inimese järjepideva tegevuseta hääbuvad. Park ei ole ainuüksi puude ja elutute objektide kogum, vaid see on terviklik süsteem, mis koosneb nii suletud (tihe puistu), poolavatud (üksikute puudega) kui avatud (pargiaasad, vaatesektorid) alade ja ehitatud objektide koostoimest. Seega on pargi lahutamatud osad ka puudeta alad ja ehitised. Pargi ruum koosneb avatud väljakutest-pargiaasadest ja suletud, st liitunud võrastikuga puistuga aladest. Parkides on kahte tüüpi avatud alasid: esindusväljakud (esi- ja tagaväljak) ja pargiaasad. Nii avatud kui suletud alasid katab rohttaimestik (muru- või niidutaimed), mis on erinevate kasvutingimuste tõttu erineva koosseisuga ja vajab seetõttu ka vastavat hooldust. Pargi rohttaimede liigiline koosseis on välja kujunenud aastate jooksul ning oleneb eelkõige mullastikust, puude liigilisest koosseisust ja valgustingimustest.
Kraavitatud metsamaadel on kobraste mõjuala kordades suurem kui loodulikel veekogudel. Arvestades seda, on sellistel aladel kõige looduslähedasemaks majandamise viisiks kobraste ja nende poolt põhjustatud üleujutuste likvideerimine. Kui kobraste mõju jääb 5 püsivalt kestma, võib eeldada nende alade kiiret sostumist. Sellise arengu tulemusena kujuneb metsata või hõreda puistuga madalsooala, mis tõenäoliselt on ka kopra elupaigaks ebasobiv. Kobraste poolt loodud veekogud on aga uuteks kasvu- ja elutsemisaladeks vees elavatele taimedele ja loomadele ning pesitsuspaikadeks veelindudele. Looduslikud katastroofilised häiringud on inimesele ja metsaelustikule hästi tajutavad. Torm võib vähese ajaga murda ja heita kõik puud kümnetel ja sadadel hektaritel ning maapinnale langeb üheaegselt suur kogus orgaanilist ainet
Pilt 7 Pesas istuv kõrvukrätsu poeg Pilt 8 Värbkaku poeg (Kontkanen jt, (Ader, 2008) 2004:72) 4. KAKULISTE ELUKOHAD JA OHUTEGURID Metsaliikidest kolm värbkakk, händkakk ja karvasjalg-kakk tunnevad ennast hästi vanades metsades (lisaks neile elavad metsas ka kassikakk ja kodukakk). Kõrvukräts lepib peaaegu igasuguse oma toitumisala äärel oleva puistuga, isegi keset põldu kasvava kahara üksikpuuga (Kontkanen jt, 2004:68). Olenevalt liigi pesitsemise eripäradest on oluline varju pakkuvate puujuurte (pilt 9), sobivate suurte pesaõõnsustega puude (pilt 10) või kännutüügaste olemasolu (pilt 11). Pilt 9 Vana hõre männik, kus leidub Pilt 10 Karvasjalg-kakk pesitseb tihti poegadele varjupakkuvaid puujuurestikke musträhni vanas pesaõõnsuses, kes
korjamine. Neid osteti siis ja ostetakse ka nüüd kokku seemnete saamiseks, millest kasvatatakse uued puud. Männikäbide liitrist maksab RMK praegu 7,3 krooni ehk 0,46 eurosenti. “Veneaegsest varumisest erineb praegune selle poolest, et kui siis korjati käbisid, kust juhtus, siis nüüd tuleb enne korjamist taotleda keskkonnaametist õiend. See väljastatakse vähemalt 50-aastasest ja vähemalt poole hektari suurusest korraliku puistuga metsast käbide korjamiseks ja seda saab teha koostöös raiemeestega,” selgitas Meie Maale riigimetsa majandamise keskuse (RMK) seemnemajanduse tootmisjuht Alvar Peterson. Minimaalne kogus, mis ühelt müüjalt ostetakse, on vähemalt 500 liitrit. Ülempiiri aga pole ja käbid võetakse vastu RMK käbikuivatis Lääne-Virumaal Kullengal, mis asub Porkuni lähedal. Mõistagi tohib korjata vaid värskeid, mitte vanu käbisid, need ei tohi olla kahjustatud ja
