Elektrivälja jõujoonteks nimetatakse jooni, mille igast punktist tõmmatud puutuja siht ühtib välja tugevuse vektori sihika. JÕujooni kasutatakse elektriväljade piklikuks kujutamiseks ja neid ei ole reaalselt olemas elektrivälja jõujooned on kujutletavad jooned. 13)Teha kolm joonist elektrivälja jõujoonte kohta. Üksiku positiivse Üksiku negatiivse punktlaengu elektriväli punktlaengu elektriväli Samanimeliste punktlaengute Erinimeliste punktlaengute Elektriväli Elektriväli
suunatud liikumist nim. Elektrivooluks. e 1.6 *10 19 C. Kaks punktlaengut mõjutavad teineteist jõuga, mis on võrdeline nende laengute korrutisega ja pöördvõrdeline laengutevahelise kauguse ruudugal coulombi seadus. F=Kq1q2/r2 F jõud, millega kaks keha teineteist mõjutavad 1N. Q laengute suurused 1C. R punktlaengute vaheline kaugus 1m. K võrdetegur. K 9*10 9 Nm 2 /C 2 Dielektrikus on see jõud mingi arv korda väiksem. Aine dielektriline läbitavus näitab, kui mitu korda on elektriline jõud vaakumis suurem jõust antud aines. F=Kq2/r2 r=Kq2/F q=K/F 60nC= 60*109C
q-laeng[1C] E-elektromotoorjõud[1V] · Kõrvaljõududeks nimetatakse kõiki teisi jõudusid välja arvatud kulonilisi ehk elektrostaatilisedjõud. · Elektrivoolu tugevus ehk voolutugevus (tähis I) on mingit juhti läbinud elektrilaengu Q hulk ajaühikus. Voolutugevuse mõõtühik SI-süsteemis on amper (tähis A). Coulumbi seadus, Charles Augustin Coulomb uuris 1784 aastal väändkaalude abil laengute vahelist vastastikmõju ja leidis katseliselt, et punktlaengute vahel mõjuv jõud on järgmine F=k q(1)q(2)/r² ,kus k on konstant q(1) ja q(2) on punktlaengute arväärtused ning r punktlaengute vaheline kaugus. Coulombi jõud mõjub laetud kehi ühendava sirge sihis. Eelnev valem kehtib ainult vaakumis asetsevate laengute korral. Coulombi seadus sellisel kujul kehtib ainult punktlaengute korral. Gravitatsiooni seadus, Ülemaailmne gravitatsiooniseadus on Newtoni poolt formuleeritud mudel gravitatsioonijõu toime kohta.
Q1 Q2 Q1 Q2 F= r= 4 a r 2 4 a F , 10-8 1,, 2 10-8 9 109 0,8 -2 r= -4 = 5 5,36 36 10 = 5,36 5 36cm 1 3 10 Vastus: punktlaengute vaheline kaugus on 5,36cm Kasutatud kirjandus · R. Lahtmets,, "Elektrotehnika II vahelduvvool",, Tallinn, 2002 · R. Lahtmets, "Elektrotehnika I alalisvool", T lli 2002 Tallinn · H. Pedusaar, "Elektro- ja raadiotehnika", Tallinn 1967 · T. R. Kuphaldt, "Lessons In Electric Circuits" · L. L Bengtson Bengtson, L. L Bergström, Bergström I. I Ewaldz, Ewaldz E.
