....................................................................16 6. Läbivaatused.........................................................................................................................18 6.1 Tarkvara projekti läbivaatus............................................................................................18 7. Funktsionaalne testimine.....................................................................................................19 7.1 Funktsionaalselt testitav komponent ja detailsed nõuded...............................................19 7.2 Funktsionaalsed testid.....................................................................................................19 7.2.1 Nõuded testitavatele elementidele............................................................................19 7.2.2 Ekvivalentsklassid....................................................................................................19 7.2
Lisade allsüsteem
Lisa laadimine <
....................... 83 6 Autorideklaratsioon Deklareerin, et käesolev töö on minu iseseisva töö tulemus ja selle alusel ei ole varem hinnet/arvestust taotletud. 7 Sissejuhatus Antud töös realiseeritakse olnline restorani kliendi ja tellimuse vastuvõtja töökoht kasutades Oracle 11g Enterprise Edition Release 1 andmebaasisüsteemi. Rakendus on loodud kasutades java programeerimis keelt ning Eclipse IDE-d. Andmebaasi server: hektor8.ttu.ee:1521 Kasutajanimi: TUD26 Parool: J85LR1 Rakenduse toimimiseks peab kasutaja arvutis olema instaleeritud Apache Tomcat 7. Rakenduse sisselogimiseks võib kasutada järgnevaid kasutajanimesid/paroole: Kliendina sisselogimiseks: Kasutajanimi: klient Parool: klient Tellimuse vastuvõtjana sisselogimiseks: Kasutajanimi: kasutaja
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Informaatikainstituut Infosüsteemide õppetool Projekt aines IDU5360 “Kontseptuaalne süsteemianalüüs” Fototellimus Tallinn 2013 Autorideklaratsioon Deklareerin, et käesolev ainetöö on minu töö tulemus ja seda ei ole kellegi teise poolt varem üheski aines esitatud. ............................. ………………………….. (kuupäev) (töö esitaja allkiri) 2 Sisukord 1. Iteratsioon I.............................................................................................................................6 1.1 Visioon..............................................................................................................................6 1.2
Nimekiri ei olnud scrollitav, see võttis väga palju ruumi lehel. Tegime uue disaini nii, et nüüd on apkteekide nimekiri scrollitav ja võtab vähe ruumi veebilehel. Edasi toome meie prototüübi screenshoti. Meie valisime oma disaini jaoks paindliku veebidisaini, sest meie soovime, et meie disaini oleks mugav kasutada ja vaadata kõikide seadmetega. See peab tagama omakorda parima kasutajakogemuse. Prototüübi tegemiseks kasutas meie tiim Moqups teenuse. See on HTML5 rakendus, mida kasutatakse prototüüpide loomiseks. Prototüübina loodud uuel disainil on mitu muudatust. 1. Keele valik sai mugavamaks. Nüüd ei kajastu keeled ainult lipudena vaid lipu juures on ka keele tähis. See teeb keele vahetamise kiiremaks ja lihtsamaks, arvestades seda, et apotheka veebilehte kasutavad paljudest rahvustest kasutajad. 2. Nupp Unustasin parooli on piisavalt aktuaalne ja seda otsivad kasutajad tihti. Vanas
..................... 38 5. Teine realisatsioon............................................................................................38 5.1 Lahendatud ülesande kirjeldus................................................................... 38 5.2 Kasutusjuhend.............................................................................................39 5.3 Realiseeritud osade tekstid......................................................................... 40 5.3.1 Launcher - rakenduse käivitamise eest hoolitsev klass ...................... 40 5.3.2 Question kasutajaga küsimuste küsimise ning vastuste korjamise osas interakteeruv klass................................................................................ 41 5.3.3 Reeglibaas reeglite tekste sisaldav fail............................................. 42 6. Teise realisatsiooni testimine............................................................................54 6.1 Testitulemused.........
