50 Valikulause.................................................................................................50 Valikulause keeles Pascal.......................................................................50 Valikulause keeles C...............................................................................51 Valikulause keeles Qbasic.......................................................................52 KUUES TEEMA: struktuursed andmetüübid: jada, massiiv, kirje, fail. ...............54 Sissejuhatus ..............................................................................................54 Jada. Massiiv. Massiivi mõõtmed ...............................................................54 Massiivi deklareerimine .............................................................................55 Massiivi deklareerimine keeles Pascal ...................................................55
2lfn",keskm_palk);
fclose(fp1);
tekita_failid(); // Väljundfailide tekitamine ja tühjendamine
if (DEBUG) for (i=0;i
x[i+1]=x[i]+(pow(C,i)*H); i++; n=i-1; }while (x[i]<=B); } void v2ljastus (int x[15], float y[15]) { int i; printf("X | Yn"); for(i=0;i<=n;i++){ printf("%d | %fn", x[i], y[i]); } } int main(void) { int x[15]; float y[15]; int i, A, B, H, C; sisestamine (&A,&B,&H,&C); arvutamine (A,B,H,C,x,y); v2ljastus (x,y); printf("V2ljumiseks vajuta enter!n"); getchar(); return 0; } Programmi seletus Programm koosneb peaprogrammist int main ja kolmest alamprogrammist int sisestus, int arvutamine, int v2ljastus. Alamprogrammis "int sisestus" toimub vajalike arvude sisestus: argumendi algväärtus A, argumendi lõppväärtus B, sammu väärtus H ja sammu koefitsent C. Alamprogrammis "int arvutamine" toimub funktsiooni väärtuste ning argumentide arvutamine kuni argumendi väärtus on ületanud argumendi lõppväärtuse B.
n");
gets(arv);
a = atoi(arv);
n = strlen(alg_text);
//krypteerib etteantud teksti simple fortrans meetodil ja kuvab selle
krypteeri(a,n);
//pyyab murda koodi ja küsib kasutajalt kas on õige.
for(ras = 2; ras < 80; ras++){
murra(ras);
printf("Kas antud teks on mutrtud? kui jah, siis sisesta 'J'n");
gets(jah);
if((jah[0]=='J')||(jah[0]=='j')){
goto lopp;
}
}
lopp: getchar();
return (1);
}
Ülesanne 2
Teha programm, mis järjestab biti järgi.
Lahendus
#include
Tallinn 2012
Autorideklaratsioon
Kinnitan, et käesolev töö on minu töö tulemus ja seda ei ole minu ega kellegi teise poolt
varem esitatud.
Peeter Sikk
121055IASB
Sisukord
Ülesande püstitus
1. Klaviatuuril sisestatakse reaalarv vahemiksu 0-1.
2. Moodustatakse reaalarvuline massiiv A elementidega
·
·
·
......
Kuni massiivi A elementide arv L kas vastab tingimustele || või (kui see tingimus ei
ole rahuldatud) L=15;
3. Ekraanile väljastatakse massiivi A elementide arv L ning elemendid koos oma
indeksiga.
Algoritm
Programmikood
#include
......................................................................36 SUUNAMISLAUSE..............................................................................................................38 VALIKULAUSE...................................................................................................................39 ÜLESANDED....................................................................................................................... 39 STRUKTUURSED ANDMETÜÜBID: JADA, MASSIIV, KIRJE, FAIL. .............................39 ............................................................................................................................................... 39 Sissejuhatus ...........................................................................................................................39 Jada. Massiiv. Massiivi mõõtmed .........................................................................................40 Massiivi deklareerimine ..........
