Kujutav geomeetria I loeng Projekteerimiseks nim. geomeetrilist tegevust, mille tulemusena saadakse projektsioon ehk kujutis. Vaja on: objekt ehk kujutatav ese, kujutamiskiired ehk projekteerivad kiired, ekraan ehk projektsioonitasand. 1. Tsentraalprojektsioon ehk perspektiiv- kiired on ühest silmapunktist. 2. Paralleelprojektsioon- silmapunkt on lõpmata kaugel, kujutatavad kiired on omavahel paralleelsed. Jaguneb: kald- ja ristprojekteerimiseks. Projektsioonide üldomadused: 1. Punkti projektsioon ekraanil on seda punkti läbiva kujutatava kiire ja ekraani lõikepunkt.
TEETÖÖLINE Teede ehitamist ja parandamist projekteerivad teedeinsenerid, kuid teetöid teevad teemeistrite juhendamisel teetöölised. Teetöölised ehitavad uusi ja hooldavad olemasolevaid teid. Nad parandavad löökauke, pindavad, paigaldavad liiklusmärke, tähisposte ja piirdeid, niidavad teepeenraid, raiuvad teeäärset võsa, puhastavad kraave ja truupe, paigaldavad teede rekonstrueerimisel paigaldada äärekive, teevad abitöid mullete ja aluste ehitamisel ning asfaltkatte paigaldamisel
Joonestamine 1. Mis vahe on tsentraal- ja paralleelprojekteerimise vahel? Tsentraalprojekteerimisel lähtuvad projekteerivad kiired kõik ühest punktist, mida nimetatakse silmpunktiks. Selle tulemiks on tsentraalprojektsioon ehk perspektiiv. Paralleelprojekteerimisel on kujutamiskiired omavahel paralleelsed. 2. Kuidas jaguneb paralleelprojektsioon ja mille poolest need projektsioonid üksteisest erinevad? Paralleelprojektsioon jaguneb kaldprojekteerimiseks ja ristprojekteerimiseks vastavalt sellele, kas kiired langevad ekraanile kaldu või risti. 3. Mis juhtumil sirgjoone projektsiooniks tuleb punkt?
KES ON ARHITEKT JA KUIDAS ARHITEKTIKS SAADA Raahel Pärtel Kes on arhitekt? Arhitektid on loomingulised töötajad, kes mõtlevad välja ja projekteerivad maju ja muid ehitisi, aitavad koostada linnaplaane ning haljastusi - loovad nn. ehitatud keskkonda. Kes on arhitekt? Arhitekt on loominguline töötaja Arhitekti elukutse on prestiizikas Arhitekti töö on vaheldusrikas Arhitektil peab lisaks kunstiandele olema ka ka tehnilist taipu Arhitekti töö on koostöö tellija ja ehitajaga Arhitekti põhiülesanded ehitiste projekteerimine, tööjooniste tegemine interjööri kujundamine ja tööjooniste tegemine
* Paralleel projektsioon jaguneb kaldprojektsiooniks ja ristprojektsiooniks. * Kaldprojektsiooni puhul langevad projekteerimis kiired tasapinnale kaldu. * Ristprojekteerimisel langevad projekteerimiskiired ekraanile risti. 3. Mis juhtumil sirgjoone projektsiooniks tuleb punkt? * Kui sirgjoon ühtib projekteeritavate kiirtega. (x s) 4. Mis juhtumil tasapinnalise kujundi paralleelprojektsiooniks tuleb sirglõik? * Kui tasandilist kujundit projekteerivad kiired asetsevad kõik kujundi tasandis. 5. Mis on sirglõigu moondetegur? * Lõigu paralleelprojektsiooni ja tema originaalpikkuse suhe. 6. Millistes piirides võib muutuda sirglõigu moondetegur: 1) ristprojekteerimisel, 2) paralleelprojekteerimisel? * 1) 0 m1 * 2) 0 m 7. Mis kujundiks projekteerub paralleelprojekteerimisel ring, kui ta on: 1) paralleelne kiirtega 2) paralleelne ekraaniga? * 1) Sirglõiguks
objekti? * Sest joonised peavad määrama objekti, s.o. üheselt määrama objekti kõik geomeetrilised omadused, kuid objekti üksainus kujutis ilma lisaandmeteta ei määra seda objekti ruumis 5. Mis juhtumil sirgjoone projektsiooniks tuleb punkt? * Kui sirgjoon ühtib projekteeritavate kiirtega. (x s) 6. Mis juhtumil tasapinnalise kujundi paralleelprojektsiooniks tuleb sirglõik? * Kui tasandilist kujundit projekteerivad kiired asetsevad kõik kujundi tasandis. 7. Mis on sirglõigu moondetegur? * Lõigu paralleelprojektsiooni ja tema originaalpikkuse suhe. 8. Millistes piirides võib muutuda sirglõigu moondetegur: 1) ristprojekteerimisel, 2) paralleelprojekteerimisel? * 1) 0 m1 * 2) 0 m 9. Mis kujundiks projekteerub paralleelprojekteerimisel ring, kui ta on: 1) paralleelne kiirtega 2) paralleelne ekraaniga? * 1) Sirglõiguks