Coulomb’i seadus Arvutus Q1 Q2 Q1 Q2 F r 4 a r 2 4 a F 0,8 108 1, 2 108 9 109 2 r 4 5,36 10 5,36cm 1 3 10 Vastus: punktlaengute vaheline kaugus on 5,36cm Kasutatud kirjandus • R. Lahtmets, “Elektrotehnika II vahelduvvool”, Tallinn, 2002 • R. Lahtmets, “Elektrotehnika I alalisvool”, Tallinn 2002 • H. Pedusaar, “Elektro- ja raadiotehnika”, Tallinn 1967 • T. R. Kuphaldt, “Lessons In Electric Circuits” • L. Bengtson, L. Bergström, I. Ewaldz, E. Milthon, L. Nordlund, E. Soomägi, “Elektrotehnika I alalisvooluahelad”, Tallinn 1993 • www.tevalo.ee
ning pöördvõrdeline vahekauguse ruuduga. Jõud on laengu ja väljatugevuse korrutis. Mitmest kehast koosneva ja elektrit juhtiva süsteemi laadimisel saavad süsteemi kõik osad ühesuguse potentsiaali juurdekasvu, suurema mahtuvusega keha omandab suurema laengu. q1 q 2 F =k r2 A = Eqd =Uq U = 1 - 2 = Ed 0 S ( n -1) q C= = d U F jõud (N) k elektrikonstant (9*109 Nm2/C2) q laeng (C) r kaugus punktlaengute vahel (m) d kaugus homogeenses elektriväljas(m) A töö E välja tugevus (V/m) U pinge 1 2 potentsiaalide vahe C kondensaatori mahtuvus elektriline läbitavus 0 elektriline läbitavus vaakumis (8,85 * 10-12) S pindala n plaatide arv
6. Defineeri elektrijuhid, dielektrikud ja pooljuhid. Too näiteid. 7. Mida näitab voolutugevus? 8. Kirjuta Coulomb-i seadus ja valem. 9. Kuidas defineeritakse välja? 10 .Lähimõju ja kaugmõju teooria. 11. Mille poolest erinevad aine ja väli? 12. Mida näitab elektrivälja tugevus? 13. Joonista positiivse ja negatiivse punktlaengu jõujooned. 14. Joonista positiivse ja negatiivse laengu vastastikusemõju elektrivälja jõujooned. 15 .Joonista samamärgiliste punktlaengute vastastikmõju elektrivälja jõujooned. 16. Joonista ühtlaselt ja ebaühtlaselt laetud plaatide elektrivälja jõujooned. Vastused: 1. Elektromagnetiline vastastikmõju on elektrilaengute vahel, selle avaldumisvormid on elektrinähtused ja magnetnähtused. 2. Elektromagnetilist vastastikmõju kasutatakse elektroonikas ja tehnikas, nagu näiteks telefonid, arvutid, elektrimootorid jne. 3.Elektrilaeng näitab kui suure jõuga on ta võimeline teisi kehi liigutama.
Ühe keha laadumisel positiivselt laadub teine negatiivselt. Seega elektriliselt isoleeritud süsteemi kogulaeng on jääv suurus. Punktlaeng- Punktlaenguks nimetame laetud keha, mille mõõtmed on väikesed võrreldes laengute vahelise vahekaugusega. Keha võib käsitleda punktlaenguna, siis kui laengu jaotuse kehal võib arvestamata jätta. Coulomb ´i seadus- Charles Augustin Coulomb uuris 1784 aastal väändkaalude abil laengute vahelist vastastikmõju ja leidis katseliselt, et punktlaengute vahel mõjuv jõud on järgmine F=k q(1)q(2)/r² ,kus k on konstant q(1) ja q(2) on punktlaengute arväärtused ning r punktlaengute vaheline kaugus. Coulombi jõud mõjub laetud kehi ühendava sirge sihis. Eelnev valem kehtib ainult vaakumis asetsevate laengute korral. Coulombi seadus sellisel kujul kehtib ainult punktlaengute korral. Elektrivälja tegevus Laengud mõjutavad üksteist elektrivälja vahendusel. Igasugune laeng
