Adrenaliin ehk epinefriin Adrenaliin Avastas poola füsioloog Napoleon Cybulski aastal 1895 Toodavad neerupealised Eritub koos noradrenaliiniga Funktsioonid Moodustab koos noradrenaliiniga osa võitle- või-põgene süsteemist Kiirendab südamerütmi ja löögi mahtu Laiendab pupille Ahendab veresooni Tõstab veresuhkru taset Funktsioonid Nõrgendab immuunsüsteemi Vähendab vere voolu siseorganitesse, suurendab lihaste verevarustust Kiirendab ainevahetust Stimuleerib KNS Valmistab organismi ette pingutuseks Kasutatud kirjandus http://est.probiotech.org/clinical-operations/ laboratory-services https://et.wikipedia.org/wiki/Adrenaliin https://et.wikipedia.org/wiki/Noradrenaliin https://tera-petersoni.ope.ee/files/go_to_file
virgatsaine ja neurohormoon, mis eritub koos noradrenaliiniga stressiolukorras. See on sümpatomimeetiline monoamiin. Hormooni isoleeris ja avastas 1895. aastal poola füsioloog Napoleon Cybulski. Adrenaliin on neerupealiste kõige tuntuim hormoon, seal toodetaksegi adrenaliini. Kui adrenaliin väljastatakse vereringesse, mõjub see mitmetele adrenergilistele retseptoritele ning sel on mitmeid keha mõjutavaid efekte. See kiirendab südamerütmi, laiendab pupille ja ahendab arterioole nahas ja maos, suurendades neid jalalihastes. Adrenaliin tõstab veresuhkru taset suurendades maksas glükogeeni hüdrolüüsi glükoosiks. Adrenaliinil on immuunsussüsteemi nõrgendav mõju. Adrenaliin eritub verre näiteks hirmu, ehmatuse, viha ning positiivsete emotsioonide korral. Kristina Kärk 12b
Vaheaju 1) Hüpotalamus juhib sisenõrenäärmete talitlust ja 2) talamus värav suurajju Hormoonid toimivad aeglaselt, kuid mõju on pikemaajalisem kui närvidel. Hormoone toodavad sisenõrenäärmete rakud. Ajuripats ehk hüpofüüs: toodab kasvuhormooni, õnnetunnet. Kilpnäärme hormoon on türoksiin, mis reguleerib ainevahetust ja kehatemp. Kõhunääre/pankreas toodab insuliini ja glükagooni. Neerupealised adrenaliini. Adrenaliin kiirendab südamerütmi, suurendab pupille, hingamine kiireneb. Munasarjad östrogeen, munandid testosteroon Platsenta toodab rasedushormoone. Hormoonid on väga aktiivsed keemilised ained, mis liiguvad vere kaudu. Prokestoroon raseduse hormoon. Inimkeha kolm kaitseliini: 1. Nahk ja limaskestad 2. Valgelibled õgirakud, tapjarakud 3. Lümfotsüüdid vastutavad organismi valikulise kaitse eest Autoimmuunhaigused on haigused, mille puhul immuunsüsteem hävitab organismi oma kudesid
1.1 Kus toodetakse adrenaliini? Neerupealised, nagu ütleb nimetuski, paiknevad neerude peal. Neerupealiste kõige tuntum hormoon on adrenaliin. Adrenaliin eritub verre näiteks hirmu, ehmatuse, viha ning positiivsete emotsioonide korral. 1.2 Mida adrenaliin teeb? Kui adrenaliin väljastatakse vereringesse, mõjub see mitmetele adrenergilistele retseptoritele ning sel on mitmeid keha mõjutavaid efekte. See kiirendab südamerütmi, laiendab pupille ja ahendab arterioole nahas ja maos, suurendades neid jalalihastes. Adrenaliin tõstab veresuhkru taset suurendades maksas glükogeeni hüdrolüüsi glükoosiks. Adrenaliinil on immuunsussüsteemi nõrgendav mõju. 5 Kokkuvõte Adrenaliin on hormoon, mida toodavad neerupealised. Adrenaliin ergutab erutuse või ärrituse mõjul südametegevust, kiirendab hingamissagedust, tõstab vererõhku ja soodustab veresuhkru kasutamist lihasrakkudes.