* Sest joonised peavad määrama objekti, s.o. üheselt määrama objekti kõik geomeetrilised omadused, kuid objekti üksainus kujutis ilma lisaandmeteta ei määra seda objekti ruumis 5. Mis juhtumil sirgjoone projektsiooniks tuleb punkt? * Kui sirgjoon ühtib projekteeritavate kiirtega. (x s) 6. Mis juhtumil tasapinnalise kujundi paralleelprojektsiooniks tuleb sirglõik? * Kui tasandilist kujundit projekteerivad kiired asetsevad kõik kujundi tasandis. 7. Mis on sirglõigu moondetegur? * Lõigu paralleelprojektsiooni ja tema originaalpikkuse suhe. 8. Millistes piirides võib muutuda sirglõigu moondetegur: 1) ristprojekteerimisel, 2) paralleelprojekteerimisel? * 1) 0 m 1 * 2) 0 m 9. Mis kujundiks projekteerub paralleelprojekteerimisel ring, kui ta on: 1) paralleelne kiirtega 2) paralleelne ekraaniga? * 1) Sirglõiguks
* Sest joonised peavad määrama objekti, s.o. üheselt määrama objekti kõik geomeetrilised omadused, kuid objekti üksainus kujutis ilma lisaandmeteta ei määra seda objekti ruumis 5. Mis juhtumil sirgjoone projektsiooniks tuleb punkt? * Kui sirgjoon ühtib projekteeritavate kiirtega. (x s) 6. Mis juhtumil tasapinnalise kujundi paralleelprojektsiooniks tuleb sirglõik? * Kui tasandilist kujundit projekteerivad kiired asetsevad kõik kujundi tasandis. 7. Mis on sirglõigu moondetegur? * Lõigu paralleelprojektsiooni ja tema originaalpikkuse suhe. 8. Millistes piirides võib muutuda sirglõigu moondetegur: 1) ristprojekteerimisel, 2) paralleelprojekteerimisel? * 1) 0 m 1 * 2) 0 m 9. Mis kujundiks projekteerub paralleelprojekteerimisel ring, kui ta on: 1) paralleelne kiirtega 2) paralleelne ekraaniga? * 1) Sirglõiguks
Tulemiks on paralleelprojektsioon. See jaguneb kaheks kaldprojekteerimine ja ristprojekteerimine. Projektsioonide üldomadusi: # Punkti projektsioon ekraanil on seda punkti läbica kujutamiskiireja ekraani lõikepunkt # Sirgjoone projektsioon on üldjuhul jälle sirge, erijuhul punkt, kui sirge ühtib kujutamiskiirega # Kui punkt on miongil joonel, siis tema projektsioon on selle joone projektsioonil # Kui tasapinnalist kujutndit projekteerivad kiired asetsevad kõik kujundi tasapinnas, siis see kujund projekteerub sirglõiguks # Kui sirglõik on paralleelne ekraaniga, siis tema paralleelprojektsioon sellel ekraanil on pikkuselt võrdne ja paralleelne lõigu enesega. # Kui tasapinnaline kujund on paralleelne ekraaniga, siis tema paralleelprojektsioon on kongruetne kujundi enesega # Paralleelsete sirgete paralleelrpojetsioonid on üldjuhul jälle paralleelsed sirged; erijuhul punktikujulised või ühine kujutis.
TEETÖÖLINE Teede ehitamist ja parandamist projekteerivad teedeinsenerid, kuid teetöid teevad teemeistrite juhendamisel teetöölised. Teetöölised ehitavad uusi ja hooldavad olemasolevaid teid. Nad parandavad löökauke, pindavad, paigaldavad liiklusmärke, tähisposte ja piirdeid, niidavad teepeenraid, raiuvad teeäärset võsa, puhastavad kraave ja truupe, paigaldavad teede rekonstrueerimisel paigaldada äärekive, teevad abitöid mullete ja aluste ehitamisel ning asfaltkatte paigaldamisel
1. tsentraalprojektsiooni puhul väljuvad kõik kujutamiskiired ühest punktist (tsentraalsed kujutamiskiired). Paralleelprojektsiooni puhul on kujutamiskiired omavahel paralleelsed. 2. kaldprojektsioon - kujutamiskiired langevad ekraaniga kaldu. Ristprojektsioon - kujutamiskiired ekraaniga risti. 3. sirgjoone projektsiooniks tuleb punkt, kui sirgjoon ühtib kujutamiskiirega. 4. tasapinnalise kujundi paralleelprojketsiooniks sirglõik, kui kujundit projekteerivad kiired asetsevad kõik kujundi tasandis 5. sirglõigu moondetegur - sirglõigu paralleelprojektsiooni pikkuse ja sirglõigu enda tõelise pikkuse suhe 6. sirglõigu moondetegur võib muutuda järgmistes piirides: 1) ristprojekteerimisel nullist üheni; 2) paralleelprojekteerimisel nullist lõpmatuseni 8. sirglõigu projektsiooni pikkus võrdub sirglõigu pikkuse ja kaldenurga koosinuse korrutisega. 9. sirglõigu kaldenurk ekraani suhtes on teravnurk sirglõigu ja tema projektsiooni vahel
objekti tsentraalprojektsioon. Objekti paralleelprojektsioon puhul on kujutamiskiired omavahel paralleelsed. Silmapunkt lõpmata kaugel. 2. Paralleelprojektsioon jaguneb kald- ja ristprojektsiooniks. Need erinevad üksteisest kujutamiskiirte ekraanile langemise nurga poolest. 3. Sirgjoone projektsiooniks tuleb erijuhul punkt, siis kui sirge ühtib kujutamiskiirega. 4. Tasapinnalise kujundi paralleelprojektsiooniks tuleb sirglõik juhul, kui teda projekteerivad kiired asetsevad kõik kujundi tasapinnas. 5. Sirglõigu moondetegur näitab mitu korda on lõigu projektsiooni pikkus lõigu tegelikust pikkusest väiksem. Sirgjoone paralleelprojektsiooni pikkus Sirglõigu tegelik pikkus 6. Ristprojekteerimisel loetakse moondetegur üheks, täpne suurus 0,82. Paralleelprojekteerimisel üldiselt võib moondetegur muutuda vahemikus (0; ) 7
1. Mis vahe on tsentraal- ja paralleelprojekteerimise vahel? 1)Tsentraalprojekteerimisel lähtuvad projekteerivad kiired kõik ühest punktist, mida nimetatakse silmapunktiks. Selle tulemiks on tsentraalprojektsioon ehk perspektiiv . 2)Paralleelprojekteerimisel on kujutamiskiired omavahel paralleelsed. 2. Kuidas jaguneb paralleelprojektsioon ja mille poolest need projektsioonid üksteisest erinevad? Paralleelprojektsioon jaguneb kaldprojekteerimiseks ja ristprojekteerimiseks vastavalt sellele, kas kiired langevad ekraanile kaldu või risti. 3. Mis juhtumil sirgjoone projektsiooniks tuleb punkt?
asetsevad kujutamiskiired paralleelselt. 2. Kuidas jaguneb paralleelprojektsioon ja mille poolest need projektsioonid üksteisest erinevad? Kaldprojektsioon (kiired ekraani suhtes kaldu) ja ristprojektsioon (kiired ekraani suhtes risti). 3. Mis juhtumil sirgjoone projektsiooniks tuleb punkt? Kui sirgjoon on ühtib projekteeritavate kiirtega. 4. Mis juhtumil tasapinnalise kujundi paralleelprojektsiooniks tuleb sirglõik? Kui tasandilist kujundit projekteerivad kiired asetsevad kõik kujundi tasandis. 5. Mis on sirglõigu moondetegur? Lõigu paralleelprojektsiooni ja tema originaalpikkuse suhe. 6. Millistes piirides võib sirglõigu moondetegur muutuda: a) ristprojekteerimisel? Nullist üheni b) paralleelprojekteerimisel? Nullist lõpmatuseni 7. Mis kujundiks projekteerub paralleelprojekteerimisel ring, kui ta on: a) paralleelne kiirtega? Sirglõiguks b) paralleelne ekraaniga? Ringiks 8
See on tsentraalprojekteerimise erijuht, kus kujutamistsenter on viidud lõpmata kaugele. 2. Kuidas jaguneb paralleelprojektsioon ja kuidas need projektsioonid üksteisest erinevad? Jaguneb kald- ja ristprojektsioonideks, vastavalt kas kiired langevad paralleelselt või kaldu. 3. Mis juhtumil tuleb sirgjoone projektsiooniks punkt? Kui sirgjoon ühtib kujutamiskiirega. 4. Mis juhtumil tuleb tasandilise kujundi paralleelprojektsiooniks sirglõik? Kui kujundit projekteerivad kiired asetsevad kõik kujundi tasandis. 5. Mis on sirglõigu moondetegur? Sirglõigu paralleelprojektsiooni pikkuse ja lõigu enda pikkuse suhe. 6. Millistes piirides võib muutuda sirglõigu moondetegur? a) ristisomeetrias Tegelikult kui siin on ristisomeetriat mõeldud, siis seal on ju telgedel moondetegur umbes 0,82, aga ristprojekteerimisel on see moondetegur nullist üheni (mõlemad kaasa arvatud) b) paralleelprojekteerimisel Nullist(kaasa arvatud) kuni lõpmatuseni. 7
üksiteisest erinevad? Paralleel projektsioon jaguneb kaldprojektsiooniks ja ristprojektsiooniks. Kaldprojektsiooni puhul langevad projekteerimis kiired tasapinnale kaldu. Ristprojekteerimisel langevad projekteerimiskiired ekraanile risti. 3. Mis juhtumil sirgjoone projektsiooniks tuleb punkt? Erijuhul, kui sirgjoon ühtib projekteeritavate kiirtega. (x s) 4. Mis juhtumil tasapinnalise kujundi paralleelprojektsiooniks tuleb sirglõik? Kui tasandilist kujundit projekteerivad kiired asetsevad kõik kujundi tasandis. 5. Mis on sirglõigu moondetegur? Lõigu paralleelprojektsiooni ja tema originaalpikkuse suhe. 6. Millistes piirides võib muutuda sirglõigu moondetegur: 1) Ristprojekteerimisel Vahemikus 0 m1 2) paralleelprojekteerimisel? Vahemikus 0 m 7. Mis kujundiks projekteerub paralleelprojekteerimisel ring, kui ta on: 1) Paralleelne kiirega Sirglõiguks 2) Paralleelne ekraaniga
üksiteisest erinevad? Paralleel projektsioon jaguneb kaldprojektsiooniks ja ristprojektsiooniks. Kaldprojektsiooni puhul langevad projekteerimis kiired tasapinnale kaldu. Ristprojekteerimisel langevad projekteerimiskiired ekraanile risti. 3. Mis juhtumil sirgjoone projektsiooniks tuleb punkt? Erijuhul, kui sirgjoon ühtib projekteeritavate kiirtega. (x s) 4. Mis juhtumil tasapinnalise kujundi paralleelprojektsiooniks tuleb sirglõik? Kui tasandilist kujundit projekteerivad kiired asetsevad kõik kujundi tasandis. 5. Mis on sirglõigu moondetegur? Lõigu paralleelprojektsiooni ja tema originaalpikkuse suhe. 6. Millistes piirides võib muutuda sirglõigu moondetegur: 1) Ristprojekteerimisel Vahemikus 0 m 1 2) paralleelprojekteerimisel? Vahemikus 0 m 7. Mis kujundiks projekteerub paralleelprojekteerimisel ring, kui ta on: 1) Paralleelne kiirega Sirglõiguks
üksiteisest erinevad? Paralleelprojektsioon jaguneb kaldprojektsiooniks ja ristprojektsiooniks. Kaldprojektsiooni puhul langevad projekteerimiskiired tasapinnale kaldu. Ristprojekteerimisel langevad projekteerimiskiired ekraanile risti. 3. Mis juhtumil sirgjoone projektsiooniks tuleb punkt? Erijuhul, kui sirgjoon ühtib projekteeritavate kiirtega. (x s) 4. Mis juhtumil tasapinnalise kujundi paralleelprojektsiooniks tuleb sirglõik? Kui tasandilist kujundit projekteerivad kiired asetsevad kõik kujundi tasandis. 5. Mis on sirglõigu moondetegur? Lõigu paralleelprojektsiooni ja tema originaalpikkuse suhe. 6. Millistes piirides võib muutuda sirglõigu moondetegur: 1) Ristprojekteerimisel Vahemikus 0 m1 2) paralleelprojekteerimisel? Vahemikus 0 m 7. Mis kujundiks projekteerub paralleelprojekteerimisel ring, kui ta on: 1) Paralleelne kiirega Sirglõiguks
Koormus, mis tõenäoliselt mõjub konstruktsiooni kogu arvutusolukorra vältel ja mille muutumine ajas on tühine või toimub kogu aeg kindlas suunas, kuni koormus saavutab teatud piirväärtuse. G. 19. Defineerige mõiste ehitise tüüp. Näitab ehitise (konstruktsiooni) põhimaterjali, näiteks raudbetoonkonstruktsioon, metallkonstruktsioon, puitkonstruktsioon, kivikonstruktsioon 20. Kuidas on tagatud eestis projekteerimisstandardite eeldus: konstruktsioone projekteerivad piisava kvalifikatsiooni ja kogemustega isikud. Kontroll projekteerimise, valmistamise ajal. 21. Kuidas on tagatud eestis projekteerimisstandardite eeldus: konstruktsioone valmistavates tehastes ja ehitusplatsidel on tagatud küllaldane kvaliteedikontroll? Tuleks järgida sobivaid kvaliteedijuhtimise abinõusid: töökindlusnõuete määratlused; organisatoorseid abinõud; kontroll projekteerimise, valmistamise, kasutamise ja hooldamise ajal. 22
23. Kuidas videoprojektor töötab? -Projektor võtab vastu videosignaali ja projitseerib signaalile vastava kujutise läätsede süsteemi abil ekraanile. 24. Nimeta videoprojetorite tüübid. -CRT, LED, LCD, DLP, LCoD, Led ja laserdiood 25. Kirjelda CRT projektori tööpõhimõttet! -3 erinevat läätse, milleks on: sinine, roheline ja punane 26. Kirjelda LCD projektori tööpõhimõttet! -3 DMD ekraani, mis projekteerivad läbi läätse seinale vms. 27. Kirjelda LED projektori tööpõhimõttet ! -samuti 3 DMD ekraani, kasutakse LED lampe valgustamiseks mis on kauakestvad ja töökindlad. 28. Kus kasutatakse projektoreid? -Kodudes filmide vaatamiseks seinalt, konverentsidel, koolis tundide läbiviimiseks, äriplaanide/uute toodete prensenteerimisel 29. Milliseid seadmeid saab videoprojektoriga ühendada? -Arvutid, kaamerad, telekad, telefonid, DVD mängijad 30
a - - - ( joon a asub pinnal ); - identsus; ühtimine; - järeldus; - täisnurk. 1 PROJEKTEERIMINE Objekti kujutise saamiseks kasutatakse geomeetrilist toimingut, mida nimetatakse projekteerimiseks. 1.1. Tsentraalprojektsioon Tsentraalprojekteerimisel lähtuvad kik projekteerivad kiired ühest punktist e. kujutamistsentrist. Seega ekraani kaugenemisel suureneb objekti projektsioon. On antud tasand 0, mida nimetatakse projekteerimispinnaks e. ekraaniks, lplikul kaugusel ruumipunkt S (projekteerimistsenter e. kujutamistsenter) ja objekt ABC (joon. 1). Punktist S väljuv kujutamiskiir k läbib näiteks punkti A ja likab ekraani 0 punktis A = SA×0, mis on punkti A kujutis ekraanil 0. Saadud kujutist nimetatakse punkti A