Peasissepääsu trepilt avaneb maastikule raamitud vaade. Raam tekib peaukse kohal asuvat rõdu toetavatest sammastest ja rõdu põrandast. Pargis leidub maalilisi maastikupilte ja suurepäraseid kaugvaateid. Nende loomisel on oskuslikult valitud eri värvi lehestikuga puid- põõsaid ning kasutatud lehtpuude-okaspuude värvi ja kuju kontraste. Peahoone otsaväljakut ilmestab põlistest pärnadest ring. Põhja poole jäävas looklevate teedega parkmetsas vahelduvad väiksemad välud tihedama puistuga, kus harilik pärn, vaher, saar ja tamm annavad ohtralt järelkasvu. Vanade puudega ääristatud ringtee kulgeb vee piiril, sealt avanevad vaated jõele. Põlispuude varjus on mõisa kunagine jääkelder. Peahoone eest alguse saav vaatetelg läbib parkmetsa, selle lõpus paisjärve ääres on 1847. aasta paiku ehitatud paviljon. Väheldase künka otsas asuvat ümara põhiplaaniga klassitsistlikku rotundi kutsutakse Musitempliks. Pargi teises
alarindeks. Olenevalt mulla viljakusest ja puude valgusnõudlikkusest on puistus 1-2 rinnet. Reeglina kasvavad väheviljakatel muldadel üherindelised, viljakatel muldadel kaherindelised puistud. Puistu on üherindeline e. lihtpuistu kui puudel on enamvähem ühesugune kõrgus ja nad moodustavad ligikaudu ühtlase võrastikutasapinna. Kui aga puistus esineb majanduslikult olulisi puid, mis moodustavad madalamaid võrastikutasapindu, siis on tegemist mitmerindelise puistuga e. liitpuistuga. II rindes kasvavad harilikult varjutaluvad puuliigid (Eestis on selleks reeglina kuusk, harvemini võivad viljakates salumetsades teise rinde moodustada ka pärn, vaher, jalakalised). II rinne eristatakse kui seal kasvavate puude kõrgus jääb vahemikku 0,25 kuni 0,75 (25-75%) I rinde kõrgusest. Minimaalne teise rinda puude kõrgus on 4m. Puistuelement tekkeviisilt ühesuguse puuliigi põlvkond puistu konkreetses rindes. Üherindeline,
Järveline teke: madalaveeliste ja aeglaselt sügavnevate järvede kinnikasvamine toimub enamasti kogu kaldavööndi ulatuses (algab vees hõljuvate ja lahustunud ainete settimisega veekogu põhjas, kus kujuneb järvemuda. Veekogu kalda ligidal hakkavad mudal kasvama mitmesugused veetaimed, mille jäänused settivad koos mineraalosakeste ja planktonijäännustega. Lisanduvad maismaataimed ja järveke aheneb, kasvades kinni nii põhjast kui ka kallastelt, lõpuks ala rabastub ja kattub hõreda puistuga); sügavate või järsult sügavnevate järvede kinnikasvamine algab õõtskamara tekkega. Järv-metsata madalsoo/ õõtsik- siirdesoomets- rabamets- puisraba- lageraba. Vooluveeline: jõgi- lodu/soot- madalsoo- rabamäre- raba. Arumaaline: mets/niit- soostuv mets/niit- rabastuv, lodustuv mets- rabamets (siirdesoomets)- puisraba- lageraba. Soo areng- madalsoo, siirdesoo, raba. Soo läheb 1st faasist 2se seoses turbalasundi kasvu ja toitelisuse muutumisega
