. Aed-kukekannus (http://pargililled.weebly.com/aed-kukekannus.html) Joonis 18. Aed-kukekannus Kasutatud kirjandus: Hortes. Aed-kukekannus. Kättesaadav http://www.hortes.ee/est/ouetaimed/pusikud/aed- kukekannus. 08.08.2013. Neeva aed. Aed-kukekannus. Kättesaadav http://www.neevaaed.ee/tooted/lilled/aed- kukekannus/?category=1&panel=2. 08.08.2013. 1.10 Siilkübar (Echinacea) Konkreetne liik: purpur-siilkübar (Echinacea purpurea) (joon. 19, joon.20) Taime kõrgus ja läbimõõt: kõrgus 60-100 cm. Taime välislaadi kirjeldus: kõrge puhmik. Lehed: tumerohelised, piklikud, karedad. Õied või õisikud: suured korvõied (10 cm läbimõõduga), äärmised lehed on keeljad, alla rippuvad, purpurroosad. Õisikupõhi on kõrge purpur-pruun. Õitseb juuli-august. Liigi eritunnused: hea meetaim, raviomadused on nii juurtel, vartel kui ka õitel. Kasvukoha nõuded: päikseline, kerge ja rammus muld
· Tajumine ja motoorika: väikestes annustes mõõdukad efektid, suured annused tekitavad hallutsinatsioone ja katalepsia Kanepivõõrutuse haigustunnused · Rahutus · Kergestiärritatavus · Unetus · Iiveldus · Krambid lihastes · Ilmnevad suurte annuste tarvitamisel; 12. loeng psühhedeelikumid ehk närvihälvitid LSD ja teised sünteetilised LSD sarnased ained. Püha Antoniuse tuli - tungalteramürgistus - tappis 944. Aastal Euroopas 40 000 inimest Tungaltera (Claviceps purpurea) on teraviljadel parasiteeriv hallitusseen, mis toodab mitmeid alkaloide, sealhulgas silelihaste kokkutõmbeid põhjustavaid, aga ka lüsergiinhapet. Atropa belladonna ja Inglitrompet · m-Atsetüülkoliiniretseptorite blokaatorid tekitavad psühhootilisi seisundeid sarnaselt psühhedeelikumidele · Valitseb siiski pigem delirioosne segasusseisund · Kaasneb rohkesti vegetatiivse närvisüsteemiga seotud efekte Amanita muscaria L. sisaldab rea psühhoaktiivseid aineid (kärbseseen)
mise peamisi põhjusi. Samuti kõõm on sebboröa haiguse üks tunnuseid. 4.1 Rasuse naha haiguste ravi Rasuse naha probleeme, haigusi saab ravida hariliku kirikakraga, punase päevaküba- raga, Virgiinia nõiapuuga, tähklavendliga, teepuuga, hariliku seebilillega, punase jalakaga, hariliku sidrunipuuga, hariliku mürdiga. Seborröa puhul aitavad ka mitmed teised ravimtaime tinktuurid: saialilleõietinktuur, taruvaigutinktuur, põldosjatinktuur. Punane päevakübar ( Echinacea Purpurea ) Punane päevakübar on pärit Ameerika Ühendriikidest, kus paljud indiaanihõimud kasutasid seda ravimtaimena haavade parandamiseks, hambavalu leevendamiseks ja üldise antiseptikuna. Ravimtaim on verd puhastav nahahooldusvahend. Ravimina kasutatakse juuri. Akne korral kantakse kahjustatud nahapiirkonnale kaks korda päevas kreemi. Tarvitatakse tablette, kapsleid või tinktuuri nagu on näidustatud.
