Paljud seened parasiteerivad inimestel, loomadel ja eriti taimedel, põhjustades neil seenhaigusi. Parasiitseente hulka kuuluvad roosteseened, nõgiseened, jahukasteseened jt. PARASIITSEENED Põhjustavad mürgitusi ja allergiat (valge kärbseseen). Kahjustavad: nahka, jalgade- ja küünte seenhaigused, juustes kõõm. Tekitavad taimedele ja loomadele seenhaigusi. Lagundavad puitu (majavamm) Seenhaigusi inimesel nimetatakse mükoosiks. Majavamm muudab puidu pudedaks SEENTE TÄHTSUS Looduses on seened olulised orgaanilise aine lagundajad. Seened osalevad mullas huumuse moodustamisel. Kasutatakse meditsiinis Kasutatakse toiduainetetööstuses
puidu niiskus õle 20%. Sobivaim temperatuur seente arenguks on 20-65 C. Alla 0 C seente areng peatub ja üle 60C juures enamik seeni hävib. Seened vajavad oma elutegevuseks õhuhapnikku. Mädanikku põhjustavad seened jagunevad 3 rühma: Metsaseened (kasvavatel puudel) Laoseened, levinumad on sini- ja hallitusseened. Nad rikuvad puidu välimust, aga tugevust nad eriti ei mõjuta. Majaseened on kõige ohtlikumad, nad lõhuvad rakuseinu ja puit võib muutuda täiesti pudedaks massiks. Seened jagunevad: päris majaseen, valge ja kilejas majaseen. PUTUKAD Putukakahjustused nõrgestavad puitu ja rikuvad selle välimust. Levinumad puidu kahjurid on kooreürask, toonesepp, laevaoherdi, Putukad kannavad edasi ka seene eoseid. PUIDUKAITSE Puidu kaitseks ilmastikutingimuste, kahjutite ja eoskahjustuste eest, samuti aga ka selleks, et tuua välja puidust valmistatud toodete parimaid omadusi, kasutatakse ehituslikke või keemilisi vahendeid
Miks nätsutati? Ikka selleks, et vältida suu ja hammaste haigusi ning varjutada halba suulehka. Põhjamaa elanikud hoolitsesid samuti lihtsal moel hammaste ja suuõõne tervise eest. Kuusevaiku saab pidada siinsete alade närimiskummi kaugeks eelkäijaks. Põhjamaades säilis vaigu närimine kohati isegi 19. sajandini. Närimisvaiguks sobis kuiv, läbipaistev, kõvastunud vaik, mille vanus oli mitu aastat. Lõpuks lagunes vaigukämp suus pudedaks jahuks ja selle mälumisest tuli loobuda. Selline kuusevaigu närimine puhastas suuõõnt mikroobidest, hoidis hambad valged ja terved ning vältis ka igemete haigusi. Põhimassi närimiskummist moodustab vees praktiliselt lahustumatu elastne ja valkjas kummialus. Lisaks põhikomponendile sisaldavad närimiskummid veel vahasid, emulgaatoreid, pehmendajaid, maitse-, aroom-, värv- ja kaitseaineid. Närimiskummi magustamiseks saab kasutada kas suhkrut või magusaineid. 20. sajandi
mereloomade, peamiselt tigude kodadest. ... on tähtis mitmesuguste ehitusmaterjalide lähteainena(lubi, tsement). Graniit on hall, roosakas või punakas jämedateralise struktuuriga enamasti tardkivim. Graniit koosneb põhiliselt kvartsist ja päevakividest . Graniit on kõvem kui paas ning küllaltki vastupidav hapetele, sest SiO2 ega ka enamik silikaate ei reageri hapega. Mõned graniidid võivad aga ilmastikutingimuste mõjul muutuda pudedaks. Graniidist laotakse vundamente ja dekoratiivseid müüre. Liiv on tekkinud peamiselt kvartsi murenemisel. Mineraalse koostise alusel eristatakse monomineraalset ja polümiktset liiva. Monomineraalne liiv koosneb ühest, polümiktne aga mitmest mineraalist. Enamik Eesti liivast on settinud mandrijää sulamisest . Liiva kasutatakse nii betooni kui ka krohvi valmistamisel. Võimalikke kasutusi on muidugi veel, näiteks liivakotid kaitseks
13)Mida mrgitakse thega "W"? Niiskust. 14)Joonista mis pidi puit kmmeldub? 15)mida nim. a) pehkoks b) umboks c) tubaksoks d) mdakoks ? a) oks mille pehme mdaniks hlban "kuni" 1/3 oksa likepinnast. b) marpuidu oks mille on sulgunud tvepuitu ega ulata kljele kuid on avastatav umbekasvamise tunnuste jrgi. c) oks mille puit on tielikult mdanenud roostepruuni vi valkjashalli pehmeks pudedaks massiks. d) oks mille pehke mdanik hlmab "le" 1/3 oksa likepinnast 16)skitseeri heklge eksentriline kasv 17)kirjelda salmilist puitu. 18)nimet. puidu kiudede ebakorraprast ksteisest lbi pimuvat kasvu. 19)skitseeri kakstvi. 20)millistel p.liikidel on omadus tve, okste kge kasvatada pahku. kask,vaher, saar. 21)mispidi ahenevad klmalhe oma ssilhe. klmalhe- kulgeb pikkitve, ssilhe- ssist koorepoole. 21)nim kolm peamist marrastuse tekitajad.
..35°C. Enamik seeni hävib temperatuuril üle 60°C, samuti peatub nende areng alla 0°C. Niiskus peab seente arenguks olema üle 20%. Mädanikku põhjustavad seened jagunevad kolme rühma: · Metsaseened - esinevad peamiselt kasvavatel puudel · Laoseened - kahjustavad puitu kuivamise perioodil. Rikuvad sinise ja halli värvusega vaid puidu välimust, tugevust ei vähenda · Majaseened - kõige ohtlikumad, sest lõhuvad rakuseinu ja puit võib muutuda täiesti pudedaks massiks. Jagunevad omakorda päris 1. Majaseeneks 2. Valgeks majaseeneks 3. Kilejaks majaseeneks Peale selle on majaseened ohtlikud ka majaelanikele, sest spooritolm on tugev allergeen. Enam ohtlik on majavamm. Kui niiskus puidus tõuseb üle 20% hakkavad tekkima sinetust või mädanemist põhjustavad seened. Mädanikseened kahjustavad puidurakkude seinu ja hiljem lagundavad neid seeneniidistikust erituvate fermentide
seep.On väga hügroskoopne.Seob õhust veeauru ja muutub õhus lahtiselt seistes niis keks ning hiljem lahustub.Lahustamisel vees muut.kuumaks.Söövitab puitu,paberit,riiet,metallpinda;nahale sattudes põhj.haavandeid.Kalts .hüdr.-Ca(OH)2-valge tahkis,kuts.lubjaks.Segades veega tuleb lubjapiim, mille seismisel sadestub lahustumatu Ca(OH)2,selge lahus pealt ongi..lahus. Lubjapiima filt.saadakse selge..lahus...lahust kasut.süsinikdioksiidi tuvast .Ei ole nii sööbiv,pudedaks muut.paber,riie jm.nahk hakkab punetama.E hitamisel kasut.lubimördi valm.Lubimört kuivab ja muut.krohviks.Süsi nikdioksiidi tõest.kalts.hüd.oksiidi abil:Ca(OH)2+CO2=CaCO3down+H2O .Kaaliumhüdr.KOH.Al.oksiid-Al2O3.Vask(I)oksiid-Cu2O.Tina(IV)hüdr- Sn(OH)4.H2SO4-väävelhape-happed.Fe(OH)2-raud(II)hüdr-alused.CaO- kalts.oksiid-oksiidid.Mg(OH)2-magn.hüdr-alused(püsiv o.-a).Reakts.võr randid.a)Mg(OH)2+2HCl->MgCl2+2H2O.b)Na2O+H2O->2NaOH.c)Cu(OH )2-t'->CuO+H2O
tõrvapapiga. Hetkel on katus suuri auke täis ning vihmavesi ja lumi sajavad otse ruumidesse. Suitsusauna küttekolle on asendatud moodsama metallkerisega, millele on lisatud suitsu ruumist välja viiv korsten. Interjööris on säilinud ainult üks seinal olev riiul. Lavalaudede ja muu sisustuse saatus pole kahjuks teada. Suitsusaun on suurel määral kahjustunud. Isegi enamus palkidest on niivõrd halvas seisus, et neid ei ole otstarbekas uuesti kasutada. Alumise rea palgid on mädanenud pudedaks ja sealt on võimalik puidupuru kerge vaevaga ära võtta. Närilised on leidnud endale sobiva keskkonna elutegevuseks alumises palgis ning hiired on sinna ilusa kodu teinud. Kuna katus laseb vett läbi, on seintel kasvamas samblik ning on ka näha seeni. Ka katusel kasvad elusorganismid- see on kaetud paksu samblakihiga. Kunagisest laastkatusest on alles vaid mõned laastud ning ka suurem osa tõrvapapist on langend hoone muldpõrandale.
