Mälu, mälutehnikad Mälu Igapäevaelu Mälusüsteemid Salvestamine Meelespidamine Meenutamine Lühiajaline ja pikaajaline mälu 9 10 ühikut Organiseeritus Working memory 19941892765831972 Chunking Mälu struktuurid Lõhnamälu Liigutusmälu Meeled Nägude tundmine Semantiline, episoodiline ja protseduuriline mälu Endel Tulving 3 mälusüsteemi: -Üldised faktilised teadmised -Isiklikud kogemused -Oskused ja harjumused Mäluprotsessid Salvestamine ehk kodeerimine
* Sotsialne tingimine – mudelõppimine, õppimine sotsiaalsete eeskujude jäljendamise teel (näiteks iidoli käitumise jäljendamine). Nähtakse ühel korral, jäljendatakse/õpitakse ilma igasuguse premeeringuta. Teooria rajaja Albert Bandura, õppimise neli etappi: märkamine, meeldejätmine, taastamine ja motivatsioon. Uuris kuidas mudelõppimine mõjutab vägivaldset käitumist. 6. Nimeta mälusüsteemid, selgita, nimeta teadlane, kes ti mõiste mäluuurimisse7 p lühimälu: R. Shiffrin *sensoorne – mitte keeleline informatsioon, piiramatu mahuga ja kestus on sekundi murdosa *töömälu (A. Baddeley) – sõnaline,akustiline ja visuaalne liik; kestvus on lühike, kordamise järel mitmeks tunniks talletuv pikaajaline mälu: E.Tulving
Mälu on elusa organismi võime omandada ja säilitada kasulikke omadusi, teadmisi ja harjumusi. On olemas mitu mälusüsteemi, mis on seotud aju eri osadega. See tähendab, et mingi ajupiirkonna kahjustuse korral võib inimesel häiruda või täielikult puududa üks mälu liik, samal ajal kui teised mäluvormid on võrdlemisi terved. Ülal toodud näidetes nimetatud teadmised paiknevad erinevates mälusüsteemides. See, kuidas mälu on organiseeritud, millised on erinevad mälusüsteemid ning nende suhted, võetakse kokku nimetusse mälu struktuur. Mälu toimimiseks on vaja kolme protsessi materjali salvestamine, meelespidamine ja meenutamine. Neid nimetatakse mäluprotsessideks. MÄLU STRUKTUUR Informatsioon salvestub mällu erinevate meelte kaudu. Küllap on igaüks kuulnud mõnd inimest väitvat, et tal on halb kuulmismälu, kuid hea nägemismälu. Räägitakse ka lõhnamälust (aitab nt eristada apelsinilõhna maasikalõhnast, oluline degustaatori ja koka
Mälu Mälu on üks kolmest alustalast, millel tugineb arukas elu; taju ja mõtlemine on kaks ülejäänut.... Mälu üldine edukus sõltub kõigi kolme etapi edukusest. "Ammutada (reprodutseerida) saab ainult seda, mis on meelde jäetud, ja kuidas seda on võimalik ammutada, sõltub sellest, KUIDAS see oli meelde jäetud." E.Tulving (1973) Sündmused, mis toimuvad info esitamise ajal määravad ära, MIS nimelt mälus säilitatakse. Mälusüsteemid Semantiline mälu Üldised faktilised teadmised maailma kohta Ei ole seotud isklike mälestustega Näiteks: Prantsusmaa pealinn on Pariis Episoodiline mälu Mälestused isiklikult kogetud sündmuste kohta, neil on subjektiivne ajamõõde Näiteks: Milline oli ilm kui te möödunud aastal Pariisis olles Eiffeli tornis Pariisi vaadet fotografeerisite Mälusüsteemid Anne-Ly Padrik HT-16
mitu mälusüsteemi, mis on seotud aju eri osadega. Mitme muu asja kõrval tähendab see, et mingi ajupiirkonna kahjustuse korral võib inimesel häiruda või täielikult puududa üks mälu liik, samal ajal kui teised mäluvormid on võrdlemisi terved. Eelnevalt toodud näidetes nimetatud teadmised paiknevadki erinevates mälusüsteemides. See, kuidas on mälu organiseeritud, millised on erinevad mälusüsteemid ning nende suhted, võetakse kokku ühte nimetusse mälu struktuur. Et mälu toimiks, on vajalikud kolm protsessi materjali salvestamine, meelespidamine ja meenutamine. Neid nimetataksegi mäluprotsessideks. ****slaid MÄLU STRUKTUUR Küllap on igaüks kuulnud mõnd inimest väitvat, et tal on halb kuulmismälu, kuid hea nägemismälu. Vahel räägitakse ka lõhnamälust ja liigutusmälust esimene võimaldab näiteks eristada
