vabadusena. 3. Inimühiskonna käsitlemine mehhaanilis-kausaalsete loodusseaduste toimealana. 4. ühiskondliku lepingu rajamine inimeste mõistlikule äratundmisele, et ühiskonna säilitamise a kaitsmise huvides tuleb ühineda ning anda osa või kõik oma õigused riigile. 5. Riigi käsitlemine ainsa positiivse õiguse allikana 6. Riigi kohustus hoida ja kaitsta inimeste loomulikke põhiõigusi. Samuel Pufendorf (1632-1694) käsitles moraalsete nähtuste eeldusena inimese tahtevabadust ja inimese seotust jumalike või inimlike normidega. Moraaliteadus hindab nähtusi, kvalifitseerides need headeks ja halbadeks või tunnistades teatud väärikuse olemasolu inimesel Moodustas loomuõiguse aluse ühiskondlikkuse põhimõte, mis käsib inimesel oma huvisid järgida viisil, mis ei kahjustaks ühiselu. Pufendorf ehitas oma loomusõigusõpetuse üles kohustuse kategooriale
rights when he is in the 'state of nature, i.e. a vacuum of law and obligation, since 'in such a condition, every man has a right to everything; even to one another's body'.13 But we could just as well say that in such a condition of things, where nobody has any duty not to take anything he wants, no one has any rights. The fact that we could well say this shows that the ordinary modern idiom of 'rights' does not follow Hobbes all the way to his contrast between law and rights. Nor did Locke or Pufendorf; yet they did adopt his stipulation that 'a right' (jus) is paradigmatically a liberty.14 Their successors are those who today defend the 'choice' theory of rights, which as we saw in the preceding section is one eligible way ofaccounting for most, but not all, of the modern grammar of rights. And even those who defend the 'benefit' theory of rights are far from using the idiom of Aquinas, since (in common with ordinary
seejärrel tuli Jumala selgesõnaliselt väljendatud õigus (näit. Kümme käsku). Loodus oli iseenesest mõistus. Mis oli loomulik, oli ka hea, sest see oli mõistlik. Grotius ei eitanudki looduse päritolu Looja tahtest, kuid looming elas iseseisvat elu. Looja Jumal tõmbus pärast looduse lõpuleviimist teispoolsusesse tagasi ja jättis selle siinpoolsusesse. 1 Samuel Pufendorf (1632-1694) koostas Euroopa loomuõiguse süsteemi Althusiuse, Grotiuse ja Descartes´i ( ka Thomas Hobbes)1 tööde pinnalt. 1672. aastal teos "De iure naturae et gentium libri octo" ning 1673. a. Oma õpetuste kokkuvõtte, millega kujundas Euroopa õigusteadust kuni Prantsuse revolutsioonini välja. Pufendorfi käsitluse kohaselt oli mõistuseõiguse kõrgeim käsitlusobjekt kohustus, officium. Ta teatas otsekoheselt ja põhjendamata, et inimelu eesmärk on täita kohust.
Egoism, omahuvi ja altruism. Miks peaksin olema moraalne? Moraalne toimimine on toimimine teiste huvides (altruism). Moraalinormide kohustuslikkust annab põhjendada inimloomusega. Egoistlikud teooriad Enesearmastus, omahuvi, isekus, hoolitsemine enda eest, oma soovide rahuldamine Altruistlikud teooriad Armastus teiste vastu, teiste huvidest lähtumine, isetus, heategevus, heatahtlikkus Varauusaegsed moraaliteooriad Egoistlikud: Thomas Hobbes, Samuel Pufendorf, Bernanrd Mandeville Altruistlikud: Francis Hutcheson, Krahv Shafesbury, Jean-Jackques Rousseau Hutcheson altruismist Inimesed on võimelised mitte ainult egoistlikeks vaid ka altruistlikeks, isetuteks tegudeks. (vanemate armastus laste vastu). Tõeliselt moraalsed teod on need, mis tehtud armastusest teiste vastu. Omakasu segunemine motiividesse vähendab moraalset väärtust. Hobbes Loomuseisund: kõigi sõda kõikide vastu. Inimene on loomult egoist, inimese käitumist juhib enesearmastus
J.J Rousseau- Poliitiline ideaal on rahvavõim. Rahvas ei saa oma suveräänsust kellelegi üle anda ega kinkida. Ratsionalistlikud õpetused- R. Descartes- Inimlik mõistus on ainuke kindel asi, kõik ülejäänu on kaheldav. Võttis kasutusele deduktiivse meetodi. Kriitiline meetod heidab kõrvale kõik ideed, 15 milles saab kahelda, ja hakkab siis jälle otsast peale. S. Pufendorf- Põhireegel: käitu nii, et sa ei satuks vastuollu ühiskondlike reeglitega ehk eluga. Kõrgeim põhimõte- igaüks peab säilitama ühiskonda. Madalamad põhimõtted- Ei tohi teist kahjustada. Peab teist austama ja enesega võrdselt kohtlema. Peab teisele kasulik olema. Peab täitma endale võetud kohustusi. C. Wolff- Inimestel on ainult kolme liiki kohustused: enda, teiste ja Jumala ees. Riigi ülesanne on tagada ülalpidamine, rahu ja turvalisus. I
Keisririigi ja vürstiriikide tasandite vahel nõunikud, kes annavad talle teada kõigest, mida ta peab teadma, on mälu; Keisririigi tasandil keisri, kuurvürstide ning Riigipäeva vahel õiglus ja seadused on kunstlik mõistus ja tahe; Samuel von Pufendorf 1667: Saksamaa on “monstrum” üksmeel on tervis; Rakendamine Inglismaal Ka Inglismaal ei olnud rakendatav. “King in Parliament” idee mäss on haigus ja kodusõda on surm. Kodusõda: parlament süüdistas kuningat võimupiiride ületamises ning Viimaks, paktidele ja lepingutele (covenant), mille abil selle poliitilise keha
o normid olid loodud Euroopa suurte või keskmiste riikide poolt peamiselt nende endi huvides Arenes diplomaatilise konverentsi institutsioon, korduvalt üritati luua kollektiivse julgeoleku süsteemi. Perioodi lõpul hoogustus rahvusvaheliste konverentside korraldamine, 1899. ja 1907. aastate Haagi rahukonverentsidel võeti vastu mitmeid sõjaõiguse konventsioone. Lõppes koloniaalekspansioon. Nimekaid autoreid: Wolf, Vattel, Martens, Pufendorf, Austin. 1919-1945 (Rahvaste Liidu loomine kuni Teise maailmasõja lõpp) II Maailmaõja võitjad lõid 1919.a Rahvasteliidu, et vältida relvakonflikte, ent samas ei sätestanud Rahvasteliidu põhikiri üldist jõu kasutamise või jõuga ähvardamise keeldu. 1928. aastal lisandus sellele sõjast loobumise leping, Briand-Kellogg'i pakt. Hakati pöörama tähelepanu üksiku kaitsele (orjuse, orjakaubanduse keelustamine, vähemuste kaitse)
Seaduste matemaatiline loogika Taani kuningas Kristian V Danske lov 1683, Norske lov 1687 Sveriges Rikes Lag 1734 (reduktsioon oli algus) Codex Maximilianeus Bavaricus Civilis 1756 Allgemeines Landrecht für die königlichen Preussischen Staaten (ALR) 1794 Legalism (ei vaja tõlgendamist) Nii arhailisi kui modernseid jooni Mõistusõiguse süsteem Rene Descartes, Althusius, Grotius Samuel Pufendorf (1632-1694). De iure naturae et gentium (1672.) ja De officio hominis et civis (1673) – mõju Prantsuse revolutsioonini. Inimese elu eesmärk on täita kohust. Igale ametile ja seisusele oli ette nähtud tema eriline kohustus. Kohustuse allikad ja neist välja kasvavad teadused: Mõistus – inimeste üldised kohustused – kõigile rahvastele ühine loomuõigus
