→VV dilatatsioon -ekstsentriline hüpertrofia (tipp tömp) (dekompensatsioon) (Biomedicumi.a) Sümptomid  Koormusel avalduv rinnavalu Hingeldus Minestamine(Kettunen jt. 2010)  Peapööritus Väsimus Hingeldus Kahvatus Muutused südame auskultatsioonil Pulsilaine aeglanetõus ja langus Süstoolne rõhk madal Pulsirõhk vähenenud (Boston jt 1993)  Väikestel lastel: Kergesti väsivad pingutusel Kaalu ei tule juurde Halb toitumus Tõsised hingamisraskused mis arenevad päevadega v nädalate peale sündi ( Cheni.a) Diagnoosimine  Ehhokardiogramm EKG
 Emotsionaalsest seisundist  Kehalise töö intensiivsusest NB! Mida väiksem on laps seda väiksem ka vererõhk, kuna pole suuremat perifeerset vastupanu, sest neil veresooned elastsed. VERERÕHU MUUTUSED KEHALISEL TÖÖL - Vererõhu suurus sõltub kehalisest aktiivsusest VERE LIIKUMIS VERESOONKONNAS ISELOOMUSTAVAD  Arteriaalne pulss – süstoolse vererõhu tõusust tingitud arterite seinte rütmiline kõikumine  Sfügmogramm – pulsilaine levikuüleskirjutis VERERINGE KAPILLAARIDES  Toimub ainevahetus vere ja kudede vahel  Jõudeolekus toimub ainult osa kapillaare  Kehalisel tööl suletud kapillaarid avanevad ja kohalik verevool suureneb – tööpuhune hüpereemia  Arterio – venoossed anostomoosid – otseteed arteritest kapillaaridesse VERERINGE VEENIDES  Suur venoosse süsteemi mahutuvus (2x)  Vere liikumisel: - Veri surutakse edasi raskustungi toimel
Voolujoontega piiratud vedelikuosa nim. voolutoruks. Kui kiirus ei muutu ajas nim. voolamist statsionaarseks  iga vedelikuosake läbib antud punkti sama kiirusega. Pidevuse teoreem: kokkusurumatu vedeliku korral suurus on Sv = const p1 > p2 Bernoulli võrrand. v2 / 2 + gh + p = const, kusjuures suurus p v2 / 2 on dünaamiline rõhk, p on staatiline rõhk. Järeldus: 1) punktis, kus kiirus on suurem, rõhk on väiksem 67. Millise kiirusega levib pulsilaine? Pulsilaine levimise kiirus on 5-10m/s. Süstoli ajal (0,3s) läbib laine 1,5-3m. See tähendabm et ülerõhu laine saabub labadele enne diastoli algust. Pulsilainele vastab verevoolu pulseerimine arterites. 68. Mida nim. rõhu- ja mahupulsiks? Vedeliku mass, mis rõhulaine t jooksul on jõudnud mõjutada, on mahupulss. Ülerõhk laiendab toru ristlõike S suuruseni S + S ja levib rõhupulss. 69. Millest sõltub pulsilaine levimiskiirus?