Kui küsida, kas mälu on üks või on neid mitu, siis teadlaste uuringud on näidanud, et on olemas mitu mälusüsteemi, mis on seotud aju eri osadega. Mitme muu asja kõrval tähendab see, et mingi ajupiirkonna kahjustuse korral võib inimesel häiruda või täielikult puududa üks mälu liik, samal ajal kui teised mäluvormid on võrdlemisi terved. Ülal toodud näidetes nimutatud teadmised paiknevadki erinevates mälusüsteemides. See, kuidas on mälu organiseeritud, millised on erinevad mälusüsteemid ning nende suhted, võetakse kokku ühte nimetusse mälu struktuur. (Endel Tulving . Mälu . Tartu ülikooli kirjastus. Leh 37) Et mälu toimiks, on vajalikud kolm protsessi meeldejätmine (ehk salvestamine), meelespidamine (info säilitamine) ja meenutamine (info meeldetuletamine). Neid nimetakse mäluprotsessideks. ( Psühholoogia gümnaasiumuile. Tartu Ülikooli Kirjasuts. Leh 110). 1.1 Meeldejätmine Meeldejätmine - võib toimuda tahtmatult või tahtlikult
omandanud.Siintoodud tõendused viitavad sellele, et traditsiooniline vaatekoht mälust kui ühest tervikust ei vasta enam tõele. Kohasem on ettekujutus mitmest mälusüsteemist. Toimunu mäletamine on erinev, võib-olla ka väljapaistvam aju saavutus, kui seda on toimunu pelgas teadmine · Episoodiline mälu viitab sellele mälu võimele, mis lubab meil teha ''ajarännakut'' läbi subjektiivse aja, olevikust minevikku ja tulevikku, ja selleks ei ole teised mälusüsteemid võimelised. Ajarännaku teeb võimalikuks varasema individuaalse kogemuse taaskogemine, mida vahendab autonoeetiline teadvus, ning sarnase kogemuse projitseerimine tulevikku.Episoodiline mälu tekkis hiljem kui teied mälusüsteemid, ta on unikaalselt inimlik ja kujuneb välja alles hilises lapsepõlves . Selle mälusüsteemi töö sõltub semantilisest mälust ja teistest mälusüsteemidest.
Pierre Janet automatismid Freud väljatõrjumise mehhanism teadvus tõrjub ebameeldiva välja Unbewussti ehk alateadvusse Ebbinghaus mälu on võimalik eksperimentaalselt uurida Rudolf Kallas esimene teadusliku psühholoogia töö kirjutanud eestlane!! Mäluõpetuse süsteem, 1897. Rahvalauliku mälu alliteratsioon ja värsimõõt on abivahendid 2. loeng Endel Tulving mälusüsteemid, semantiline (teadmised) ja episoodiline (sündmused enda) eraldi Mälusõjad kohtuprotsess 1990 a. Franklin mõisteti süüdi oma tütre tunnistuse põhjal, hiljem psühhiaater Leonore Terri abil meenus veel üks isa sooritatud mõrv- mõisteti süüdi. 5a hiljem mõisteti õigeks kuna mälupildid olid pärit ajalehtedest. Elisabeth Loftus valemälestused, eriti efektiivne võltsitud fotodega ->
kasutab hästi - On vastupidiseid juhtumeid kus lühiajaline verbaalne kuulmismälu on väga kehv kuid normaalne kõne Fonoloogilise sarnasuse efekt Raskem on meelde jätta korraga sarnase kõlaga sõnu Sõnapikkuse efekt – lühemad sõnad jäävad paremini meelde, pikemate sõnade puhul; neid mahub vähem ja kordamise kiirus on oluline - Episoodiline mälu kontekstist sõltuv - Semantiline mälu vähe kontekstist sõltuv Inimese mälusüsteemid 5 mälusüsteemi: episoodiline, semantiline, protseduuriline, lühimälu, pikaajaline mälu Viie allsüsteemi eristus põhineb real lahknevustel: - Erinevad funktsioonid, eri liiki info omandamine ja säilitamine - Erinev neuronaalne alus (neuroanatoomiline struktuur, protsessid) teatud määral võimalik asendus; vastastikun aktiivsuse mõjutavus - Erinevad toimeprintsiibid ja protsessid - Omandatava info vorm erinev (info täiuslkkus)
