Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Laeng ja Coulombˇi seadus (2)

4 HEA
Punktid

Lõik failist

ELEKTROTEHNIKA
Laeng, g, Coulomb 'i seadus Andres Ojalill - Tallinna Polütehnikum Laeng
· Laengu kandjaks on elementaarosakene elektron
· Laengut tähistatakse tähega Q
· Laengu mõõtühikuks on C ( kulon ) Laeng
· Elektroni laeng on -1,60x10-19 C
· 1C = 6,25·1018 elektroni
· Laengud mõjutavad teineteist elektrivälja kaudu
· Samanimelised laengud tõukuvad, g tõmbuvad erinimelised laengud Coulomb 'ii seadus Coulomb
· Kahe punktlaengu vahel mõjuv jõud on võrdeline laengute suurustega ja pöördvõrdeline laengute vahelise kauguse ruuduga Coulomb'ii seadus Coulomb
Q1 Q2 2[ ] F=
a - keskkonna absoluutne dielektriline läbitavus N
0 ­ vaakumi dielektriline läbitavus ­ keskkonna suhteline dielektriline 4 a r läbitavus (saab tabelist)
r ­ laengute g vaheline kaugus g [[m]]
F ­ laengute vaheline jõud [N] a = 0
Q ­ laengu suurus [C] 1 F - näitab mitu korda on antud 0 = 9 4 9 10 m keskkonnas laengutevahel mõjuv jõud väiksem kui vaakumis Coulomb'ii seadus Coulomb
· Näide Õhus asuva kahe punktlaengu Q1 = 0,8·10-8 C ja Q2 = 1,2·10-8 C vahel mõjuv jõud on 3·10-4 N. Leida laengute vaheline kaugus.
Antud:
Q1 = 0,8 0,8·10 10-8 C Q1 Q2 2 [
Q2 = 1,2·10-8 C F= N] 4 a r
F = 3·10-4 N
=1 a = 0
Leida: 1 F 0 =
r 4 9 109 m Coulomb'ii seadus Coulomb
Arvutus Q1 Q2 Q1 Q2 F= r= 4 a r 2 4 a F , 10-8 1,, 2 10-8 9 109 0,8 -2 r= -4 = 5 5,36 36 10 = 5,36 5 36cm 1 3 10
Vastus: punktlaengute vaheline kaugus on 5,36cm Kasutatud kirjandus
· R. Lahtmets ,, "Elektrotehnika II vahelduvvool ",, Tallinn, 2002
· R. Lahtmets, "Elektrotehnika I alalisvool ", T lli 2002 Tallinn
· H. Pedusaar, "Elektro- ja raadiotehnika ", Tallinn 1967
Vasakule Paremale
Laeng ja Coulombˇi seadus #1 Laeng ja Coulombˇi seadus #2 Laeng ja Coulombˇi seadus #3 Laeng ja Coulombˇi seadus #4 Laeng ja Coulombˇi seadus #5 Laeng ja Coulombˇi seadus #6 Laeng ja Coulombˇi seadus #7 Laeng ja Coulombˇi seadus #8
Punktid 10 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.
Leheküljed ~ 8 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2008-12-21 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 111 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 2 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor acidzeto Õppematerjali autor
Laeng
Coulombi seadus
Näidisülesanne

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
16
pdf

ELEKTROTEHNIKA

ELEKTROTEHNIKA Laeng, Coulomb’i seadus Andres Ojalill - Tallinna Polütehnikum Laeng • Laengu kandjaks on elementaarosakene elektron • Laengut tähistatakse tähega Q • Laengu mõõtühikuks on C (kulon) Laeng • Elektroni laeng on -1,60x10-19 C • 1C = 6,25·1018 elektroni • Laengud mõjutavad teineteist elektrivälja kaudu • Samanimelised laengud tõukuvad, erinimelised laengud tõmbuvad Coulomb’i seadus • Kahe punktlaengu vahel mõjuv jõud on võrdeline laengute suurustega ja pöördvõrdeline laengute vahelise kauguse ruuduga Coulomb’i seadus Q1  Q2 2 

Elektotehnika 1
thumbnail
11
pdf

Elektriväli

kti t tteise i kkulutatakse l t t k alati samapalju energiat sõltumata millist teed pidi liigutakse Elektrivälja tugevus · Elektrivälja tugevus mingis väljapunktis on võrdne antud punkti paigutatud F N V laengule mõjuva jõu E= = ja laengusuuruse Q C m suhtega E ­ elektrivälja tugevus [v/m] F ­ jõud [N] Q ­ laeng [C] Elektrivälja tugevus · Laengust Q kaugusel r avaldub väljatugevus valemiga Q V E= m 4 a r 2 Elektrivälja tugevus · Näide Mineraalõlis asuvast punktlaengust Q kaugusel r1 = 5cm on elektrivälja tugevus E1= 9kV/m. 9kV/m Leida elektrivälja tugevus kaugusel r2 = 10cm. Antud: = 2,2 Q V

Elektrotehnika
thumbnail
10
pdf

Pinge ja Vool

Andres Ojalill - Tallinna Polütehnikum Elektripinge · Elektriväljas liikumisel punktist potentsiaaliga 1 punkti potentsiaaliga 2, tehakse alati samapalju tööd · Tehtud T ht d töö jja llaengu suuruse suhet h t nimetatakse i t t k pingeks W U ­ pinge [V - volt] U = [V ] W ­ töö [J] Q Q ­ laeng [J] Elektripinge W1 · Kuna 1 = Q W2 2 = Q siis võime öelda öelda, et pinge on kahe punkti potentsiaalide vahe U = 2 ­ 1[V] · Pinge mõõtühik on volt-V Vool · Elektrivool on laengute liikumine · Mida intensiivsem on liikumine seda tugevam on vool · Voolu tugevus näitab kui suur laeng läbib