* Sest joonlsed peavadmaaramaobjekti, 5.0. uheselt m8arama objekti koik geomeetrillsed omadused, kuid objekti uksainus kujutls ilma lisaandmeteta el maara seda objektl ruumls S. Mis juhtumil sirgjoone projektsiooniks tuleb punkt? * Kui sirgjoon tihtib projekteeritavate kiirtega. (Ex .L s) 6. Mis juhtumll tasapinnallse kujundl paralleelprojektsloonlks tuleb slrgloik? * Kui tasandilist kujundit projekteerivad kiired asetsevadkOik kujundi tasandis. 7. Mis on slrgl61gu moondetegur? * LOigu paralleelprojektsiooni ja temaoriginaalpikkuse suhe. 8. MiIIlstesplirides v51bmuutuda slrgl6igu moondetegur: 1) ristprojekteerimis~l, 2) paralleelprojekteerlmisel? * -1) 0 s ms 1 2)Osmsao 9. Mis kujundlks projekteerub paralieelprojekteerlmisel ring, kui ta on: 1) paralieelne kiirtega --;/
............ 14 Punkti kolmvaade............................................................................................................................................. 15 Sirglõigu kaksvaade ......................................................................................................................................... 16 Sirglõigu kolmvaade ........................................................................................................................................ 16 Projekteerivad sirged ja nivoosirged ................................................................................................................ 17 Sirglõigu originaalpikkuse leidmine tema projektsioonide järgi ..................................................................... 17 5. Tasandi projekteerimine............................................................................................................................ 18 6. Aksonomeetria.....................................................
Strukturaalse, suhete- ja kliendikapitali ressursid Cisco väärtusahela b-webis on ettevõtte konkurentsieelise aluseks. Väärtusahelate definitsioon Väärtusahelad kujundavad, toodavad ja toimetavad kätte tooteid või teenuseid, et rahuldada kliendivajaduste spetsiifilist kogumit. Nii nagu rikkuse loojad igas majanduses, määravad ja defineerivad väärtusahelad kõigepealt kindlaks vajadused, siis projekteerivad ja loovad lahendid. Mitmete järjestikuste etappidega muudavad väärtusahelad toormaterjali valmiskaupadeks ja teenusteks. Need viivad kauba turustuspunktidesse või otse lõpptarbijale ja tagavad sageli dokumentatsiooni, teeninduse ja abi. Väärtust lisatakse igal sammul, alates toormaterjali kaevandamisest kuni kliendi esitatud tellimuse täitmiseni. Väärtusahela b-webis juhib protsessi Cisco-sarnane juhtfirma. See defineerib eesmärgid ja
2. Kuidas jaguneb paralleelprojektsioon ja mille poolest need projektsioonid üksteisest erinevad? Olenevalt kas projektsioonikiired langevad ekraanile kaldu või risti: kaldprojektsioon ja ristprojektsioon. 3. Mis juhtumil sirgjoone projektsiooniks tuleb punkt? Sirge projekteerub punktiks, kui ta ühtib kujutamiskiirega 4. Mis juhtumil tasapinnalise kujundi paralleelprojektsiooniks tuleb sirglõik? Kui tasandilist kujundit projekteerivad kiired asetsevad kõik kujundi tasandis, siis see kujund projekteerub sirglõiguks. 5. Mis on sirglõigu moondetegur? Sirglõigu paralleelprojektsioon pikkuse ja selle tegeliku pikkuse suhe. 6. Millistes piirides võib muutuda sirglõigu moondetegur: 1) ristprojekteerimisel- ei saa olla lõigust enesest pikem seega 0->1 2) paralleelprojekteerimisel- 0-> olenevalt kujutamiskiirte, ekraani ja lõigu vastastikustest asenditest. 7
Paralleelprojektsioon jaguneb kald- ja ristprojektsiooniks, vastavalt sellele, kas kiired langevad ekraanile kaldu või risti. 3. Mis juhtumitel sirgjoone projektsiooniks tuleb punkt? Sirgjoone projektsiooniks on punkt, kui sirge ühtib kujutamiskiirtega. 4. Mis juhtumil tasandilise kujundi paralleelprojektsiooniks tuleb sirglõik? Tasandiline kujund projekteerub projekteerub sirglõiguks, kui tasandilist kujundit projekteerivad kiired asetsevad kõik kujundi tasandis. 5. Mis on sirglõigu moondetegur? Sirglõigu moondeteguriks nimetatakse sirglõigu paralleelprojektsiooni pikkuse ja lõigu tõelise pikkuse suhet. 6. Millistes piirides võib muutuda sirglõigu moondetegur ristprojekteerimisel (paralleelprojekteerimisel)? 0m1 (0m<) 7. Mis on sirglõigu põhikaldenurk (esikaldenurk) ja kuidas selle suurust määratakse?