teineteisest sõltumatult, hävida. · Võrdse absoluutväärtusega erimärgilised laengud võivad ainult teineteise neutraliseerida. 22.11.12 15:01 (C) V. Kalling 5 AATOMI EHITUS TUUM 22.11.12 15:01 (C) V. Kalling 6 Coulomb'i seadus · Laetud keha, mille suurust ja kuju võib jätta arvestamata võrreldes kaugusega teiste laetud kehadeni, nimetatakse punktlaenguks. · Seisvate punktlaengute vastasmõju seadusi uurib elektrostaatika. · Elektrostaatika põhiseaduse avastas 1785.a. prantsuse füüsik Charles Coulomb(1736- 1806). 22.11.12 15:01 (C) V. Kalling 7 Coulomb'i seadus1 · Coulomb mõõtis laetud metallkuulide vahel mõjuvaid jõude. · Tema katsed näitasid, et kaks seisvat punktlaengut q1 ja q2 mõjutavad teineteist jõuga F , mille moodul on võrdeline nende laengute absoluutväärtuste korrutisega ja
FÜÜSIKA II. MÕISTEID JA SEADUSI I. Elektrostaatika Elektromagnetiline vastasmõju on seotud elektrilaenguga, mida on kahte liiki (+ ja -), mille algebraline summa elektriliselt isoleeritud süsteemis ei muutu ja mis saab olla vaid elementaarlaengu ( e = 1.6 10 -19 C ) täisarvkordne; elektrilaeng on alati seotud laengukandjaga ja on relativistlikult invariantne suurus. Liikumatute punktlaengute q1 ja r r q1 q 2 r q 2 vastastikune mõju on määratud Coulombi seadusega: F = k , kus r2 r 1 1 r
laetud kehade vastasmõju toimub elektrivälja vahendusel. Jõujooned on jooned, mille igas punktis elektriväljatugevuse vektor on puutujaks. (joonised) Elektrivälja tugevus-väljapunkti asetaud ühiklaengule(q0=1C)mõjuv jõud. E=F/q0 E=1N/C. See ei sõltu väljapunkti asetatud proovilaengust q0 ja on seega elektrivälja punkti iseloomustav ühene jõukarakteristik. Ühtlases väljas on väljapoolt laetud kehale mõjuv jõud ka ühesugune kõikides punktides ja võrdne. F=Eq0. Punktlaengute süsteemi elektrivälja tugevus on võrdne üksikute laengute elektrivälja tugevuste vektorsummaga E=E1+E2+..N. Näitab ka potentsiaali kõige kiirema kahanemise suunda. Mittepolaarse dialektriku aatomid näevad normaaltingimustel neutraalseks tänu mõlema laengu + ja - "raskuskeskmete" kokkulangemisele. Klaasid, kummid, parafiin, õhk. Dialektrikuks nim ainet, milles vabade laengute hulk on normaaltingimustes kaduvväike.
Elektrilaenguid on kaks tüüpi: positiivne ja negatiivne ehk Elementaarlaeng.Elektrilaeng ei eksisteeri ilma laengukandjata.Kehtib elektrilaengu jäävuse seadus: Isoleeritud süsteemis on elektrilaengute algebraline summa jääv. Ei sõltu taustsüsteemist. Elektriväli ümbritseb elektrilaengut. Elektriväli on vektoriaalne suurus. Elektrivälja tugevust iseloomustab elektriväljas asuvale laengule mõjuv jõud Elektrivälja põhiomadus on mõjutada väljas olevat laengut kindla jõuga. 30. Punktlaengute süsteemi poolt tekitatud elektriväljaa tugevus on üksikute laengute poolt tekitatud elektriväljatugevuste vektoriaalne summa antud ruumipunktis 31. Vasak käsi.Kui magnetvälja jõujooned suunduvad peopesa sisse ja voolu suunas on 4 sõrme, siis pöial näitab juhtmele mõjuva jõu suunda. Elektrimootori tööpõhimõte nt. 32. Lenzi reegel Indutseeritud voolu suund on selline, et voolu magnetväli takistab seda voolu indutseeriva magnetvälja muutumist