Elektrotehnika
thumbnail
12
pdf

Takistus

ELEKTROTEHNIKA Takistus Andres Ojalill - Tallinna Polütehnikum Takistus · Juhi omadust avaldada laengute liikumisele takistavat vastumõju nimetatakse takistuseks · E Erinevatel i t l materjalidel t j lid l on erinev i elektritakistus Takistus · Juhi takistus on leitav valemiga ll R= [] l ­ juhi pikkus [m] S ­ eritakistus [mm2/m] S ­ juhi ristlõikepindala [mm2] Eritakistuseks nimetatakse antud ainest 1m pikkuse ja 1mm2 ristlõike pindalaga juhi takistust 20°C juures Takistus · Takistuse pöördväärtust nimetatakse juhtivuseks 1 1 G = = S R · Juhtivuse tähis on G ja ühikuks S-siimens Takistus · Eritakistuse pöördvää

Elektrotehnika
thumbnail
15
pdf

Üldine

ELEKTROTEHNIKA Üldist Andres Ojalill - Tallinna Polütehnikum Rahvusvaheline mõõtühikute õõtühik t süsteem ü t · 7 põhiühikut · Pikk Pikkus - meeter t [m] [ ] · Mass - kilogramm [kg] · Aeg - sekund [s] · Elektrivoolu tugevus - amper [A] · Temperatuur - kelvin [K] · V l Valgustugevus t - kandela k d l [[cd]d] · Ainehulk - mool [mol] Rahvusvaheline mõõtühikute õõtühik t süsteem ü t · 2 lisaühikut · tasanurga mõõtühik - radiaan [rad] · ruuminurga mõõtühik - steradiaan [sr] Elektriliste suuruste tähi t

Elektrotehnika
thumbnail
11
pdf

11. klassi füüsika konspekt

Selline tähistusviis võimaldab lanegu liiki väljendada märgiga arvväärtuse ees (+ või -) Sama nimeliselt laetud keahde vaehel mõjub tõukejõud erinimeliselt laetud kahede vahel aga tõmbejõud. Aatomeid hoiab koos tuuma positiivsete prootonite ja tuuma ümber liikuvate negatiivsete elektronide vahel mõjuv elektriline tõmbejõud. Väikseimat elektrilaengut nimetatakse elementaarlaenguks selle tähis on e ja väärtus 1,6 * 10`-19 C Igal elektronil on leang -e ja igal prootonil +e laeng puudub. Keha elektrilaeng on alati elemntaarlaengute täisarv kordne Q= +- ne kus n ­ neutraliseerimata elektronide arv. Laengu jäävuse seadus väidab, et elektriliselt isoleeturd süsteemi kogulaeng on jääv suurus. Q1+ Q2 + ..... + Qn = const Süsteem on elektriliselt isoleeritud, kui laetud osakesed ei lahku süsteemist ega lisanud sinna. Süsteemisisesel laengute ümberjaotumisel jääb süsteemi kogulaeng.

Bioloogiline füüsika
thumbnail
6
doc

Elektrotehnika

Elektrotehnika eksam 1. Coulombi seadus + ül. 2. Elektrivälja tugevus + ül 3. Elektrivälja jõujooned 4. elektrivälja potentsiaal + ül 5. elektripinge 6. elektrimahtuvus + ül 7. kondensaatorite jada- ja rööpühendus + ül 8. elektrivool + ül 9. elektromotoorjõud + ül 10. elektritakistus + ül 11. elektritakistuse sõltuvus temperatuurist + ül 12. Ohmi seadus + ül 13. Töö ja võimsus + ül 14. Kirchoffi esimene seadus 15. Kirchoffi teine seadus 16. Takistite jada- ja rööpühendus + ül 17. Eeltakisti arvutus 18. Energiaallikate jada- ja rööpühendus + ül 19. Energiaallikate vastulülitus 20. Liitahelate arvutamine Kirchoffi seaduste abil + ül 21. Liitahelate arvutamine sõlmepinge meetodil + ül 22. Takistite kolmnurk ja tähtühenduse teisendamine + ül 23. Liitahelate arvutamine kontuurvoolumeetodil + ül 24. Elektromagnetilise induktsiooni mõiste 25

Elektrotehnika
thumbnail
12
odt

11. Klassi Füüsika.

-) Sama nimeliselt laetud keahde vaehel mõjub tõukejõud erinimeliselt laetud kahede vahel aga tõmbejõud. <- + - - - - + -> <- (-) ----- (-) -> (-) --> <--- + Aatomeid hoiab koos tuuma positiivsete prootonite ja tuuma ümber liikuvate negatiivsete elektronide vahel mõjuv elektriline tõmbejõud. Väikseimat elektrilaengut nimetatakse elementaarlaenguks selle tähis on e ja väärtus 1,6 * 10`-19 C Igal elektronil on leang -e ja igal prootonil +e laeng puudub. Keha elektrilaeng on alati elemntaarlaengute täisarv kordne Q= +- ne kus n ­ neutraliseerimata elektronide arv. Laengu jäävuse seadus väidab, et elektriliselt isoleeturd süsteemi kogulaeng on jääv suurus. Q1+ Q2 + ..... + Qn = const Süsteem on elektriliselt isoleeritud, kui laetud osakesed ei lahku süsteemist ega lisanud sinna. Süsteemisisesel laengute ümberjaotumisel jääb süsteemi kogulaeng.

Füüsika




Meedia

Kommentaarid (2)

ottovon profiilipilt
ottovon: Liiga lihtne
17:00 19-03-2011
kas1ak profiilipilt
Lauri Kasak: liiga jama
12:34 18-09-2011



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun