· Kõva uudis sõda, poliitika, välissuhted, majandus, riigikaitse. Teemad on tähtsad paljudele inimestele · Pehme uudis kultuur, haridus, teadus ja tehnika, sotsiaalsed sündmused, sport, usk, kuritegevus jne. Teemad on eelkõige huvitavad, kuid ei pea olema tähtsad. Uudise 7 põhikriteeriumi · Sündmuse värskus (viimase ööpäeva jooksul) · Sündmuse geograafiline ja emotsionaalne lähedus · Sündmuse mõjukus · Sündmuse osalejate prominentsus (tuntus) · Sündmuse konfliktsus · Sündmuse erakordsus · Sündmuse päevakajalisus Uudise omadused · Täpsus faktid on õiged ja kontrollitud · Objektiivsus reporter ei esita oma arvamusi, järeldusi, vaid fakte · Tasakaal sõna saavad kõik osapooled · Erapooletus lugejale antakse kogu info, mis olemas on ja ta teeb ise lõppjärelduse Ülesehitus · Juhtlõik juhatab uudise sisse, uudise kõige tähtsam osa!
Ajakirjandus = Neljas võim Kohus piirab ajakirjandust. See, et oleme ajakirjandusvabaduses maailmas 11. kohal, ei tähenda, et tehakse kvaliteetset ajakirjandust, vaid seda, et on võimalus seda teha. Ajakirjaniku kõige suurem väärtus on tema nimi. Ta peab olema poliitiliselt sõltumatu. Ajakirjanduse abil hoitakse demokraatiat üleval. Uudisväärtuste kriteeriumid: 1) Lähedus (kas psühholoogiline või geograafiline) 2)Prominentsus 3)Värskus 4)Aktuaalsus 5)Mõjukus 6)Ebatavalisus 7)Konfliktsus Negatiivsete asjade kajastamine tekitab inimestes turvatunde, et keegi hoiab halbadel asjadel nende eest silma peal. TVs: Pilt peab olema äratuntav Vaataja peab leidma kaadrite vahel loogilisi seoseid Loogiline pildirida Vaataja peab suutma leida sümboleid Tekst ja pilt on võrreldav Vaataja suudab täita kaadritevahelisi ajalisi ja sisulisi lünki
· Uudis on tavalisest sündmustevoolust väljaulatuv sündmus, murre tavapärases Mille poolest erineb uudis muudest zanritest? · Uudis on objektiivne, st ei esita kirjutaja arvamust, seisukohti, jms mida näiteks arvamuslood ja publitsistika esitavad Millest sünnib uudis? · Geograafiline lähedus lugejaskonnale · Mõjukus (uudis on see, mis mõjutab paljusid inimesi) · Osalejate prominentsus (kui asjasse on segatud tuntud inimesed, siis see muudab sündmuse atraktiivseks) · Konfliktsus, kaks osapoolt (tunduvalt atraktiivsem meediale, vastuolud, kokkupõrked, ajakirjanikul peaks olema oskus näha konflikti, õpilased ja õpetajad, kooli hoolekogu ja kooli juhtkond, meedia annab võimaluse esindada mõlemat osapoolt) (tõmbab alati lugeja tähelepanu) · Ebatavalisus ootamatus, ülivõrdelisus
• Peab kaitsma nõrgemat osapoolt • nt. ohver, laps, vanur • Kogenematule inimesele meediast • Isiklike andmeid avalikustada ainult siis kui on väga vajalik • Võib ohverid muidu negatiivselt veel mõjutada Uudis 1. UUDISVÄÄRTUSED • Mõjukus • Mõjutab kellegi elu • Palgad • Värskus • Midagi juhtus just • Oleneb kanalist • Ebatavalisus, ootamatus • Inimene hammustab koera • Oleneb kontekstist • Prominentsus • Osalejad on tuntud, avaliku elu tegelased • Konfiktsus • Lähedus • Geograafiline • Emotsionaalne • Päevakajaline 2. KÕVAD JA PEHMED UUDISED • Kõvad - majandus ja poliitika • Pehmed - kollane ajakirjandus, persoonilugu, keskendub emotsionaalsele poolele 3. KOLLANE AJAKIRJANDUS VS KVALITEETNE AJAKIRJANDUS • Kvaliteetset uudist iseloomustab • Läbimõeldud • objektiivne • esindab kõiki osapooli
