1. Arengupsühholoogia põhiküsimus 2. Uurimismeetodid: longituudne, ristlõike- ja kaksikute meetod kuidas nende abil inimest uuritakse 3. Küpsemine ja kasvamine kui arengu mõisted 4. Kõikide arenguperioodide iseloomustus alates sünnieelsetest kuni hilise täiskasvanueani 5. Kuidas määratletakse vastsündinute temperamenti 6. Reflekside tähendus vastsündinu elus 7. Kognitiivne areng J.Piaget 8. Sotsiaalne areng E.Erikson 9. Mehe ja naise erinevused võimetes, käitumises ja kõnelemises Arengupsühholoogia põhiküsimus uurib inimest viljastumise momendist surmani.Põhiküsimus on kas inimese käitumist mõjutab rohkem geneetika või keskkond. Uurimismeetodid: · Longituudne katseisikuid uuritakse nende sünnist surmani · Ristlõike katseisikud erinevas vanuses ja uuritakse, mis on neile ühine,
Õpikust lk.33 47; vihiku materjal; töölehed ül.15, 16 1. Arengupsühholoogia põhiküsimus Põhiküsimus on kas inimese käitumist mõjutab rohkem geneetika või keskkond. 2. Uurimismeetodid: longituudne, ristlõike- ja kaksikute meetod kuidas nende abil inimest uuritakse Longituudne katseisikuid uuritakse nende sünnist surmani Ristlõike katseisikud erinevas vanuses ja uuritakse, mis on neile ühine, setud nende vanusega ja mis on erinev seotud konkreetse isikuga Kaksikute ühe munaraku kakikud, kes on mingil põhjusel sattunud kasvama erinevasse keskkonda.Mis on sarnane geneetikaga, erinev kasvatusega. 3. Küpsemine ja kasvamine kui arengu mõisted Kasvamine - füüsiline areng(kasv, kaal) Küpsemine - seostub teatud väljakujunemisega või täiuslikkuse saavutamisega ning võib olla nii füüsiline kui ka vaimne. 4
lõhnadest). Vastsündinute refleksid Vastsündinute elutegevuses on tähtis koht peamiste eluprotsessidega kohanemisel. Peale reflektoorselt toimuva hingamise, seedimise jms on neil kaasa sündinud hulk reflekse, mis kohanemist hõlbustavad. Paljud kaasasündinud refleksid kaovad lapsel 3-4 kuu vanuses, kuid osa püsib kogu elu. Temperament Vastsündinutel võib eristada 3 temperamenditüüpi, mis püsivad läbi lapsepõlve (Thomas & Chess, 1977). Kerged beebid - kohanevad hästi ja huvituvad uudsetest olukordadest. Rasked beebid - ärrituvad kergesti, ei kohane kuigi hästi, on uutest olukordadest häiritud. Aeglaselt reageerivad beebid - vajavad rohkem kui teised aega kohanemiseks, on uutest olukordadest häiritud ja vähem aktiivsed. Paljud uurimused osutavad imikute temperamendi erinevustele, siiski pole päris selge, kas temperament püsib kogu arengu vältel muutumatuna. Füüsiline ja motoorne areng
närvisùsteemiareng neuronitevahelistr seoste areng -> kogu elu. imikuiga ei mäletata, sest neuronitevahelisi seoseid on vähe; pole kõnet; pole mina-tunnet. kuigi ei mäletata, on see aeg ikka oluline, sest aju valmistatakse ette mõtlemise arenguks. kognitiivne areng, selle staadiumid I sensomotoorne staadium (kuni 2a) II operatsioonieelne staadium (3-7a) -kasutab sõnu -ei järelda/liigita ega teosta keerulisi mõtteoperatsiooni -egotsentrism mõtlemises III konkreetsete operatsioonide staadium (7-12a) -mõtlemine täiustub, egotsentrism väheneb IV formaalsete operatsioonide staadium (üle 12a) -abstraktne, loogiline mõtlemine -kognitiivse arengu tipp J.Piaget järgi on olulised nii küpsemine kui ka keskkond · Inimese areng hõlmab süstemaatilisi muutsi alates munaraku viljastumise hetkest kuni inimese surmani. · Kasvamise all mõeldakse füüsilist arengut. Küpsemine seostub teatud väljakujunemisega või
nähtuste tähistamiseks (sõnad). Laps on võimeline rääkima asjadest, mida ta hetkel ei taju (nt räägib koerast, keda nägi eile). Selles vanuses on Piaget´ järgi egotsentrismi periood - laps hindab kõike enda seisukohast, ei suuda endale ette kujutada teise inimese vaatenurka (nt peitusemäng - paneb ise silmad kinni ja arvab, et ta on peidus). 3) Konkreetsete operatsioonide periood 7-11a - Mõtlemine areneb, laps õpib tegema järeldusi ja pöörata sündmuste käiku mõtteliselt tagasi (põhjused- tagajärjed). Mõtlemine on konkreetne - ei suuda veel tegeleda abstraktsete probleemidega. Egotsentriline mõtlemine väheneb, laps hakkab paremini aru saama, et inimesed mõtlevad ja tunnevad erinevalt, mitte temaga ühtemoodi. 4) Formaalsete operatsioonide periood 12-…a - Kujuneb abstraktne ja loogiline