1 Loeng. Sissejuhatus Võtmesõnad: abstract assert boolean break byte case catch char class const* continue default double do else enum extends final finally float for goto* if implements import instanceof int interface long native new package private protected public return short static strictfp super switch synchronized this throw throws transient try void volatile while NB! Tunduvad võtmesõnadena, aga on literaalid: false null true Algtüübid: Täisarvud · byte(8-bitiline), short(16-bitiline ), int(32-bitiline), long(64-bitiline) Ujukomaarvud · float(32-bitiline), double(64-bitiline) Tõeväärtused · boolean(true, false) Sümbolid · char(16-bitiline Unicode-sümbol, 'u0000'(0) kuni 'uffff'(65535)) Nimi: · on tõstutundlik · võib sisaldada tähti, numbreid, _ , $ · ei tohi alata numbriga
Ta lihtsalt ignoreerib seda. PHP programmeerimiskeeles on 2 tüüpi kommentaare: 1. / voi # - üherealiste märkuste jaoks 2. /* ... */ - mitmerealised kommentaarid comments.php return $x + $y; } ?> Näide 1.3.2 Eraldajad PHP programmid on põhimõtteliselt käskude kogumid. Käskude eraldamiseks kasutatakse programmeerimiskeeltes spetsiaalseid sümboleid - eraldajaid. PHP's seda tehakse semikooloniga: separators.php
parameetritega vastavusse meetodi poole pöördumisel. Javas seostatakse parameetrid positsiooni järgi, s.t. oluline on täpne parameetrite järjestus. Ka võtmesõna this võib käsitleda formaalse parameetrina, millele vastab pöördumisel punkti ees olev objekt. Lisaks sellele määratakse meetodi defineerimisel alati nn. tagastustüüp (s.t. mis tüüpi väärtus on meetodi töö tulemuseks). Tagastusväärtuse puudumisel on tagastustüübiks void. Tagastusväärtuse määrab meetodis täidetava return- lause järel olev avaldis (void-meetoditel on return-lause ilma avaldiseta). Sisendparameetrid on meetodile algandmeteks, mida ei muudeta. Väljundparameetrid (Java korral on ainsaks väljundparameetriks tagastusväärtus) on meetodi töö tulemuseks. Sisend-väljundparameetrid on korraga mõlemas rollis (s.t. neid muudetakse meetodi töö käigus), olles Javas siiski süntaktiliselt samaväärsed sisendparameetritega.
omistamise operaatoreid, mille eesmärk on ennekõike lühendada koodi kirjutamist. ? 1 //omistamise operaatorid 2 $x = 8; 3 $y = 2; echo $x *= $y; 4 Sama asja saab kasutada ka tekstiosade liitmiseks. ? 1 $nimi = 'Mari'; 2 $pnimi = 'Kisakõri'; 3 $nimi .= $pnimi; echo $nimi; 4 Arvude ja teksti vormindamine Siiani oleme lauseid väljastanud funktsiooni echo abil. Leidub ka teisi võimalusi, millest igaühel on oma ülesanne. Üks nendest on printf, mis lisaks väljastamisele vormindab selle. Selleks tuleb lausesse märkida protsendimärgi (%) abil koht kuhu väärtust soovid ning seejärel väärtus. Järgmises näites on kohahoidjaks %s, mis vormindab väärtuse tekstina. ? 1 //muutuja väärtuste vormindamine 2 $nimi = 'Mari'; 3 printf('Tere %s', $nimi); Soovid lausese teisigi väärtusi? Pole probleem, lisa julgelt kohahoidjaid ning lisa soovitud väärtused. ? 1 //muutuja väärtuste vormindamine 2 $nimi = 'Mari';
Omaette terviklikud toimingud
paigutatakse üldjuhul alamprogrammidesse. Nende sees võivad olla plokid tingimuste ja
korduste tarbeks.