Hormoonide tüübid Amiinid (katehoolamiinid, epinefriin, norepinefriin, türoidhormoonid) Prostaglandiinid (on tsüklilised mitteküllastunud rasvhapped) Steroidhormoonid (näiteks testosteroon, östrogeen) on kõik tsüklilised süsivesinikud, mis kõik sünteesitakse kolesteroolist Peptiidid ja proteiin hormoonid (näiteks insuliin) on suurimad ja enim kompleksed hormoonid Adrenaliin See kiirendab südamerütmi ja löögi mahtu, laiendab pupille ja ahendab arterioole nahas ja maos, suurendades neid lihastes. Adrenaliin tõstab veresuhkru taset suurendades maksas glükogeeni hüdrolüüsi glükoosiks. Adrenaliinil on immuunsussüsteemi nõrgendav mõju. Adrenaliin ehk epinefriin (keemiline valem C9H13NO3) on katehhoolamiinide hulka kuuluv virgatsaine ja neurohormoon, mis eritub koos noradrenaliiniga stressiolukorras. Feromoonid
ootamatud tundepuhangud laenab raha, kaotab raha ja müüb asju ta on alati välja minemas tal on uued ja tundmatud sõbrad on ligipääsmatu usalduslikke jutuajamisi ei tule enam üldse ette suhtub põlglikult vanadesse sõpradesse, huvidesse, perekonda ja kooli uued ideaalid välimuse hooletussejätmine on uimane ja rusutud imelik pilk ja ebakindlad käeliigutused punased silmavalged päikeseprillide kandmine selleks mittevajalikul ajal ,et varjata suurenenud või kokkutõmbunud pupille tihti nohune ja kinnine nina sööb palju magusat ja on suur janu magab rahutult ja näeb halbu unenägusid koolist puudumine ja langenud õppeedukus
Katarakt ei tee haiget, kuid tekitab ebamugavustunnet ja mõjutab nägemist. Juba katarakti algstaadiumis on aru saada, et silm ei ole terve. Nägemine muutub häguseks, värvid ei ole enam selged, esineb musti auke ning vahel võib tekkida topelt nägemine. (Hoopes jt 2014). Katarakti ravimiseks on mitu võimalust, kuid eelistatuim neist on operatsioon. Selle käigus eemaldatakse kaega läätse osa, mis asendatakse kunstläätse osaga. Kui katarakt ei sega patsiendi nägemist, kasutatakse ka pupille laiendavaid silmatilku või kirjutatakse välja kangemad prillid. (Hoopes jt 2014) . 7 3. ARUTELU Vanusega muutub silmade vastupanuvõime nõrgemaks ning võib tekkida kaugelenägevus. Lisaks kaugelenägevusele on oht ka glaukoomile ning kataraktile, mis on eaga seonduvad silmahaigused. Glaukoom ja katarakt on ravitavad silmahaigused, kuid nende tagajärjel võib inimene pimedaks jääda
Amfetamiin võib olla lõhnatu või kuni tugeva kemikaalide lõhnaga. Amfetamiin on oma rühma ainetest vanim ja kõige tarvitatavam uimasti. Teise maailmasõja ajal kasutasid kõik sõdivad riigid amfetamiini sõdurite vastupidavuse ajutiseks suurendamiseks. Amfetamiini väikeste annuste toime suu kaudu manustamisel on väga erinev veeni süstivate suurte annuste omast. Mõõdukas koguses amfetamiin kiirendab pulssi, ahendab veresooni, laiendab pupille, vererõhk tõuseb, südametegevus, pulss ja hingamine sagenevad. Võib põhjustada südame rütmihäireid. Pikaajaline kasutamine kahjustab maksa ja põhjustab maksapõletikku. Sülje eritumine väheneb ja koostis muutub ning selle tagajärjeks võib olla hammaste lagunemine. Aine mõju all olles söögiisu kaob. Isupuudus põhjustab tugeva kõhnumise ja tekib düstroofia. Amfetamiini mõju möödumisel suureneb söögiisu järsult.