kiiratavaid alfa-kiiri ning üliõhukeseks leheks valtsitud kulda. Arvutuste lähteandmeteks olid alfa-osakese q/m erilaeng ning kulla tihedus ja aatommass. Alfa-osakeste kiiruse määras kiirendava elektrivälja potentsiaal ,nende arvu kindlaks teha tsinksulfiidiga kaetud ekraanil ilmuvate sähvatuste järgi. Määratavaks seoseks oli kõrvalekaldunud osakeste suhtelise arvu sõltuvus kõrvalekaldenurgast. Hajunud osakeste tegeliku nurkjaotuse täpne vastavus punktlaengute väljast arvutatule ongi katse põhitulemus. Seevastu sageli pakutav "aatomituuma läbimõõt" on vaid positiivse laengu maksimaalne ruumiline ulatus. Niisiis - mudel, kus elektron võngub tuuma sees, pole võimalik. Järelikult peab ta võnkuma tuuma ümber. Mehaanika seisukohalt on seegi võimalik. Veelgi enam: uus ülesanne pole midagi muud, kui masspunkti liikumine pöördruutsõltuvusega jõuväljas, st. kõige enam uuritud mehaanikaülesanne. Rutherfordi mudeli
Sama hulga nii neg kui ka pos korral on kehad neutraalselt elektriseeritud, vastasel juhul keha omab laengut ja on kas positiivselt või negatiivselt elektriseeritud. Columb’i seadus: Coulomb’i seadus: kaks punktlaengut mõjutavad teineteist jõuga, mis on võrdeline nende kehade laengutega ning pöördvõrdeline nende vahelise kauguse ruuduga. Jõu siht ühtib laenguid läbiva sirge sihiga.. Kehtib ainult punktlaengute jaoks. k∗q2 k∗q ₁∗q ₂ F= ; F= r ❑2 ühik on N r ❑2 2. Elektriväli. Elektriväljatugevus ja elektrijõud. Punktlaengu elektriväljatugevus. Punktlaengute süsteemi elektriväli. Elektriväli on seotud keha elementaarlaenguga ja esineb laetud kehade ümber, põhiomaduseks on laetud kehade mõjutamine. Elektriväli levib vaakumis valguse kiirusega
Elektrivälja omadused ● elektriväli- vektorväli(nt. õhurõhk ja temperatuur on skalaarsed) ● elektrivälja tugevust on võimalik määrata positiivse proovilaenguga q 0 ● elektriväljatugevuse suund on määratud positiivsele laengule mõjuva jõu suunaga. s.t elektrivälja jõujooned eemalduvad positiivsest laengust. ● elektrivälja põhiomadus- mõjutada väljas olevat laengut kindla jõuga 30. Laengute vastumõju. Elektrivälja tugevus ● superpositsiooniprintsiip- punktlaengute süsteemi poolt tekitatud elektrivälja tugevus on üksikute laengut poolt tekitatud elektriväljatugevuste vektoriaalne summa antud ruumipunktis ● elektromagnetiline vastasmõju on seotud elektrilaenguga ● elektriliselt isoleeritud süsteemid laengute algebraline summa ei muutu 31. Vasaku käe reegel ● kui magnetväla jõujooned suunduvad peopesa sisse ja voolu suunas on 4 sõrme, siis pöial näitab juhtmele mõjuva jõu suunda.
F 1N V E= ühik - 1SI E = =1 E-d nimetatakse ka elektrivälja jõu q 1C m karakteristikuks 1 q Punktlaengu elektriväljatugevus - E = e 4 r 2 n Punktlaengute süsteemi elektriväljatugevus - E = i =1 E i - superpositsiooni printsiip dq dq dq Ruumtihedus - = ; pindtihedus - = ; joontihedus - = dV dS dl 1 r dV E= 4 V r 3 Vektori E voog arvuliselt võrdne välja joonte arvuga läbi selle pinna = ES