3. Mis juhtumitel sirgjoone projektsiooniks on aksonomeetria meetod. punkt? Kui sirgjoon ühtib projekteeritavate 14. Missugust joont punkti kaksvaatel kiirtega. nimetatakse sidejooneks? Projektsioone 4. Mis juhtumil tasandilise kujundi ühendavat sirget. projektsiooniks tuleb sirglõik? Kui 15. Sõnastage kolmvaate peaomadus. tasandilist kujundit projekteerivad kiired Kolmvaade on sisuliselt kaks kaksvaadet, asetsevad kõik kujundi tasandis. kus esiekraan (peaekraan) esineb kaks 5. Mis on sirglõigu moondetegur? Lõigu korda. Eeltoodust tingitult esineb punkti paralleelprojektsiooni ja tema esikvoot kolmvaates kaks korda, pealtvaate originaalpikkuse suhe. kaugusena x-teljest ja külgvaate kaugusena 6
Paralleel projektsioon jaguneb kaldprojektsiooniks ja ristprojektsiooniks. Kaldprojektsiooni puhul langevad projekteerimiskiired tasapinnale kaldu, ristprojekteerimisel langevad projekteerimiskiired ekraanile risti. 3. Mis juhtumitel sirgjoone projektsiooniks on punkt? Kui sirgjoon ühtib projekteeritavate kiirtega (kujutamiskiirtega). 4. Mis juhtumil tasandilise kujundi projektsiooniks tuleb sirglõik? Kui tasandilist kujundit projekteerivad kiired asetsevad kõik kujundi tasandis. 5. Mis on sirglõigu moondetegur m? Lõigu paralleelprojektsiooni ja tema originaalpikkuse suhe. 6. Millises piirides võib muutuda sirglõigu moondetegur ristprojekteerimisel (paralleelprojekteerimisel)? 0m1, (0m<). 7. Mis on sirglõigu põhikaldenurk 1 ja kuidas selle suurust määratakse? Põhikaldenurk 1 on nurk sirge ja põhiekraani vahel
Paralleel projektsioon jaguneb kaldprojektsiooniks ja ristprojektsiooniks. Kaldprojektsiooni puhul langevad projekteerimiskiired tasapinnale kaldu, ristprojekteerimisel langevad projekteerimiskiired ekraanile risti. 3. Mis juhtumitel sirgjoone projektsiooniks on punkt? Kui sirgjoon ühtib projekteeritavate kiirtega (kujutamiskiirtega). 4. Mis juhtumil tasandilise kujundi projektsiooniks tuleb sirglõik? Kui tasandilist kujundit projekteerivad kiired asetsevad kõik kujundi tasandis. 5. Mis on sirglõigu moondetegur m? Lõigu paralleelprojektsiooni ja tema originaalpikkuse suhe. 6. Millises piirides võib muutuda sirglõigu moondetegur ristprojekteerimisel (paralleelprojekteerimisel)? 0m1, (0m<). 7. Mis on sirglõigu põhikaldenurk 1 ja kuidas selle suurust määratakse? Põhikaldenurk 1 on nurk sirge ja põhiekraani vahel
Topograafiline kaart maapinna füüsilisi omadusi peegeldav suuremõõtkavaline kaart. Kartograafiline e. kaardiprojektsioon on maaellipsoidi pinna tasandil matemaatiliselt väljendatud kujtamise viis. Projektsioonide liigitamine:1) horisontaalpinna abil horisontaalprojektsioon. 2) silindri või koonuse abil: *silindriline *põiksilindriline *püstsilindriline *kooniline. 3) projekteerivate kiirte abil: *paralleelproj.- projekteerivad kiired on paralleelsed *tsentraalproj. - silmapunkt asub tasapinna keskel *stereograafiline proj. - silmapunkt asub maa 2x raadiuse kaugusel maakera vastaspoolel *ekvivalentsed proj. Lamberti projektsioon eesti põhikaart kooniline, konformne projektsioon. Telgmeridiaan puudutab meridiaani pinda. Gauss-Krügeri projektsioon proj. on põiksilindriline ja konformne, s.t. meridiaanide ja paralleelide kujutised on omavahel risti nagu kera pinnalgi. G-K proj
osariigis. Sealsel Mammutikoopal on viis ,,korrust" ja ligi 288 kilomeetrit käike. Suurim saal on 5 kilomeetrit pikk, 90 meetrit lai ja 40 meetrit kõrge. Karstialad on kõige ohtlikumad saastumisalad, kuna lõhede ja koobaste kaudu võivad reostusained sattuda otse põhjavette. Karstialade kaudu saab kõige paremini juhtida põhjavett. 3.2 Vitsamehed Vistsamehed ehk põhjaveesoonte uuraid otsivad veekanaleid, teevad põhjavee uuringuid ja projekteerivad puurkaeve. Enamasti neil on kindel puuoks kuid saab ka alumiinium traadiga kindlaks teha või mõne kõrg tehnoloogilise pendliga, kus on suuremad vee sooned. Veesooni otsitakse küll enamasti puurkaevude rajamiseks, kuid neid otsitakse ka muudel põhjustel, näiteks: inimestel pole hea elada vee soone peal kuid ka taimed ei saa hästi kasvada veesoonte peal. Uurida on võimalik kõiki erinevaid põhjaveekomplekse alates kvaternaarsete setetega