õppejõud kas kinnitab üliõpilase ainele või õppejõud ei kinnita üliõpilast ainele. Juhul kui õppejõud ei kinnita üliõpilast ainele peab üliõpilane deklaratsiooni muutma ja siis peab üliõpilane esitama deklaratsiooni uuesti. Kui õppejõud ei ole teatud aeg pärast punase joone päeva tudengi aine deklaratsiooni tagasi lükanud, kinnitatakse antud aine deklaratsioon automaatselt. Peale seda perioodi vaatab dekanaadi töötaja deklaratsioonid üle ja kui deklaratsioonis esineb ükskõik milline viga (ka õppejõu poolt keeldutud aine deklaratsioon), ei aktsepteeri dekanaat deklaratsiooni ning viib läbi eraldi vajalikud protsessid (neid kirjeldatakse vajadusel edaspidi detailsemalt). Deklaratsioonil võivad olla peale dekanaadi poolset kontrolli kaks olekut: deklaratsioon on aktsepteeritud või deklaratsioon ei ole aktsepteeritud Deklaratsioonide aegumisega seonduv: Deklaratsioon ise kehtib ühe semestri selle
o Sõltumatus o Kasu: Kerge paigaldada Kerge ehitada Odav hind Taaskasutav Lahendab tehnilist keerukust o Abstraktne o Kapseldatud o Selgelt defineeritud kihid o Taaskasutatav o Nõrgalt seotud o Kasud: Abstraktne Manageeritav Isoleeritud Jõudlus Taaskasutatav Testitav o Kasud: Laiendatavus Nõrgalt seotud Skaleeritavus Aplikatsioonide lihtsus o Kasud: Hallatavus Skaleeritavus Paindlikus Kättesaadavus o Abstraktsioon o Kompositsioon o Pärilus o Kapseldamine o Polümorfism o Eraldatus o Kasu: Arusaadavus
........... 26 2.5 Infosüsteemi rollide kirjeldused..............................................................26 Jooniste nimekiri Joonis 1. Töötajate funktsionaalse allsüsteemi kasutusjuhtude esiismudel..10 Joonis 2. Töötajate registri kontseptuaalne eskiismudel...............................12 Joonis 3. Lepingute ja arvete registri kontseptuaalne eskiismudel...............13 Joonis 4. Töötajate registri andmemudel.......................................................17 Joonis 5. Töötaja seisundidiagramm.............................................................20 Joonis 6. Lepingute ja arvete registri andmemudel.......................................21 Joonis 7. Lepingu seisundidiagramm............................................................25 Joonis 8. Arve seisundidiagramm..................................................................26 4 1
Mittefunktsionaalsed nõuded vastavad küsimusele "Kuidas tarkvara peab vajalikke funktsioone täitma?". Näiteks, süsteemi vastuse aeg peab jääma etteantud piiridesse (tõhusus); süsteem peab teatud ajavahemike jooksul tõrgeteta töötama (töökindlus) jne. Otstarbekas on püstitada testitavad nõuded, muidu ei saa nende täidetust hinnata. Funktsionaalsuse (täpsemalt, sobivuse) korral on see enamasti nii. Mittefunktsionaalsete nõuete puhul on asi keerukam. Nõue võib olla testitav, kuid ebareaalne, ebamõistlik, ebapiisavalt spetsifitseeritud jne. Näide: "süsteemi vastuse aeg peab jääma alla 3 sekundi". Kui sellised nõuded on lepingus, on see tavaliselt ühe poole lisarisk. Eesmärkide ja nõuete hindamiseks võib kasutada ka laiemat SMART kriteeriumit (Specific, Measurable, Agreed, Realistic and Time bound). 5. Tarkvara elutsükli mudelid ja protsessimudelid mis on erinevus? Ülevaade Tarkvara elutsükli mudelid iseloomustavad esmajoones arendusprotsessi,
