sobiliku pH tase loomine. Nitrosoamiinide tüübid: N-nitrosodimethylamine (NDMA) N-nitrosodiethylamine (NDEA) N-nitrosodipropylamine (NDPA) N-nitrosodibutylamine (NDBA) N-nitrosopiperidine (NPIP) N-nitrosopyrrolidine (NPYR) Uuriti nitrosoamiinide teket sea tailihas,nis oli eelenvalt peenestatud ja segatud soolveega 10% (sool 2% ja fosfaat0,3%), lihale oli lisatud erinevad nitriti kogused (ilma, 120 või 480 mg/kg) ning proliini ja hüdroksüproliini 1000 mg/kg (aminohapped, mida leidub palju sidekoes). Liha pakendati ,etallpurkidesse ning kuumutati 30 min erinevatel temperatuuridel 80, 120-200, üle 200°C. Tulemusena on saadud teada, et kõikidest nitrosoamiinide tüüpidest on esinenud ainult kaks NDMA ja NPYR. Proliini lisamine soodustas ainult NPYR moodustumist.seal, kuhu oli lisatud hüdroksüproliin NPYR-i polnud. Proliini ja hüdroksüproliini lisamine ei mõjutanud NDMA moodustumisele.
Aminohapete süntees ja vajadused erinevatel loomaliikidel Richard Riispere Eesti Maaülikool 5.12.2014 Sissejuhatus • Aminohapped -> Valgud 22 Standardset aminohapet http://en.wikipedia.org/wiki/Protein#Nutrition • Loomad ei suuda ise sünteesida kõike 22-te aminohapet. • Aga nt. proliini suudab organism ise sünteesida, pole vaja omandada. (Osborne,T.B, Mendel,L.B, 1914:326) http://glossary.periodni.com/images/proline.jp • Vajalikke aminohappeid ei suuda loom ise sünteesida. Nt. aspartokinaas • Liikide erinevus ei seisne ainult füsioloogilistes erinevusest, vaid ka vanusest. http://www.allaboutwildlife.com/wp- content/uploads/2011/05/pandashyjk 20001.jpg • Young V.R
sidekoe normaalseks arenguks ja funktsioneerimiseks ning haavade paranemiseks. Osaleb mitmetes hüdroksüülimistes nt neuromediaatorite, karnitiini, sapphapete, steroidide sünteesis. Stimuleerib Fe2+ imendumist ja raua vabanemist transferriinist Vitamiin c mõju luukoe ainevahetusele Luude normaalseks arenguks on vitamiin C hädavajalik Vitamiin C mõju luukoe ainevahetusele on eelkõige tingitud kollageeni biosünteesi protsessist. Askorbiinhape on asendamatu proliini ja lüsiini hüdroksüleerimisel. Vitamiin C defitsiidil osteoblastid ei sünteesi "normaalse" kollageeni, mis viib luukoe lupjumishäireteni Kasutatud materjalid "Inimorganismi biomolekulid ja nende meditsiiniliselt olulisemad ülesanded. Inimorganismi metabolism, selle häired ja haigused" Mihkel Zimler, Ello Karelson, Tiiu Vihalemm,Aune Rehemaa, Kersti Zimler; Tartu 2010 http://www.xumuk.ru/biologhim/318.html http://health.mail.ru/content/patient/179/ http://et.wikipedia
sidekoe normaalseks arenguks ja funktsioneerimiseks ning haavade paranemiseks. Osaleb mitmetes hüdroksüülimistes- nt neuromediaatorite, karnitiini, sapphapete, steroidide sünteesis. Stimuleerib Fe2+ imendumist ja raua vabanemist transferriinist Vitamiin c mõju luukoe ainevahetusele Luude normaalseks arenguks on vitamiin C hädavajalik Vitamiin C mõju luukoe ainevahetusele on eelkõige tingitud kollageeni biosünteesi protsessist. Askorbiinhape on asendamatu proliini ja lüsiini hüdroksüleerimisel. Vitamiin C defitsiidil osteoblastid ei sünteesi “normaalse” kollageeni, mis viib luukoe lupjumishäireteni Kasutatud materjalid “Inimorganismi biomolekulid ja nende meditsiiniliselt olulisemad ülesanded. Inimorganismi metabolism, selle häired ja haigused” Mihkel Zimler, Ello Karelson, Tiiu Vihalemm,Aune Rehemaa, Kersti Zimler; Tartu 2010 http://www.xumuk.ru/biologhim/318.html http://health.mail.ru/content/patient/179/ http://et.wikipedia