Kasepuusütt kasutati varem haavade puhul verejooksu sulgeva vahendina. Haljastuses kasutatakse arukaske lihtsamate metsaparkide rajamisel, alleedena , talude haljastuses, samuti mõisaparkide haljastuses oli arukasel tähtis koht. Palju kasutatakse üksikpuudena haljastuses lõhislehiseid ja punaselehiseid sorte, ning erinevaid leinavorme. Sordid: 'Bircalensis'; 'Crispa'; 'Fastigiata'; 'Golden Cloud'; 'Gracilis'; 'Laciniata'; 'Obelisk'; 'Purple Splendour'; 'Purpurea' 25. Sookask, madalkask ja vaevakask Sookask (Betula pubescens Ehrh.) Pubescens udejaskarvane. Rahvapärased nimed sokikask, karune kask, suukask, suukõiv. Meie teine looduslikult kuni paarikümne meetri (28 m) kõrguseks ja 0,5 m tüvediameetrini sirguv ümara kuni ovaalse võraga kaseliik kasvab Euraasia põhjapoolses osas soostunud, tihti liigniisketel muldadel. On arukasest aeglasema
(Berberis vulgaris f. atropurpurea) 80 – 100 4. Thunbergi kukerpuu punaselehine vorm (Berberis thunbergii f. atropurpurea) 90 – 100 5. Musta leedri kollaselehine vorm (Sambucus nigra f. aurea) 5 – 25 6. Musta leedri lõhislehine vorm (Sambucus nigra f. laciniata) 1–5 7. Purpurõunapuu tumepunaselehine vorm (Malus x purpurea f. eleyi) 30 – 50 8. Hariliku sarapuu punaselehine vorm (Corylus avellana f. fuscorubra) 60 – 70 9. Hariliku tamme püramiidvorm (Qercus robur f. fastigiata) 15 – 20 10. Hariliku elupuu sammasjas vorm 2 (Thuja occidentalis f. fastigiata) 50 – 75
myrtillus) nõmm-liivatee (Thymus liivatee (Thymus) huulõielised (Lamiaceae) serphyllum) harilik näsiniin (Daphne näsiniin (Daphne) näsiniinelised (Thymelaeaceae) mezereum) harilik sarapuu (Corylus sarapuu (Corylus) kaselised (Betulaceae) või avellana) Corylaceae harilik porss (Myrica gale) porss (Myrica) porsalised (Myricaceae ) punapaju (Salix purpurea) paju (Salix) pajulised (Salicaceae) harilik lodjapuu (Viburnum lodjapuu (Viburnum) kuslapuulised (Caprifoliaceae) opulus) harilik pihlakas (Sorbus pihlakas (Sorbus) roosõielised (Rocaceae) aucuparia) alamsugukond õunapuulised (Pomoideae Focke) arukask (Betula pendula) kask (Betula) kaselised (Betulaceae)
loomaliikidel! Mükotoksikoosidest hoidumiseks tuleb vältida hallitanud toiduainete ja hoidiste jmt. Toiduks tarvitamist. Ohratoksiinid. Kerahalliku liik Aspergillus ochraceus ja pintselhalliku liik Penicillium verrucosum toodavad ohratoksiini A, B ja C. Ohratoksiin on eriti tugev nefrotoksiline mürkaine, kuid tal on ka teratogeenne ja kantserogeenne toime. Tungaltera. Tungalteratoksikoosi saavad loomad aga ka inimene kõige sagedamini tungaltera (Claviceps purpurea) sisaldava jahu, kliide jne. söömisel. Toimeaineteks on tungalteras sisalduvad ergotoksiin, ergotamiin, ergometriin, türamiin, histamiin jt. toksilised ained. Haigus kulgeb ägedal ja kroonilisel kujul. Ägedate mürgituste korral täheldatakse süljevoolu, stomatiiti, oksendamist, kõhulahtisust, tundlikkuse vähenemist, unisust ja mõnikord krampe ning halvatust. Tiined loomad aborteeruvad. Kroonilise mürgituse korral perifeersete kehaosade kärbumine.
seemned kolmetahulised, tiivutud. [6, 9] Veigelad on kõik õitsedes dekoratiivsed, nii ka see liik. Armastab päikesepaistelist parasniisket ja viljaka mullaga kasvukohta. Kasutatakse üksikasetuses või väiksemate gruppidena. [9] Sordid: · 'Alba' õied algul valged, õitsemise lõpul heleroosad; · 'Korea' mägedest 1600-1700 m kõrguselt loodusest leitud; keskmisekasvuline, laiuv ja tihedavõrseline põõsas; lehed tumerohelised, paksud, õied tumeroosad; · 'Purpurea' ('FoliisPurpureis') madal põõsas, lehed pruunikaspunased; õied tumeroosad; · 'Variegata' lehed kollakasvalkjate servadega; õied sügavroosa värvusega; · 'Venusta' lehed väiksemad kui põhiliigil ja peaaegu paljad; õied tihedates kimpudes piki võrset, torujad, purpurroosad heledama servaga, kupar lühike, paljas; · 'Versicolor' väike kuni keskmisekasvuline põõsas, õied algul kreemikasvalged, hiljem punased;