V:Q1,2 = Q1+Q2/2 Q1,2 = (-7)*10`-8C+5*10`-8C/2 = -10`-8 2.columbi seadus Coulombi seadus on elektrostaatika põhiseadus mis võimaldab määrata kahe punktlaengu vahel mõjuva elektrijõu suuruse. Seadus sõnastatult: Kaks paigalolevat punktlaengut mõjutavad teineteist jõuga mis on võrdeline nede laengute korrutisega ja pöördvõrdeline laengutevahelise kaugse ruuduga ning sõltub keskkonnast milles laengud asetsevad Seadus valemina: Fe kq1q2/r2e kus F(N) punktlaengute vahel mõjuv elektrijõud mis on suunatud piki laenguid ühendavat sirget Jõu suunda vüib iseloomustada märgiga selle arvväärtuse ees: tõukejõudu loetakse kokkuleppelistel positiivseks laengud samamärgilised nende korrutis on positiivne tõmbejõudu aga negatiivseks laengud eri märgilised korrutis negatiivne k(Nm`2/C`2 ) --- konstant (võrdetegur) k= 9*10`9 Nm`2 / C`2 q1 ja q2 (C) punktrlanegute 1 ja 2 suurused n (m) punktlanegute vahekaugus
Punktlaengu energia(E) ja potentsiaal(fii). Elektrivälja tugevus (E) füüsikaline suurus, mis võrdub antud väljapunkti asetatud punktlaengule mõjuva jõu ja selle laengu suhtega. E vektorite kogum moodustab elektrivälja tugevuse vektorvälja. E suund = positiivse poovilaengu summaga Elektrivälja potentsiaal töö, mida tuleb teha (positiivse) ühiklaengu viimiseks antud väljapunktist sinna, kus väli ei mõju. NB! Valemite parem pool käib ainult punktlaengute kohta! Tegelik väli võib olla väga keerulise geomeetriaga. Kuna elektrijõud on konservatiivsed, kehtivad järgmised matemaatilised seosed: 1. Gaussi teoreem ja lõpmata tasandi väli. Selle teoreemiga määratakse elektriväljautgevuse voog läbi kinnise pinna. Gaussi teoreem elektrinihke vektori jaoks elektrinihke vektori voog läbi kinnise pinna on võrdne selle pinna sisemuses asetsevate vabade laengute algebralise summaga. Elektrinihke vektori voo ühik on kulon (c).
V:Q1,2 = Q1+Q2/2 Q1,2 = (-7)*10`-8C+5*10`-8C/2 = -10`-8 2.columbi seadus Coulombi seadus on elektrostaatika põhiseadus mis võimaldab määrata kahe punktlaengu vahel mõjuva elektrijõu suuruse. Seadus sõnastatult: Kaks paigalolevat punktlaengut mõjutavad teineteist jõuga mis on võrdeline nede laengute korrutisega ja pöördvõrdeline laengutevahelise kaugse ruuduga ning sõltub keskkonnast milles laengud asetsevad Seadus valemina: Fe kq1q2/r2e kus F(N) punktlaengute vahel mõjuv elektrijõud mis on suunatud piki laenguid ühendavat sirget Jõu suunda vüib iseloomustada märgiga selle arvväärtuse ees: tõukejõudu loetakse kokkuleppelistel positiivseks laengud samamärgilised nende korrutis on positiivne tõmbejõudu aga negatiivseks laengud eri märgilised korrutis negatiivne k(Nm`2/C`2 ) --- konstant (võrdetegur) k= 9*10`9 Nm`2 / C`2 q1 ja q2 (C) punktrlanegute 1 ja 2 suurused n (m) punktlanegute vahekaugus
Elektrivälja jõujooned eemalduvad positiivsest laengust ja suunduvad negatiivse laengu poole. Elektrivälja jõujoonte tihedus iseloomustab elektrivälja tugevust. Elektrivälja, mille vektorid on kõikides punktides ühesuguse suuna ja suurusega, nimetatakse konstantseks elektriväljaks. Elektrivälja tugevuse ühik on N/C. Punktlaengu elektriväli Lõputu tasandi elektriväli Superpositsiooniprintsiip: Punktlaengute süsteemi poolt tekitatud elektriväljatugevus on üksikute laengute poolt tekitatud elektriväljatugevuste vektoriaalne summa antud ruumipunktis. 2. Potentsiaal; elektriväli dielektrikutes; polarisatsioon; eriomadustega dielektrikud, piesoelektriline efekt. Elektrivälja potentsiaal on füüsikaline suurus, mis võrdub mingisse elektrivälja punkti asetatud elektrilaengu potentsiaalse energia ja laengu suuruse suhtega.