Omadused: o Abstraktne, o Manageeritav o Kapseldatud, o Selgelt defineeritud kihid - Igal kihil on oma spetsiifiline ülesanne. o Taaskasutatav, o Nõrgalt seotud – kihtide vahel on seotud ainult ülemise ja alumise kihiga. o Isoleeritud, o Hea jõudlus – kui probleemid andmebaasiga suhtlemisega, siis pole mõtet UI poolel muudatusi tegema, vaid peaks parandama andmebaasi kiht. o Testitav. • Message Bus (Enterprise Service Bus) – üks kiht, mille läbi kõik suhtlus käib. Ükski rakendus ei tohi teisega suhelda ilma et ta ei käiks läbi service bus-i. Sa ei pea igat rakendust ümber tegema, et ta saaks teiste rakendustega suhelda. Tuleks ainult defineerida ühendust, et rakendus saaks service bus’ga suhelda. Näide: X-Tee. Kasud: o Laiendatavus, o Nõrgalt seotud,
eesmärgid. Esimese küsimuse vastus peegeldab pigem olemasolevaid lahendusi ja protseduure, teise küsimuse vastused avavad visiooni uutele ja parematele lahendustele, mida osapooltel on tegelikult vaja. EHK esimesega saate teada mis on, teine küsimus annab võimaluse arendada midagi paremat välja. 10. Kasutusjuhtude defineerimine Seda tehakse kasutajate eesmärkide täitmiseks, seetõttu: 1. Määra süsteemi piirid. Kas on tegemist tarkvararakendusega (riistvara, rakendus + inimkasutaja) või terve organisatsioon? 2. Tuvasta Kasutajad/Primaarsed tegutsejad, kes omavad eesmärke, mida täidab süsteem. 3. Leia iga kasutaja jaoks tema eesmärgid. Tõsta need kõige kõrgemale kasutajaeesmärkide tasemele, mis veel rahuldab EBP tingimust. 4. Defineeri kasutusjuhud, mis rahuldavad kasutajaeesmärke, nimeta need vastavalt oma eesmärgile. 11. Sündmusanalüüs Tegutsejaid, eesmärke ja kasutusjuhte saab leida ka väliste sündmuste tuvastamise kaudu:
raamatupidamisosakond. Töös käsitleme olukorda, mis valitses ülikoolis mõned aastad tagasi kus deklareerimine toimub paberil ning teostame selle protsessi parendused. Deklareerimisprotsessi alustuseks valib tudeng aine, kirjutab valitud aine oma deklaratsioonile. Vajadusel võetakse allkiri ainet õpetava õppejõu käest (teatud ainetes nõutav). Aine lisamine ning õppejõu allkirja küsimine võivad toimuda mitu korda. Kui deklaratsioon on valmis, viiakse see dekanaati. Dekanaadi töötaja kontrollib kas deklaratsioon on enam-vähem korras. Deklaratsioon kas võetakse vastu või ei võeta vastu. Kui deklaratsiooni ei võeta vastu, toimub jällegi ainete lisamine- õppejõudude allkirjade korjamine ja uuesti esitamine. Kui deklaratsioon võetakse vastu, sisestab dekanaadi töötaja selle arvutisse ning edastab andmed raamatupidamisse. Raamatupidamine esitab selle alusel arve tudengile. Tudeng maksab või ei maksa arvet. Iga dekanaadi või raamatupidamise