põhjaveeni. Tasakaalustatud veereziim sademed ja aurumine on tasakaalus. Aurumise ülekaaluga veereziim aurumine ületab sademeid. Muld-maapinna pealmine kiht mis koosneb orgaanilisest osast.mullaprofiil-mulla ristlõige kus eristuvad erinevad mulla horisondid.mulla viljakus-mulla võime varustada taimi vajalike mineraalainete ja veega.hüdrolüüs-veemolekulid viivad ioonid lahusena välja.oksüdeerumine-kivimi pind muutub pudedaks ja muudab värvi. Murenemise tähtsus-kivimid peenestuvad, kaljudest saavad rahnud, setted kanduvad ühest kohast teise, mineraalained satuvad mulda, mulla üks tekketegus. Kõrbestumise põhjused. seotud inimestega-metsade mahavõtmine, karjatamine. Kõrbetes ülekaalus füüsikaline murenemine (suured ööpäevased temp kõikumised), vihmametsades-keemiline mur (niiske ala ja kõrge temp).. Lähtekivimi mõju
MATERJALID JA NENDE OMADUSED Looduslikud ja tehislikud ehitusmaterjalid: KIVIMID JA MINERAALID · Looduslikud ja mineraalsed (anorgaanilised) ehitusmaterjalid on mitmesugused mineraalid ja kivimid · Mineraal- looduslik, enam-vähem kindla koostisega keemiline ühend, mõnel juhul ka lihtaine, tahked. Nt: teemant, grafiit, looduslikud oksiidid (nt safiir), sulfiid, silikaadid jt ühendid. · Kivimid-koosnevad ühest või (sagedamini) mitmest mineraalist, mis võivad kivi koostises olla nähtavad eraldi terakeste või kristallidena. · Ehitusmaterjalid peavad olema kõvad ja tugevad, ilmastikutingimustele vastupidavad, odavad ja kättesaadavad. Eestis on looduslikest kivimitest ehitusmaterjalidena tähtsamad paas ehk lubjakivi ja graniit ehk raudkivi. · Paasi leidub peamiselt Põhja- ja Lääne-Eestist, kus paelademed on sageli õhukese mullakihi all. · Graniiti leidub mannerjää poolt ...