Kromatogrammi ilmutamiseks kasutatakse aminohapete segu lahutamisel ilmutina ninhüdriini lahust, millese plaat korralikult kastetakse. Aminohapetele iseloomulikud laigud ilmuvad plaadi kuivatamisel kuivatuskapis (60 70 oC juures). Laigud ümbritsetakse grafiitpliiatsiga tõmmatud ringidega. Ninhüdriin ja aminohape reageerivad omavahel leeliselises keskkonnas, andes produktidesk H2O, CO2, RCOH, aspargiini puhul oranzikaspruuni, proliini ja hüdroksüproliini puhul kollase ning ülejäänd teiste aminohapete puhul sinise või lilla värvusega ühendi. Katseandmed ja nende töötlus: Katse aeg: 19. 03 2007 10.30 12.00 Ruumi keskmine temperatuur: 22 oC Allaniin: lx1 = 0,9 cm W1: = 0,3 cm Arginiin: lx2 = 0,3 cm W2 = 0,3 cm Seriin: lx3 = 0,6 cm W3 = 0,4 cm Fenüülalaniin: lx4 = 1,95 cm W4 = 0,3 cm Uuritav lahus B: lx5 = 0,65 cm W5 = 0,3 cm lx6 = 1,95 cm W6 = 0,3 cm lx7 = 0,65 cm
· Proteolüüs tagab elastse juustumassi tekke: 1. Kümosiin: Valmimisel hüdrolüüsib peptiidsidemed s1 kaseiinis. Kümosiini toimel tekkinud peptiidid lagundatakse juuretise peptidaasidega edasi. Toime -kaseiinile väga nõrk. 2. Ekstratsellulaarsed proteinaasid (PrtP) 3. Rakusisesed peptidaasid (tri-, dipeptiidide, aminopeptidaasid). Kokkide ja laktobatsillide peptidaasid olulised järelvalmimisel (nt proliini peptidaas - Pro) Pärast kaseiini hüdrolüüsi kümosiini ja ekstratsellulaarsete proteinaasidega on laktokokkide peptidaasidega võimalik peptiidide täielik proteolüüs aminohapeteks. Järelvalmimise kiirendamine: 1. Ensüümmodifitseerimine ehk ensüümide lisamine. Kasutatakse mikroseente või bakterite proteinaase ja peptidaase sh eksopeptidaase varaste maitsevigade vältimiseks
saa seda kasutada. 2.3. Vitamiin C Vitamiin C (askorbiinhape) on üks kõige kuulsamaid ja kõige sagedamini apteegis ostetud vitamiin. See suurendab immuunsust ja kiirendab haavade paranemist. Keha sees ei sünteesita. C- vitamiin imendub maos, kus see läbib dehüdrogeenimise, ja seejärel viiakse verdega igasse keharakku. See eritub neerude kaudu. C-vitamiin osaleb oksüdeerumis-taastavates protsessides lüsiini ja proliini aminohapete hüdrolüüsil ja on kollageenide biosünteesi protsessi oluline komponent. C-vitamiini leitakse peamiselt köögiviljades ja puuviljades, eriti magusates paprikates, tomatites, kartulites, lillkapsas, spinatis, hapukapsas, petersell, sidrunid, greibid, kiivid ja banaanid. Väiksemates kogustes esineb see piimas ja maksas. On ebastabiilne kõrge temperatuuriga: keetmise protsessis pool selle kogust on hävitatud. Askorbiinhappe puudulikkuse sümptomid -
oluline allikas. Vitamiin C Askorbiinhape, vajalik naha, igemete, kapillaaride, hammaste, sidemete ja näiteks Esineb harva, sest ühend on laialt levinud erinevates vesilahustuv luude normaalseks talitluseks. Sidekoe normaalse arengu ja haavade taimsetes materjalides. paranemise tagab C-vitamiin läbi koensüümse rolli, olles näiteks Kahvatud igemed mustsõstar proliini hüdroksülaasi ja lüsiini aminooksüdaasi koensüümiks ning Valusad liigesed kibuvitsamarjad viimaste tagabki kollageeni normaalse sünteesi. Haavade ja luumurdude aeglane paranemine paprika Askorbiinhape on vajalik ka mitmetes hüdroksüülimisprotsessides, Sinised laigud