varjamine bürokraatlik suhtlemine. reaktiivsed meediasuhted ajakirjanike küsimustele vastamine viis ja kiirus vaenulikud küsimused ei kommenteeri ei ole vastus! see võib näidata et midagi on varjata. proaktiivsed meediasuhted(ei tähenda alati et oleks parim) *pressiteade *brozüür *otsepostitus *pressimaterjalid *uudiskiri *veebileht *intervjuu *pressikonverents *kõne *arvamusartikkel *ideed kirjutamiseks pressiteade mis on uudisväärtus? mõjukus, värskus, prominentsus, konflikt küsimused: kes? mida? kus? millal? kuidas? miks? Pressiteade: tagurpidi püramiid, kõige olulisemast jookseb taustainfost kokku. Lead, sissejuhatus(pressiteate kese, siin oled kokkuvõtnud kõõõõige tähtsamad asjad), sisu, taust, lisainfo Firma nimi PRESSITEADE 00.00.0000 Lühike ja tabav pealkiri Pressiteate liid peab sisaldama kokkuvõtlikult kogu infot. Tavaliselt 2-3 lausega (u. 4 rida) peab ütlema ära; mis toimub, kus toimub, millal toimub ja kes korraldab
LOENGUS Kollase ajakirjanduse iseloomujooned: kõmuline, šokeeriv, ülespuhutud, agressiivne, meelelahutuslik. Kollase ajakirjanduse top uudisväärtused: konflikt, prominentsus, erakordsus. Kollase ajakirjanduse tunnused: kujunduselemendid, teemade valik, teemale lähenemine ehk vaatepunkt, uudisväärtuse järjestus, sisu struktuur, stiil ja keel, kirjutamislaad, liialdamine, suurem ajatus, üksik domineerib üldise üle, emotsionaalne aktsent, palju fun’i. Kui tuleb oluline info, siis esimene asi kohapeale minna ja taktika välja mõelda. Eetika On olemas seadused, mida peab järgima. Meediat käsitlevad otseselt: reguleerivad
Ajakirjanik ootab: · Kinnipidamist lubatud ajaraamidest Faktidel põhinevat, õiget ja tasakaalustatud infot Et neid ei pommitata turundusteadetega Otsekontakte organisatsiooni juhtkonnaga Organisatsioon ei tohi piiritleda ajakirjanike ringi, kellega ta soovib suhelda. · Uudise kriteeriumid 7.2.1 · Värskus mõju lugejale lähedus lugejale (geograafiline, emotsionaalne) osalejate prominentsus konfliktsus (kuriteod, õnnetused, skandaalid) ebatavalisus päevakajalisus Konflikt, ebatavalisus ning inimesed on uudise loetavuse võti. Põhisõnumit toetavad materjalid ja allikad (fotod, statistika, prominentsed kõneisikud, eksklusiivne intervjuu jm) 1 · Meediakanalite spetsiifika 7.3 Päevalehed Aeg: uudisnupuks 10 min, keskmise pikkusega loo ettevalmistamiseks päev
tagajärgi(valimised, streigid, tänavate sulgemine, remont jne) Ebatavalisus – sündmused, mis erinevad igapäeva uudistest. Ootamatus – ettervamatu ja haruldane sündmus on uudisväärtuslikum kui ettearvatav. Ülivõrdelisus – kõige suurem ehitis, kõige hävitavam tulekahju jne – suurimad, pisimad, esimesed ja viimased asjad. Lisaks kuuluvad ka veidrused – inimene, kes hammustas koera. Prominendid – ühiskonna mõjukad isikud või organisatsioonid, kes on üldtuntud. Prominentsus annab uudisväärtuse – pankur varatas raha on parem kui ametnik varastas raha. Tähtis on see, mida teeb või ütleb prominent ning kelle teod-sõnad mõjutavad inimest. Prominentide seas on tähtsamaid ja vähemtähtsamaid esindajaid. Valdav osa, kes tegelevad uudistega, on prominentsed. Tavaline inimene muutub uudisväärtuseks kuriteo vms. niimoodi teatud inimrõhm jääb meediast välja, kuna nende seas on harva prominente. Ei tohiks aga sündmuste valimisel piirduda ainult