haaramine) kaudu. Laps areneb vastasmõjus keskkonnaga. Piaget arvas, et lapse nägemine on algul kahemõõtmeline ja erinevadmeeled arenevad eraldi, üksteisest lahus. Eeloperatsionaalne periood (2´-7a). Sümbolite kasutamine esemete ja nähtuste tähistamiseks (sõnad). Laps on võimeline rääkima asjadest, mida ta hetkel ei taju (nt räägib koerast, keda nägi eile).Egotsentrismi periood–laps hindab kõike enda seisukohast (nt peitusemäng). Konkreetsete operatsioonide periood(7-11a). Mõtlemine areneb, laps õpib tegema järeldusi ja pöörata sündmuste käiku mõtteliselt tagasi (põhjused- tagajärjed). Mõtlemineon konkreetne–ei suuda tegeleda abstraktsete probleemidega.Egotsentriline mõtlemine väheneb, laps hakkab paremini aru saama, et inimesed mõtlevad ja tunnevad erinevalt,mitte temaga ühtemoodi. Formaalsete operatsioonide periood(12-....). Kujuneb abstraktne ja loogiline
püüab sobitada oma struktuure ümbritsevale keskkonnale. Jaotas lapse arengu 4-le järjestikule astmele: 1.Sensomotoorne arenguaste- 0-2 aastani Imik saab maailmast teada ainult vaadates, haarates 2.Preoperatsiooniline -2-7 aastani Lapsed kujundavad mõisteid ning kasutavad sümboleid (N.keelt) suhtlemise hõlbustamiseks. Sümbolid piiratud vahetu isikliku kogemusega. 3.Konkreetsete operatsioonide aste -7-12 a Lapsed hakkavad mõtlema loogiliselt, klassifitserima mitme tunnuse alusel ja saavad aru matemaatilistest mõistetest. Suudavad rakendada neid operatsioone konkreetsetele objektidele või sündmustele. 4.Formaalsete operatsioonide aste>12 a. Suudavad uurida loogilisi seletusi nii konktreetste kui abstraktste mõistete kohta. Lev Võgotski- Tunnetuslik areng peidetud sotsiaalsesse ja kultuurilisse konteksti Informatsioonitöötluse teooriad.
on nt vaimne mahajäämus või kurtuse ja pimeduse mõju lapse mõtlemisele. Sotsiaal-emotsionaalne areng muutused suhtlemisviisides, suhetes. Huvitutakse ka lapse integreerumisest sotsiaalsesse maailma ning püütakse seletada, kuidas omandab laps perekonnas ja laiemalt ühiskonnas kehtivad väärtused. Kõik need arengud on üksteisega seotud. Arengupsühholoogia jälgib erinevaid arenguperioode: imikuiga - sünnieelne periood, vastsündinu, imik, väikelaps (0-2 eluaaastat), varane lapseiga ehk eelkooliiga (2.-7.eluaastat) arengupsühholoogias kõige enam uuritud iga. keskmine lapseiga ehk kooliga (7.-12.eluaastat), murdeiiga (12.-19.eluaastat), varane täisiga (20.-30.ndad eluaastad), keskmine täisiga 40.-50.nda eluaastad), hiline täisiga (pärast 60.eluaastat), vanuriiga (70+) nooremad (alla 75), keskmised (75-84) - füüsiline ja vaimne
.....................................................................................6 Arengupsühholoogia mõiste......................................................................................8 ARENGU MÕJURID EHK ARENGUFAKTORID.......................................13 ERINEVAD TEOORIAD INIMESE ARENGUST........................................18 Psühhoanalüütikud...................................................................................................21 Erikson......................................................................................................................27 Erik H. Eriksoni psühhosotsiaalse arenguteooria taust........................................27 Arenguväljakutsed arengu edasiviijatena.............................................................31 Põhitundmused kriisi tulemusena.........................................................................33 Mahler...............................................