Adrenaliin: α+β retseptoritesse Noradrenaliin: α+β1 (minimaalne) Isoprenaliin: β1+β2 Dopamiin: olenevalt annusest dopamiini retseptoritesse, α- ja β- retseptoritesse Fenüülefriin: α1 retseptoritesse Doputamiin: β1+β2+α1 (minimaalne) 14. Milliseid füsioloogilisi muutusi kutsub organismis esile adrenaliini, noradrenaliini ja fenüülefriini manustamine? Kuidas neid ravimeid manustatakse-boolus infusioon? Adrenaliin: Kiirendab südamerütmi ja löögi mahtu, laiendab pupille ja ahendab arterioole nahas ja maos, suurendades neid lihastes, tõ7stab veresuhkru taset. (manustamine punkt 15). Noradrenaliin: Kiirendab südamerütmi ja löögi mahtu, ahendab arterioole nahas ja maos, suurendades neid lihastes. i/v infusioon. Fenüülefriin: vererõhu tõstmine hüpotensiooni, šoki korral (i/v infusioon). Pole enamasti esmavalik (noradrenaliin). Anesteesia ajal hüpetensiooni teke (i/v boolus või infusioon). „Gripiteede“ komponent (Coldrex) – dekongestant. 15
Oli justkui keegi ei märkaks tema seltsilist, kuigi selle riideid oli raske mitte märgata. Kuid keegi ei pööranud neile tähelepanu. "Ma ütlesin, et kas sina oled see kes müüb oma varju?": küsis võõras vaikselt tõusval toonil. "Mina": sosistas Endoora. "Ja mida sa selle eest tahad?": küsis võõras mees. Endoora kogus ennast kokku ja vastas kindlalt: "Ma tahan et mu lapsed elaksid." "Nõus!": ütles võõras lühidalt, ja enne kui ta haihtus nägi Endoora tema pupille mõned korrad laienemas ja kitsenemas. Viimane asi mida ta märkas olid tema hämmastavalt pikad küüned. Mees imelikes riietes kadus. Hetkeks tundis Endoora läbistavat valu, justkui tema hing oleks temast välja võetud, siis valu lahkus tema kehast, aga nüüd oli tal südames imelik tunne, tunne mis meil on enne kui midagi halba hakkab juhtuma. Endoora ümber käis normaalne elu. Inimesed kauplesid, pakkusid oma kaupu, muusika mängis valjult.
74. mis närv on XII peaajunärv ja mida ta teeb? keelealunenärv motoorne, innerveerib keelt ja keelelt ümbritsevatele luudele lähtuvaid lihaseid NS slaid 113; anat lk 224 75. millised kestad katavad peaaju? Pehmekest, ämbikuvõrkkest, kõvakest NS slaid 71; anat lk 213 1. silma pupillilaiendaja lihas (laiendab pupille) 2. süljenäärmed (vähendab sülje eritust) 3. süda (kiirendab 76. mis toime on sümpaatilisel närvisüsteemil südamelööke) 4. hingamiselundid (laiendab bronhe) 5. magu (pärsib soolte motoorikat ja sekretsiooni) 6. erinevatele elunditele?, nimeta 6 erinevat elundit ja NS slaid 118; anat lk 226 joonis 161
Nägemisteravus tuleks määrata mõlemas silmas. Patsientidel, kellel on silmadega probleeme, on põhiliseks kaebuseks nägemishäjve. Nii et nägemisteravuse mõõtmine on absoluutselt vajalik. Tavalise Snelleni tabeli kasutamine on praegu parim ja kergeim moodus nägemisteravust uurida. Kuid skriinimiseks sobiks ka igasugune lugemismaterjal. Nii lühi- kui ka kaugnägemist tuleks mõõta. · Pupilli reakstioon Pupille tuleks uurida nii, et patsient vaataks kaugusesse, et vältida pupilli konstriktsiooni, mis juhtub, kui patsient vaatab lähedale. Pupillid peaksid olema ümarad ja võrdse diameetriga, kuigi erinevus vähem kui 1 mm võib olla normaalne. Vähene pupilli dilatatsioon hämaras valguses võib anda vihje sümpaatilise närvisüsteemi düsfunktsioonile. Ja vähene pupilli konstriktsioon eredas valguses võib anda vihje parasümpaatilisele düsfunktsioonile