* vanusest ( versooned kitsenevad, elastus väheneb, rõhk tõuseb) ; * emotsionaalsest seisundist* kehalisest tööst.Jaguneb:• Süstoolne e. ülemine ( 110 - 120 mm Hg)• Diastoolne e. alumine ( 60 - 80 mm Hg). Pulsirõhk on süstoolse ja diastoolse rõhu vahe ( 40 mmHG). 15.Arteriaalne pulss-süstoolse vererõhu tõusust tingitud arterite seinte rütmiline kõikumine. ( pulsilöökide järgi võimalik lugeda südame kokkutõmmete arvu) Sfügmogrammiga on võimalik pulsilaine registreerida. 16.Vereringe kapillaarides- Toimub ainevahetus vere ja kudede vahel.•Jõudeolekus toimib ainult osa kapillaare• Kehalisel tööl suletud kapillaarid avanevad ja kohalik verevool suureneb - tööpuhune hüpereemia • Arterio- venoossed anostomoosid 17.Vereringe veenides- veenides surutakse verd edasi raskustungi toimel, tagasivoolu takistavad klapid. Muutub rindkeresisene rõhk, kui me hingame. Rindkere imav toime soodustab liikumist
.................................................................................14 Kokkuvõte.......................................................................................................................................................15 Kasutatud materjal..........................................................................................................................................17 Sissejuhatus Kui südame rütmi ja sagedust hinnata vaid pulsilaine registreerimise või südame kuulatluse varal, võiks südame rütmihäirena defineerida kõrvalekaldumist regulaarsest siinusrütmist (termin "siinusrütm" tähistab korrapärast südametalitlust, sagedusega 60- 100/min). Vahel võib aga selline näiline normaalsus olla petlik, sest pulss näitab tegelikult südamevatsakeste tööd ning samal ajal võivad kojad hoopis kiiremini töötada. Samuti võib kardiogramm olla korras hetkel, mil inimene arsti juurde läheb, sest enamik
bradükardiaks. Pulsifrekventsi üle 100x' nimetatakse kiireks pulsiks ehk tahhükardiaks. Pulsi suurus (vere kogus, mis pumbatakse soontesse iga löögiga) Südamelihase kontraktsioonil mõjutab veri pulsi voluumenit ehk ruumala. Palpeerimisel jälgitakse, kas pulsilained on sama suured. Pulss võib olla täidlane, normaalne, nõrk või niitjas. Rütm (südamelöökide regulaarsus) Pulss on tavaliselt regulaarne. Kui süda lööb regulaarselt, siis iga pulsilaine tundub samasugusena. Pulsi kontrollimisel jälgitakse, kas pulsilained järgnevad üksteisele ühesuguste vahedega. Mõnikord tekib kodadest päritolev ekstrasüstol, mis tundub patsiendile ebameeldivana. Üksikuid lisalööke tekib ka stressi korral, kuna esineb sümpaatilise närvisüsteemi ärritus. Pulsi pinge Pinge ehk elastsus väljendab seda, kas pulss tundub pehmena, elastsena või kõvana. Veresoonte kõvastumine põhjustab pulsi kõvastumist. Noorel täiskasvanul on arter pehme ja
Vereringe perifeersest vastupanus (R). Vere viskoossusest. Südame minutimahust. Vanusest. Emotsionaalsest a füüsilisest seisundist. Vererõhk jaguneb süstoolseks (vatsakeste väljutusfaas  kokkutõmme) ning diastoolseks (peale poolkuuklappide sulgumist). 15. Arteriaalne pulss. Arteripulss on südame süstoli ajal tekkinud rõhulaine, mis levib mööda arterite seinu edasi, põhjustades nende võnkumist. Pulsilöökide arvu järgi saab lugeda südame kokkutõmmete arvu. Pulsilaine kiirus sõltub veresoone seina elastsusest  kiirus on seda suurem, mida väiksem on arteri elastsus, keskm 5..10 m/s. 16. Vereringe kapillaarides Just verekapillaarides toimub ainevahetus vere ja kudede vahel. Jõudeolekus toimib ainult osa kapillaarem teine osa käivitub kehalise töö ajal ning see suurendab kohalikku verevoolu. Kapillaaride seinad üherakukihilised ning ainete vahetus toimub difusiooni teel. 17. Vereringe veenides.