Entroopia iseloomustab süsteemi korrastatust. Entroopia kasvades väheneb kinnise süsteemi võime teha süsteemisisest tööd ja energia hajub. S=Q/T Elekter ja magnetism 57. Coulombi seadus. Elektrostaatiline väli. Väljatugevus. Kaks punktlaengut q1 ja q2 mõjutavad teineteist jõuga, mis on võrdeline nende laengute korrutisega ja pöördvõrdeline laengutevahelise kauguse r ruuduga. k-võrderegur k=910 9 Nm2/C2 F-punktlaengute vahel mõjuv jõud F= k q1 q2 /r2 Elektrostaatiline väli on paigalolevaid laenguid ümbritsev väli. Tema jõuparameetriks on väljatugevus , mistõttu väli loetakse määratuks, kui on teada igas ruumipunktis. Väli on pidev, ühes ruumis võib neid olla mitu, ei oma seisumassi, omab kas nulli- või valgusekiirust Elektrivälja tugevus on füüsikaline suurus, mis võrdub antud väljapunkti asetatud punktlaengule mõjuva jõu ja selle laengu suhtega.
sele kehale. Kehad elektriseeruvad omavahelisel kontaktil seetõttu, et laengukandjad lähevad ühelt kehalt teisele üle. 5.2. Elektrilaengute vastastikmõju Laetud kehade vahel mõjuv elektrijõud sõltub kehade vahekaugusest. Ühe laetud keha eri osad võivad aga olla teisest kehast erinevatel kaugustel. Seetõttu saab elektrijõu suurust (jõuvektori moodulit) määrava seaduse (Coulomb'i seaduse) rangelt sõnastada vaid punktlaengute kohta. Punktlaenguteks nimetatakse laetud kehi, mille mõõtmed on tühiselt väikesed võrreldes nende vahekaugusega. Punktlaeng on keha mudel, mille korral keha laengut võib vaadelda koondununa ühte punkti analoogiline mudel on kasutusel mehaanikas: punktmass). Coulomb'i seadus: Kaks punktlaengut q1 ja q2 mõjutavad teineteist jõuga, mis on võrdeline nende laengute korrutisega ja pöördvõrdeline laengutevahelise kauguse r ruuduga q q
Elektrivälja tugevus. Valem, ühik, suund. Jõujoon. Superpositsiooniprintsiip elektrivälja jaoks. ⃗ F V Valem: ⃗ E= Mõõteühik Si süsteemis: 1 q0 m Elektrivälja jõujoon on joon, mille igas punktis elektriväljatugevuse vektor on puutujaks. Jõujooned lähtuvad positiivsest laengust ja lõpevad negatiivsetel laengutel. Superpositsiooniprintsiip: Punktlaengute süsteemi poolt tekitatud elektriväljatugevus on üksikute laengute poolt tekitatud elektriväljatugevuste vektoriaalne summa antud ruumipunktis Punktlaengu elektrivälja tugevuse valemi tuletus lähtudes Coulomb’ seadusest k∗1 ∗q0∗q1 ε Coulumbi valem: 2 ∗⃗r ⃗ r F= ❑ r
Elektriväli. Elektrivälja kirjeldamiseks sobib gravitatsioonivälja kirjeldamise meetod. Elektrivälja tugevus = sellesse punkti asetatud positiivsele ühiklaengule (+1C) mõjuv jõud. Elektrivälja potentsiaal = töö, mida tuleb teha (positiivse) ühiklaengu viimiseks antud väljapunktist sinna, kus väli ei mõju. Elektrivälja matemaatiline kirjeldus on samasugune kui gravitatsiooniväljal. NB!Valemite parem pool käib ainult punktlaengute kohta! Tegelik väli võib olla väga keerulise geomeetriaga. Kuna elektrijõud on konservatiivsed, kehtivad järgmised matemaatilised seosed: 58 Välja graafiline kujutamine. Jõuväljade - nende hulgas ka elektrivälja "ülesjoonistamiseks" kasutatakse jõujooni ning samapotentsiaalipindu (nimetatakse ka ekvipotentsiaalipindadeks).
