Leidsid 12 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Punamütsike ja Tuhkatriinu võrdlus". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
tuhkatriinu, punamütsike, king, kinga, õed, punamütsikese, võõrasema, kingad, vanaemale, kütt, uhkem, egmont, majas, grimmid, jalge, teener, naiseks, kole, hauale, haridusteaduste, koostaja, timberg, duval, jahimees, noaga, hommikust, tubli, korjab, sattudes, ärgates, surnuks, teelt, joosta, kõigepealt, kleidid, ehted, nõidus, ohkas, kuulis,,Tuhkatriinu" võrdlus. Vennad Grimmid ja Charles Perrault muinasjutud. Enne surma ütles Tuhkatriinu ema talle, et Tuhkatriinu isa abiellus uuesti. (aadli mees) Tuhkatriinu jääks alati heaks. Tuhkatriinu ilusad riided võtsid võõrasõed endale, Võõrasema pani Tuhkatriinut tegema kõige talle anti kole kleit. raskemaid töid. Tuhkatriinu elas pööningul ja magas õlekotil. Võõrasõed olid saanud endale parketiga suured uhked toad kus olid viimase moe järgi riputatud sängid ja voodid. Preilid said ealt ennast täispikkuses vaadatakse. Kui isa läks laadale, tahtsid õed riideid, Tuhkatriinu
saab nüüd kohe kooki. Jänes põues- Peep mängis Mikuga majade ehitamist ja kui kukk kires, siis ehmatas ja jooksis tuppa. „Sellel poisil on küll jänes põues“, ütles vanaema. Triibulised püksid- „Ära aeda tooreid tikred sööma mine“ ütles vanaisa, „Muidu saad triibulised püksid“. Tikreid Peep ei tahtnud, aga triibulisi pükse tahtis küll... 13 Peep ajab vanaemale kärbseid pähe- Peep tahtis kogelmogelit ja mangus vanaema, et ta ei saa õue mängima ilma kogelmogelita minna ja vanaema ütles, et „Ära aja mulle kärbseid pähe“. Vanaisa veetakse ninapidi- Tallimees lubas vanaisale hobus, kuna oli vaja puid metsast koju vedada. Vanaema arvas, et tallimeest ei tasu uskuda, kuna „tema veab tihti inimesi ninapidi“Peebul oli kurb meel, sest tema tahtis kangesti näha, mismoodi see ninapidi vedamine käib.
omapead ning tahtsi kõiki ära süüa, kuid ülemteener päästis nad. Seepeale soovis K nad ussipatta vaisata, kuid P nähes viskus sinna ise. Tuh- Mees abiellus teist korda kõrgi ja upsaka naisega. Naine jäi haigeks ja suri ning mees ka- Tuhalsitsija-Tuhkatriinu (noorema õe poolt) võttis uue naise. triinu Tuhkatriinu Käis kogu aeg ema haual ja istutas Kris- T küsiti, kas ta tahab peole, kuid too ütles, et tema sinna ju sinna puu, oksast, mis isa oli reisilt tall- ei sobi. kaasa toonud kin- Puhkes nutma ja ilmus haldjast ristiema. Tõld, kutsarid, Avaldas ise soovi peole minna. Selleks ga- hobused, teenrid, kleit, kristallkingad
Kirjanduse Eksam 2013 1) Homerose eeposed ,,Ilias" ja ,,Odüsseia" . Eepose mõiste. Eepos suur eepiline värssteos, lugulaul, mis kujutab maailma loomist, jumalate ja kangelaste vägitegusid, müütilisi või tegelikke ajaloosündmusi, looduskatastroofe. Vanimaid säilinud eeposi on sumerite "Gilgames", india "Mahbhrata" ning Vana-Kreekast pärit Homerose koostatud "Ilias" ja ,,Odüsseia" . Eesti rahvuseepos on ,,Kalevipoeg" , Lätis ,,Karutapja" , Soomes ,,Kalevala" ."Ilias" on vanakreeka eepos, mille autoriks peetakse traditsiooniliselt pimedat Joonia laulikut Homerost. Ilias on üks väheseid säilinud kirjandusteoseid, mille tegevus toimub pronksiajal. Laulude praegune kuju pärineb allikatest, mis on kirja pandud 7.-6. sajandil eKr, tekstide aluseks arvatakse olevat aga palju vanem suuline traditsioon. Sõnavara erinevusi ja sarnasusi kirjeldav mudel näitas, et "Ilias" pärineb ligikaudu aastast 762 eKr. Iliase tegevus toimub Trooja sõja 10. aastal. Eepos räägib ahhailas
Kirjanduse Eksam 2013 1. Homerose eeposed ,,Ilias" ja ,,Odüsseia" . Eepose mõiste. Eepos suur eepiline värssteos, lugulaul, mis kujutab maailma loomist, jumalate ja kangelaste vägitegusid, müütilisi või tegelikke ajaloosündmusi, looduskatastroofe. Vanimaid säilinud eeposi on sumerite "Gilgames", india "Mahbhrata" ning Vana-Kreekast pärit Homerose koostatud "Ilias" ja ,,Odüsseia" . Eesti rahvuseepos on ,,Kalevipoeg" , Lätis ,,Karutapja" , Soomes ,,Kalevala" ."Ilias" on vanakreeka eepos, mille autoriks peetakse traditsiooniliselt pimedat Joonia laulikut Homerost. Ilias on üks väheseid säilinud kirjandusteoseid, mille tegevus toimub pronksiajal. Laulude praegune kuju pärineb allikatest, mis on kirja pandud 7.-6. sajandil eKr, tekstide aluseks arvatakse olevat aga palju vanem suuline traditsioon. Sõnavara erinevusi ja sarnasusi kirjeldav mudel näitas, et "Ilias" pärineb ligikaudu aastast 762