karpide läbimõõt ulatub 30-40 cm ja kaal 3-4 kiloni.Neid leidub peamiselt troopilise Austraalia rannavetes.Keskmiselt iga kolmekümnes karp sisaldab pärli. Pärlmutter koosneb peamiselt kaltsiumkarbonaadi (CaCO) vähepüsivast eri- mist aragoniidist (90%) ,mille koostises on 2-4% vett ja 4-6% orgaanilist ainet.Kuna ara- goniit on vähepüsiv mineraal, siis kaotavad pärlid juba 50-70 aasta järel oma tugeva läike ja tuhmuvad.Umbes poolteise sajandi mõõdumisel muutuvad nad pudedaks ja lagunevad pulbriks.Tugevasti murendavad neid kuumus ja niiskus,rasvad ja happed ning ka higi. Pärlid on hästi lahustuvad,mida tõestas kõigi aegade suurima pärli valdaja Egiptuse kuninganna Kleopatra.Ta olevat ükskord külaliste silme all visanud muna- suuruse pärli äädikasse,kus see kiiresti lahustus.Siis joonud Kleopatra selle äädika ära. Ilmselt oli see maailma kalleim jook,sest mõnes lonksus mitte eriti kanges äädikas
Inimene tarvitab aastas umbes 2,5 kg soola. 7 3.2. Veepehmendaja Liigne hulk kaltsiumi ja magneesiumi muudab vee karedaks. Kare vesi on aga kulukas, sest soodustab katlakivi teket ja lühendab seadmete eluiga ning efektiivsust. Õnneks on võimalik soola abil vett pehmendada . Hea veepehmendussool on valmistatud puhtaimast vaakumsoolast ning lahustub järk-järgult ega muutu pudedaks. Soola abil vee pehmendamise protsess Tavalised veepehmendussüsteemid eemaldavad veest kaltsiumi ja magneesiumi ioonid ioonvahetuse käigus. Sellise ioonvahetuse eelduseks on kationiitmaterjaliga täidetud reservuaari olemasolu. Algselt on kationiit nõrgalt laetud naatriumi ioonidega, vee voolamisel jäävad kaltsiumi ja magneesiumi ioonid kationiidi sisse ning vahetavad välja naatriumi ioonid. Aja jooksul aga naatriumi ioonid kaovad ning seetõttu tuleb kationiiti aeg-ajalt regenereerida
põhjaveeni. Tasakaalustatud veereziim sademed ja aurumine on tasakaalus. Aurumise ülekaaluga veereziim aurumine ületab sademeid. Muld-maapinna pealmine kiht mis koosneb orgaanilisest osast.mullaprofiil-mulla ristlõige kus eristuvad erinevad mulla horisondid.mulla viljakus-mulla võime varustada taimi vajalike mineraalainete ja veega.hüdrolüüs-veemolekulid viivad ioonid lahusena välja.oksüdeerumine-kivimi pind muutub pudedaks ja muudab värvi. Murenemise tähtsus-kivimid peenestuvad, kaljudest saavad rahnud, setted kanduvad ühest kohast teise, mineraalained satuvad mulda, mulla üks tekketegus. Kõrbestumise põhjused. seotud inimestega-metsade mahavõtmine, karjatamine. Kõrbetes ülekaalus füüsikaline murenemine (suured ööpäevased temp kõikumised), vihmametsades-keemiline mur (niiske ala ja kõrge temp).. Lähtekivimi mõju
Optimaalne niiskuslik keskkond karboniseerumiseks on suhtelise niiskuse vahemikus 50...70%. 21. Kuidas saab karboniseerumist peatada või kahjustunud betooni parandada? Hoonete puhul, mille paneelid ei ole veel olulisel määral murenenud, tuleks fassaad katta veekindla fassaadikattega, mis on tagant tuulutatav. Soovitatav on ühtlasi teha fassaadi lisasoojustamine, sest see väldib betooni külmumist. Tõsiselt murenenud paneelidega hoonete puhul tuleks eemaldada pudedaks muutunud betoon ning parandada seejärel paneelide kahjustatud kohad. Seejärel talitada nagu eelmises punktis. Elamu välisseinte lisasoojustamine , mille tulemusena tõuseb betooni temperatuur ja langeb suhteline niiskus. Kuivemas keskkonnas peatub või aeglustub oluliselt armatuuri korrosioon. Karboniseerunud betooni uuesti leelistamine elektrosmoosi abil, mis on majanduslikult ebaotstarbekam. 22. Paneelmajadega seotud kahjustuste kirjeldamine? Paneelide vuugid probleemsed