Millal testimine lõpetada? Kes on testijad? Missugune on testimise ja verifitseerimise vahekord? Kuidas valida sisendeid- valida selliselt, et kõik programmi osad töötaksid vähemalt korra. Kuidas hinnata väljundeid- väljundid võetakse ülesande püstitusest. Millal testimine lõpetada- kui on rahuldatud tarkvara veakindluse nõuded või juhul kui tekkinud veasituatsiooni tõttu pole edaspidine testimine võimalik. Kes on testijad- kõige halvem testija on programmi looja, kõige parem tulevane kasutaja. Testimise ja verifitseerimise vahekord- nad täiendavad üksteist. 21. Suitsutestimine, veaotsing, uuriv testimine, riskipõhine testimine. Suitsutestimine- täidetakse alamhulk kõigist testidest selgitamaks, kas põhilised funktsioonid töötavad. Veaotsing- testimine ekspertteadmiste põhjal. Kogenud arendaja oskab tõenäolisi vea kohti ette aimata. Vigu aitavad leida üldised teadmised, teadmised konkreetse
laskmist oma vajaduste rahuldamiseks, et olla kindel selle piisavas usaldusväärsuses. 5.4 Liigitus testimise meetodi ja lähenemise järgi Staatiline vs dünaamiline testimine Staatilise testimise käigus testitavat objekti ei käivitata vaid analüüsitakse seda. Staatilist testimist on võimalik läbi viia nii programmikoodile (koodi läbivaatused, küsimustikud) kui ka kõigile teistele tarkvaraarenduse artefaktidele. Dünaamilise testimise käigus käitatakse testitav objekt (programm) ning uuritakse selle käitumist. Manuaalne vs automatiseeritud testimine Manuaalse testimise puhul viiakse testilood läbi käsitsi. Automatiseeritud testimise puhul kirjeldatakse testilood programmina ning need viib läbi arvuti. Testimise automatiseerimist käsitleb põhjalikult [FE+]. Musta kasti vs valge kasti testimine Musta kasti testimise puhul koostatakse testilood süsteemile sisendite ja väljundite põhjal. Süsteemi sisemine struktuur on teadmata
TARKVARATEHNIKA KORDAMISKÜSIMUSED 1. Mis on tarkvaratehnika? Software engineering ! “Engineers Australia” definitsioon: Tarkvaratehnika on tiimide poolt rakendatav distsipliin tootmaks kõrgekvaliteedilist, suuremastaabilist ja hinnaefektiivset tarkvara mis rahuldab kasutajate nõudmisi ja mida saab hooldada teatud ajaperioodi vältel. IEEE definitsioon: Tarkvaratehnika on süstemaatilise, distsiplineeritud ja mõõdetava lähehemisviisi rakendamine tarkvara arendamisele, käitamisele ja hooldamisele, see tähendab, inseneriteaduste rakendamine tarkvarale. Tarkvaraarendus on nõrgem termin, kus tingimata ei kasutata protsesse, tööriistu, standardeid, jne. Tarkvaraarendus on progemine + konfigursatsiooni haldus. Tarkvaratehnika ei ole ainult programmi kirjutamine, vaid teemad hõlmavad ka kvaliteeti, ajakavasid,
HTTPS probleem................................................................................................................ 45 Suvalised alamdomeenid................................................................................................... 45 Lisad................................................................................................................................................. 46 Lisa 1. Hello World rakenduse ülesseadmine.............................................................................. 46 Rakenduse registreerimine..................................................................................................... 46 Rakenduse loomine................................................................................................................ 48 Rakenduse ülesseadmine..................................