tajumulje justkui kokku: tajumulje kasv muutub stiimuli intensiivsuse kasvades üha aeglasemaks. John Locke - «Essee inimese mõistmisest» 21 Mälu - Mälu - elusa organismi võime omandada ja säilitada kasulikke oskusi, teadmisi ja harjumisi. - Mälu struktuur - see, kuidas on mälu organiseeritud, millised on erinevad mälusüsteemid ning nende suhted. Mälu toimimiseks on vaja kolm (mälu)protsessi: 1) materjali salvestamine 2) meeles pidamine 3) meenutamine Mälud: 1) lühimälu (töömälu) 2) pikaajaline Mälu süsteemide eristus (millist tüüpi materjali pikaajalises mälus säilitatakse): 1) semantiline 2) episoodiline 3) protseduuriline 4) eksplitsiitseline 5) implitsiitseline Möömälu alasüsteemid: 1) nägemis-ruumilise info hoidmiseks 2) kuulmis-sõnalise info hoidmiseks 3) tähelepanu koordineerimiseks
kohanemisvõimet Protseduuriline mälu osaleb liigutuste juhtimisel, millest tuleb pikemalt juttu V teemaplokis Semantiline mälu toetab ennustuste loogilist tuletamist, mida käsitleb IV teemaplokk Episoodiliine mälu võib osaleda lisaks minevikule ka tuleviku ja teiste olendite perspektiivi tunnetamisel (ennustamine kui „virtuaalreaalsuste simuleerimine“) Eksplitsiitsed ja implitsiitsed mälusüsteemid lubavad psüühikale õppida nii keskkonna unikaalsetest kui universaalsetest aspektidest TÖÖMÄLU JA MÕTLEMINE Võime säilitada psüühikas (olulist) informatsiooni aktiivsena ja kättesaadavana, samal ajal eesmärgipäraselt selektiivselt töödeldes uut informatsiooni. See võime on nn baasmehhanism, see on aluseks teistele kognitiivsetele protsessidele: näiteks planeerimisele, probleemilahendusele, lugemisele ja abstraktsele mõtlemisele.
Head tulemused visuaal-ruumilistes ja lühimälu ülesannetes - Oskas taastada fakte oma leu kohta nt sünnipäev, lapsepõlve aadress, koolide nimed jne - Olulisel määral oli kahjustatud aga mälu isiklike kogemuste kohta nt ei osanud ühtegi seika oma elust kirjeldada - Ei suutnud ’ajas rännata’ minevikku ega tulevikku. Ei suutnud kirjeldada mida eile tegi või mida homme tegema hakkab. Millised mälusüsteemid olid tal kahjustunud ja millised säilinud? Oskab taastada mitmeid fakte oma elu kohta nt sunna, kodu aadress, koolide nimed – hea semantiline mälu (faktilised teadmised) Olulisel määral kahjustatud isiklike kogemuste kohta – kahjustatud episoodiline mälu Ei suuda ajas rännata minevikku ega tulevikku – kahjustunud autonoeetiline teadlikkus Eksplitsiitse mäluga seotud ajupiirkonnad - Temporaal-frontaalsagara süsteem
kognitiivsete ülesannetega - Fonoloogiline ring – hoiab kõnepõhist infot - Visuaal-ruumiline komponend – ruumiline ja/või visuaalne kodeerimine - Episoodiline puhver - Millised eksperimentaalsed ja neuropsühholoogilised andmed tõendavad fonoloogilise hoidla kui suhteliselt iseseisva funktsionaalse mooduli olemasolu? Kaksikülesande näited, kus tuleb tegeleda mitme ülesandega samaaegselt. Kaasaegne käsitlus: Millised on inimese peamised mälusüsteemid ja mille poolest need erinevad - Episoodiline – isiklik teaduvstatud minevik - Semantiline – üldised teadmised maailma kohta - Protseduuriline – oskused, lihtne tingimine - Lühimälu/pikaajaline – objektide äratundmise praimimine, automaatne äratundmine - Primaarne – kerge juurdepääs hiljuti kogetud infole 2. Pikaajaline mälu Kuidas amneesiauuringud on tõendanud erinevate mälusüsteemide olemasolu? Erinevate ajuhaiguste korral on häiritud erinevad ajupiirkonnad
Kui küsida, kas mälu on üks või on neid mitu, siis teadlaste uuringud on näidanud, et on olemas mitu mälusüsteemi, mis on seotud aju eri osadega. Mitme muu asja kõrval tähendab see, et mingi ajupiirkonna kahjustuse korral võib inimesel häiruda või täielikult puududa üks mälu liik, samal ajal kui teised mäluvormid on võrdlemisi terved. Ülal toodud näidetes nimetatud teadmised paiknevadki erinevates mälusüsteemides. See, kuidas on mälu organiseeritud, millised on erinevad mälusüsteemid ning nende suhted, võetakse kokku ühte nimetusse mälu struktuur. Et mälu toimiks, on vajalikud kolm protsessi materjali salvestamine, meelespidamine ja meenutamine. Neid nimetataksegi mäluprotsessideks. 1 Mälu struktuur Küllap on igaüks kuulnud mõnd inimest väitvat, et tal on halb kuulmismälu, kuid hea nägemismälu. Vahel räägitakse ka lõhnamälust ja liigutusmälust esimene võimaldab näiteks