Vereringe perifeersest vastupanus (R). Vere viskoossusest. Südame minutimahust. Vanusest. Emotsionaalsest a füüsilisest seisundist. Vererõhk jaguneb süstoolseks (vatsakeste väljutusfaas  kokkutõmme) ning diastoolseks (peale poolkuuklappide sulgumist). 15. Arteriaalne pulss. Arteripulss on südame süstoli ajal tekkinud rõhulaine, mis levib mööda arterite seinu edasi, põhjustades nende võnkumist. Pulsilöökide arvu järgi saab lugeda südame kokkutõmmete arvu. Pulsilaine kiirus sõltub veresoone seina elastsusest  kiirus on seda suurem, mida väiksem on arteri elastsus, keskm 5..10 m/s. 16. Vereringe kapillaarides Just verekapillaarides toimub ainevahetus vere ja kudede vahel. Jõudeolekus toimib ainult osa kapillaarem teine osa käivitub kehalise töö ajal ning see suurendab kohalikku verevoolu. Kapillaaride seinad üherakukihilised ning ainete vahetus toimub difusiooni teel. 17. Vereringe veenides.
Sissehingamise imevast toimest (alarõhk rindkereõõnes imeb verd südamesse) 4. Lõtvunud kodade imevast jõust. Rinnajuha a) moodustub lünfisoonte ühinemisel ja suubub vasaku v.subclavia ja vasaku v. jugularis interna ühinemiskohta b) ühineb piimajuhadeks ja suubub parema v.subclavia ja vasaku v. jugularis interna ühinemiskohta Pulsikvaliteetideks on: kiirus, sagedus ja rütm Pulsikvaliteedid on ja neid iseloomustame järgmiste terminitega Pulsilaine leviku kiirus sõltub: veresoone seina venitatavusest, seina paksusest ja veresoone raadiuse suhtest. Pideva verevoolu arterites kindlustavad: elastsed kiud südamest lähtuvate veresoonte seintes -aort ja kopsuarterid (summutus veresooned - venivad/lühenevad). Venoosne äravool rectum'i alumisest osast toimub läbi: a) v.rectalis superior'i, v. mesenterica inferior'i, v.portae b) v.rectalis inferior, v. iliaca interna, v.cava inferior'i
raadiuse neljanda astme ja aja korrutisega ning pöördvõrdeline vedeliku sisehõõrdteguriga. Rõhugradient on rõhkude vahe jagatud l'ga: (p-p1)/l 52.Mis juhtub voolutugevusega, takistusega veresoone raadiuse suurenemisel? Kui raadius kahekordistub, siis voolutugevus suureneb 16 ja takistus väheneb 16 korda. 53.Pidevuse võrrand. Bernoulli võrrand. Pidevuse võrrand: Bernoulli võrrand: p + ½*v2 + gh = const 54.Millise kiirusega levib pulsilaine? 5 - 10 m/s 55. Mida nim pulsi-, rõhu- ja mahuimpulsiks? Mahupulss  vedeliku mass, mis t jooksul jõudnud mõjutada rõhulainet. Rõhupulss  levib, kui ülerõhk laiendab toru ristlõike S suuruseni S + S 56.Millest sõltub rõhulaine levimiskiirus? Toru jäikusest, mida jäigem toru, seda kiirem rõhulaine, elastsusest, mida vähem elastne, seda kiirem. 57.Mis on viskoossus? Kui suur on vere viskoossus?