progestereoon, testosteroon) Sisenõrenäärmed Hüpofüüs: kasvuhormoonid ja endorfiinid - rakkude kasv ja jagunemine. Kilpnääre: türoksiin - inimese ainevahetus ja kehatemperatuur. Kõhunääre (pankreas): insuliin - glükoos glükageeniks; glükogoon - glükogeen glükoosiks. Neerupealised: adrenaliin e. epinefriin (+noradrenaliin) - kiirendab südamerütmi ja löögi mahtu, laiendab pupille ja artereid, tõstab veresuhkru taset, immuunsüsteemile nõrgendav mõju. Munandid: testosteroon - spermide küpsemine, mehe sootunnused Munasarjad: östrogeen ja progesteroon - menstruaaltsükkel, naise sootunnused Platsenta: hCG, progesteroon, östrogeen - hCG reageerib rasedustestile. Humoraalne regulatsioon on aeglasem ja pikaajalisem (sest hormoonid on veres kauem), neuraalne regulatsioon võimaldab muutustele kiiresti ja koheselt reageerida, kuid ei kesta
kollakas või roosakas. Amfetamiin võib olla lõhnatu või kuni tugeva kemikaalide lõhnaga. Amfetamiin on oma rühma ainetest vanim ja kõige tarvitatavam uimasti. Teise maailmasõja ajal kasutasid kõik sõdivad riigid amfetamiini sõdurite vastupidavuse ajutiseks suurendamiseks. Amfetamiini väikeste annuste toime suu kaudu manustamisel on väga erinev veeni süstivate suurte annuste omast. Mõõdukas koguses amfetamiin kiirendab pulssi, ahendab veresooni, laiendab pupille, vererõhk tõuseb, südametegevus, pulss ja hingamine sagenevad. Võib põhjustada südame rütmihäireid. Pikaajaline kasutamine kahjustab maksa ja põhjustab maksapõletikku. Sülje eritumine väheneb ja koostis muutub ning selle tagajärjeks võib olla hammaste lagunemine. Aine mõju all olles söögiisu kaob. Isupuudus põhjustab tugeva kõhnumise ja tekib düstroofia. Amfetamiini mõju möödumisel suureneb söögiisu järsult. Algul mõjub stimuleerivalt, aine mõju kadumisel järgneb
tegutseda? ● Kompressioon - suru tugevasti viga saanud kohale. Seo kinni elastiksidemega. ● Külm – hoia viga saanud kohta külma vee all või aseta peale külmkott. (4-6 korda päevas 20 minutit). ● Kõrgemale – hoia vigastatud kohta südame tasandist kõrgema 21. Kuidas tegutsed äkksurma puhul? Kuidas teed kindlaks ja millist abi suudad pakkuda? Kontrollin hingamist ja pulssi. Kontrollin pupille. Tuleb alustada CAB-tegevusega: C (circulation) - kaudne südamemassaaž A (airway) - hingamisteede avamine B (breathing) - kunstlik hingamine. Helistan 112. 22. Istute klassis, ootate viimase tunni algust. Teie kursusekaaslane on näost valge, kaebab halba enesetunnet. Silmad hakkavad pööritama ja ta vajub põrandale. Kuidas tuleks tegutseda? ● paigutada minestanu pikalik (kui ta veel ei ole) ● lükata pea kuklasse ja kontrollida hingamist