Lihtne tervitus
Näited
C C++ C#
#include
kirjutatud programm võib vähemalt esmapilgul mõnevõrra erinev välja näha sõltuvalt sellest, kas programm käivitatakse veebist, tegutsetakse nuppudega ja tekstiväljadega aknas, väljundiks on mobiiltelefon või piirdub kogu tegevus tekstiaknaga. Esimesel korral võib tunduda, et oleks nagu täiesti eri keeltes ja eri moodi kirjutamine. Ühes kohas on alati koodi juures salapärane button1_click, teises public static void Main ning kolmandas veel midagi muud. Aga sellest ei tasu ennast väga häirida lasta. Ehkki .NETi ja C# juures on püütud eri kohtades käivituvate rakenduste loomist sarnasemaks muuta, tuleb siiski kirjutamisel arvestada käivitumiskoha võimalustega. Siin materjalis keskendume C# keele ülesehitusega seotud teemadele, mis on ühised kõigi käivitumiskohtade puhul. Ning kasutajaliidesena pruugime programmeerimisõpikute traditsioonilist lihtsat ning väheste
......................................................................................17 Ülesandeid.........................................................................................................................17 Massiivid...............................................................................................................................17 Tsükkel andmete kasutamiseks.........................................................................................18 Massiiv ja alamaprogramm...............................................................................................19 Algväärtustamine, järjestamine.........................................................................................19 Osutid ja koopiad.............................................................................................................. 20 Massiiv alamprogrammi parameetrina..............................................................................21
programm võib vähemalt esmapilgul mõnevõrra erinev välja näha sõltuvalt sellest, kas programm käivitatakse veebist, tegutsetakse nuppudega ja tekstiväljadega aknas, väljundiks on mobiiltelefon või piirdub kogu tegevus tekstiaknaga. Esimesel korral võib tunduda, et oleks nagu täiesti eri keeltes ja eri moodi kirjutamine. Ühes kohas on alati koodi juures salapärane button1_click, teises public static void Main ning kolmandas veel midagi muud. Aga sellest ei tasu ennast väga häirida lasta. Ehkki .NETi ja C# juures on püütud eri kohtades käivituvate rakenduste loomist sarnasemaks muuta, tuleb siiski kirjutamisel arvestada käivitumiskoha võimalustega. Siin materjalis keskendume C# keele ülesehitusega seotud teemadele, mis on ühised kõigi käivitumiskohtade puhul. Ning kasutajaliidesena pruugime programmeerimisõpikute traditsioonilist lihtsat ning
BDSL (See DSL) BE Below or Equal B2E Business To Employees BECN Backward Explicit Congestion Notification BEDO Burst Extended Data Out BEEP Blocks Extensible Exchange Protocol BEL Bell BELLCORE Bell Communications Research BER Basic Encoding Rules + Bit Error Rate BERT Bit Error Rate Test/Tester BF Bad Flag B/F Background/Foreground .BFC Briefcase (file name extension) [Microsoft] BFF Binary File Format [IBM] BFT Binary File Transfer BFTP Batch FTP BGA Ball Grid Array BGCOLOR Background Color [HTML] BGE Branch if Greater or Equal .BGI Borland Graphic Interface (file name extension) BGP Border Gateway Protocol BGT Branch if Greater Than BHI Branch if Higher BHIS Branch if Higher or Same BHO Browser Helper Object [Spybot] BI Binary Input .BIB Bibliography (file name extension) BiDi Bi-Directional BIFET Bipolar Field Effect Transistor BIFF Binary Interchange File Format BIM Beginning of Information Marker
h> ette nähtud piir-aega, kuid tulemuse väärtus võib DEM eri programmide andmed/programm eri int main (void) { aja jooksul Süsteem on protsesside kogum, mis reageerib kohtades printf ("Hello, world!n"); väheneda sündmustele andmete kaitsmine return 0; Kindel (firm deadline): sarnane rangele, kuid ei Iga sündmusega on seotud ajatempel, mis näitab · MMU Memory Management Unit } järgne
five-thousandths of a second. 1951 The UNIVAC I delivered to the U.S. Census Bureau was the first commercial computer to attract widespread public attention. Although manufactured by Remington Rand, the machine often was mistakenly referred to as the "IBM UNIVAC." Remington Rand eventually sold 46 machines at more than $1 million each. SPEED: 1,905 operations per second INPUT/OUTPUT: magnetic tape, unityper, printer MEMORY SIZE: 1,000 12-digit words in delay lines MEMORY TYPE: delay lines, magnetic tape TECHNOLOGY: serial vacuum tubes, delay lines, magnetic tape FLOOR SPACE: 943 cubic feet COST: F.O.B. factory $750,000 plus Early AI programs: checkers, chess (in Britain) Strachey wrote a checkers program for the Ferranti Mark I at Manchester (with Turing's encouragement and utilising the latter's recently completed Programmers' Handbook for the Ferranti computer)
Signaalitöötlus hakkab liikuma FPGA-de suunas Süsteemid võivad olla projekteeritud kui FPGA ja DSP kooslus või puhtalt FPGA-de baasil, mis sisaldavad signaalitöötlusplokke Toomas Ruuben. TTÜ Raadio ja sidetehnika 10 instituut. 5 SISSEJUHATUS FPGA-sse FPGA-de areng on alguse saanud 1970-ndate aastate lõpust Eelkäiateks on PLA (Programmable Logic Array CPLD, XILINX lasi FPGA välja alates 1985. Koosneb lihtloogika elementidest (AND, OR), nende vahele koostatakse ühendused Toomas Ruuben. TTÜ Raadio ja sidetehnika 11 instituut. SISSEJUHATUS FPGA-sse PLA Toomas Ruuben. TTÜ Raadio ja sidetehnika 12 instituut. 6 SISSEJUHATUS FPGA-sse
2 $paring = 'SELECT * FROM albumid';
3 $valjund = mysqli_query($yhendus, $paring);
Nonii, oleme saanud ühenduse ning oma soovid teele saatnud. Vaikimisi saadab
andmebaas meile ainult esimese rea vastuseks. Aga meie soovime kõiki ridu ja
kasutame selleks while() tsüklit, mis väljastab iga rea, kuni on ka viimane
väljastatud.
?
1 while($rida = mysqli_fetch_row($valjund)){
2 var_dump($rida);
3 }
Kasutasin väljundis var_dump() funktsiooni, et näidata, et iga rida on massiiv.
See aga annab meil väljundit kenasti soovitud kujul vormindada.
?
1 while($rida = mysqli_fetch_row($valjund)){
2 //var_dump($rida);
3 echo 'Album: '.$rida[1].' - '.$rida[2].'
';
4 echo 'Aasta: '.$rida[3].'
';
echo 'Žanr: '.$rida[4].'
';
5 }
6
Ja lõpus on oluline päring ja ühendus antud andmebaasiga katkestada. Ja
seda mysqli_free_result()ja mysqli_close() funktsioonidega.
?
1 mysqli_free_result($valjund);
1 same temperature range with .1°C accuracy? Now we need 100/.1, or 1000 discrete values, and that means a 10-bit ADC (which can produce 1024 dis- crete values). Voltage Precision The number of bits required to measure our example temperature range is dependent on the range of what we are measuring (temperature, voltage, light intensity, pressure, etc.) and not on a specific voltage range. In fact, our 0-to-100°C range might be converted to a 0-to-5 volt swing or a 0-to-1 volt swing. In either case, the dynamic range that we have to measure is the same. However, the 0-to-5V range uses 19.5 mV steps (5v/256) for 1°C accuracy and 4.8 mV steps (5v/1024) for .1°C accuracy. If we use a 0-to-1V swing, we have step sizes of 3.9 mV and 976 mV. This affects the ADC choices, the selection of opamps, and other considerations. These will be examined in more detail in later chapters
4,000 words and retrieved any one of them in as little as five-thousandths of a second. 1951 The UNIVAC I delivered to the U.S. Census Bureau was the first commercial computer to attract widespread public attention. Although manufactured by Remington Rand, the machine often was mistakenly referred to as the "IBM UNIVAC." Remington Rand eventually sold 46 machines at more than $1 million each. SPEED: 1,905 operations per second INPUT/OUTPUT: magnetic tape, unityper, printer MEMORY SIZE: 1,000 12-digit words in delay lines MEMORY TYPE: delay lines, magnetic tape TECHNOLOGY: serial vacuum tubes, delay lines, magnetic tape FLOOR SPACE: 943 cubic feet COST: F.O.B. factory $750,000 plus Checkers, chess Britain Strachey wrote a checkers program for the Ferranti Mark I at Manchester (with Turing's encouragement and utilising the latter's recently completed Programmers' Handbook for the Ferranti computer). By the summer of 1952 this program could,
viipadele (vrdl. ülalpool kerapinna korral) Enter number of segments around tube circumference <16>: Enter number of segments around torus circumference <16>: Joonis 5. Joonis 4. Kahemõõtmelise võrgu kujulise pinna (vt. joonis 5) loomine on teostatav protseduuriga ai_mesh. Algab ta võrgu nelja tipu sisestamisega. Edasi küsitakse viipadega Enter mesh size in the M direction: ja Enter mesh size in the N direction: võrgujoonte arvu kahes suunas. Lubatud väärtused on 2 kuni 256 (kaasa arvatud). Pindade 3DFACE servade nähtavust saab tagantjärele muuta käsuga `EDGE. Käivitami- sel ilmutatakse viip Specify edge of 3dface to toggle visibility or [Display]:. Serva(de) valimisega muudetatakse nad nähtamatu(te)ks. Tähe D sisestamine toob nähtamatud servad kriipsjoonega esile ja ilmutab viiba Enter selection method for display of hidden edges
öelda. Saab küll tekstivälja kirjutada ning nupule vajutada, aga vastust ekraanile ei ilmu. Vastuse leidmiseks tuleb nupu külge programmikoodi lõik siduda. Lihtsaimaks mooduseks on minna disainivaatesse ning vajutada nupule topeltklõps. Tulemuse peale tehti koodis mõningad automaatsed täiendused. <%@ Page Language="C#" %>