nukleiinhapete sünteesil). B12 - vajatakse RNA metüülimiseks, metioniini tootmiseks, aminohapete metabolismiks, B12 vajatakse foolhappe metabolismis, nukleiinhapete sünteesiks, koliini (B 4) sünteesiks, pantoteenhappe ja C vitamiini funktsioneerimiseks, erütrotsüütide arenguks, müeliini sünteesiks, naha normaalseks arenguks. C vitamiinil - ajatakse sidekoe normaalseks arenguks, haavade paranemiseks. Olles mitmete ensüümide (proliini hüdroksülaas, lüsiini aminooksüdaas) koensüüm, tagab ta kollageeni normaalse sünteesi. 46. Tähtsamad B grupi vitamiinid? B1 - tiamiin B6 - püridoksiin, püridoksamiin, püridoksaal B2 - riboflaviin B8 - inositool B3 - niatsiin B10,11 - foolhape B4 - koliin B12-kobalamiinid
nõrkus, unisus, soojatunne, peapööritus, nägemise ähmastumine, teadvuse kaotus, kooma, krambid) sümptomid. - Lühikese toimeajaga (3-9 tundi) humaaninsuliin (insulin lispro, insulin aspart) Struktuuris on vahetatud aminohappeid. Lispro-, glulisiin- ja aspartinsuliinid – muudetud järjestusega insuliini analoogid, toime saabub 15 min, vähem hüpoglükeemiat kui regulaariga. Insulin lispro: B-ahelas on vahetatud proliini ja lüsiini positsioonid. • Imendub kiiresti. • Imendumiskiirust ei muuda füüsiline koormus, soojus jne. • Insulin lispro suhtes ei esine resistentsust. Insulin glargine: • B-ahelale lisatud 2 arginiinimolekuli (annab kergelt happelise pH) ja A-ahelas asparagiin asendatud glütsiiniga (annab stabiilsuse). • Manustatakse 1 kord päevas. • Imiteerib füsioloogilise basaalinsuliini ööpäevast rütmi. Tagab 24 tunni jooksul stabiilse basaalinsuliini taseme organismis. • Tunduvalt
Moodustab luudes maatriksi kuhu ladestuvad mineraalained Kõõluste põhikomponent Oluline naha struktuuri tagamisel Kollageen hoiab loomi koos Vitamiin C ehk askorbiinhappe peamine funktsioon on osalemine kollageeni proliini ja lüsiini jääkide hüdroksüleerimises. Defitsiidi korral areneb välja skorbuut Globulaarsed valgud: ruumilise struktuuri ja funktsiooni mitmekesisus Valkude ruumilise struktuuri määramine 1. Röntgenkristallograafia 2. Tuumamagnetresonants spektroskoopia ehk NMR 1. 2. Vajalikud valgu kristallid NMR töötab valgu lahusega Tüüpiliselt saavutatav 23
Nikotiinamiidsed koensüümid on kasutatavad eelkõige kui valkudevahelised elektronpaaride vahendajad, flaviinid on aga prosteestiliste rühmadena tugevalt valkudega seotud. Vitamiin C on samuti redoksreaktsioonides osalev ühend. Enamik loomasid, va primaadid on võimelised sünteesima vitamiini C lähtudes glükoosist. Vitamiin C funktsioneerib redutseeriva agendina ja on vajalik teatud metalliliste kofaktorite hoidmiseks redutseeritud vormis. Vitamiin C kasutatakse esiteks proliini ja lüsiini hüdroksüleerimisel kollageeni sünteesil. Teiseks, dopamiini β-hüdroksülaasi reaktsioonis, mille tulemusena sünteesitakse epinefriin ja norepinefriin ning türosiini degradatsioonil. Kolmandaks on vitamiin C üldine antioksüdant ja stimuleerib raua adsorbtsiooni. Tavaliselt on organismis piisav vitamiin C tagavara 3-4 kuuks. Vitamiin B12 (koobalamiin) Vitamiin B12 on keeruka struktuuriga ühend, mis konverteeritakse mitmeks koensüümiks
kudedes esinevad valgud. Nad lahustuvad vees ja nõrgakonsentratsioonilistes soolalahustes. Globuliinid- moodustavad teise, albumiinidega tavaliselt kõrvuti esineva valkude alarühma. Neid leidub rohkesti vereseerumis, kudedes, organites ja kõigis kehavedelikes. Vees on nad peaaegu lahustumatud. Hästi lahustuvad nõrkades soolalahusetes. Proalamiinid- ja gluteliinid on spetsiifilised taimsed valgud. Neid leidub seemntes, viljades, lehtedes jne.Rohkesti sisaldavad proliini ja vähe lüsiini. Skleroproteiinid- on tüüpilsed tugi- ja kattekudede valgud. Lahustuvad halvasti vees ja soolalahustes. Vastupidavad fermentide toimele. Skleroproteiine iseloomustavad elastsus ja mehhaaniline vastupidavus. Toiduvalguna on nad vähe väärtuslkud. Liitvalgud ehk Proteiidid Liitvalgud koosnevad aminohappejääkidest jateistest orgaanilistest ainetest.Liitvalke iseloomustab suur bioloogiline aktiivsus, mida põhjustavad gprosteetilse rühma
Mõnede valkude renatureerimiseks on vajalikud kofaktorid, valgu ligandid, mis stabiliseerivad tema ruumilst struktuuri. Sellised kofaktorid võivad olla näiteks metalli ioonid, mis moodustavad valgu struktuuris koordinatiivseid sidemeid. Renatureerimine on aeglane protsess võrreldes valgusünteesi käigus toimuva struktuuri tekkega. Renatureerumist kiirendavad mitmed ensüümid (valgu disulfiid isomeraas, peptidüül-prolüül isomeraasid), mis kiirendavad disulfiidsidemete vahetust või proliini konformatsiooni muutust. Valkude renatureerimist kiirendavad molekulaarsed chaperonid. 11 Valkude natiivne pakkimine, chaperonid Valkude pakkimine natiivseteks toimub posttranslatsiooniliselt: -valk peab saavutama natiivse 3D struktuuri; -valk peab siduma kofaktorid; -valgud modifitseeritakse ensümaatiliselt; -valgud peavad komplekseeruma teiste alaühikutega Valkude kõrgemad struktuurid on kodeeritud tema järjestuses. Valkude pakkimine natiivseteks toimub posttransaltsiooniliselt
· Geneetilises koodis kirjeldatud aminohappeid (20+2 mitte ,,geneetilist", (selenotsüsteiin ja pürrolüsiin)) nimetatakse proteinogeenseteks ,,valke valmistavateks" · Looduses ca 140 teadaolevat AH'd, ning tuhandeid kombineeritud AH'sid Ainevahetuse vaheühendid Bioloogilise toimega ühendid (neurotransmitterid, mürgid jmt) Ravimid · Harvades valkudes esineb ka muid AH'sid S.t. tegelikult on kasutusel +20 AH'd Näiteks proliini tuletis 4-hydroxyproline (leidub taime ehituses); 5- hydroxylysine (sidekoes); methyllysine (müosiini koosseisus); gamma- carboxyglutamate (verehüübimises osalevas protrombiinis) jne · Täiendavalt osaleb ainevahetuses muid, mitte proteinogeenseid Ah'sid tauriin Lämmastik · Lämmastik osaleb alati peptiidsidemete kaudu valkude ehituses Valgust on 16% lämmastik Kaudne valgu olemasolu indikaator, s.t. 6
4. Makromolekulide sünteesi spooris ei toimu. 5. Spoor sisaldab ühe koopia kromosoomi, ribosoome, tRNAsid ja osasid ensüüme (glükolüüsi ensüümid ja katalaas näiteks), varuvalke. Spooris on ka rohkesti fosfoglütseraati (PGA), mis on energeetiliseks varuaineks. 6. Spooris on rohkesti dipikoliinhapet. See esineb spooris Ca soolana ja sünteesitakse diaminopimeelhappest. Mutandid, kes ei sünteesi dipikoliinhapet, on kuumatundlikud. 7. Paks spoorikest koosneb peamiselt valgust (on proliini ja tsüsteiinirikas). Kestas on ka sahhariide. Kui teha mutandid, mille endospooridel ei moodustu kesta, siis on nad väga tundlikud lüsosüümile ja ka peroksiididele. 8. Korteks sisaldab hõredalt kokku õmmeldud peptidoglükaani, teihhuhappeid seal pole. Spooride säilumist võib ilmselt mõjutada kosmiline kiirgus, mis põhjustab DNA kaheahelalisi katkeid. Kui kiirgus on mõjunud spooridele pikka ega, siis on spoori DNA nii kahjustunud (lagunenud), et spoor enam ei idane
substraadile või sealt ära) Riboflaviin (B2) flaviinadeniindinukleotiid (FAD) Pantoteenhape (B3) koeensüüm A (atsüülrühmade aktiveerimine ülekandeks nukleofiilse ataki abil. Atsüülrühma alfa-vesiniku aktiveerimine enne eraldamist prootoni kujul) Püridoksiin (B6) püridoksaalfosfaat (vajalik aminohapete metabolismi eest vastutavatele ensüümidele) Kobalamiin (B12) 5'-desoksüadenosüülkobalamiin Vitamiin C (L-askorbiinhape) (proliini ja lüsiini hüdroksüleerimine kollageeni normaalse struktuuri tagamiseks; türosiini metabolism ajus; raua mobiliseerimine põrnast; kaitse mõnede metallide toksiliste efektide eest; allergiliste reaktsioonide pehmendamine; immuunsüsteemi stimuleerimine). IX KATALÜÜSI REGULATSIOON 1. Ensüümide spetsiifilisus
allosteeriline inhibitsioon!). NtrC teised funktsioonid Bakteris Klebsiella pneumoniae on nitrogenaasi sünteesi eest vastutavad geenid nifHDK samuti fosforüleeritud NtrC poolt aktiveeritavad. N-limitatsioonis aktiveerib P-NtrC NifA transkriptsiooni ning nifA omakorda nifHDK geenide transkriptsiooni. NtrB/NtrC poolt on kontrollitud ka selliste operonide transkriptsioon nagu näiteks hut operon, mis kodeerib histidiini utiliseerimist ja put operon, mis kodeerib proliini utiliseerimist. 50 12. Fosfori assimileerimine ja fosfaadi reguloni (Pho) kontroll Rakukoostise seisukohalt on fosfor süsiniku ja lämmastiku järel kolmanda tähtsusega element. Fosfor on oluline komponent membraansetes lipiidides, lipopolüsahhariidides, nukleotiidides, samuti lisatakse fosfor posttranslatsiooniliselt paljudele valkudele. Fosforit sisaldavad ühendid on olulised raku energiametabolismis
ensüümid ja katalaas näiteks), varuvalke. Spooris on ka rohkesti fosfoglütseraati (PGA), mis on energeetiliseks varuaineks. 6. Spooris on rohkesti dipikoliinhapet. See esineb spooris Ca soolana ja sünteesitakse diaminopimeelhappest. Mutandid, kes ei sünteesi dipikoliinhapet, on kuumatundlikud. 7. Paks spoorikest koosneb peamiselt valgust (on proliini ja tsüsteiinirikas). Kestas on ka sahhariide. Kui teha mutandid, mille endospooridel ei moodustu kesta, siis on nad väga tundlikud lüsosüümile ja ka peroksiididele. 8. Korteks sisaldab hõredalt kokku õmmeldud
6 aminohapped. Olulisemad modifikatsioonid on fosforüleerimine (foforhappe jäägi lisamine), atsetüleerimine (NH2 rühmale äädikhappe jäägi lsamine amiidsideme abil, esineb sageli N-terminaalselt ja lüsiinidel), metüleerimine ja glükosüleerimine (suhkrujääkide lisamine OH ja NH2 rühmadele). Lisaks on veel mitmeid post- translatsioonilisi (sünteesijärgseid) modifikatsioone, näiteks proliini hüdroksüleerimine, mille tagajärjel tekib hüdroksü-proliin (esineb suure sagedusega kollageenis). Modifitseeritud aminohapped esinevad enamsti valgu pinnal. Eriti sageli on modifitseeritud need valgud, mis on raku pinnal või lahustuvad rakkudevahelises ruumis st. on kättesaadavad teistele molekulidele. Modifikatsioonid kaitsevad valke lagundamise eest, osalevad rakusiseste signaalide ülekandel (vt. signaali ülekanne ja
kovalentse modifitseerimise kaudu. NtrC teised funktsioonid Bakteris Klebsiella pneumoniae on nitrogenaasi sünteesi eest vastutavad geenid nifHDK samuti fosforüleeritud NtrC poolt aktiveeritavad. N-limitatsioonis aktiveerib P-NtrC NifA transkriptsiooni ning nifA omakorda nifHDK geenide transkriptsiooni. NtrB/NtrC poolt on kontrollitud ka selliste operonide transkriptsioon nagu näiteks hut operon, mis kodeerib histidiini utiliseerimist ja put operon, mis kodeerib proliini utiliseerimist. 20. Aeroobse ja anaeroobse hingamise regulatsioon E. coli näitel. Millal toimub E. coli metabolismi ümberlülitumine käärimisele? Bakterites toimub metaboolse energia genereerimisel elektronide astmeline ülekanne kas: 1. Aeroobne hingamine (oksüdatiivne fosforüleerimine) kõige efektiivsem energia genereerimise viis. Rakumembraanis töötab elektronide transpordi ahel (hingamisahel), kus terminaalseks elektroniaktseptoriks on molekulaarne hapnik
Sekundaarstruktuur: peamiselt vesiniksideme abil fikseeritud ruumikujund. On kas alfa-heeliks(paremale pöörduv) või beeta-struktuur(voldik). Sekundaarstrukutuur pole kunagi 100% alfa või beeta, alati on nii üht kui ka teist. α-heeliks: • Polüpeptiidahela paremale pöörduv helitseerunud konformatsioon • Heeliksit hoiavad keerdudevahelised vesiniksidemed peptiidgruppide vahel. Vesiniksidemete rohkus tagab heeliksi stabiilsuse. Proliini (Pro) või Hyp osalusega peptiidgrupp annab ühe vesiniksideme. β-struktuur: • Peamiselt vesiniksidemete abil kujunenud kihilis-voldiline konformatsioon. Ulatuslikus β-struktuuris seovad vesiniksidemed voltunud polüpeptiidahelaid. Lühikeses β-struktuuris seovad peptiidgruppide vahelised vesiniksidemed ühe ja sama polüpeptiidahela volte. • Teised stabiliseerivad lisajõud: aminohappejääkide R-gruppide hüdrofoobsed
Sekundaarstruktuur: peamiselt vesiniksideme abil fikseeritud ruumikujund. On kas alfa-heeliks(paremale pöörduv) või beeta-struktuur(voldik). Sekundaarstrukutuur pole kunagi 100% alfa või beeta, alati on nii üht kui ka teist. -heeliks: · Polüpeptiidahela paremale pöörduv helitseerunud konformatsioon · Heeliksit hoiavad keerdudevahelised vesiniksidemed peptiidgruppide vahel. Vesiniksidemete rohkus tagab heeliksi stabiilsuse. Proliini (Pro) või Hyp osalusega peptiidgrupp annab ühe vesiniksideme. -struktuur: · Peamiselt vesiniksidemete abil kujunenud kihilis-voldiline konformatsioon. Ulatuslikus - struktuuris seovad vesiniksidemed voltunud polüpeptiidahelaid. Lühikeses -struktuuris seovad peptiidgruppide vahelised vesiniksidemed ühe ja sama polüpeptiidahela volte.