kus veresoonte takistuste ja vere mahtkiiruse muutused on vastupidised.(1) Vererõhku kirjeldavad suurused: 19 Arteripulss: on südame süstooli ajal tekkinud rõhulaine(rõhupulss), mis levib mööda arterite seinu edasi, põhjustades nende võnkumist ja võimaldades lugeda südame kokkutõmmete arvu pindmisemate perifeersete arteritel palpeerides. Pulsilaine levimise kiirus on sõltuv arterite elastsusest, olles seda kiirem, mida väiksem on elastsus. Pulsilaine levimise keskmine kiirus on 5-10 m/s. Arteripulss on graafiliselt registreeritav sügmogrammi abil. Veenipulss: Vererõhu muutused, mis südametsüklis tekivad paremast südamepoolest lähtuvalt, panevad võnkuma südamele lähedaste veenide seinad, mida tuntakse veenipulsina ja veenipulsi registreerimist nimetetakse flebograafiaks. Flebogrammil eristuvad lained:
Südame vatsakeste kokkutõmbel paisatakse veri aorti ja kopsutüvesse, mille elastsest sidekoest sein venib korraks välja ning tõmbub surve alanedes (vatsakeste diastol) jälle kokku, tõugates nii pulsilainet edasi, samamoodi käituvad ka suuremate arterite seinad. Pulssi saab palpeerida (katsuda) seal, kus arterid on otse naha all, kõige sagedamini kasutatakse pulsi palpeerimiseks kodarluuarterit randmel. Pulsi järgi ei määrata ainult südame löögisagedust, kogenud meedik saab pulsilaine eripäradest palju informatsiooni südame ja arterite seisundi kohta. Vererõhk on surve, mida avaldab südamest väljapumbatav veri veresoonte seintele. Kuna veri liigub arterites lainetena, siis muutub laineliselt ka vererõhk  pulsilaine harjal on see kõrgeim (süstoolne rõhk), pulsilainete vahel madalaim (diastoolne rõhk), südame lähedal on see vahe (vererõhu gradient) suurem, kaugemal väheneb järk-järgult. Kuna vererõhk on muutuv suurus, siis võib
Alumine võib tõusta (kui veresooned palju ei laiene ja pulss väga ei tõuse) või jääda samaks (kui proportsioonid võrdsed) või langeda (kui tehakse väga pikaajalist aeroobset tööd). 15.Arteriaalne pulss. Süstoolse vererõhu tõusust tingitud arterite seinte rütmiline kõikumine. Arteriaalne pulss on südame süstoli ajal tekkinud rõhulaine, mis levib mööda arterite seinu edasi, põhjustades nende võnkumist. Pulsilöökide arvu järgi saab lugeda südame kokkutõmmete arvu. Pulsilaine kiirus sõltub veresoone seina elastsusest – kiirus on seda suurem, mida väiksem on arteri elastsus, keskmiselt 5..10 m/s. Sfügmogramm – pulsilaine leviku üleskirjutus. Veresoonel alati tugevam laine ja järellaine. Näitab, kuidas veri veresoones edasi liigub. 16.Vereringe kapillaarides Toimub ainevahetus vere ja kudede vahel. Jõudeolekus toimib ainult osa kapillaare. Kehalisel tööl suletud kapillaarid avanevad ja kohalik verevool suureneb.
Vahe on 40 mm hg e pulsirõhk. Ei tohi minna liiga suureks. Veresõrhk muutub kui palju paisatakse verd südamest välja, sõltub vanusest, kehalisest aktiivsusest. Lastel on vererõhk madal, kuna veresooned on elastsed. Ülemine 70-80mm hg, alumine 40-60 mm hg. Vereringe takistus mõjutab rohkem vereringe süstoolset. Normi piirid. Üle on hüpertoonia, alumine hüpotoonia. (alla 100mm hg). Vere liikumine veresoonkonnas iseloom. Veresoone võnkumine e pulsilaine leviku üleskirjutus. Kõver joon, veresoon venitatakse välja. Punktis e lõppeb veresoone väjutamine, tõmbab soone kokku. p. F sulguvad veresooned, põkkub tagasi veresoonkonda. Vereringe kapillaarides. Mida lähemale kapilaarsüsteemile, seda väiksemaks jäävad süstoolse ja diastoolse vahe, kaovad ära. Venoosne süsteem. Madalam, neg, vere edasiliikumist ei ole, on teised mehhanismid mis panevad vere edasi liikuma. Toimub hapniku vahetus kudede vahele. On olulinete