reaalsuse nõudmistega. 3)Superego (ülimina) – reaktsioonide muster, mis tekib Ego seest ning kujutab endast ühiskonna reegleid, hakkab Egot kontrollima, tekitades süütunnet normide rikkumisel Isiksusjoonte teooriad 1. Isiksuse jooned on omadused, mis määratlevad erinevusi inimeste soovides ja tunnetes ning viisid, kuidas oma soove ja tundeid väljendatakse. 2. 2 Isiksusejooned on püsivad ajas ja erinevas situatsioonides. Käitumine sõltub isiksusest ja keskkonnast. Temperatuur Temperatuuri puhul alati arvestada kuidas, kus ja kellel mõõdetud 36.0-36.9 –normaalne aksillaar e. kaenlaalune temperatuur (täiskasvanud inimestel). Temp > 32.2 deg C = soorituslangus 15%. Temp < 10 deg C = soorituslangus 14%. Temperatuur -regulatsioon Hüpotalamus –(peaaegu) kontaktis verega, eesmine osa –jahutamine, tagumine osa –kehatemp. tõstmine Selgroog, Ajutüvi
UNIVISIOON Maailmataju Autor: Marek-Lars Kruusen Tallinn Detsember 2012 Esimese väljaande eelväljaanne. Kõik õigused kaitstud. 2 ,,Inimese enda olemasolu on suurim õnn, mida tuleb tajuda." Foto allikas: ,,Inimese füsioloogia", lk. 145, R. F. Schmidt ja G. Thews, Tartu 1997. 3 Maailmataju olemus, struktuur ja uurimismeetodid ,,Inimesel on olemas kõikvõimas tehnoloogia, mille abil on võimalik mõista ja luua kõike, mida ainult kujutlusvõime kannatab. See tehnoloogia pole midagi muud kui Tema enda mõistus." Maailmataju Maailmataju ( alternatiivne nimi on sellel ,,Univisioon", mis tuleb sõnadest ,,uni" ehk universum ( maailm ) ja ,,visioon" ehk nägemus ( taju ) ) kui nim
UNIVISIOON Maailmataju Autor: Marek-Lars Kruusen Tallinn Detsember 2013 Leonardo da Vinci joonistus Esimese väljaande teine eelväljaanne. NB! Antud teose väljaandes ei ole avaldatud ajas rändamise tehnilist lahendust ega ka ülitsivilisatsiooniteoorias oleva elektromagnetlaineteooria edasiarendust. Kõik õigused kaitstud. Ühtki selle teose osa ei tohi reprodutseerida mehaaniliste või elektrooniliste vahenditega ega mingil muul viisil kasutada, kaasa arvatud fotopaljundus, info salvestamine, (õppe)asutustes õpetamine ja teoses esinevate leiutiste ( tehnoloogiate ) loomine, ilma autoriõiguse omaniku ( ehk antud teose autori ) loata. Autoriga saab kontakti võtta järgmisel aadressil: [email protected]. ,,Inimese enda olemasolu on suurim õnn, mida tuleb tajuda." Foto allikas: ,,Inimese füsioloogia", lk. 145, R. F. Schmidt ja G. Thews, Tartu 1997.
Erakorralise meditsiini tehniku käsiraamat Toimetaja Raul Adlas Koostajad: Andras Laugamets, Pille Tammpere, Raul Jalast, Riho Männik, Monika Grauberg, Arkadi Popov, Andrus Lehtmets, Margus Kamar, Riina Räni, Veronika Reinhard, Ülle Jõesaar, Marius Kupper, Ahti Varblane, Marko Ild, Katrin Koort, Raul Adlas Tallinn 2013 Käesolev õppematerjal on valminud „Riikliku struktuurivahendite kasutamise strateegia 2007- 2013” ja sellest tuleneva rakenduskava „Inimressursi arendamine” alusel prioriteetse suuna „Elukestev õpe” meetme „Kutseõppe sisuline kaasajastamine ning kvaliteedi kindlustamine” programmi Kutsehariduse sisuline arendamine 2008-2013” raames. Õppematerjali (varaline) autoriõigus kuulub SA INNOVEle aastani 2018 (kaasa arvatud) ISBN 978-9949-513-16-1 (pdf) Selle õppematerjali koostamist toetas Euroopa Liit Toimetaja: Raul Adlas – Tallinna Kiirabi peaarst Koostajad: A