kapslitena ja lahustatuna vedelikus. Värvus võib olla valge, kollakas või roosakas. Amfetamiin võib olla lõhnatu või kuni tugeva kemikaalide lõhnaga. Amfetamiin on oma rühma ainetest vanim ja kõige tarvitatavam uimasti. 2 Amfetamiini väikeste annuste toime suu kaudu manustamisel on väga erinev veeni süstivate suurte annuste omast. Mõõdukas koguses amfetamiin kiirendab pulssi, ahendab veresooni, laiendab pupille, vererõhk tõuseb, südametegevus, pulss ja hingamine sagenevad. Võib põhjustada südame rütmihäireid. Pikaajaline kasutamine kahjustab maksa ja põhjustab maksapõletikku. Sülje eritumine väheneb ja koostis muutub ning selle tagajärjeks võib olla hammaste lagunemine. Aine mõju all olles söögiisu kaob. Isupuudus põhjustab tugeva kõhnumise ja tekib düstroofia. Amfetamiini mõju möödumisel suureneb söögiisu järsult.Algul mõjub stimuleerivalt, aine mõju kadumisel järgneb
Too näiteid. Piirdenärvisüsteem jaguneb somaatiliseks (kontrollib tahtele alluvat lihaste ja meeleorganiet tegevust) ja autonoomseks närvisüsteemiks (reguleerib organismi automaatset elutegevust siseorganites). Autonoomne närvisüsteem jaguneb: - Sumpaatiliseks osaks - Parasumpaatiliseks osaks Sümpaatilise närvisüsteemi ülesanne on valmistada organism ette tegutsemiseks (kiirendab südametegevust, laiendab pupille), parasümpaatiline juhib organismi taastamist (aeglustab südametegevust, tõmbab kokku pupillid). 6. VIRGATSAINED. · Mis on virgatsaine? Virgatsaine ehk neurotransmitter on keemiline ühend, mis vabaneb tegevuspotensiaali mõjul närvilõpmetest ja muudab teiste rakkude talitlust, seondudes retseptoritega. · Millised on põhilised virgatsained ja mis on nende funktsioonid? Atsetüülkoliin- õppimine, mälu, ärkvelolek Glutamaat- universaalne erutusvirgatsaine
nimmesegmenti *sümp pregang närvikiud väljuvad seljaajust seljaajunärvide kõhtmiste juurte kaudu, eralduvad seljaajunärvidest ja siirduvad sümp ganglionitesse *sümp postgang närvikiud väljuvad halli ühendusharuna sümp ganglionitest ning ühinevad taas seljaajunärvidega Parasümpaatilise närvisüsteemi põhilised funktsioonid.(2.5.4) Parasümpaatilise NS põhilised funktsioonid. Parasümp-aeglustab organite tööd. Pupille ahendav, bronhide ahenemine, südame tegevuse pidurdamine, südame veresoonte ahendamine, glükogeeni süntees maksa glükoosist jne. 6 Meelelundite talitlus. Meeleelundid kui sensoorsed süsteemid (analüsaatorid). (2.6.1) ganglionites Aistingute abil saab inimene teavet nii ümbritsevast keskkonnas kui iseenda organismist. Füsoloogias õigem nim meelesüsteemid e sensoornesüsteem. Sensorid muudavad väljast tulevad ärritused närviimpulssideks
2005). Üks amfetamiini manustamise viise on segada pulber vee või karastusjoogiga. Samuti on võimalik amfetamiini ninna tõmmata või veega segatuna süstida. Suitsetatakse ka amfetamiini erivormi mida kutsutakse ,,jääks" (Puusalu 2001, lk 8). Amfetamiini väikeste annuste toime suu kaudu manustamisel on aga väga erinev veeni süstivate suurte annuste omast. Mõõdukas koguses amfetamiin kiirendab pulssi, ahendab veresooni, laiendab pupille, vererõhk tõuseb, südametegevus, pulss ja hingamine sagenevad (Miksike 2005). Peamine põhjus, miks amfetamiini tarbitakse on soov püsida ärkvel ja olla ergas. Aine hoiab nälja ja une tundideks eemal. Kasutaja muutub eriti erksaks ja väga energiliseks (Puusalu 2001, lk 8). Amfetamiini kasutamine võib põhjustada südamerütmi häireid. Selle pikaajaline kasutamine kahjustab maksa ning põhjustab ka maksapõletikku. Sülje koostis muutub, ning selle tagajärjeks