1mm 6µm 0,5µm paksus: 0,5mm 1µm Pulss. Südame süstoli ajalaordi alguses tekkinud seina võnkumine levib mööda artereid edasi, põhjustades nende seinte võnkumist, mida nim. arteripulsiks. Pindmisemate perifeersete srterite pulssi on võimalik palpeerida. Pulsilöökide aru järgi saab lugeda südame kokkutõmmete arvu. Pulsilaine levimise kiirus on 5...10 m/s ja sõltub arterite elastsusest. Vererõhk. Vedelikud liiguvad alati suurema rõhu alalt väiksema rõhu suunas. Organismi vererõhk põhinebki vere liikumisel arterites. Vererõhk sõltub nii südame pumbatud vere hulgast ja ka sellest, kui kiiresti veri pääseb arteritest kapillaaridesse. Seda reguleerib vereringe perifeerne takistus. Vererõhk oleneb vereringes olevast: · Vere mahust · Vere viskoossusest · Südame minutimahust
1mm 6µm 0,5µm paksus: 0,5mm 1µm Pulss. Südame süstoli ajalaordi alguses tekkinud seina võnkumine levib mööda artereid edasi, põhjustades nende seinte võnkumist, mida nim. arteripulsiks. Pindmisemate perifeersete srterite pulssi on võimalik palpeerida. Pulsilöökide aru järgi saab lugeda südame kokkutõmmete arvu. Pulsilaine levimise kiirus on 5...10 m/s ja sõltub arterite elastsusest. Vererõhk. Vedelikud liiguvad alati suurema rõhu alalt väiksema rõhu suunas. Organismi vererõhk põhinebki vere liikumisel arterites. Vererõhk sõltub nii südame pumbatud vere hulgast ja ka sellest, kui kiiresti veri pääseb arteritest kapillaaridesse. Seda reguleerib vereringe perifeerne takistus. Vererõhk oleneb vereringes olevast: · Vere mahust · Vere viskoossusest · Südame minutimahust
Südame-vereringe elundkonna läbivaatusel kasutatakse õe poolt palpatsiooni meetodit erinevate kehaosade temperatuuri hindamise eesmärgil ja tursete esinemise sedastamiseks (Kupari & Nieminen 2005, Saha 2005). Oluline osa on pulsi palpatsioon, selle kirjeldamine ja hindamine. Südame tiputõuget ja maksa palpeeritakse ning hinnatakse aga arsti poolt. 8.3.2.1. Pulsi palpatsiooni metoodika, normoloogia ja patoloogia Lapseeas eelistatakse pulsi palpatsiooniks selleks sobivaid piirkondi, kus pulsilaine on pindmiselt hästi tuntav ja kus saab arterit komprimeerida vastu luud. Pulssi palpeeritakse sünkroonselt mõlemal kehapoolel. Lastel raskendab pulsi palpatsiooni ja selle lugemist nende aktiivsus, rahutus, nutt. (Shelswell & Bentley 2007.) 8 Tabel 1. Arteriaalse pulsi palpatsiooni kohad (Iivanaine jt 1997). Vastsündunutel, imikutel palpeeritakse oimuarterit (a
Jaguneb: · süstoolne e. ülemine (110-120 mm Hg) · diastoolne e. alumine (60-80 mm Hg). PULSIRÕHK  süstoolse ja diastoolse rõhu vahe (40 mm Hg). Vererõhk sõltub: · vere hulgast, mis satub arteritesse (Q) · vereringe perifeersest vastupanust (R) · vanusest · emotsionaalsest seisundist · kehalise töö intensiivsusest. ARTERIAALNE PULSS  süstoolse vererõhu tõusust tingitud arterite seinte rütmiline kõikumine. SFÜGMOGRAMM  pulsilaine leviku üleskirjutus. Vere hulk (Q), mis läbib ajaühikus veresooni, on seda suurem, mida suurem on rõhkude erinevus tema arteriaalses alguses (Pa) ja venoosses lõpposas (Pv) ning mida väiksem on vereringe takistus (R) Pa - Pv Q= -------- R See suhe määrab: · üldise verevoolu suuruse organismis · üksikute organite verega varustamise