• Toiduparasiidid • Inimese parasiidid • Jäätmete elustik Rohelised koridorid • Puhkevõimalused, esteetika • Liikide linna-keskkonda sisse- ja väljarände teed • Sidusus suurendab linnakoosluste üldist stabiilsust ja vastupanu n reostusele • Hariduslikud eesmärgid Metsakultuurid • Monokultuurid • Liigivaesus ka alus- • taimestikus (erinevused loodusliku üheliigilise puistuga) • Kaasliikide ebapiisavus – kuivamine (mükoriisaseente vähesus, levivad juurehaigused) • Tihedad ja üheealised puistud – haigustel lihtne levida Agroökosüsteemid. Agroökosüsteemile omased tunnused, võrdlus loodusliku süsteemiga. AGROÖKOSÜSTEEM • Loodud inimese poolt bioproduktsiooni ehk saagi saamiseks • Inimmõju on suure tähtsusega, seejuures on oma osa ka looduslikel abiootilistel ja biootilistel teguritel
alarindeks. Olenevalt mulla viljakusest ja puude valgusnõudlikkusest on puistus 1-2 rinnet. Reeglina kasvavad väheviljakatel muldadel üherindelised, viljakatel muldadel kaherindelised puistud. Puistu on üherindeline e. lihtpuistu kui puudel on enamvähem ühesugune kõrgus ja nad moodustavad ligikaudu ühtlase võrastikutasapinna. Kui aga puistus esineb majanduslikult olulisi puid, mis moodustavad madalamaid võrastikutasapindu, siis on tegemist mitmerindelise puistuga e. liitpuistuga. II rindes kasvavad harilikult varjutaluvad puuliigid (Eestis on selleks reeglina kuusk, harvemini võivad viljakates salumetsades teise rinde moodustada ka pärn, vaher, jalakalised). 4. Puude diferentseerumine ja metsa isehõrenemine, kasvuklassid (Krafti klassid) Metsa võivad moodustavad puud, mis kuuluvad ühte liiki ja on ühevanuselised, kuid kasvavad erinevalt. Erinevused puude vahel ilmnevad nende kõrguses, tüve diameetris, võra
ülarinne, alumised on II või III rinne e. alarinded. Olenevalt mulla viljakusest ja puude valgusnõudlikkusest on puistus 1-2 rinnet (Eestis kolmandat rinnet on väga haruldane kohata). Reegline kasvavad väheviljakatel muldadel üherindelised, viljakatel muldadel kaherindelised puistud. Lihtpuistu e. üherindeline puistu on kui puudel on enam-vähem ühesugune kõrgus ja nad moodustavad ligikaudu ühtlase võrastikutasapinna. Lihtpuistu e. mitmerindeline puistuga on tegemist siis, kui puistus esineb majanduslikult olulisi puid, mis moodustavad madalamaid võrastikutasapindu. (II rindes kasvavad harilikult varjutaluvad puuliigid nt Eestis kuusk, või vahel ka pärn, vaher, jalakalised). II rinne eristatakse kui seal kasvavate puude kõrgus jääb vahemikku 0,25 kuni 0,75 (25-75%) I rinde kõrgusest. Minimaalne teise rinde puude kõrgus on 4. Tavaline kaherindeline puistu on nt
liikideesinemise tõenäosus on suur. 3. Puistu koostisosad ja põhimõisted. I rinne e. ülarinne II või III rinne e. alarinne Puistu on üherindeline e. lihtpuistu kui puudel on enamvähem ühesugune kõrgus ja nad moodustavad ligikaudu ühtlase võrastikutasapinna. Kui aga puistus esineb majanduslikult olulisi puid, mis moodustavad madalamaid võrastikutasapindu, siis on tegemist mitmerindelise puistuga e. liitpuistuga. Järelkasv noor metsapõlvkond vana metsa turbe all, mis võib edaspidi vana metsa asendada. Alusmets - põõsad ja madalamad mittemajandusliku tähtsusega puud puurinde (rinnete) all. Alustaimestik metsas kasvavate samblike, sammalde, rohttaimede ja puhmaste kogum. Mõisted: Peapuuliik on selline puuliik, mis kõige paremini vastab antud kasvukohale või annab pinnaühikult suurema koguse kvaliteetset puitu. Puistu tagavara on puistu puurinnete tüvemahtude summa.