enamik seeni hävib. Seened vajavad oma elutegevuseks õhuhappnikku. Mädanikku põhjustavad seened jagynevad 3 rühmaks: · Metsaseened(kasvavad puudel). · Laoseened(puidukuivamise perioodil, kui ta ei ole täielikult kaotanud oma mahlu). Levinuimad on sini- ja hallitusseened. Nad rikuvad puidu välimust, aga tugevust nad eriti ei mõjuta. · Majaseened on kõige ohtlikumad, nad lõhuvad rakuseinu ja puit võob muutuda täiesti pudedaks massiks. Seened jagunevad: päris majaseen, valge ja kilejas majaseen. Putukakahjustused nõrgestavad puidu ja rikuvad selle väljmust. · Levinuimad puidu kahjurid on kooreüraskid(elab toores puus vahetult koore all), toonesepp(kuivas puidus), laevaoherdi(vees). · Putukad kannavad... · Puidukaitseks ilmastikutingimuste, ja kahjurite ja eoskahjustuste eest , samuti aga ka selleks, et tuua välja puidust valmistatud toodete parimad omadusi,
Seened toimuvad mõnest puidu osast tselluloosist, ligniinist, rakkude sisust jne. Mädanikku põhjustavad seened jagunevad 3 rühma. > Metsaseened ( kasvavatel puudel). > Laoseened (puidu kuivamise peroodil, kui ta ei ole täielikult kaotanud oma mahlu). Levinumad on sini ja hallitusseened. Nad rikuvad puidu välimust, aga tugevust nad eriti ei mõjuta. > Majaseened on kõige ohtlikumad, nad lõhuvad rakuseinu ja puit või muutuda täiesti pudedaks massiks. Seened jagunevad: päris majaseen, valge ja kilejas majaseen. > Putukakahjustused nõrgestavad puitu ja rikuvad selle välimust. > Levinumad puidu kahjurid on kooreürask (elab toores puus vahetult koore all), toonesepp (kuivas puidus), laevaoherdi (vees). > Putukad kannavad edasi ka seene eoseid. > Puidu kaitseks ilmastikutingimuste, kahjurite ja eoskahjustuste eest, samuti aga ka selleks, et tuua välja puidust valmistatud omadusi, kasutatakse: > Ehituslikke või
,,Sa ootad midagi, Sora?" Elisa ei usaldanud härjapõlvlasi, kuid nende jutt, eriti teda ennast puudutavad teemad, äratasid temas austust. ,,Tule õige siia, Halltiib Elisa." Nii ta ka tegi. ,,Ja nüüd vaata, hästi hoolikalt vaata, sest selline õitseng kui täna öösel on väga harv nähtus ka surematute ajastul." Ja tõepoolest, seal, kus enne vaarus hingetu pimedus, midagi liigutas. Siis kostus tasast sahinat, justkui sügisel pudedaks külmunud lehed vastu teineteist hõõrduksid, ning sõnajalgade aluslehtede vahelt tõusis valguskiir. Helendus läbis kogu metsa, kus iganes leidus sõnajalgu: tammede kõrval, lohkudes, soppides, küngastel, samblapuhmaste najal kõikjal. ,,Sõnajalgade õitsemine..." lausus Elisa vaimustuses ta oli sellest legendist hästi teadlik; kes kordki elus näeb sõnajalgade õitsengut, omandab tervendava võime kogu eluks piisab
puidu niiskus õle 20%. Sobivaim temperatuur seente arenguks on 20-65 C. Alla 0 C seente areng peatub ja üle 60C juures enamik seeni hävib. Seened vajavad oma elutegevuseks õhuhapnikku. Mädanikku põhjustavad seened jagunevad 3 rühma: Metsaseened (kasvavatel puudel) Laoseened, levinumad on sini- ja hallitusseened. Nad rikuvad puidu välimust, aga tugevust nad eriti ei mõjuta. Majaseened on kõige ohtlikumad, nad lõhuvad rakuseinu ja puit võib muutuda täiesti pudedaks massiks. Seened jagunevad: päris majaseen, valge ja kilejas majaseen. PUTUKAD Putukakahjustused nõrgestavad puitu ja rikuvad selle välimust. Levinumad puidu kahjurid on kooreürask, toonesepp, laevaoherdi, Putukad kannavad edasi ka seene eoseid. PUIDUKAITSE Puidu kaitseks ilmastikutingimuste, kahjutite ja eoskahjustuste eest, samuti aga ka selleks, et tuua välja puidust valmistatud toodete parimaid omadusi, kasutatakse ehituslikke või keemilisi vahendeid