Kasvukoha nõuded: täispäike, parasniiske, tavaline aiamuld või savine, raske muld Kasutamine haljastuses: pargis, soolotaim Joonis 18. Aed-kukekannus (http://static2.nagi.ee/i/p/367/75/09193939a10d3b_l.jpg; http://www.hortes.ee/static/product_pictures/1212_org.jpg) 22 Joonis 19. Aed-kukekannus (valge) 23 Siilkübar (Echinacea) Konkreetne liik: Purpur-siilkübar (Echinacea purpurea) Taime kõrgus ja läbimõõt: 60 - 150 cm kõrge, lõpplaius 15 - 50 cm Taime välislaadi kirjeldus: puhmik Lehed: varred sirged, püstised, lehed rohelised ja piklikud, karedad Õied või õisikud: Õied on suured korvõisikud (10 cm läbimõõduga), äärmised õielehed on keeljad, allarippuvad, purpur-roosad. Õisikupõhi on kõrge purpur-pruun Õitsemine: juuli-august Liigi eritunnused: ravimtaim, hea meetaim, talvekindel, kuid vajab talvekatet
Sotimaani ja Lõuna-Rootsi ning Lõuna-Norrasse. Meile looduslik areaal ei ulatu. Eluiga ulatub kuni 500 aastani. Eestis hajusalt kultuuris. Suuremate puude kasvatamist Mandri-Eestis on takistanud külmad talved ja seepärast kasvabki harilik pöök Ida- ja Lõuna-Eestis madala, põõsasja puuna. Saartel ja Mandri- Eesti rannaäärsetel aladel kasvab aga suuri puid küllaga. Sagedamini kohtab aga kultuuris punaselehiseid harilikke pööke (F. sylvatica f. purpurea), mis kasvavad samuti enamasti saartel ja Mandri-Eesti mereäärses osas. Haljastuses suurepärane pargipuu, kuivõrd on maani ulatuva võra ja tumerohelise lehestikuga. Euroopas kasutatakse palju pügatavate, kõrgete hekkide kasvatamiseks, samuti pargipuuna. Vorme eksponeeritakse üksikpuudena. Puit laiade ja kitsaste säsikiirtega, nõrgalt läikiv, punakasvalge, vahel esineb punakaspruun väärlülipuit. Puit on väärtuslik, võrdlemisi tihe, keskmise kõvadusega, hästi lõhestatav
on elliptilised kuni süstjad leeuwen’ ja tavaliselt otstest teritunud, pealt tume- ja alt helerohelised. Taime kõrgus jääb 80–100 cm vahele ning õied on valged või roosad 8-12 cm läbimõõduga. • kasvukohaks valitakse koht, kus ei ole kevadist seisvat vett. Keskmistel laiustel külvatakse seemned oktoobri lõpus novembri alguses 6-8 cm sügavusele ja kaetakse ettevalmistatud koheva pinnasega. Õitseb mais juunis. ECHINACEA PURPUREA - PUNANE SIILKÜBAR • tugevate, püstiste väheharunenud varte ja tumeroheliste karedate lehtedega taim. Kõrgus põhiliigil 80...100 cm ja õitseb juuli keskelt sügiskülmadeni. Korvõisikud on olenevalt sordist läbimõõdus 10...13 cm ja värvus varieerub valgest heleroosa, oranži ja punakaspruunini. Siilkübar kasvab peaaegu igasuguses aiamullas, kuid õitseb paremini päiksepaistelises parasniiskes kasvukohas ja huumusrikkas mullas.
täiskasvanud taime mõõtmed ja kuju. Neid omadusi peavad ,,peast" teadma projekteerijad, kes peavad projekteeritavat aeda ruumiliselt ette kujutama ning kes ei riski mitte oma aiaga, vaid vastutavad kliendi aia väljanägemise ja vastupidamise eest! Vihjeid puu omadustele annab sageli sordinimi, kui mõelda selle ladina- või ingliskeelsele sisule. Näiteks 'Aurea', 'Gold' või 'Lutea' viitavad kollasele okkavärvusele, 'Purpurea', 'Rubra', 'Atropurpurea', 'Red' jms. punasele värvusele. 'Glauca', 'Blue', 'Argentea', 'Grey', 'Silver' jt. viitavad sinakale või hõbedasele toonile. 'Nana', 'Compacta', 'Little', 'Depressa' jt viitavad kääbusjale kasvule ning 'Erecta', 'Fastigiata', 'Columnaris', 'Pyramidalis' jt. viitavad kitsale ja saledale võrale. Järele mõeldes võib selliseid viiteid leida peaaegu kõigist sordi- ja ka liiginimedest. OKASPUUPEREKONDADE MÄÄRAMINE OKASTE KUJU JA NEDE ASETUSE JÄRGI VÕRSEL
Kasvukoha nõuded: Eelistab päiksepaistelist kasvukohta, kuid talub ka poolvarju. Kasutamine haljastuses: soolotaimena aedades, oma kauni värvivalikuga õisikute tõttu väga kauni väljanägemisega. Kasutatud kirjandus: http://www.aiasober.ee/liigikirjeldused/82 http://www.bakker.ee/artikel/nouanded/liigid/pusikud/kukekannus/ http://www.eliseaed.ee/?id=1153&product_id=1852&product_cat_id=81 1.10 Siilkübar (Echinacea) Konkreetne liik: purpur-siilkübar (Echinacea purpurea) Taime kõrgus ja läbimõõt: kõrgus 60-100 cm. Taime välislaadi kirjeldus: kõrge puhmik. Lehed: tumerohelised, piklikud, karedad. Õied või õisikud: suured korvõied (10 cm läbimõõduga), äärmised lehed on keeljad, alla rippuvad, purpurroosad. Õisikupõhi on kõrge purpur-pruun. Õitseb juuli-august. Liigi eritunnused: hea meetaim, raviomadused on nii juurtel, vartel kui ka õitel. Kasvukoha nõuded: päikseline, kerge ja rammus muld. Pigem kuiv kui liigniiske kasvukoht.