eitamine, olude varjamine) - Bürokraatlik suhtlemine Reaktiivsed meediasuhted Ajakirjanike küsimustele vastamine Viis ja kiirus! Vaenulikud küsimused – “ei kommenteeri” pole vastus! Proaktiivsed meediasuhted Pressiteade – Brošüür - Otsepostitus Pressimaterjalid - Uudiskiri - Veebileht Intervjuu – Pressikonverents - Kõne Arvamusartikkel - Ideed kirjutamiseks Pressiteade Mis on uudisväärtus? – Mõjukus Värskus Prominentsus Konflikt Lähedus Aktuaalsus Ebatavalisus Küsimused Kes? Mida? Kus? Millal? Kuidas? Miks? Kelle arvamus loeb/lähebkorda? 1.Pere,sõbrad 2.Tuttavad 3.Enda sarnased 4.Töötajad 5.Eksperdid 6.Kuulsused 7.Juhid RISK JA KRIIS Kriis - kreeka keelest, kohtupäev •Organisatsiooni proovilepanek Kriisi definitsioonid •Kriis on olukord, mis on jõudnud murrangulisse faasi, kus on vältimatu oluline ja erakorraline sekkumine selleks, et vältida või parandada väga suurt kahju
konsonantühend; ei ole kohustuslikud silbi osad). 42. Kuidas me kõnet liigendame? Mis iseloomustab eesti keele kõnetakti? Kõnetakt on silpide järjend, kus alati on esimene silp rõhuline, teine (või teised) rõhutud. Eesti keele kõnetakti iseloomustab see, et see koosneb 1-3 silbist. Silbi ja kõnetaktiga on seotud prosoodianähtused. 43. Mis on rõhk ja millised on tema ülesanded? Rõhu mõjuala on tavaliselt silp. Rõhu abil antakse mõnedele silpidele suurem prominentsus kui teistele. Rõhu ülesandeks on: rütmi kujundamine, kõne liigendamine, kõneüksuste tervikuks sidumine, sõnade tähenduste eristamine, uue info eristamine. 44. Millised on kolm rõhulisuse astet eesti keeles? Tooge näiteid! Eesti keele kolm rõhulisuse astet on: 1) pearõhk tavaliselt esisilbil 2) kaasrõhk tavaliselt 3. , 5. , 7. jne silbil. 3) rõhutu. 45. Milleks on vajalik lauserõhk? Lauserõhuga rõhutatakse tavaliselt olulist ja uut infot.
· Pearõhk on tavaliselt 1. silbil, kaasrõhk 3., 5. jne silbil, paarisarvulised silbid on reeglina rõhutud. · Kõnetaktipiir on enamasti rõhulise silbi ees. · Eesti keeles on 2-taktiline (-jalaline) traditsioon. 43. Mis on rõhk ja millised on tema ülesanded? · Rõhu mõjuala on tavaliselt silp. · Rõhu abil antakse mõnedele silpidele suurem prominentsus kui teistele. Rõhu ülesanded: · Rütmi kujundamine · Kõne liigendamine · Kõneüksuste tervikuks sidumine · Sõnade tähenduste eristamine · Uue info eristamine 44. Millised on kolm rõhulisuse astet eesti keeles? Tooge näiteid! · Pearõhk tavaliselt esimesel silbil (välja arvatud hüüdsõnad, liitega sõnad, võõrsõnad), nt fo´-nee(t)-ti(k)-ka. Ühes sõnas võib olla ka mitu pearõhku, nt ´raud-´tee
teksiosas. Hea positsiooni saavutamiseks tuleb kuvada märksõnu mitmetes asukohtades. Võtmesõnade sagedus Näitab, kui tihti märksõna leheküljel esineb. Liigne märksõna rõhutamine võib viia otsingumootori arvamusele, et tegemist on rämpsleheküljega. Sõnade koguarv Annab otsimootori silmis lehekülje üldise sisukuse hinnangu Märksõnade kaalukus Märksõnade kontsentratsioon võrreldes sõnade koguarvuga. Optimaalne protsent kolme ringis. Märksõnade prominentsus Millises tekstiosas märksõna esineb. 10 Lehekülje prominentsus Põhineb erinevate veebilehtede analüüsil ning hindab, kui palju on teistelt lehekülgedelt antud veebilehele viidatud ning millise usaldusväärsusega lehtedel viited asuvad. Sisukaart Aitab ostimootoril üles leida kõik veebilehel asuvad alamleheküljed Millised on erinevad otsimootorite tüübid?