* tal on uued ja tundmatud sõbrad * on ligipääsmatu -usalduslikke jutuajamisi ei tule enam üldse ette * suhtub põlglikult vanadesse sõpradesse, huvidesse, perekonda ja kooli * uued ideaalid * välimuse hooletussejätmine * on uimane ja rusutud * imelik pilk ja ebakindlad käeliigutused * punased silmavalged * päikeseprillide kandmine selleks mittevajalikul ajal ,et varjata suurenenud või kokkutõmbunud pupille * tihti nohune ja kinnine nina * sööb palju magusat ja on suur janu * magab rahutult ja näeb halbu unenägusid * koolist puudumine ja langenud õppeedukus Samas võivad need muutused olla ka loomulik osa täiskasvanuks saamisel ning kõike seda võivad läbi elada ka need noored, kel pole mõtteski narkootikume proovida. Siin tuleb olla hoolikas ja mitte alustada esmajärjekorras süüdistustega, nagu oleks lapsest saamas narkomaan.
Inimene pigistab silmad kinni või pöörab pilgu kõrvale talle osaks saanud etteheite või hukkamõistu puhul sellega kaitseb ta oma aju kõige negatiivse eest ega lase ligi võõraid emotsioone. Kui inimene pole aus või tahab midagi varjata, puutuvad teie pilgud kokku vähem kui 1/3 suhtlusajast. Silmanurgast heidetud pilk võib väljendada huvi või vaenulikkust (Anne 1/ 2000, lk 64 65). Ka valgustingimused mõjutavad pupille. Kui oleme pimedas või hämaras, avarduvad pupillid, et lasta sisse nii palju valgust kui võimalik, nii et me võiksime näha. Kui oleme ereda valguse või päikese käes, ahenevad pupilli, et silmi kaitsta (Jaskolka 2004: 56). 2.1.1.2.1 Õigete silmsignaalide andmine Liiga vähene silmside viitab huvipuudusele või iagvusele ja seda piitakse ebaviisakaks. Ka häbelikkus võib olla põhjuseks, et välditakse silmavaatamist. Kui silmavaatamist välditakse
Selle blokeerimisel tekivad mäluhäired nii asjade äratundmisel kui ka õppimisel. Lisaks on see tugev näärmete aktiivsuse reguleerija. See osaleb ka unes. Adrenaliin ehk epinefriin on virgutusaine ja neurohormoon, mis eritub koos noradrenaliiniga stressiolukorras. Seda toodavad neerupealsed. Kui adrenaliin väljastatakse vereringesse, mõjub see mitmele adrenergilistele retsptoritele ning sel on mitmeid keha mõjutavaid efekte. See kiirendab südamerütmi ja löögi mahtu, laiendab pupille ja ahendab arterioole nahas ja maos, suurendab neid lihastes. Adrenaliin tõstab veresuhkru taset suurendades maksas glükogeeni hüdrolüüsi glükoosiks. Adrenaliinil on immuunsüsteemi nõrgendav mõju. Serotoniin selle põhiline asukoht on seedekulglas, kuid osake sellest on ka närvisüsteemis. Serotoniin leevendab näljatunnet, stimuleerib lihaste ainevahetust (kulutab kaloreid), kontrollib küllastustunnet (sööte automaatselt vähem), teeb reipamaks ja väldib meeleolu kõikumisi.