b) ristprojektsioon projekteerimiskiired langevad ekraanile risti 04) Miks ühest projektsioonist koosnev joonis ilma lisaandmeteta ei määra objekti? Joonised peavad üheselt määrama kõik objekti geomeetrilised omadused. 05) Millisel juhul tuleb sirgjoone projektsiooniks punkt? Kui sirgjoon ühtib kujutamiskiirtega. 06) Millisel juhul tuleb tasapinnalise kujundi paralleelprojektsiooniks sirglõik? Kui tasandilist kujundit projekteerivad kiired asetsevad kõik kujundi tasandis. 07) Mis on sirglõigu moondetegur? Lõigu paralleelprojektsiooni pikkuse ja lõigu originaalpikkuse suhe (m). 08) Millistes piirides võib muutuda sirglõigu moondetegur rist- ja paralleelprojekteerimisel? a) ristprojekteerimisel b) paralleelprojekteerimisel 09) Milliseks kujundiks projekteerub paralleelprojekteerimisel ring, kui see on paralleelne kiirte või ekraaniga? a) paralleelne kiirtega projekteerub sirglõiguks
lõikuvadühes punktis (projektsioonipinna, s.t koonuse tipus) aga nurgad nende vahel on proportsionaalsed (mitte võrdsed!) vastavate geograafiliste pikkuste vahedega. Paralleelid on kontsentrilised ringjooned, mille kese on meridiaanide lõikepunktis – projektsiooni poolusel. 36. Milline on perspektiivsete projektsioonide liigitus silmapunkti asendi järgi. Tee skeemid. Olenevalt silmapunkti asukohast jaotatakse: Ortograafilised (– silmapunkt asublõpmatuses ja projekteerivad kiired on paralleelsed (ekvidistantne kujutis), astronoomilised kaardid Välised – silmapunkt asub Maa ja lõpmatuse vahel (konventsionaalne kujutis), Stereograafilised – silmapunkt asub Maa diameetri teises otsas (konformne kujutis), serva moonutused kasvavad kiirelt. Gnoomonilised e. tsentraalprojektsioonideks - silmapunkt asub Maa keskpunktis (konventsionaalne kujutis), servaalal on suurimad moonutused, mõõtkava suureneb projektsiooni servaalade
(lihtsus, mõõdetavus, piltlikus) Sest kujutise lihtsuse ja mõõdetavuse saavutamiseks joonisel tuleb kasutada objekti eriasendit kiirte ja ekraanide suhtes, kuid piltlikkus nõuab üldasendit. 5. Mis juhtumil sirgjoone projektsiooniks tuleb punkt? Sirge projekteerub punktiks, kui ta ühtib kujutamiskiirega. 6. Mis juhtumil tasapinnalise kujundi paralleelprojektsiooniks tuleb sirglõik? Kui tasandilist kujundit projekteerivad kiired asetsevad kõik kujundi tasandis, siis see kujund projekteerub sirglõiguks. 7. Mis on sirglõigu moondetegur? Sirglõigu paralleelprojektsiooni pikkuse ja selle tegeliku pikkuse suhe. 8. Millistes piirides võib muutuda sirglõigu moondetegur: 1) ristprojekteerimisel, 2) paralleelprojekteerimisel? ei saa olla lõigust enesest pikem seega 0>1 0> olenevalt kujutamiskiirte, ekraani ja lõigu vastastikustest asenditest. 9
1.1 Projekteerimiseolemus.Projektsiooni d) Kaks tasandit on paralleelsed,kui tihe m6iste tasandikahel l6ikuvalsirgelon kummalgi oma paralleelteiseltasandil. Projekteerimineon geomeetriline toiming, e) Sirgjoonja tasandon teineteisega risti,kui millesosalevad tasandilleidubkaksl6ikuvatsirget,mis on - kujutatavese ehk obiekt; ristiantudsirgega. - projekteerivad kiiredehk kuiutamiskiired; 0 lga punktildbibUksainusantudtasapinna ristsirge,samuti Uksainussirgjoonerist- - projektsioonitasand ehk ekraan. tasand. Toimingupraktilistvaldamistraskendabtihti g) Paralleelsete tasanditeloikamiseltasandi- asjaolu, et kaks esimest elementi esinevad ga tekivadparalleelsedl6ikesirged. harilikultkujutletavatena. Projekteerimisetulemuseks on projektsioon
vägagi tülikad. Heade mõtete sundida, sest see, mida nad uurivad, kõrval võivad nad välja käia ka naiivsusi, kannab neid sedavõrd kaasa. Mitmel olla tagasihoidlikud ja häbelikud, kuid maal on igasse õppeainesse viidud ometi oma ideedega lõputult tüüdata ja maksimaalselt loovaid elemente. Näiteks väsitada. Nad ei anna kellelegi rahu, projekteerivad õpilased uut koolimaja. vaid kurnavad oma ammendamatu energiaga Vaadatakse, kes kavandab kõige ümbritsevaid. See kõik võib õpetaja ilusama, mugavama, tervislikuma, lapsesõbralikuma. kannatuse tõsiselt proovile panna. Õpilased uurivad siis välja, Aga ometi suudavad just loovõpilased kuidas maailmas koolimaju ehitatakse,
1927 Max Born tõlgendab lainefunktsioone kui tõenäususi. 1928 Chandrasekhara Venkata Raman avastab valguse lainepikkuse nihke, kui see hajub molekulidelt. 1928 Alexander Fleming avastab penitsiliini. 1928 Horton ja Morrison ehitavad esimese kvartskella. 1929 Edwin Hubble näitab, et galaktikate kaugus on seotud nende kiirusega. 1929 Bothe arendab välja meetodi kosmiliste kiirte uurimiseks. 1929 Cockroft ja Walton projekteerivad elektrostaatilise aatomilõhustaja. 1929 Georgi Gamow arvab, et tähtede energiaallikas on vesinikutuumade ühinemine. 1930 Jan Oort arvuatb välja, et päike teeb tiiru ümber galaktika keskme 200 000 000 aastaga. 1930 Dirac ennustab positroni olemasolu. 1930 Subrahmanyan Chandrasekhar avastab valgete kääbuste massi ülempiiri. 1930 Clyde Tombaugh avastab Pluuto. 1931 Harold Clayton Urey avastab raske vesiniku.