territooriumid – Madalmaade lõunaosa. Vestfaal taastunnistas printsiipi cuius regio eius religio, legitimeerides sellega riigi ülemuse kiriku ees (keskajal pigem vastupidi, vähemalt teoorias). XVII sajandil hakkasid välja kujunema ka tänapäevase rahvusvahelise õiguse alused. Tuntuim rajajaist on kahtlemata Hugo Grotius (‘De Jure Belli ac Pacis’), jurist ning Madalmaade (pidas läbirääkimisi Richelieuga) ja Rootsi diplomaat. Teine on Samuel von Pufendorf, sakslane aga samuti Rootsi teenistuses. Mõlema töödes kajastus soov panna paika uued reeglid, mis normeeriksid riikidevahelist suhtlust ja tagaks teatava õiguskorra ka rahvusvaheliselt. Tugevate riikide teke Euroopa lääneosas lõi eelduse rahvuste konsolideerumiseks. Ühtlasi toimus teatav muudatus inimeste lojaalsuses, kui keskajal oli inimene (pidi olema) lojaalne oma süseräänile, siis nüüd hakkas lojaalsus nihkuma pigem riigile, ehkki seda enamasti kehastas mõni monarh. 18
normid olid loodud Euroopa suurte või keskmiste riikide poolt peamiselt nende endi huvides Arenes diplomaatilise konverentsi institutsioon, korduvalt üritati luua kollektiivse julgeoleku süsteemi. Perioodi lõpul hoogustus rahvusvaheliste konverentside korraldamine, 1899. ja 1907. aastate Haagi rahukonverentsidel võeti vastu mitmeid sõjaõiguse konventsioone. Lõppes koloniaalekspansioon. Nimekaid autoreid: Wolf, Vattel, Martens, Pufendorf, Austin. 1919-1945 (Rahvaste Liidu loomine kuni Teise maailmasõja lõpp) II Maailmaõja võitjad lõid 1919.a Rahvasteliidu, et vältida relvakonflikte, ent samas ei sätestanud Rahvasteliidu põhikiri üldist jõu kasutamise või jõuga ähvardamise keeldu. 1928. aastal lisandus sellele sõjast loobumise leping, Briand-Kellogg’i pakt. Hakati pöörama tähelepanu üksiku kaitsele (orjuse, orjakaubanduse keelustamine, vähemuste kaitse). Rahvusvaheline Alaline Kohus täpsustas rahv.-vah
2. Süstemaatiline ehk geomeetriline faas 3. Loomuõiguslikud kodifikatsioonid Järgnevas käsitluses eristatakse ratsonalistliku loomuõiguse 4 arengufaasi: 1. teoloogiaga seotud faas. Johann Oldendorp (1488 - 1567) Johhannes Althusius (1557 - 1638) Hugo Grotius (1583 - 1645) 2. klassikaline faas, mos geometricuse printsiipe järgiv loomuõiguse faas Thomas Hobbes (1588 - 1679) Benedictus de Spinoza (1632 - 1677) Samuel Pufendorf (1632 - 1694) Christian Wolff (1679 - 1754) 3. loomuõigusest kui vana päritud õiguse kriitiline mõõdupuu Christian Wolff (1679 - 1754) Cristian Thomasius (1655 - 1728) 4. loomuõiguse enesemääratlemine liberaalse poliitilise teooriana 1. teoloogiaga seotud faas. Ratsionalistliku loomuõiguse sünd on seotud Hollandi õigusteadlase Hugo Grotiuse (Huig de Groot) (1583-1645) nimega. Tema elukäigu ja tööde käsitlemisel on oluline silmas pidada, et Grotius oli
kaitse rahva ebaloomuliku vabaduse vastu). Absoluutse monarhia argument piibli toel : Jumal andis maailma Aadamale absoluutse võimu oma järglaste üle ja Aadam pärandas seda edasi oma poegadele. Parallelism : perekond=riik. Valitseja kui pereisa (patria potestas = isavõim). Samas omas valitseja oma ,,laste" üle mõõga- ja kohtuvõimu. Võimusuhted on loomupärased, inimesed sünnivad nendesse. Loomuliku vabadust ega võrdsust pole. Kontraktualism lepinguteooria Hobbes; Locke ; Pufendorf ; Rousseau Locke'i loomuliku vabaduse ja võrduse idee (sarnaneb Filmerile). Riik loodi selleks, et saada üle probleemidest, mis valitsesid riigieelses seisundis. Hobbes- peaaegu absoluutne loovutamine (valitsejale absoluutne võim), maksude kehtestamise õigus. Locke usaldatakse valitsejatele kindlate eesmärkide täitmiseks ja piiratud kujul (liberaal). 18.-19. sajandi monarhiaideed. Loobumine Jumaliku võimu ideest rõhuasetus alamate (enamasti vaikivale) nõusolekule.