Sümpaatikus funktsioneerib intensiivselt äkilistes kriisiolukordades (fight or flight). Vereringe aktiveerub, südame löögisagedus kiireneb ja suureneb löögimaht, naha ja siseelundite veresooned ahenevad ning vererõhk tõuseb. Südame ja töötavate luustikulihaste veresooned laienevad. Peente bronhiarude silelihaskiud lõtvuvad ja hingamisteed avarduvad. Sümpaatikus aeglustab seedekanali motoorikat ja eritamist. Sümpaatikuse ärritus laiendab pupille, suurendab higi eritumist. Sümpaatikus kontrolllib termoregulatsiooni vastusena kuumale, renniini vabanemist neerust ja mtaboolset effekti. Parasümpaatilise närvisüsteemi keskused asuvad ajutüves ja 2 seljaaju ristluu osas, mistõttu seda nim. ka vegetatiivse närvisüsteemi kraniosakraalseks osaks. Parasümpaatikus domineerib kui kogutakse jõudu: magades ja toitu seedides
Isoprotenerool / isoprenaliin b1+b2 Fenüülefriin b1+b2+a1(minimaalne toime) Dobutamiin b2 Milliseid füsioloogilisi muutusi kutsub organismis esile adrenaliini, noradrenaliini, ja fenüülefriini manustamine? Kuidas antud raviained manustatakse boolus, infusioon? Adrenaliin: kiirendab südamerütmi ja suurendab südamelöögi mahtu, laiendab pupille ja ahendab arterioole naha ja maos suurendades neid, tõstab v/s taset (manustamine küsimus nr 15) Noradrenaliin(kardiogeenne sokk, septiline sokk, hüpotensioon): kiirendab südamerütmi ja südamelöögi mahtu, ahendab arterioole nahas ja maos suurendades neid lihastes, tõstab v/s taset. Manustamine i/v infusioonina · Märkused: · infusioonilahus kas glükoosilahuses (5%) või füsioloogilises lahuses. Mitte
Vereringe aktiveerub, südame löögisagedus kiireneb ja suureneb löögimaht, naha ja siseelundite veresooned ahenevad ning vererõhk tõuseb. Südame ja töötavate luustikulihaste veresooned laienevad. Peente bronhiarude silelihaskiud lõtvuvad ja hingamisteed avarduvad. · Sümpaatikus aeglustab seedekanali motoorikat ja eritamist. Sümpaatikuse ärritus laiendab pupille, suurendab higi eritumist. Sümpaatikus kontrolllib termoregulatsiooni vastusena kuumale, renniini vabanemist neerust ja mtaboolset effekti. · Parasümpaatikus domineerib kui kogutakse jõudu: magades ja toitu seedides. Parasümpaatikus aeglustab südame löögisagedust, kiirendab seedetegevust ja eritamist ning mõjutab osaliselt ka kusepõie tühjenemist. Soole närvisüsteem.
(meessoo-) hormoonide hulka ja mõjuvad nii nagu meessuguhormoon testosteroon. Muuseas tõuseb lihaste suutlikkus. d) Neerupealiste hormoonid juhivad vegetatiivset närvisüsteemi. Neerupealiste säsi toodab katehhoolamiine adrenaliini ja noradrenaliini. Adrenaliin mõjub muu hulgas südamele, vereringele, maksale, kopsudele, soolestikule ja lihastikule. Ta tõstab südame jõudlust ja vererõhku. Kopsudes lõdvestab ta bronhide lihaseid, mille tulemusena bronhid laienevad. Adrenaliin laiendab pupille. Kõigi nende muutuste tõttu üksikutes elundites tõuseb organismi üldine hapnikutarve. Adrenaliin mõjutab ka veresuhkrut. Maksas ja lihastes vabastatakse glükogeeni kujul talletatud glükoos, mille tõttu tõuseb vere suhkrusisaldus. Seega mõjub adrenaliin vastupidi insuliinile. Noradrenaliin mõjutab eelkõige vereringet. Ta ahendab veresooni, mille tulemusena tõuseb vererõhk. Adrenaliin ja noradrenaliin mõjutavad retseptorite kaudu sihtelundeid. Seejuures eristatakse α- ja
annaabi.ee 