Tellijal ja täitjal ühine nägemus lõpptulemusest Tellija ja täitja saavad täpsemalt kokku leppida projekti skoobis ning vahetulemites Mis on lihtsam ja mis keerulisem funktsionaalsus Selgemalt saab eraldada, mis on muudatus, mis on puudujääk ja mis täitja viga Selgem ülevaade kui palju projektist valmis on Prototüüpimise viisid Seinatehnika ja prototüübikaust paber, pliiats või tahvel või fotoaparaat. Passiivsed kuvad eraldi dokumentides (failides) - Olemasolev rakendus ja ,,Paint", Excel, Visio, jne Infosüsteemi prototüüplahendused Prototüübimootorid, Lihtsamad HTML või klient-server rakendused 5. loeng Mudelid ja modelleerimine What is a model? A hypothetical , Simplified description of a complex entity or process. "A model should be as complex as it needs, but not more complex", David Lorge Parnas What features - Are important? - Can be ignored? UML: The Unified Modeling Language (UML) is a general-purpose modeling language in
NET keeles. Lisaks veebivormidele on võimalik oma rakendust veebis serveerida ka läbi veebiteenuste. Ka ASP.NETist on olemas mitmeid versioone. Kui võrrelda ASP.NET versioone 1.1, 2.0, 3.5 ja 4.0 siis võib öelda, et palju on jäänud samaks, kuid üht teist on ka ümber tehtud ja lisatud. Hea uudis on see, et kõik vanad konstruktsioonid töötavad, kuid juurde on tulnud mitmed uued meetodid. Tänu provaideri(teenusepakkuja) põhisele lähenemisele on rakenduse loomine alates 2.0 versioonist muutunud märksa abstraktsemaks ja lihtsamaks. Palju koodi on viidud lehekülje tagustelt koodilehtedelt teenusepakkujatesse. ASP.NET versioonis 3.5 on juurde tulnud toetus AJAXile (Asyncronious Java and Xml), mõned uued serveri kontrollid ning LINQ kasutamise võimalus. AJAX võimaldab andmeid lehel reaalajas muuta ilma, et peaks kogu lehte selle tarbeks uuesti laadima. ASP.NET lehed koosnevad tekstifailidest, mida saab serveerida läbi IIS (Internet Information
valmistumise tarbeks. Ka on kõrgkoolidel võimalus kasutada C# materjali oma programmeerimise põhikursuse alusena senised katsed on olnud edukad. Veebistuudiumi materjali muud peatükid on ka üles ehitatud põhimõttel, et lihtsamast ja tuttavamast keerukama ja võõrama poole. Andmebaaside juures alustamiseks on baasi ja tabeli loomine hädavajalik tegevus. Lihtsama ülesehitusega päringud kuuluvad iga rakenduse juurde ning sageli saab nendega küllalt palju ära teha. Kui aga andmed keerukamad, siis paratamatult tuleb tabeleid siduda ning sobivate väljavõtete saamiseks ka ridu grupeerida ning nende pealt tulemusi kokku arvutada. Praktiliste andmebaasirakenduste koostamiseks võiks siinne materjal päris hea aluse anda. Kui aga peetava kursuse eesmärgiks on anda ka andmebaaside projekteerimise põhialused (nagu kõrgkoolides kombeks), siis on vaja lisaks tutvuda veel andmemudelite, normaalkujude jm.
,,Raamatukogu laenutusosakonna infosüsteem" Projekt aines ,,Infosüsteemi strateegiline analüüs" Sisukord 1 Projekti spetsifikatsioon...........................................................................................................8 1.1 Projekti taust.....................................................................................................................8 1.2 Projekti eesmärgid ja tulemused.......................................................................................8 1.3 Tööjaotus..........................................................................................................................8 2 Infosüsteemi äri- ehk toimimisvaade.......................................................................................8 2.1 Terviksüsteemi üldvaade...................................................................................................8 2.1.1 Infosüsteemi üldised eesmärgid.................................
teenuste järele läbi rakendusliideste. Kasutajad saavad vahetult suhelda opsüsteemiga madala ja rakendustaseme programmeerimisliideste kaudu ning läbi käsuinterpretaatori, kasutades selleks käsurealt ohjekeelt või graafilist kasutajaliidest. www.wikipedia.org Tavakasutaja ei taju tihti operatsioonisüsteemi vajadust. Samas on operatsioonisüsteemi olemasolu hästi arusaadav näiteks programmeerijatele: kui operatsioonisüsteemi ei oleks, siis peaks iga uue rakenduse looja rakenduses ära kirjeldama ka riistvara iseärasused, protsessori, mälu ja erinevate komponentidega suhtlemise korra jne. Iga riistvaras tehtav muutus peaks kajastuma ka igas rakenduses ehk piltlikult öeldes: kui operatsioonisüsteemi ei oleks, siis iga riistvaras tehtava muutuse korral vajaksime sellele riistvarale sobivat tarkvararakendust, sest vana versioon enam lihtsalt ei sobiks (sest vanas versioonis on ära kirjeldamata kord, kuidas uue riistvaraga suhelda tuleb).