ja loomuõigusele · Ent inimlik sanktsioon puudub, karistada saab "üksnes" Jumal · Bodini teooria rakendamine · Ideaalmudel ei vastanud isegi Prantsusmaa tegelikkusele. Ent jõudsalt liiguti sinna suunas, eriti Richelieu ja Louis XIV ajal Rakendamine teistes Euroopa riikides võimatu. Saksamaal oli kõrgeim võim jagunenud: Keisririigi ja vürstiriikide tasandite vahel Keisririigi tasandil keisri, kuurvürstide ning Riigipäeva vahel Samuel von Pufendorf 1667: Saksamaa on "monstrum" Rakendamine Inglismaal Ka Inglismaal ei olnud rakendatav. "King in parliament" idee 15 Kodusõda: parlament süüdistas kuningat võimupiiride ületamises ning absolutismi sisseseadmises Paradoksaalne tulemus: parlamentlik absolutism. 1649-1660 Inglise Vabariik Suveräänsusidee pooldaja Inglismaal: Hobbes 5. Thomas Hobbesi käsitlus riigist kui kunstlikust olendist
Ta hakkab rahvõ süstemaatiliselt rääkima, üritab luua süsteemi: räägib probleemidest ja nende õiguslikust lahendamist. Ta kasutab siin ka palju fantaasiat. Ta võtab seda antiikaja juhtumitest, religioosetest tekstidest moraalne argumentatsioon. Temast saab alguse ka debatt rahvõ loomuõiguse ja positivismist. Algusaegadel rahvõ on üsnagi loomuõiguslik juristid tuletavad reeglid inimmõistusest ja kogemusest ja Jumalast. Teine tähtsam teoreetiks oli Samuel Pufendorf Saksamaalt (loomuõigus). Euroopa õiguse ja diplomaatiliste suhete areng toob kaasa kahtluste tekke loomuõigusliku meetodi vastu. Positivism 19.sajandil 18 saj tekib loomuõiguslikule vastuseis see on liiga spekulatiivne. Igaüks on loomuõiguslik jurist see ei aita meid edasi. Tegelik rahvusvaheline õigus peab tuginema tegelikul riikide praktikal- saame rääkida ainult sellest, mida riigid on kokku leppinud. Nad hakkavad rõhutama lepingut see ei pea olema
ulatusliku iseseisvusega territooriumid – Madalmaade lõunaosa. Vestfaal taastunnistas printsiipi cuius regio eius religio, legitimeerides sellega riigi ülemuse kiriku ees (keskajal pigem vastupidi, vähemalt teoorias). XVII sajandil hakkasid välja kujunema ka tänapäevase rahvusvahelise õiguse alused. Tuntuim rajajaist on kahtlemata Hugo Grotius (‘De Jure Belli ac Pacis’), jurist ning Madalmaade (pidas läbirääkimisi Richelieuga) ja Rootsi diplomaat. Teine on Samuel von Pufendorf, sakslane aga samuti Rootsi teenistuses. Mõlema töödes kajastus soov panna paika uued reeglid, mis normeeriksid riikidevahelist suhtlust ja tagaks teatava õiguskorra ka rahvusvaheliselt. Tugevate riikide teke Euroopa lääneosas lõi eelduse rahvuste konsolideerumiseks. Ühtlasi toimus teatav muudatus inimeste lojaalsuses, kui keskajal oli inimene (pidi olema) lojaalne oma süseräänile, siis nüüd hakkas lojaalsus nihkuma pigem riigile, ehkki seda enamasti kehastas mõni monarh.