Reeglina kasvavad väheviljakatel muldadel üherindelised, viljakatel muldadel kaherindelised puistud. Puistu on üherindeline e. lihtpuistu kui puudel on enam-vähem ühesugune kõrgus ja nad moodustavad ligikaudu ühtlase võrastikutasapinna. Kui aga puistus esineb majanduslikult olulisi puid, mis moodustavad madalamaid võrastikutasapindu, siis on tegemist mitmerindelise puistuga e. liitpuistuga. II rindes kasvavad harilikult varjutaluvad puuliigid (Eestis on selleks reeglina kuusk, harvemini võivad viljakates salumetsades teise rinde moodustada ka pärn, vaher, jalakalised). II rinne eristatakse kui seal kasvavate puude kõrgus jääb vahemikku 0,25 kuni 0,75 (25- 75%) I rinde kõrgusest. Minimaalne teise rinde puude kõrgus on 4m. Tavaline kaherindeline puistu on näit
Foto: Aino Mölder 2.3. Puude põhjustatud riskid ja nende seos hooldusvajadusega Hooldusvajadus ja hooldusviisid sõltuvad sellest, kas tegemist on üksikpuu, puudegrupi, allee või pargi- puistuga ning milline on tema väärtus. Hooldustööde prioriteedid olenevad sellestki, millises kohas hoonete, rajatiste ja käiguteede suhtes puu kasvab. Kui prob- leemikahtlusega puu kasvab kõrge rohustu ja rikkali- ku põõsarindega pargi kaugemas osas, kuhu inimeste
Arvutikaardil jääb selle maatüki rahvuspargi territooiumil olev osa sihtkaitsevööndisse. Halliste ja Lemmjõe vaheline ala on märgitud hõreda puistu ja põõsastega niidualaks ehk puisniiduks. Puisniiduala on kolmest uurimisala osast siin pindalaliselt suurim. "Vene 1-verstasel" kaardi järgi oli niidu- ja metsaalade piiride tõmbamine raskendatud nende ähmasuse tõttu. 1905. a. kaardil on metsamassiiv niidust selgemini eristatav. 1905. a. kaardil on kogu ala märgitud hõreda puistuga heinamaaks e. puisniiduks. Niidukooslus on 1905. a. kaardil samades piirides, kui "Vene 1-verstasel" kaardil. 1947.a. kaardil on kogu luhaala tähistatud samuti puisniiduna. Sellest ajaperioodist ilmnevad juba olulised erinevused niidu pindala vähenemises (joonis 3) ning leiab aset koosluste vahetumine e. suktsessioon. Niidukoosluste asendumisest metsaga annavad tunnistust jõe paremkalda luhal mõnehektarilise pindalaga metsatukad, samuti on märgata metsa pealetungi
eristamine väga erandlik ja haruldane). Reeglina kasvavd väheviljakatel muldadel üherindelised, viljakatel muldadel kaherindelised puistud. Puistu on üherindeline e. lihtpuistu kui puudel on enamvähem ühesugune kõrgus ja nad moodustavad ligikaudu ühtlase võrastikutasapinna. Kui aga puistus esineb majanduslikult olulisi puid, mis moodustavad madalamaid võrastikutasapindu, siis on tegemist mitmerindelise puistuga e. liitpuistuga. II rindes kasvavad harilikult varjutaluvad puuliigid (Eestis on selleks reeglina kuusk). II rinne eristatakse kui seal kasvavate puude kõrgus jääb vahemikku 0,25 kuni 0,75 (25-75%) I rinde kõrgusest. Tavaline kaherindeline puistu on arukaasik kuuse teise rindega, männik kuuse teise rindega või ka kuusik, kus nii esimeses kui teises rindes kasvavad kuused. Ülarinde eraldamiseks peab selle täius olema vähemalt 0,3.
Viimasel on see 30 aastat suurem. Kõige tasuvamaks osutub kuuse- ja kasepuistute kasvatamine. Küpsusvanus sisemise rentaablusläve järgi Metsamajandusliku tegevuse sisemist rentaablusläve on varasemas kirjanduses nimetatud ka indeksprotsendiks. Indeksprotsent võib tõusta 30-40 a. vanustes puistute juures 15-20 protsendini (Mathiesen, 1997). Saja-aastaste puistute juures ta tavaliselt langeb 3,5-4 protsendile. Metsaomanik võrdleb igal aastal puistuga seotud kapitalilt saadavat tulu ( I / I n ) puistu kasvatamise kuludega. I tähistab tulu, I n aga seotud kapitali. Võrreldakse 59 alternatiivkulusid, s.t alternatiivsest investeeringust saamatajäänud tulu. Seega kasvatab omanik puistut senikaua, kuni kasvava puistuga seotud kapitali tulusus ületab soovitud intressimäära (i) ehk ( I / I n ) i .