(glükolüüsiensüümid ja katalaas näiteks), varuvalke. Spooris on ka rohkesti fosfoglütseraati (PGA), mis on energeetiliseks varuaineks (hõlpsasti konverteeritav ATP- ks). Glükolüüsiensüümid on vajalikud ATP sünteesiks PGA arvel. 7. Spooris on rohkesti dipikoliinhapet. See esineb spooris Ca soolana ja sünteesitakse diaminopimeelhappest. Mutandid, kes ei sünteesi dipikoliinhapet, on kuumatundlikud. 8. Paks spoorikest (coat) koosneb peamiselt valgust (on proliini ja tsüsteiinirikas). Kestas on ka sahhariide. Kui teha mutandid, mille endospooridel ei moodustu kesta, siis on nad väga tundlikud lüsotsüümile ja ka peroksiididele. Kui kest puudub, siis pääseb lüsotsüüm hästi ligi korteksi peptidoglükaanile. 9. Korteks sisaldab hõredalt kokku õmmeldud peptidoglükaani, teihhuhappeid seal pole. Bakterid moodustavad spoore aktiivse kasvu lõppedes, kui tingimused muutuvad
Põhimehhanismid soolases vees veekao ja soolade sissetungi vastu võitlemiseks: Põhimehhanismid selleks on: Isolatsioon (loomade katete soola- ja veekindlus) Osmokonformism (Sisekeskkonna soolsuse tõstmine välisega võrdseks osmolüütide abil, halobakteritel anorgaanilised ioonid, peam. K). Heinmuda (Ruppia) kui kõige soola taluvam kõrgem taim kasutab aminohapet proliini osmolüüdina. Osmoregulatsioon (Magedas keskkonnas säilitatakse sooli ja eritatakse sisekeskkonna suhtes hüpoosmootset uriini. Soolases vees püütakse säilitada vedelikku ja eritada sooli. Mereiguaanil ja mõnedel lindudel spetsiaalsed soolaeritusnäärmed.) Difusioon - füüsikaline protsess, kus aine liigub suurema kontsentratsiooniga keskkonnast madalama kontsentratsiooniga keskkonda
all. Osmoprotektor - Kui keskkonnas osmootne rõhk tõuseb, siis peab mikroob tõstma ka rakusisest osmootset rõhku. Muidu ta lihtsalt kuivaks ära. Rakku hakatakse transportima või rakus de novo sünteesima osmoprotektoreid. Osmoprotektorid on vees väga hästi lahustuvad väikese molekuliga ained, mis tsütoplasmas lahustudes tõstavad kiiresti rakusisest osmootset rõhku. Nt E. coli kasutab osmoprotektoritena gamma-aminovõihapet, glutamiinhapet, proliini, mõned bakterid ka betaiini. Stafülokokkidel on osmoprotektoriks proliin. Mitmed bakterid kasutavad osmoprotektorina ka sahharoosi ja trehaloosi. Disahhariidide kontsentratsioon ei tõuse siiski rakus väga kõrgele. KCl kui tüüpiline osmoprotektor halofiilidel - Paljudel halofiilidel (näiteks halofiilsed arhed, aga ka näiteks eubakter Salinibacter ruber) on osmoprotektoriks KCl ja seetõttu peavad nende ensüümid hästi taluma kõrget soolasisaldust
arvel sünteesitakse ATPd, mida on spoori idanemisel vaja. 6. Palju dipikoliinhapet. See esineb spooris Ca soolana ja sünteesitakse diaminopimeelhappest (kuulub peptidoglükaani). Mutandid, kes ei sünteesi dipikoliinhapet, on kuumatundlikud. Arvamus: dipikoliinhape ,,poeb" DNA ahelate vahele ja stabiliseerib DNA struktuuri. 7. Paks spoorikest (coat) koosneb peamiselt valgust (on proliini ja tsüsteiinirikas). Kestas on ka sahhariide. Kui teha mutandid, mille endospooridel ei moodustu kesta, siis on nad väga tundlikud lüsosüümile ja ka peroksiididele. Kui kest puudub, siis pääseb lüsotüüm hästi ligi korteksi peptidoglükaanile. 8. Korteks sisaldab hõredalt kokku õmmeldud peptidoglükaani, tehhuhapped puuduvad. Bakterid moodustavad spoore aktiivse kasvu lõppedes, kui tingimused muutuvad ebasoodsaks
Valkude sünteesijärgne modifikatsioon: valmis valkudele lisatakse mitmesuguseid rühmi, mille tulemusena tekivad modifitseeritud ehk mittekodeeritud aminohapped. 5 Fosforüleerimine – fosforhappe jäägi lisamine Atsetüleerimine – äädikhappe jäägi lisamine amiidsideme abil NH2-le Metüleerimine – APPI Glükosüleerimine – suhkrujääkide lisamine OH ja NH2 rühmadele lisaks ka nt proliini hüdroksüleerimine – tekib hüdroksüproliin (esineb kollageenis) Modifitseeritud AH paiknevad valkude pinnal või lahustuvad rakkudevahelises ruumis – teistele molekulidele kättesaadavad. Modifikatsiooni eesmärgid: kaitsevad valke lagundamise eest, osalevad rakusiseste signaalide ülekandel, moodustavad raku pinnamarkereid ja olulised valkude aktiivsuse regulatsioonil. Valkude ruumiline struktuur sõltub ümbritsevast keskkonnast. Nt vee keskkonna struktuur (H-sidemete
annaabi.ee 