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL ELEKTRIAJAMITE JA JÕUELEKTROONIKA INSTITUUT ROBOTITEHNIKA ÕPPETOOL MIKROPROTSESSORTEHNIKA TÕNU LEHTLA LEMBIT KULMAR Tallinn 1995 2 T Lehtla, L Kulmar. Mikroprotsessortehnika TTÜ Elektriajamite ja jõuelektroonika instituut. Tallinn, 1995. 141 lk Toimetanud Juhan Nurme Kujundanud Ann Gornischeff Autorid tänavad TTÜ arvutitehnika instituudi lektorit Toomas Konti ja sama instituudi dotsenti Vladimir Viiest raamatu käsikirjas tehtud paranduste ja täienduste eest. T Lehtla, L Kulmar, 1995 TTÜ elektriajamite ja jõuelektroonika instituut, 1995 Kopli 82, 10412 Tallinn Tel 620 3704, 620 3700. Faks 620 3701 ISBN 9985-69-006-0 TTÜ trükikoda. Koskla 2/9, Tallinn EE0109 Tel 552 106 3 Sisukord Saateks
> Xmodem, One of the oldest async file transfer protocols Uses stop-and-wait ARQ. Advantages · primary station to transfer a response. after receiving permission from the primary (Service primitives at interface to higher layer: delay Universally available · Copes well with noisy lines Disadvantages · Small packet size = high station, thesecondary station initiates it's transmission. REPLY.request to poll REPLY.indication when response > PPP operation
Sometimes treaties and customs can overlap. Sometimes conventions put on paper some customs. Or some successful conventions can become customary norms. This is important because customary norms are legally binding for all, this way conventions can become binding on all. E.g. the convention of human rights, wasn't legally binding, now customary and legally binding. E.g. convention for chemical weapons has become a customary norm and the fact that SÜÜRIA is not a member state doesn't mean anything. Principles of PIL 1. Pacta sunt servanda (every treaty in force is binding upon the parties to it and must be performed by them in good faith) 2. Equal rights and self-determination of peoples (lot of problems with self-determination, many believe that this means that every nation can have their own independent state, self-determination
The descendants of too. I wonder if he has emigrated that in this type of task the order of this alphabet were Latin and Cyrillic, because he wants to escape a political the statements fits the order of the which were then spread far and wide regime that he doesn't agree with. Or information in the recording. Tell by their respective users. The fact that he might be an economic migrant who them to prepare for the listening Latin was the official alphabet of the has come here in search of a better by reading the sentences carefully Roman Empire, which at one point standard of living. and underlining any key words. covered most of Europe, helped to Encourage them to eliminate the
Cat. No. W317-E1-11 SYSMAC CPM1A Programmable Controllers OPERATION MANUAL CPM1A Programmable Controllers Operation Manual Revised October 2007 iv Notice: OMRON products are manufactured for use according to proper procedures by a qualified operator and only for the purposes described in this manual. The following conventions are used to indicate and classify precautions in this manual. Always heed the information provided with them. Failure to heed precautions can result in injury to people or dam- age to property. ! DANGER Indicates an imminently hazardous situation which, if not avoided, will result in death or serious injury. Additionally, there may be severe property damage. ! WARNING Indicates a potentially hazardous situation which, if not avoided, could result in death or serious inju