Hea positsiooni saavutamiseks tuleb kuvada märksõnu mitmetes asukohtades. Võtmesõnade sagedus- Näitab, kui tihti märksõna leheküljel esineb. Liigne märksõna rõhutamine võib viia otsingumootori arvamusele, et tegemist on rämpsleheküljega. Sõnade koguarv- Annab otsimootori silmis lehekülje üldise sisukuse hinnangu Märksõnade kaalukus - Märksõnade kontsentratsioon võrreldes sõnade koguarvuga. Optimaalne protsent kolme ringis. Märksõnade prominentsus- Millises tekstiosas märksõna esineb. Lehekülje prominentsus- Põhineb erinevate veebilehtede analüüsil ning hindab, kui palju on teistelt lehekülgedelt antud veebilehele viidatud ning millise usaldusväärsusega lehtedel viited asuvad. Sisukaart- Aitab ostimootoril üles leida kõik veebilehel asuvad alamleheküljed 31. Mida peab silmas pidama kodulehe optimeerimise märksõnade valikul? Millised märksõnad on kõige paremad?
on esindatud vähemalt kaks erinevat seisukohta. Konfliktsust annab ka poolkunstlikult tekitada. töö eesmärk (teavitaja, ühenduse pidaja jne); määrata sk vastutusvaldkond; formuleerida volitused tema • Meelelahutuslikkus – pakub praktiliselt alati inimestele huvi ja võib lisada uudisväärtust. valdkonnas; määrata kindlaks koostöörühmad nii o sees kui suhetes avalikkusega; planeerida arengusuunad; • Prominentsus – teatud - tuntud inimeste seos sündmusega lisab uudisväärtust planeerida koolitus; fikseerida võimalikud eriülesanded (kriisikäitumine vms). Uudiskünnise ületamiseks- Väljaande ja auditooriumi isel ja suunitlus– kas olete ikka oma sõnumi Sisekommu roll: Kooskond (community) on mentaalne sümbol, mis varustab inimesi skeemidega, kuidas
t sõnad, kus esisilp on pikk (Q3), nt kont|serdile, kont|serti; as|faldile, komp|vekile, porf|fellile. Noorema põlvkonna häälduses on esimeses KTs 2 silpi: kontser|dile, kotle|tile. Traditsiooniline hääldus nõuab järgsilpide vokaalide vahele silbipiiri ja ka kõnetaktipiiri, nt seda muuse|umi uuem hääldus: muuseu|mit 43. Mis on rõhk ja millised on tema ülesanded? Kestus, intonatsioon, kvaliteet Rõhu mõjuala on tavaliselt silp Rõhu abil antakse mõnedele silpidele suurem prominentsus kui teistele Rõhu ülesandeks: rütmi kujundamine kõne liigendamine kõneüksuste tervikuks sidumine sõnade tähenduste eristamine (fonoloogiline ülesanne), nt trak|torist trakto|rist; föl|je(t)|to| nist föl|je(t)|to|nist; halati - ha|lati; malaka Ma|laka uue info eristamine Sõnapiiri näitamine seotud rõhuga keeltes junktuur: nt kas sul isa on kas sul lisa on. Rõhku saab iseloomustada järgmiste füüsikaliste ja prosoodiliste omadustega