Oracle XE). On mõeldud vaheetapina üleminekul töölaua andmebaasisüsteemilt serveri andmebaasisüsteemile. Serveri andmebaasisüsteem - selles loodud andmebaasi kasutavad korraga paljud kasutajad (nt Oracle Enterprise Edition, MySQL). Sellist andmebaasisüsteemi kasutatakse arhitektuuri korral kus klient ja server on erinevates arvutites Manusandmebaasisüsteem - andmebaasisüsteem, mida kasutatakse mõne eraldiseisva rakenduse lahutamatu osana (nt SQLite). Andmebaasisüsteem tuleb juba rakendusega kaasa (on üks selle osa) ja on kasutaja eest varjatud. Lähtekoodi avalikkus. Avaliku lähtekoodiga huvilised saavad lähtekoodi lugeda ja muuta Salajase lähtekoodiga Muutmälu kasutamine. Töö ajal osa andmeid kõvakettal, osa muutmälus tavaline praktika tänapäeva andmebaasisüsteemides Töö ajal kõik andmed muutmälus andmetele kiirem ligipääs 3
Larman’i raamatust ”Introduction to Object- Oriented Analysis and Design and UP”. Larmani agiilne käsitlus UP-st ei eelda koodi genereerimist UML mudelitest, vaid koodi kirjutamist programmeerija poolt. Mitmed (R)UP versioonid eeldavad mudelipõhist koodi genereerimist, mis annab disainitööle suurema osakaalu võrreldes käesoleva näitega. Selle loengu käigus tutvustame ka üht iteratiivset ”mitte-UP” (BizAgi) arendusprotsessi, mis on täiesti ”mudelipõhine”, s.t. töötav rakendus genereeritakse täielikult mudelitest. ] Vaatame ühte võimalikku kahenädalase iteratsiooni näidet projekti keskpaigast: Esmaspäev kulutatakse põhiliselt iteratsiooni ülesannete jaotamisele ning nõuete selgitamisele, samal ajal kui üks isik teisendab eelmise iteratsiooni koodi UML diagrammideks (reverse engineering CASE vahendi abil), ning väljastab (prindib, kuvab) antud iteratsiooni jaoks olulisemad diagrammid. M
Kõige tähtsam tegevus, et ära hoida lubamatu andmekadu on korraliku varunduse tegemine. Fiiberoptika kaabel on kõige häirekindlam elektronmagnetkiirgusele. LAN on sageli segmenteeritud ja ühendab tavaliselt palju, üksteise läheduses paiknevaid seadmeid. Voogedastus veaavastus ja veaparandus on võimalikud. UTP kaablitel kasutatakse RJ45 ühenduse tüüpi. Aplet on veebilehitseja laiendus E-posti rakendus kasutab mõnikord otse DNSi. Krüptograafia tähtsaim eesmärk on kindlustada kahe osapoole vahel info vahetamise konfidentsiaalsus. Petmise ehk spoofingu kõige paremaks kirjelduseks on indetiteedivargus. Parim lahendus dünaamilise sisuga veebilehele on salvestada andmed andmebaasi, mida kasutatakse veebilehtede loomisel vastavalt päringutele. SSL protokolli peamiseks eesmärgiks on info krüpteerimine.