· Seened võivad olla värvust muutvad või mädaniku tekitavad,värvust muutvate seeneniidid levivad puidus rakuseintes olevates poorides kaudu toituvad rakuõõntes olevatest toiduvarudest ja lõhu puitu,samas teevad puitulõhkuvate seentele seda paremini omastavamaks sinkaks. · Mädiku tekidavad seeneniidid eritavad vedeliku mis lahustavad rakuseinu ja mmudab selle seentele toitaineks. · Sellise tegevuse tagajärjel muutub puit pudedaks,selleks et kaitsta puitmaterjali peame teadma järgmist:seente · Elutegevuseks temp 8-35 kraadi eriti sobib 15-25 kraadi,madalamatel temp.seente eluteguvus lakkab,kuid temp.tõustes elustub taas.temp. üle 60 kraadi seenniidistik hävib. · Seened arenevad 12-120 protsenti niiskusega puidus,eriti sobib niiskus sisaldu 30-60 protsenti arvestada tuleb sellega et oluluine on ka niiskuse vaheldumine ja liikumatu õhk ·
Vastupanu, mis takistab osakeste vastastikust nihkumist, nimetatakse nidususeks. Pinnase nidusus sõltub osakeste vahel mõjuvate molekulaarjõudude suurusest, mis omakorda sõltuvad osakeste puutepinnast ja molekulaarselt seotud vee hulgast. Pinnaseid, mille koosseisus on paiju suure puutepinnaga peeni liblekujulisi saviosakesi,nimetatakse niduspinnasteks. Niduspinnase olek sõltub osakestevaheliste sidemete tugevusest. Tugiseina arvutamisel stabiilsuselem loetakse puistmaterjal pudedaks. Puistkeha arvutuslikuks mudeliks on p u d e k e s k k o n d. Selle all mõeldakse pidevat keskkonda, millel on järgmised staatikalised omadused: tal ei ole tõmbetugevust; normaalpinged võivad temas esineda ainult survepingetena; nihkepinged ei saa ületada keskkonna sisehõõrdetegurist sõltuvaid sisehõõrdepingeid; ta ei deformeeru seni, kuni nihkepinged jäävad sisehõõrdepingetest väiksemaks; deformatsioonid on võimalikud ainult siis, kui
puidu niiskus on üle 18%, sobivaim temperatuur 2035 C° ja õhuhapnikku (vees seened ei arene). Mädanikku põhjustavad seened: 1. metsaseened esinevad kasvavatel puudel. 2. laoseened kahjustavad puitu tema kuivamise perioodil kui puit ei ole veel täielikult kaotanud oma mahlu. Nad toituvad rakkude sisust ja rikuvad puidu välimust. 3. majaseened on kõige ohtlikumad, kuna nad lõhuvad rakuseinu ja puit võib muutuda täiesti pudedaks massiks. (päris majaseen, valge majaseen, kilejas majaseen) Puidu kaitsmiseks mädanemise eest: Konstruktiivsed võtted luuakse seente arenguks ebasobivad füüsikalised tingimused (kaitse niiskumise eest ja konstruktsioonid tuulutatavateks). Keemilised võtted puitu töödeldakse seente suhtes mürgiste ainetega (antiseptikutega). Antiseptimise meetodid: võõpamine, pritsimine, immutamine vannis, surve all immutamine, difusioonimmutamine jne. 7
Seened vajavad ka õhuhapnikku, seega vees seened ei arene. Mädanikku tekitavad seened jagunevad: a. METSASEENED peamiselt kasvavatel puudel. b. LAOSEENED kahjustavad puitu tema kuivamise perioodil, kui puit ei ole veel täielikult kaotanud oma mahlu. Puidu tugevust oluliselt ei kahjusta aga rikuvad selle välimust. Nt siniseen ja hallitusseened. c. MAJASEENED kõige ohtlikumad, lõhuvad rakuseinu ja puit võib muutuda täiesti pudedaks massiks. Nt: päris majaseen, valge majaseen, kilejas majaseen. 4. KASVUVEAD rikuvad puidu siseehitust. Enamlevinud kasvuvead on: keerdkasv, salmilisus, sissekasv, kaksiktüvi, ekstsentriline südamik, ebanormaalne koonilisus, külmalõhed, kõverkasv, voldiline tüvi jne. ) kaksiktüvi b) külmalõhe c) voldiline tüvi d) ekstsentriline südamik e) keerdkasv 6. Puidu kaitse mädanemise eest- erinevad vahendid ja võtted