iseharvenemise käigus väljalangevate puude arvel. Puistus toimub iseharvenemisprotsess, mille käigus allajäänud puud hakkavad kiratsema ja hiljem kuivavad. Kui teha puistus hooldusraie, ei lasta väljalangevat osa ära kuivada ja mädaneda, vaid puud raiutakse ja võetakse kasutusele. See võimaldab saada hooldatud metsast suuremat puidukoguproduktsiooni ja seeläbi ka majanduslikku tulu. Näide: Kui on tegemist kahe puistuga, mõlemad on puhtmännikud, ühesuguse kasvukohatüübi ja ühesuguste takseernäitajatega. Esimeses puistus ei ole hooldamist tehtud, kuid küps puistu on igati kvaliteetne ja kogutagavara on seal 100 aasta vanuselt 500 m3 ha-1. Teises puistus tehti raieringi jooksul aga 3 hooldusraiet, iga kord raiuti välja puid 100 m3 ha-1 ja 100 aasta vanuses oli küpse puistu tagavara samuti 500 m3 ha-1.
Võrastiku liitumiseks peavad puud saavutama teatud kvantitatiivsed suurused, mille tulemusel tekib uus kvaliteet, uus ökosüsteem - mets. 3. Mis on eraldis? 4. Mis on puistu? Puistu on üherindeline e.lihtpuistu kui puudel on enamvähem ühesugune kõrgus ja nad moodustavad ligikaudu ühtlase võrastikutasapinna. Kui aga puistus esineb majanduslikult olulisi puid, mis moodustavad madalamaid võrastikutasapindu, siis on tegemist mitmerindelise puistuga e. liitpuistuga. II rindes kasvavad harilikult varjutaluvad puuliigid (Eestis on selleks reeglina kuusk). 5. Mis on puistuelement? Puistuelement on ühesuguse tekkeviisi ja vanusega sama puuliigi põlvkond, mis antud kasvutingimustes on ühtlaselt arenenud. Üherindelises ja ühevanuselises puhtpuistus on üks puistuelement, üherindelises kahe puuliigiga puhtpuistus on kaks puistuelementi jne. Ka võivad ühe puuliigi puud samas puistus jaguneda mitme puistuelemendi vahel, näiteks kuus
Maailma metsasus 26% - puude omavaheline vastastikune mõju puid, mis moodustavad madalamaid Teise Maailmasõja järgsel perioodil on Eesti - mõju ümbritsevale keskkonnale. võrastikutasapindu, siis on tegemist metsade pindala suurenenud ligemale Võrastiku liitumiseks peavad puud aga saavutama mitmerindelise puistuga e. liitpuistuga. II rindes kaks korda ja Eesti metsade kogupindala oli 2004. teatud kvantitatiivsed suurused, mille tulemusel kasvavad harilikult varjutaluvad puuliigid (Eestis a. 2,26 milj. ha SMI (statistilise tekib uus kvaliteet, uus ökosüsteem - mets. on selleks reeglina kuusk). metsakorralduse) andmetel. Erinevusi põhjustab asjaolu, et metsas kasvavate II rinne eristatakse kui seal kasvavate puude
Poollooduslikud kooslused- Rannaniidud, lood, sinihelmikakooslused ja puiskarjamaad. Sinihelmikaniidud kujunevad märjal, toitainetevaesel mullal. Eestis olemasolevad sinihelmikakooslused asuvad valdavalt tugevalt kuivendatud aladel ja on seetõttu suhteliselt väikese geobotaanilise väärtusega. Haruldasematest liikidest võib neil niitudel kohata mitmeid käpalisi (Ophrys insectifera, Gymnadenia conopsea). Puiskarjamaad on regulaarselt karjatatavad hõreda puistuga alad, mis struktuurilt sarnanevad puisniitudele, kuid on väiksema liigirikkusega tänu loomade valikulisele rohttaimede söömisele ja tallamisele. Puiskarjamaad, mida lisaks karjamaadele ka aegajalt üle niidetakse on reeglina liigirikkamad kui ainult karjatamise abil majandatavad alad. Puiskarjamaade püsimise tagab regulaarne koduloomade karjatamine. Puiskarjamaal tuleks kindlasti vältida ülekarjatamist, mis hävitab rohukamara ning ka puud võivad kuivada. EESTI LOODUS 128
annaabi.ee 