q on proovilaeng, mis asetatakse sellesse elektrivälja, et mõõta selle tugevust ja potentsiaali vastavalt valemitele (10.2) ja (10.6). Samas on laengute vastasmõju Newtoni III seaduse põhjal vastastikune, nii et ka proovilaeng q tekitab omalt poolt elektrivälja ja mõjutab selle kaudu jõuga laengut Q. Seetõttu nimetame potentsiaalset energiat (10.5) laengute q ja Q vastasmõju potentsiaalseks energiaks. Kui elektriväli tekitatakse punktlaengute süsteemi poolt, siis mingis ruumipunktis arvutatakse selle välja potentsiaal samuti superpositsiooni printsiibi põhjal: punktlaengute süsteemi poolt tekitatud summaarne potentsiaal võrdub üksikute laengute poolt tekitatud potentsiaalide algebralise summaga. Algebraline summa tähendab, et üksikud potentsiaalid tuleb kokku liita kui tavalised arvud märki arvestades. Erinevalt elektrivälja tugevusest kui vektorist on potentsiaal skalaarne
Kirj math avaldis: kirj r-ni kiiruse sõltuvust T'st. kb=l (astmel:)-Ea/RT. 100. Kas vedeliku auramisel T* langeb. Miks? Vedeliku auramisel lähevad vee molekulid üle vedelast faasist üle gaasilisse faasi ning nad vajavad energiat lahkumiseks veest (veest välja tõukamiseks). 101. Koordinatsiooniteljed peavad olema üksteise suhtes ortogonaalsed, kas ka reaktsioonikoordinaadid? ei. 102. Kuidas muutub el.jõu tugevus sõlutvalt punktlaengute vahelisest kaugusest? +valem. Eljõud väheneb kauguse R2 võrra, mõju väheneb eksponentsiaalselt. F=k2*(laeng*laeng)r2 f=k2 l1*l2/r2. 103. Mille kohta käib deBroglie valem? Mis tähed, mis SI süsteemis. De Broglie valem näitab, et lainepikkuse ja impulsi korrustis on konstantne suurus. Kui üks väheneb, suureneb teine. Lambda- lainepikkus, m. p- impulss kgm/s. 104. Nim 4 fundamentaalset füs vastastikmõju. Järj tugevuse järjekorras. •
parem!) Laboritest Mõõtetulemuse kirjapanek ja ümardamisreeglid. DEFINITSIOONID Loeng 11 Elektrivälja tugevus = sellesse punkti asetatud positiivsele ühiklaengule (+1C) mõjuv jõud. Elektrivälja potentsiaal = töö, mida tuleb teha (positiivse) ühiklaengu viimiseks antud väljapunktist sinna, kus väli ei mõju. NB!Valemite parem pool käib ainult punktlaengute kohta! Tegelik väli võib olla väga keerulise geomeetriaga. Allikväli - elektrivälja jõujooned väljuvad alati positiivsest ja suubuvad negatiivsesse laengusse, st. iga laegut ümbritseb radiaalsete jõujoonte parv. Pöörisväli kinnine jõujoon tähendab, et allikaks olevat laengut polegi jõujoonel kuhugi panna - kõik joone punktid on samaväärsed (igasse punkti suubub jõujoon ühest ja väljub teisest suunast). Loeng 12
parem!) Laboritest Mõõtetulemuse kirjapanek ja ümardamisreeglid. DEFINITSIOONID Loeng 11 Elektrivälja tugevus = sellesse punkti asetatud positiivsele ühiklaengule (+1C) mõjuv jõud. Elektrivälja potentsiaal = töö, mida tuleb teha (positiivse) ühiklaengu viimiseks antud väljapunktist sinna, kus väli ei mõju. NB!Valemite parem pool käib ainult punktlaengute kohta! Tegelik väli võib olla väga keerulise geomeetriaga. Allikväli - elektrivälja jõujooned väljuvad alati positiivsest ja suubuvad negatiivsesse laengusse, st. iga laegut ümbritseb radiaalsete jõujoonte parv. Pöörisväli kinnine jõujoon tähendab, et allikaks olevat laengut polegi jõujoonel kuhugi panna - kõik joone punktid on samaväärsed (igasse punkti suubub jõujoon ühest ja väljub teisest suunast). Loeng 12
annaabi.ee 