Seened vajavad oma elutegevuseks ka õhuhapnikku. Seetõttu vees seened ei arene. Mädanikku põhjustavad seened jagunevad 3 rühma: · metsaseened esinevad peamiselt kasvavatel puudel, · laoseened kahjustavad puitu tema kuivamise perioodil kui puit ei ole veel täielikult kaotanud oma mahlu. Laoseentest levinuimad on siniseen ja hallitusseened. Puidu tugevust nad oluliselt ei kahjusta. · majaseened on kõige ohtlikumad, kuna nad lõhuvad rakuseinu ja puit võib muutuda täiesti pudedaks massiks. Putukakahjustused seisnevad selles, et nad uuristavad puitu mitmesuguseid käike ja auke, mis nõrgestavad puitu ja rikuvad selle välimust. Puidu kahjuritest levinumad on kooreürask (esineb toores puus vahetult koore all), toonesepp (kuivas puidus), laevaoherdi (vees) jne. Putukad kannavad edasi ka seente eoseid. Kasvuvead rikuvad puidu siseehitust. Enamlevinud kasvuvead on keerdkasv, salmilisus (puu kiud on segi), sissekasv (tekib puu koore vigastuse puhul), kaksiktüvi (kaks
puidus seened ei arene. Sobivaim temperatuur seenete arenguks on 20-35 kraadi. Alla 0 kraadi seente levik peatub ja üle 60 kraadi enamik seeni hävineb. Vees seened ei arene. 5)Mädanikku põhjustavad seened: 1)metsaseened-esinevad peamiselt kasvavatel puudel 2)laoseened-kahjustavad puitu tema kuivamise perioodil kui puit ei ole veel kaotanud oma mahlu. 3)majaseened-kõige ohtlikumad, kuna nad lõhuvad rakuseinu ja puit võib muutuda täiesti pudedaks massiks. 6)Putukakahjustused-seisnevad selles, et nad uuristavad puitu mitmesuguseid käike ja auke, mis nõrgestavad puitu ja rikuvad selle välimust. Levinumad puidu kahjurid on kooreürask, toonesepp, laevaoherdi. 7)Kasvuvead-rikuvad puidu struktuuri ja siseehitust. 8)Külmalõhed-välised radiaallõhed, mis tekivad kasvava puu tüvel talvel madalate temperatuuride mõjul. Ulatuvad säsini. Külmalõhed tekivad sagedamini kõvade lehtpuude, kuid ka pehmemate lehtpuude jämedale tüvedel
ei arene. Sobivaim temperatuur seente arenguks on 20...350C. Alla 00C seente areng peatub, üle 600C juures enamik seeni hävineb. Seened vajavad oma elutegevuseks ka õhuhapnikku. Seetõttu vees seened ei arene. metsaseened esinevad peamiselt kasvavatel puudel, ·laoseened kahjustavad puitu tema kuivamise perioodil kui puit ei ole veel täielikult kaotanud oma mahlu. majaseened on kõige ohtlikumad, kuna nad lõhuvad rakuseinu ja puit võib muutuda täiesti pudedaks massiks. Putukakahjustused seisnevad selles, et nad uuristavad puitu mitmesuguseid käike ja auke, mis nõrgestavad puitu ja rikuvad selle välimust. Puidu kahjuritest levinumad on kooreürask (esineb toores puus vahetult koore all), toonesepp (kuivas puidus), laevaoherdi (vees) Kasvuvead rikuvad puidu siseehitust. Enamlevinud kasvuvead on keerdkasv, salmilisus (puu kiud on segi), sissekasv (tekib puu koore vigastuse puhul), kaksiktüvi (kaks puutüve on kokku