Arvuti riistvara matemaatilised alused · Kahendsüsteem Digitaalseadmetes teostatavate arvutuste ja muu infotöötluse kiirus, täpsus ja arusaadavus sõltub suuresti seadmes kasutatavast arvutussüsteemist. Digitaaltehnikas domineerib kahendsüsteem nii iseseisva süsteemina kui ka teiste arvusüsteemide realiseerimise vahendina ja seda järgmistel põhjustel: Füüsikalise realiseerimise lihtsus tehete sooritamise põhimõtteline lihtsus funktsionaalne ühtsus Boole'i algebraga, mis on loogikalülituste peamine matemaatiline alus. Kahendsüsteem kuulub positsiooniliste arvusüsteemide hulka nagu kümnendsüsteemgi. Kahendarvu kohta nimetatakse bitiks. Vasakpoolseim koht on kõrgeim bitt ja parempoolseim madalaim bitt. · Boole funktsioonid ja nende esitus Digitaalseadmete realiseerimise matemaatiliseks aluseks on valdavalt kahendloogika ja kahendfunktsioonid. Kahendfunktsioone saab esitada olekutabelite abil, kus 2 n (n- argumentide väärtuste võimalike kombinatsioonide
Crossing the First Threshold 127 Tests, Allies, Enemies 135 Approach to the Inmost Cave 143 T h e Ordeal 155 Reward 175 T h e R o a d Back 187 T h e Resurrection 197 Return with the Elixir 215 vi EPILOGUE: Looking Back on the Journey 231 T h e Writer s Journey 293 APPENDICES 297 Stories Are Alive 299 Polarity 315 Catharsis 341 T h e W i s d o m of the Body 355 Trust the Path 365
Programm on eeskirjade (käskude) kogum, mis määrab, milliseid operatsioone ja tegevusi peab arvuti täitma andmetega antud klassi kuuluvate ülesannete lahendamiseks. Andmed on informatsiooni formaliseeritud esitus kujul, mis võimaldab informatsiooni salvestamist ja töötlemist arvutis. Eristatakse mitut liiki andmeid: arve, tekste, graafikakujundeid, heli jm. Programmide koostamiseks on loodud spetsiaalsed programmeerimiskeeled. Taolisi keeli on palju, kuid enamiku ülesehitus ja käsutamise põhimõtted on analoogilised. Kasutamisvaldkonna järgi jagatakse keeled kahte rühma: universaalsed ehk üldkeeled ja spetsialiseeritud keeled. Üldisi programmeerimiskeeli käsutatakse suvaliste rakendus- ja süsteemi-programmide loomiseks, mis töötavad autonoomselt või koos teiste programmidega. Praegusel ajal on levinud järgmised üldised programmeerimiskeeled C, ++, Visual ++, Visual Basic, Java, Pascal, Fortran, Cobol. Spetsialiseeritud keel on tavaliselt otseselt seotud kindla rak
[ Ctrl ] + [ Alt ] + [ Del ] Hoiatus! „Kuum algkäivitus” kustutab arvuti operatiivmälust kogu seal olnud teabe ja kui see polnud salvestatud, läheb see kaotsi. Siit ka soovitus – teha joonise vahesalvestusi nii tihti kui võimalik. Erandiks on sõrmis [ ENTER ] (‚sisesta’), mille tähiseks on ↵ ja mida ei panda nurksulgudesse ning kui ta on lause lõpus, siis tema järgi ei panda punkti. Vanadel AutoCAD-programmidel oli selle sõrmise nimeks RETURN, mis võis tuleneda sellest, et pärast eelmise käsu lõppu, kutsus sõrmisele ↵ vajutus välja uuesti äsjalõppenud käsu – „return” (tagasi pöörduma). Peab aga mainima, et enamikul sõrmistiikel on puudub millegipärast sõrmis [ AnyKey ] ja kui arvuti nõuab sellisele sõrmisele vajutamist, piisab tavaliselt vajutamisest lihtsalt ↵ Kui võrreldakse omavahel põhimuutuja väärtuste erinevaid toimeid, siis
No warranty may be created or extended by sales or promotional materials. The advice and strategies contained herein may not be suitable for every situ- ation. This work is sold with the understanding that the publisher is not engaged in rendering legal, accounting, or other professional services. If professional assistance is required, the services of a com- petent professional person should be sought. Neither the publisher nor the author shall be liable for damages arising herefrom. The fact that an organization or Website is referred to in this work as a cita- tion and/or a potential source of further information does not mean that the author or the publisher endorses the information the organization or Website may provide or recommendations it may make. Further, readers should be aware that Internet Websites listed in this work may have changed or disap- peared between when this work was written and when it is read. 1 2010 Contents
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