Mats Traadi ,,Harala elulood" -- ühe rahva portree ja saatus Uurimistöö Sissejuhatus Mats Traadi kirjutatud ,,Harala elulood" sisaldavad 168 epitaafi. Iga tegelase lugu on teisest erinev, samuti ka aeg, milles tegelased elavad. ,,Harala elulood" toovad lugeja nõukogude ajast aastasse 2001, mil ,,Harala elulood" täiendatuna ilmus. Uurimistöö koostaja valis selle teema osalt varasemate kokkupuudete pärast teatriklassis õppides, kui eksamietendusel esitati mõningaid epitaafe ,,Harala elulugudest". Antud teema andis palju võimalusi oma fantaasia rakendamiseks ja see oli samuti üks valiku põhjusi. Põhilise osa uurimusest hõlmavad tegelaste nn. ankeedid, kus on analüüsitud igaühe teatavaid omadusi ja fakte tema kohta. Samuti sisaldab see uurimus ajaloolise tausta analüüsi, mis näitab, milline oli tolleaegne elu. Lähemalt on uuritud meeste ja naiste osakaalu, surmapõhjusi (kõik teose tegelased peale üh
PS KIRJANDUSE LÕPUEKSAM kevad 2017 Pilet 1 1. KIRJANDUSE PÕHILIIGID- EEPIKA, LÜÜRIKA, DRAMAATIKA LÜÜRIKA: (kreeka lyra- keelpill, mille saatel kanti ette laule-luuletusi) peegeldab elu inimese elamuste, mõtete, tunnete kaudu, tema sisemaailma kaudu. Lüürika iseloomulikuks jooneks on värsivorm. Värss=luulerida, stroof=salm. Lüürika liigid: ood - pidulik luuletus mingi sündmuse või ajaloolise isiku auks eleegia - nukrasisuline luuletus; pastoraal ehk karjaselaul epigramm - satiiriline luuletus sonett - Lüroeepiliste teoste puhul on lüüriline ja eepiline (ehk jutustav element) läbi põimunud, need teosed on ka pikemad, kui tavalised luuletused. Siia kuuluvad poeemid ja valmid EEPIKA: (kreeka sõnast epos - sõna, jutustus, laul) on jutustav kirjanduse põhiliik. Zanrid on järgmised: antiikeeposed, kangelaslaulud romaan - eepilise kirjanduse suurvorm , palju tegelasi, laiaulituslik sündmustik. Romaanil on erinevaid alaliike: ajalooline (Kross), ps
KIRJANDUSE LÕPUEKSAM KLAARIKA LAUR Pilet 1 1. Kirjanduse põhiliigid eepika, lüürika, dramaatika ILUKIRJANDUSE PÕHILIIGID Kultuuri varasemas arengujärgus eksisteerinud suulise rahvaluule asemele tuli kirjaoskuse levides ilukirjandus - kirjalik looming. Ilukirjanduse vastena kasutatakse eesti keeles ka terminit belletristika.Ilukirjanduse kolm põhiliiki on lüürika, eepika ja draama. Lüürika (kreeka lyra - keelpill, mille saatel kanti ette laule-luuletusi) peegeldab elu inimese elamuste, mõtete, tunnete kaudu, tema sisemaailma kaudu. Lüürika iseloomulikuks jooneks on värsivorm. Lüürika liigid: · ood - pidulik luuletus mingi sündmuse või ajaloolise isiku auks · eleegia - nukrasisuline luuletus · pastoraal ehk karjaselaul · epigramm - satiiriline luuletus Lüroeepiliste teoste puhul on lüüriline ja eepiline (ehk jutustav element) läbi põimunud, need teosed on
oli see poisil kahtle-mata suurem kui täheteadlasel. Suveõhtud on pikad. Polnud veel pime. Korraga kat-kestas Tom vilistamise. Tema ees oli võõras poiss, veidi suurem kui tema. Iga uustulnuk, ükskõik millises vanuses või kummast soost, oli vaeses St. Petersburgi linnakeses tähelepandavaks harulduseks. See poiss oli hästi riietatud -- liiga hästi äripäeva kohta. See oli lihtsalt hämmastav. Tema müts oli tore,, sinine kinninööbitud kuub uus ja puhas, samuti püksid. Tal olid kingad jalas, ja ometi oli alles reede. Ta kandis isegi heledast laiast paelast kaelasidet. Üldse oli tal linlase välimus, mis ärritas Tomi. Mida rohkem Tom seda hiilgavat imet vahtis, seda rohkem krimpsutas ta nina selle toreduse peale ja seda viletsamana tundus talle tema oma riietus. Kumbki poiss ei kõnelnud. Kui üks liikus, siis liikus ka teine, kuid ainult kulgemisi, sõõris. Nad hoidsid kogu aeg nägu näo, silm silma vastu, viimaks ütles Tom: «Ma võin sulle naha peale anda!»