· metsaseened esinevad peamiselt kasvavatel puudel, · laoseened kahjustavad puitu tema kuivamise perioodil kui puit ei ole veel täielikult kaotanud oma mahlu. Laoseentest levinuimad on siniseen ja hallitusseened. Puidu tugevust nad oluliselt ei kahjusta, kuna nad toituvad rakkude sisust ja raku seinad jäävad enamvähem terveks, küll aga rikuvad nad puidu välimust, · majaseened on kõige ohtlikumad, kuna nad lõhuvad rakuseinu ja puit võib muutuda täiesti pudedaks massiks. Majaseened jagunevad veel alaliikidesse: päris majaseen, valge majaseen, kilejas majaseen. Kasvuvead rikuvad puidu siseehitust. Enamlevinud kasvuvead on keerdkasv, salmilisus (puu kiud on segi), sissekasv (tekib puu koore vigastuse puhul), kaksiktüvi (kaks puutüve on kokku kasvanud), ekstsentriline südamik (aastarõngad ühel pool paksemad), ebanormaalne koonilisus (tüvi peeneneb liig järsku), külmalõhed, kõverkasv, voldiline tüvi jne
· laoseened kahjustavad puitu tema kuivamise perioodil kui puit ei ole veel täielikult kaotanud oma mahlu. Laoseentest levinuimad on siniseen ja hallitusseened. Puidu tugevust nad oluliselt ei kahjusta, kuna nad toituvad rakkude sisust ja raku seinad jäävad enamvähem terveks, küll aga rikuvad nad puidu välimust, · majaseened on kõige ohtlikumad, kuna nad lõhuvad rakuseinu ja puit võib muutuda täiesti pudedaks massiks. Majaseened jagunevad veel alaliikidesse: päris majaseen,valge majaseen, kilejas majaseen. · Kasvuvead rikuvad puidu siseehitust. Enamlevinud kasvuvead on keerdkasv, salmilisus (puukiud on segi), sissekasv (tekib puu koore vigastuse puhul), kaksiktüvi (kaks puutüve on kokku kasvanud), ekstsentriline südamik (aastarõngad ühel pool paksemad), ebanormaalne koonilisus (tüvi peeneneb liig järsku), külmalõhed, kõverkasv, voldiline tüvi jne
Seetõttu seened vees ei arene. Seened, mis tekitavad mädanikku, jagunevad 3 rühma: 1. Metsaseened. Need esinevad peamiselt kasvavatel puudel. 2. Laoseened. Levinumad neist on siniseened ja hallitusseened. Need kahjustavad puitu tema kuivamise ajal, siis ei ole puit veel täielikult kaotanud oma mahlu. Laoseened ei kahjusta puidu tugevust, kuid rikuvad tema välimust. 3. Majaseened. Need on kõige ohtlikumad, nende mõjul muutub puit täiesti pudedaks massiks. Putukakahjustused. Need nõrgestavad puitu ja rikuvad selle välimust. Levinumad puidukahjurid: kooreürask - elab puus otse koore all; toonesepp – elab kuivas puidus; 34 laevaoherdi – elab vees. Putukad kannavad edasi ka seente eoseid ja soodustavad sellega puidu mädanemist. Kasvuvead. Kasvuvead rikuvad puidu siseehitust. Enamlevinud kasvuvead on: keerdkasv;
pidi vististi hakkama talitama oma õpetaja eeskujul ja muretsema omale paberist pesu, nagu tegid seda paljud teisedki. Eriti suur kunstnik sellel alal oli Vainukägu, sest tema kandis paberist kraesid ühe nädala ostupuhtusega, teise nädala iseoma puhastusega, mida ta oskas imeliselt teha. Tema käest peab õppima, mõtles Indrek. Paberist alustega oli halvem lugu, need olid ainult ühelt poolt riidega üle tõmmatud ja suvel soojaga, kui ihu kippus higistama, läksid nad peagi pehmeks ja pudedaks ning võisid krae kaela ümber jätta, ise aga pisut allapoole nihkuda. Jah, seda võisid nad hirmus kergesti teha. Sellepärast juhtuski sagedasti nõnda, et kui kenad pühapäevased poisid samasuguste neiudega läksid linnast välja jalutama, kus vaba voli jooksmiseks ja hullamiseks, siis poisid kõndisid, nagu oleksid nad küünarpuud alla neelanud, kuna aga neiud nende ümber ketast lõid, jooksid ja kilkasid. Asjasse pühendamatu võis sellest vaatemängust sootuks vale arusaamise omandada
annaabi.ee 