Default Value Vaikeväärtus. Väärtus, mis on väljal kirjas, kui midagi ei ole veel sisestatud. Näide. =Date() vaikeväärtuseks on tänane kuupäev Validation Rule Väärtusreegel. Kontrollimise eeskiri andmete sisestamisel. Näide. Kontrollib et, arvtüüpi väljale ei sisestata muid (tähe)märke. Validation Text Väärtustekst. Veateade sisestusvea korral, kui sisestatav ei vasta väärtusreeglitega määratud nõuetele. Näide. Sisestatu ei ole number! Required Nõutav. Kas väli peab olema täidetud. Yes siis ei tohi väli tühi olla. Allow Zero Length Null-pikkus lubatav. Kas tühjad stringid on lubatud. No ei tohi olla tühje stringe. Indexed Indekseeritud
tegelavateks harudeks. · (Taristu – kui see pole eelmise kahe sees) Rollid Arendus • progeja • süsteemianalüütik • projektijuht • arhitekt IT haldamine (maintenance) • kasutajaabi spetsialist • (on-site) hooldusspetsialist • Riistvara spetsialist • Sisseostu spetsialist (arvutite ost, kasutajate tugi) IT ülalhoid (operations) • Administraatorid – rakenduse, andmebaasi, server, võrgu, serveriruumi • Monitooringuspetsialist • Litsentsihaldur Täiendavad funktsioonid IT infrastruktuuris • Turvaanalüütik • Infrastruktuuri arhitekt • projektijuht Ülalhoiu põhifunktsioon: TAGADA PIISAV KVALITEET MINIMAALSE HINNAGA • Kvaliteet peab vähemalt vastama kokkulepitule (SLA) • Hind ei tohi ületada kokkulepitut Laiemalt: • Kliendi rahulolu (juhtumihaldus)
määramist ning sobivaimate rentnike leidmist. Selleks on vaja: · rendiruumide määramine · rendiruumide seisukorra hindamine ja vajadusel remondi korraldamine · rendilepingute sõlmimine 13 · rendilepingute haldamine Lisaks eelnevale on juhataja oluliseks ülesandeks töötajate ja varade halduse läbiviimine. Selleks on vaja: · töötaja tööle võtmine · töötaja viimine teisele ametikohale · töötaja töölt vallandamine · töötajate haldus · teiste varade (mitte kinnisvara) haldus 1.1.1.3 Pädevusala vajadused (business use case-id) Et endale seatud eesmärke edukalt täita, vajab juhataja pädevusalal tegutseja teenustena: · piletimüügi aruannet ning statistikat (raamatupidaja pädevusala) · aruanded teiste varade kohta (aruanded raamatupidajalt) · aruanded rentnikelt rendiruumide seisukorra kohta 1.1.1
01 - PHP ja MySQL - Sissejuhatus Teemad Sissejuhatus Mis on MySQL Mis on SQL Andmebaasi haldamine Sissejuhatus Millega ma nüüd jälle hakkama sain? Nimelt otsustasin vana php mooduli lüüa vähemalt kaheks ning kirjeldada iga teema täpsemalt lahti. Esimene osa peaks olema php põhikursus, kus õpime aluseid ning selles teemas nihutame latti kõrgemale ja omandame keerulisemaid asju. Näiteks õpime kuidas siduda php andmebaasiga, kuidas saada paremini läbi vormidega, mida hakata peale sessioonidega jne. Alustamegi kohe andmebaasi tutvustamisega, milleks meil seda vaja on ja kuidas andmebaasi hallata. Mis on MySQL? Niisiis, php alused mooduli alguses paigaldasime arvutisse WAMP serveri, mis paigaldas meie arvutisse Apache veebiserveri, MySQL andmebaasi ja Php mooduli. Kuigi tihti öeldakse MySQL kohta lihtsalt andmebaas, siis on tegemist tegelikult andmebaasihalduriga või siis kaandmebaasimootoriga. See sisaldab endas: andmebaasi serverit