» «Küllap läheb Thibautodé3 tänavale endale korterit otsima!» hüüdis Jehan du Moulin. Seda kalambuuri korrati müriseva häälega ja tormilise käteplaksutusega. «Kas lähete Thibautodé tänavale korterit otsima? Eks, härra rektor, kuradi partner?» Siis tuli järg teiste ülikooli aukandjate kätte. «Maha pedellid! Maha kaikakandjad!» «Ütle, Robin Poussepain, kes see seal on?» «See on Gilbert de Suilly, Gilbertus de Soliaco, Autuni kolledzi laekahoidja.» «Säh, mu king! Sul on parem asend, viruta talle näkku!» «Saturnalitias mittitnus ecce nuces.»* «Maha kõik kuus teoloogi oma valgete ülekuube-dega!» «Kas need on teoloogid? Mina arvasin, et need on haned, mida Sainte-Geneviève Roogny läänimõisa eest linnale kinkis.» «Maha meedikud!» «Maha kõik dispuudid!» «Saad mütsiga vastu vahtimist, Sainte-Geneviève'i laekahoidja! Oled mind kord tüssanud. Jah, ta andis minu koha Normandia korporatsioonis väikesele Asca- 1 Luudega mängija (lad. k.).
pikale pingile, sealt krapsti suurele lauale ja hakand ütlema: ,,Mehed-vennad, naised-õed, kus on siis õigus, kui mina tahan ja kui teie tahate, et meid paari pandaks, nagu peig ja mõrsja. Sest mina olen teie peig Issanda ees ja teie olete minu hinge mõrsja nüüd ja igavesti, nagu on seda seletand oma sõnas Õnnistegija ja meie eest surnud ristisambas. Sellepärast siis, oh kallid hinged Issandas ja armsad eesti vennad ning õed, lähme ära sest roojasest paigast üles pühakotta, et me võiks jumala pale ees üheks saada, sest mis Issand on ühte pand, seda ei lahuta inimene mitte igavesest ajast igavesti." Läinuvadki teised siis kõrtsist kiriku poole, vana Maurus ise eesotsas, kogudus sabas. Aga eks saksad saand õigel ajal haisu ninasse, toonuvad politsei kiriku ukse ette vahti pidama, et vana Maurus ei pääseks ühes kogudusega sisse ei öösel ega päeval
Alexandre Dumas _ «Kolm musketäri» EESSÕNA, milles selgitatakse, et is- ja os-lõpuliste nimedega kangelastel, kelledest meil on au oma lugejatele jutustada, ei ole midagi ühist mütoloogiaga. Umbes aasta tagasi, kogudes kuninglikus raamatukogus materjali «Louis XIV ajaloo» jaoks, sattusin ma juhuslikult «Härra d'Artagnani memuaaridele», mis oli trükitud -- nagu suurem osa selle ajajärgu töid, kus autorid püüdsid kõnelda tõtt nii, et nad ei satuks selle eest pikemaks või lühemaks ajaks Bastille'sse -- Pierre Rouge'i juures Amsterdamis. Pealkiri võlus mind: võtsin memuaarid koju kaasa, muidugi raamatukoguhoidja loal, ja lugesin nad ühe hingetõmbega läbi. Mul ei ole kavatsust hakata analüüsima seda huvitavat teost, piirduksin ainult tema soovitamisega neile lugejatele, kes tahavad saada pilti ajastust. Nad leiavad sealt meistrikäega joonistatud portreid, ja kuigi need visandid on enamuses tehtud kasarmuustele ja kõrtsiseintele, võib neis siiski niisama tõep�
annaabi.ee 