o Üksikult üldisele o Konkreentselt abstraktsele o Lähedaselt kaugemale o Tuntult tundmatule · Sagedased printsiibid: o Aja kokkuhoid o Aja raiskamine o Informatsiooni üleküllus o Informatsiooni puudujääk o Liiga formaalne o Sõnumi suunamine valele tasemele · Uudiskünnis: o Sündmuse värskus, päevakajalisus o Geograafiline lähedus o Sündmuse mõjukus o Osalejate prominentsus o Sündmuste konfliktsus o Sündmuste erakordsus · Manipuleerimine: sõbralikkus, veenmine, sundimine, kehtestamine, ähvardamine, meelitamine, koalitsioon, põhjendamine, kauplemine · Hoiakute muutumine: o Ratsionaalne o Emotsionaalne o Suhtumine (kompetentsus) Käitumine: sõbralikkus, tähelepanelikkus, abivalmidus Aktiivsus: suhtlemise probleemide lahendamine, nõustamine, aitamine
· Mõjukus, olulisus, kasulikkus tähtsus ühiskonna jaoks laiemalt. Oluline on osata näha oma organisatsiooni "väljaspool kasti". · Konfliktsus see ei tähenda pelgalt tüli, skandaali. Konfliktne on olukord või küsimus, mille puhul on esindatud vähemalt kaks erinevat seisukohta. Konfliktsust annab ka poolkunstlikult tekitada. · Meelelahutuslikkus pakub praktiliselt alati inimestele huvi ja võib lisada uudisväärtust. · Prominentsus teatud - tuntud inimeste seos sündmusega lisab uudisväärtust Uudiskünnise ületamiseks · Väljaande ja auditooriumi iseloom ja suunitlus kas olete ikka oma sõnumi suunanud õigesse kohta... · Väljaande omanike mõju kuigi ajakirjanikud on suuremalt jaolt oma igapäevatöös iseseisvad ja sõltumatud, võivad omanikud või peatoimetaja mõnikord oluliste majandus-, poliitiliste- ja julgeolekukaalutluste tõttu ajakirjanikku mõjutada.
kaugemas tulevikus. · Erakordsus kas tegu on pretsedendiga, on see ebatavaline Eestis, maailmas. · Konfliktsus kas sündmus on konfliktne, asjaosalised erimeelsusel. · Värskus sündmus toimus eile, toimub homme, täna, järgmisel aastal. · Päevakajalisus kas sellest räägitakse hetkel palju, kas sellest kirjutavad teised meediakanalid. · Prominentsus kas teemaga seotud ja seda kommenteerivad inimesed või institutsioonid on prominendid, eksperdid oma valdkonnas. · Lähedus lugejale kui lähedalt puudutab teema lugejat, juhtus see Eestis või välismaal, kuivõrd suudavad lugejad end selle teemaga seostada (psühholoogiline lähedus). Põhisõnumi kaalukust võivad suurenda toetavad materjalid ja allikad: · fotod · statistika · sündmuste kronoloogia
· Eksklusiivintervjuu, · Vestlusring, · Seminar, · Avalik pöördumine, · Muud avaldused pressile ja kommentaarid. Tavalisemad pressiteade ja pressikonverents. PRESSITEADE väljendab uudislikku sõnumit mida soovitakse sihtgrupile edastada. Uudis info mis pole sihtgrupile teada. Sõnumis peab olema aspekte, mis teevad ta väärtuslikuks seda nimetatakse uudisekünnise ületamiseks. Uudise kriteeriumid: Päevakajalisus millest räägitakse, Ajakohasus värskus, Erakordsus, Prominentsus kirjutate nt. tuntud inimesest, Lokaalsus geograafiline lähedus, Konfliktsus on olemas vastaspooled ja vastandlikud seisukohad, Mõjukus info, ilma milleta sihtgrupp ei oska käituda, Kanalile omasus info peab sobima kanali spetsiifika ja imagoga. Pressiteate ülesehitus või vormistus: Üldistav pealkiri - tähelepanu äratamine. Pealkirjas kasutatakse ainult tuntud inimese nime!! Sissejuhatus - 1-2 lauset kõige olulisem info e. pealkirja laiendus
annaabi.ee 