nad kasutavad standardset liidest ja jätavad seadmega suhtlemise operatsioonisüsteemi ülesandeks. Operatsioonisüsteemi võib vaadelda ka kui ressursside haldajat. Kujutlegem, mis võiks juhtuda, kui mitu programmi kasutaks üheaegselt sama seadet (näiteks printerit). Tulemus oleks kaootiline, sest erinevate programmide väljaprintimised võivad kattuda. Sellest seisukohast toimib operatsioonisüsteem vahekohtunikuna. Muuhulgas otsustab ta, millal ja kui kaua mingi rakendus saab antud ressurssi kasutada. Kuna eri ressursse tuleb kasutada erineva kasutuskorra järgi, siis sisaldab operatsioonisüsteem komponente iga ressursside klassi haldamiseks. Kõige tähtsamad ressursihaldurid on protsessori, mälu ja seadmete haldurid ning failisüsteem. Kõik operatsioonisüsteemi komponendid on kokku võetud ainulaadsesse programmi, mida nimetatakse kerneliks ehk tuumaks, mis pakub kõiki operatsioonisüsteemi teenuseid. Siiski mõned operatsioonisüsteemi
logist); info õigsuse, täielikkuse, ajakohasuse kontrollid erijuhtudel ja vastavalt vajadusele (võib puhverdada) · T0 -- info allikas, muutmise ega hävitamise tuvastatavus ei ole olulised; info õigsuse, täielikkuse ja ajakohasuse kontrollid pole vajalikud Võimalikud turvaklassid: · ÕIS - S1-2K2T1 · Riigi teataja veeb - S0K1T3 (T3 pärast on kasutusel ka https) · Haigla registratuuri andmebaas - S1K2T1 · Ülikooli keskse serveri logi (meiliserver, SSH, failihoidlad jne; seejuures parooli räsi ei logita või asendatakse dummy-väärtusega) - S2K1T1 3. Autentimine · Mitmekasutajasüsteemid · Autentimismeetodid · Autentimisprotsess · Paroolid · Biomeetrilised tõendid · Elektroonilised volitustõendid · Paroolkaitse näide: Unix · Võrguautentimissüsteemid · Single sign-on Mitmekasutajasüsteemid · Probleem: Hulk kaitstavaid objekte (failid, kirjed, kataloogid, seadmed, ...)
Sissejuhatus Iga arvutiga antakse kaasa vähemalt üks komplekt programme operatsioonisüsteem. Operatsioonisüsteemi abil saad arvutile korraldusi anda. Sinu arvutis on üks moodsamaid operatsioonisüsteeme Microsoft Windows XP. See on töökindel, kiire ja võimas. Windows XP-st on kolm versiooni: 64-bitine, Professional ja Home Edition. 64-bitine on mõeldud ainult võimsate 64-bitiste protsessoritega arvutite jaoks. Professional on mõeldud eelkõige tööalaseks kasutamiseks, seal kus töökindlus on kriitiline, nt klientide teenindamisel. Home Edition on mõeldud kodukasutajatele. Kahel viimasel operatsioonisüsteemi versioonil on ühesugune tuum, kuid Professional sisaldab lisavõimalusi, mis on vajalikud kontoriarvutites ja tööjaamades, nt kahe protsessori tugi, failide ja kaustade krüpteerimine, erinevate õigustega kasutajad jms. Käesolevas dokumendis toodu käib mõlema versiooni kohta, kui pole teisiti öeldud. Võrreldes Windows 2000-ga, on laiendatud riistvara ja m
mõju suhtlusele ning informatsiooni ja teadmiste levikule. Eeltoodud põhjustel oli käsiraamatu koostamise algjärgus ühtaegu vajalik ja tähtis selgitada mõisteid, valdkondi ja käsitlusala. Lähtekohaks oli vajadus leida tegelikkusega kattuvaid sobilikke mõisteid. 8 Valitud mõisted võimaldavad kultuuriveebi eesmärke siduda kultuuriüksuse identiteedi ja ülesandega. Eelmainitud rakendus peab kajastama kultuuriüksuse funktsiooni ja tagama selle selguse. Selleks määratleti kultuuriüksuste veebirakenduste põhieesmärgid. Lisaks identiteedi ning ülesande ja tegevuse selgele kirjeldusele loodetakse luua valdkondlik võrk, võimaluse korral Euroopa tasandil. See teatud kultuurihuvidega virtuaalkogukondade võrk peaks hõlmama järgmist: valdkonna põhieeskirjade ja -normide esitamist, kultuurialase informatsiooni levitamist multimeedia abil, teenuste
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