Taane: tagasiaste seina pinnal. Tasku (müüri-): müüri ribis või pilastris vertikaalne ava (tasku) armatuuri ja täitebetooni jaoks. Uure (vagu): müüritisse tehtud vagu torude, juhtmete, armatuuri jms paigutamiseks. 2. EHITUSKONSTRUKTSIOONIDE ARVUTAMISE PÕHIMÕTTED. 2.1. PÕHINÕUDED KIVIKONSTRUKTSIOONIDELE. Kivikonstruktsioonide projekteerimisel lähtutakse eeldustest, et - konstruktsioone projekteerivad kvalifitseeritud ja kogemustega isikud; - tööde juhtumine ja tööde kontroll on adekvaatne tehastes, ettevõtetes ja ehitusplatsil; - ehitustöid teevad vilumustega ja kogemustega isikud; - kasutatavad materjalid vastavad EPN 6 (Kivikonstruktsioonide projekteerimisnorm) või vastava toote standardi nõuetele; - konstruktsiooni hooldatakse vastavalt nõuetele; - konstruktsioone kasutatakse eesmärgipäraselt. Konstruktsioon tuleb projekteerida nii, et ta
kaasaarvatud ka geotehniline projekteerimine ja seda kasutatakse koos teiste projekteerimis-normidega (EPN 1 muud osad ning EPN 2...7). (2) EPN 1.1 kasutatakse ka selliste ehituskonstruktsioonide projekteeri- Projekteerimise alused 7 mise alusena, mille kohta otsesed projekteerimisnormid puuduvad. 1.3. Eeldused (1) Nii käesolevate normides kui ka EPN 2...7-s lähtutakse järgmistest eeldustest: · konstruktsioone projekteerivad piisava kvalifikatsiooni ja kogemustega isikud; · konstruktsioone valmistavates tehastes ja ehitusplatsidel on tagatud küllaldane kvaliteedikontroll; · ehitustöid teostavatel isikutel on küllaldased ametioskused ja töökogemus; · kasutatakse ehitusmaterjale ja tooteid, mille omadused on määratletud nõuetekohaste standardite ja spetsifikatsiooniga (või Eurocode'ga); · konstruktsioone hooldatakse piisavalt; · konstruktsioone kasutatakse eesmärgipäraselt.
Kuna kutse omandamine järgneb hariduse omandamisele, siis võib esimest käsitleda eesmärgina ja alustada probleemi käsitlemist eesmärgi püstitamisega. Kutsetegevuse seisukohalt võiks vaadelda nelja gruppi spetsialiste, kelle hariduses majandus- ja juhtimisalaste teadmiste osakaal peaks varieeruma nii kutsevaldkonniti kui ka mahus. Esiteks, ehitusinsenerid, kelle põhiteadmised ja oskused on seotud eelkõige tehnikavaldkonnaga. Need on projekteerivad insenerid, ehituse järelevalve insenerid, ehitustehnoloogid ja tehnilised konsultandid. Teiseks, ehitusjuhid: ehituse projektijuhid, objektijuhid, tööjuhid, tellija projektijuhid, projekteerija projektijuhid. Kolmandaks, maksumusplaanijad: ehituse eelarvestajad, mahumõõtjad, ehitiste hindajad. Neljandaks, ehitusökonomistid: projekti elutsükli ökonomistid (s.h. kinnisvara arendajad), ehitusfirma ökonomistid, finantsistid ehitusfirmas.
tajuda. Võib öelda, et nad elavad teises mõõtmes kuid elavad siin ja praegu. Nad osalevad aktiivselt meie elus, kuid me ei saa neid kuidagi mõjutada. A: Kus nad konkreetselt asuvad? D: Neil on ülisuured maaalused baasid, nagu linnad. Nad elavad seal. Kuid nad on ka maa peal. Nad on meie seas, me toimime vastastikku nendega, kuid ei teadvusta seda. A: See tähendab, et me ei näe neid? Kas nad on nähtamatud? D: Ei, neid võib näha. Kuid nad projekteerivad midagi energeetilise välja taolist enda ümber, mille abil võivad nad omandada suvalise kesta mida tahavad. Seepärast ei saa neid ära tunda. A: Kuidas projekteerivad? D: Mõttega. A: Ja ei kasuta midagi muud? D: Ei, nende vaimsed võimed ületavad inimlikke. Seetõttu on see nende jaoks kui lapsemäng. Nad võivad panna meid nägema vormi ilma, et eriti pingutaks. A: Ja niisiis käivad vabalt ringi meie seas? D: Mitte ainult ei käi vaid juhivad, elavad koos meiega
annaabi.ee 