Ent jõudsalt liiguti sinna suunas, eriti Richelieu ja Louis XIV ajal. Prantsusmaal läheneti sellele kõige südikamalt. · Rakendamine teistes Euroopa riikides võimatu. Saksamaal oli kõrgeim võim jagunenud: · Keisririigi ja vürstiriikide tasandite vahel · Keisririigi tasandil keisri, kuurvürstide ning Riigipäeva vahel. Keisril polnud ainuvõimu. · Samuel von Pufendorf (poliitfilosoof) 1667: Saksamaa on irregulaarne "monstrum", kus pole suveräänsust ja tema arvas, et suveräänsed riigid saab luua vürstiriikide baasil. Rakendamine Inglismaal · Ka Inglismaal ei olnud rakendatav. "King in Parliament" idee · Kodusõda: parlament süüdistas kuningat võimupiiride ületamises ning absolutismi sisseseadmises · Paradoksaalne tulemus: parlamentlik absolutism
loomuõigusele. Seega inimlik sanktsioon puudub, karistada saab "üksnes" Jumal. 5. Bodini suveräänsusteooria rakendamise võimalikkusest Euroopas Ideaalmudel ei vastanud isegi Prantsusmaa tegelikkusele. Ent jõudsalt liiguti sinna suunas, eriti Richelieu ja Louis XIV ajal. Rakendamine teistes Euroopa riikides võimatu. Saksamaal oli kõrgeim võim jagunenud: keisririigi ja vürstiriigi tasandite vahel. Keisririigi tasandil keisri, kuurvürstide ning Riigipäeva vahel - Pufendorf: "Saksamaa on monstrum". Ka Inglismaal ei olnud rakendatav. "King in Parliament" idee. Kodusõda: parlament süüdistas kuningat võimupiiride ületamises ning absolutismi sisseseadmises. Paradoksaalne tulemus: parlamentlik absolutism. 1649 - 1660 Inglise Vabariik. 6. Thomas Hobbesi käsitlus riigist kui kunstlikust olendist "Kunst läheb veel kaugemale, jäljendades looduse ratsionaalset ja kõige suurepärasemat loomingut, inimest. Sest kunsti abil on loodud suur Leviaatan,
ja Pufendorf12), et keegi pole nii kartlik kui inimene loomuseisundis: ta väriseb kogu aeg, olles valmis vähimatki müra kuuldes või pisimatki liikumist märgates põgenema. See võib küll nõnda olla nende asjade puhul, mida ta ei tunne. Ma ei kahtle põrmugi, 10 Montesquieu. Tlk. 11 Richard Cumberland (16311781)--anglikaani kiriku piiskop, kes vastandas Hobbesi egoismiprintsiibile üldise heasoovlikkuse idee. Tlk. 12 Samuel Pufendorf (16321694) -- saksa õigusteadlane, loomuõiguse spetsialist. Tlk. 7 Jean-Jacques Rousseau et teda kohutavad kõik ta pilgule avanevad uued vaatepildid, mille kohta ta ei tea, kas oodata sellelt oma füüsisele head või halba ja mille puhul ta ei oska võrrelda oma jõudu ohtudega, millele tal tuleb vastu astuda. Ent loomuseisundis, kus kõik asjad
b. Varane positiivõiguslik areng. 1215 Magna C(h)arta Libertatum. See oli seisustele antud tagatis riigi poolt, leping krooniga (kuninga) meelevaldse vahistamise eest. Anti kaasarääkimisõigus maksukehtestamise seadusel ja isikule tagati omandi puutumatus. Kui peale sekkumist veel elus olid, oli võimalik teatud õigus saavutada. c. Klassikalised ehk liberaalsed põhiõigused. Teoreetiliselt on alge pärit uusaja koidikust. John Lock, Samuel Pufendorf, Christian Thomasius. On olemas võrdsus, vabadus inimestel, mida riik peab tagama. Immanuel Kant inimväärikuse seisukohalt oluline, kategooriline imperatiiv, iga inimese osavõtt seadusandlusest. Tegutse nii, et sinu teguviis võiks muutuda üldiseks seaduseks. Väljendub universaalsuse idee, vabaduse idee. Need on pärit Inglismaalt 1628 (Petition of Rights), 1647 (Agreement of the People), 1679 (Habelas
annaabi.ee 