Nende kahe mälu aluseks ongi esmalt neurofüsioloogilised alused kui geenid (RNA, DNA). Teiseks ka ruumimustrite ja seoste kujunemine ning struktuurimuutused, kindlasti on oluline ka protsessi edasi kestmine. Lühiajalisemate mäluprotsesside aluseks on ärritusele järgneva peaaju närviprotsesside edasikestmine pärast neid põhjustanud ärrituse otsese mõju lõppemist. 2. Mälu pole mitte terviknähtus, vaid on olemas mitmed erinevad mälusüsteemid oma kindlate ülesannete, neurobioloogiliste aluste ning omadustega. 3. Mälu ilmneb mälutegevuses, protsessides. Ilmneb mälu kasutamisel, kas teadvustatuna või mitte, siis alles kasutamisel saame teada mälust. (pole „konteiner ladustatud asjadega”). 4. Mälujälgede aktualiseerimine on teiste tunnetusprotsesside sisuliseks(informatsiooniliseks aluseks 5. Tuleb eristada mälus olemasolevat informatsiooni juurdepääsetavast, ligipääsetavast
Paljud konseptid omavahel lõimuvad. Kui palju siis neid on? Võib olla vähem ja rohkem. Kontsepptid oma mahult ka koostiselt on inimeste kaupa eirnevad ja nad muutuvad pidevalt. Et sõnu kasutada, peab olema midag ühuist. Teadmised kontsept A) Hankimise viis teadmistel: 1) praktiline tegevus tajumine (,,elukondlikud mõisted" L.V.) osaliselt teadvustamata. 2) verbaalne teave. Annab võimaluse ka arenemisel päris mõistete kasutusele võtu. B) mälusüsteemid (Tulvingu järgi) *protseduuriline mälu (ebateadlikult) teadmised oskustest/operatsioonidest. Vt slaid. Episoodiline on: mis? Kus? Millal? Kogemused ja mälu, emotsioonid ja hoiakud. Semantiline: võimaldab järeldada, faktid ja ideed. Teabe ammutamine sõltub meenutamiseks sobiva/vajaliku teabe olemasolust, sh vt slaid Võimalikult konkretiseeri oma küsimusi jne et laps saaks oma mälus otsida õige teadmise. Kontseptid hakkavad kujunema enne kõnet
isikupäraste mõtete ja eelnevate assotsiasioonide mõju mälutestides) Tänapäevase üldseisukohad: Mälu kaks suurt neurobioloogilist alust: (I) DNA/RNA,(2) närvivõrgustike erutus-ja pidurdusvõime mustri muutumine;viimane tugineb sünaptiliste efektide muutmusel ja rakumembraani erutuvuse pikaajalistel mutusel (sh lokaalselt); + struktuurimuutused vs protsessi edaskestmine Mälu pole üks eristamatu terviknähtus,vaid on olemas mitmed erinevad mälusüsteemid oma kindlate ülesannete,neurobioloogiliste aluste ning omadustega Mälu ilmneb mälutegevuses,protsessides;ilmneb tema kasutamisel (pol ,, konteiner laudustatud asjadega") Mälujälgede aktualiseerimine on teiste tunnetusprotsesside sisuliseks/informatsiooniliseks aluseks( taju,kujutlus,mõltemine) Tuleb eristada mälus olemasolevat informatsiooni juurdepääsetavast,ligipääsetavast informatsioonist Meeldejätminine (omandamine,salvestamine)
· Motivatsiooni õpitud komponendid on seoses kolme mälusüsteemiga. Nendeks on hipokambis paiknev stiimulite ruumilise seose mälu võimaldab käitumist kiiresti ühelt stiimulilt teisele ümber lülitada juttkeha selgmises osas paiknev stiimulite-reaktsioonide mälu, mis kujundab harjumusi instrumentaalse õppimisega mandeltuumas paiknev stiimulite-hirmureaktsioonide mälu võimaldab kiirelt lähenemis- & vältimiskäitumisi õppida · Need mälusüsteemid lähendavad motivatsiooni õpitud aspekte tunnetuslikega, ent Frankeni arvates on veel vara nende kahe komponendi vahelist eristust kaotada 4. Motivatsiooni tunnnetuslik komponent · Tunnetus on seotud teadmisega & maailma ning enese kohta käivate mõistete organiseeritusega · Informatsiooni rohkus & keerukus nõuab selle tunnetuslikku organiseeritust & struktureerimist, et info töötlemiseks jätkuks tähelepanuressursse
annaabi.ee 