löögisagedus = minutimaht), mis täiskasvanul on puhkeolekus umbes 5 liitrit. VERESOONED - Arterid - Veenid - Arterioolid - Kapillaarid PULSS ·Südame süstoli ajal aordi alguses tekkinud seina võnkumine levib mööda artereid edasi, põhjustades nende seinte võnkumist, mida nimetatakse arteripulsiks. Pindmise mateperifeersete arterite pulssi on võimalik palpeerida. ·Pulsilöökide arvu järgi saab lugeda südame kokkutõmmete arvu. ·Pulsilaine levimise kiirus on 5...10 m/s ja sõltub arterite elastsusest. VERERÕHK Vedelikd liiguvad alati suure rõhu alt väiksema rõhu suunas. Organismi vererõhk põhinebki vere liikumisel arterites. Vererõhk sõltub nii südame pumbatud vere hulgast( minutmahust) ja ka sellest, kui kiiresti veri pääseb arteritest kapillaridesse. Seda regullerib vereringe perifeerne takistus. Vererõhk oleneb vereringes olevast: - Vere mahust - Vere viskoossusest - Südame minutimahust ning
mõõta. Pulsi teke: Kui süstoli ajal paiskab süda vasakust vatsakesest vere aorti, annab tõuke vastu aordiseina ja paneb selle 17 Vastutav õppejõud: Ivar-Olavi Vaasa Kordamisküsikused eripedagoogika bakalaureuseeksamiks võnkuma. Võnkumine kandub piki aorti edasi arteritele – toimub pulsilaine levik. Võimalik on siis nii sõrmega palpeerida kui ka registreerida. Kõige paremini on võimalik pulssi tunda pindmistes veresoontes:  Kodararter randmepiirkonnas (pöidla pool)  Unearter kaelal  Oimuarter oimupiirkonnas (toimib hästi lastel, kellel nii ranne kui kael on väike) Pulsi järgi saab otsustada ka südame löögisageduse järgi. Pulsi defitsiit – siis, kui kõik südame kokkutõmbed ei kajastu pulsina  Kui vererõhk on madal
jaoks). G. Pulss ja selle mõõtmine. Pulss on veresoonte seinte rütmiline võnkumine südame tööst tingituna. Eristatakse arteriaalselt ja venoosset pulssi. Tavaliselt peetakse silmas esimest, kuna venoosset pulssi on raske mõõta. Pulsi teke: Kui süstoli ajal paiskab süda vasakust vatsakesest vere aorti, annab tõuke vastu aordiseina ja paneb selle võnkuma. Võnkumine kandub piki aorti edasi arteritele – toimub pulsilaine levik. Võimalik on siis nii sõrmega palpeerida kui ka registreerida. Kõige paremini on võimalik pulssi tunda pindmistes veresoontes:  Kodararter randmepiirkonnas (pöidla pool)  Unearter kaelal  Oimuarter oimupiirkonnas (toimib hästi lastel, kellel nii ranne kui kael on väike) Pulsi järgi saab otsustada ka südame löögisageduse järgi. Pulsi defitsiit – siis, kui kõik südame kokkutõmbed ei kajastu pulsina  Kui vererõhk on madal
punalibled ükshaaval läbi pääseksid. Punaliblede ja kapillaarirakkude vahel toimub ainevahetus rakkudevahelise vedelikuga. Veenulid suubuvad veenidesse. Arterioolid – arterite hargnemise viimane aste Vereringefunktsioon ja selle reguleerimine Perioodiline vatsakeste kokkutõmme ehk süstol tõstab suurtes arterites rütmiliselt vererõhku, see rõhulaine levib mööda arterite seinu, põhjustades nende võnkumise, pulsilaine. Märkus. Just need rõhulained on tunda arterite ehk tuiksoonte palpatsioonil pulsina. Sellest tuleb eristada mahupulssi, s.t vooluhulga muutust arterites. Tuiksoontel ja suurtel arteritel on oma elastse seina tõttu amortisaatori roll. Süstoli ajal nad venivad, salvestavad selle energia ja annavad selle diastoolse pausi ajal elastse kokkutõmbe tõttu jälle tagasi. See protsess leiab aset ka vere voolamisel. Vaatamata rütmilisele mahupulsile, on vereringe lõpptasemel ikkagi ühtlane vool
annaabi.ee 