lastele ja rasedatele. *Propolki ja Isla imemistabletid RAHVAMEDITSIIN: · Kuristada kurku: soolveega (0,5 tl soola 1 klaasi sooja vee kohta); · saialilletõmmis (2 tl kuivatatud õisi klaasitäie vee kohta, keeda 15 min, kurna, loputa kurku mitu korda päevas ); · taruvaigutintuur (Propolise tinktuur) lisa 15 ml poolele klaasile soojale veele. · Inhalatsioon: aur leevendab põletikku. · Punane päevakübar (Echinacea purpurea) mõned uuringud näitavad, et preparaadi kasutamine võib lühendada haiguse kulgu vähe uuringuid. · Vitamiin C suures annuses vitamiin C manustamine aitab ära hoida haiguse arengut tõenduspõhisus puudub. · Tsink - mõned uuringud näitavad, et preparaadi kasutamine võib lühendada haiguse kulgu vähe uuringuid. 17. Millised on süsteemselt manustatavate ,,külmetusravimite" eelised ja puudused kombinatsioonpreparaatidena? 18
Perekond mänd (Pinus) · harilik mänd (Pinus sylvestris) Perekond paakspuu (Frangula) · harilik paakspuu (Frangula alnus) Perekond paju (Salix) · halapaju (Salix acutifolia) · hõberemmelgas (Salix alba) · härmpaju (Salix daphnoides) · kahevärviline paju (Salix phylicifolia) · mustjas paju (Salix myrsinifolia) · pikalehine paju (Salix dasyclados) 6 · punapaju (Salix purpurea) · raagremmelgas (Salix caprea) · rabe remmelgas (Salix fragilis) · raudremmelgas (Salix pentandra) · tuhkur paju (Salix cinerea) · vesipaju (Salix triandra) · vitspaju (Salix viminalis) Perekond pappel (Populus) · harilik haab (Populus tremula) Perekond pihlakas (Sorbus) · harilik pihlakas (Sorbus aucuparia) · pooppuu (Sorbus intermedia) · tuhkpihlakas (Sorbus rupicola) Perekond pirnipuu (Pyrus) · mets-pirnipuu (Pyrus pyraster)
On teada näiteks kõrrerooste tekitaja Puccinia graminise eoste levik 650 km kaugusele. Lootusetult haiged taimed tuleksid hävitada ning asendada haiguskindlamatega. Keemilist tõrjet tuleks püüda vältida, eriti koduaias. Kuna paljud parasiitseened talvituvad taimejäänustel, siis on haigete taimede ja varisenud lehtede hävitamine samuti üks tõrjevõte. Kasulikkus ja kahjulikkus Teraviljakasvatusele kahju tekitava tungaltera (Claviceps purpurea) sklerootsiume kasutatakse meditsiinis, samuti kasutati pisiseeni antibiootikumide valmistamiseks Sügiskirevatel vahtralehtedel on sageli näha kollase rõngaga ümbritsetud kõrgemad ümmarguse kujuga mustad laigud, mida tekitab seen Rhytisma acerinum. Seen taime ei kahjusta, kuna ilmub alles vegetatsiooniperioodi lõpus ja teda peetakse isegi dekoratiivseks. Linnas saastunud õhus seen puudub, kuna ta on saastumise suhtes väga tundlik (teda peetakse puhta õhu indikaatoriks)
annaabi.ee 
