Newtoni ja Einsteini maailmapilt Isaac Newton ja Albert Einstein olid mõlemad ülemaailmselt kuulsad filosoofid. Tänu neile said inimesed palju asju teada ja targemaks. Isaac Newton sündis 4. Jaanuar 1943 Inglismaal. Newton oli inglise füüsik, matemaatik, astronoom ja alkeemik. Seeaeg kui nende kõigi vahel veel mingeid erinevusi polnud, nimetati teda filosoofiks. Ta õppis Cambridge'i ülikoolis ja hiljem oli sellesama ülikooli professoriks. Newton mõtles välja mehaanika põhiseadused ja optika põhiseadused. Mehaanika: 1. Seadus: iga keha seisab paigal või liigub ühtlaselt niikaua kuni mitte mingi teine jõud seda olekut ei muuda. Näide: auto sõidab ühtlaselt sirgel maanteel, taevast kukub alla meteoriit, täpselt auto peale, auto liikumine seiskus. 2. Seadus: Joostes maanteel on kiirendus võrdeline kehale mõjuva jõuga ja vastupidine keha massiga. 3. Seadus: Kaks keha mõjuvad teineteisele võrdse ja vastupidise jõuga
ohutatud mõttest, et Tolkien võiks · abielluda protestandiga. · Seega keelas Francis tal Edithiga kohtuda, mida Tolkien ka järgis kuni 2 1. eluaastani. Siis palus Tolkien · Edithil endaga abielluda, aga Edith oli juba kellegi teisega kihlunud, aga mõtles ümber ja abiellus hoopis · Ronaldiga. Kirjanduslik karjäär · Pärast sõda töötas ta algul Oxfordi inglise sõnaraamatu kallal ja 1924. aastal sai ta Leedsi ülikoolis · professoriks. 1925. aastal naases ta Oxfordi ja hakkas Pembrok e ülikoolis anglosaksi professoriks. · Tema Pembrokes viibitud ajal kirjutas ta "Kääbiku" ja ka kaks esi mest "Sõrmuste isanda" osa. Hiljem uuris ta · ka Beowulfi kohta ja avaldas selle kohta ka ühe (...), milles ta aru tles Bewowulfi üle. · 1945. aastal hakkas ta professoriks Mertoni ülikoolis kus ta ka p üsis oma erruminekuni 1959. aastal. Tolkien · lõpetas "Sõrmuste isanda" 1948. aastal. Kirjanduslik karjäär
novembril (1916). Enamus tema parimatest sõpradest sai WW1's surma ja ta on pärast öelnud, et "Kõik peale ühe" said surma. Haigusest laastatuna käis Ronald haigla ja pataljoni vahel (sel ajal kirjutas ta ka "Lõpetamata lood") ning kohe peatselt sündis ka nende esimene poeg. Kirjanduslik karjäär Pärast sõda töötas ta algul Oxfordi inglise sõnaraamatu kallal ja 1924. aastal sai ta Leedsi ülikoolis professoriks. 1925. aastal naases ta Oxfordi ja hakkas Pembroke ülikoolis anglosaksi professoriks. Tema Pembrokes viibitud ajal kirjutas ta "Kääbiku" ja ka kaks esimest "Sõrmuste isanda" osa. Hiljem uuris ta ka Beowulfi kohta ja avaldas selle kohta ka ühe (...), milles ta arutles Bewowulfi üle. 1945. aastal hakkas ta professoriks Mertoni ülikoolis kus ta ka püsis oma erruminekuni 1959. aastal. Tolkien lõpetas "Sõrmuste isanda" 1948. aastal. Perekond
oli Viinis maksuametnik. · Boltzmann sai oma alghariduse koduõpetajalt. · Pärast koduõpet läks Boltzmann Linz'i keskkooli Ülem-Austrias. · Boltzmanni oli 15, kui ta isa suri. Austria-Ungari keisririik Hariduse lõpp ja karjääri algus · Boltzmann alustas 1863. aastal Viini Ülikoolis füüsika õpinguid. Ülikoolis tutvus ta lähemalt Maxwelli töödega. · 1869. aastal sai Boltzmann Graz'i ülikooli Matemaatilise füüsika professoriks . · 1873. aastal kutsuti Boltzmann Viini Ülikooli professoriks, kus ta õpetas kuni 1876. Boltzmann ülikooli aastatel. Perekond · 1872. aastal kohtas Boltzmann Henriette von Aigentler'i, kellesse ta armus. 1876. aastal abiellus paar ning neile sündis 3 tütart ja 2 poega. · Boltzmann naases 1876. aastal Graz'i, kus ta elas edaspidi 14 aastat koos perega, sel perioodil tegi ta palju märkimisväärseid
Friedrich Nietzsche 1844-1900 Lühitutvustus Friedrich Wilhelm Nietzsche oli saksa filosoof. Sündis Röckeni külas Lützeni lähedal kirikuõpetaja pojana Õppis Bonni Ülikooli filosoofiateaduskonnas Leipzigi Ülikoolis keeleteadust 1870 nimetati ta Baseli Ülikooli korraliseks professoriks. Ta luges ülikoolis antiikset kirjandust ja klassikalist keeleteadust ning õpetas peale selle veel ühes kohalikus gümnaasiumis. Ka Tartu Ülikool on teda omale professoriks kutsunud Nietzsche põhimõtted Korra ja tungide vastandamine. Arvas, et Jumala-usk on jäänud rahvausuks; ilma jumalata polnud mõtet ka moraalil kui täiuslikkustaotlusel, hea ja kuri muutusid naeruväärseteks kategooriateks. Käsitses elu üksteise otsa lükatud
Seal töötas ta kohalikus gümnaasiumis loodusainete õpetajana. Tagasi Peterburgi naases ta 1857. aastal. Samast aastast oli ta Peterburgi Ülikooli õppejõud. Aastatel 18591861 töötas Mendelejev Heidelbergis uurides kapillaarsust ja spektroskoopiat. Kapillaarsus on nähtus, mis seisneb vedelikutaseme tõusus või languses peenikestes torudes ja spektroskoopia on meetod aatomite ja molekulide iseloomustamiseks. Aastal 1864 sai Mendelejev Peterburgi Tehnoloogilise Inststuudi professoriks ja aasta hiljem Peterburgi Riikliku Ülikooli professoriks. Mendelejev oli kaks korda abielus. Esimese abielu sõlmis ta Feozva Nikitichna Leshchevaga 1862. aaastal. 20 aasta pärast laskis Mendelejev end oma naisest lahutada ja kaks kuud pärast lahutust abiellus ta Anna Ivanova Popovnaga. Tal oli kahe abielu peale kokku kuus last. Mandelejev suri Peterburis grippi 72aastaselt ehk siis 1907. aastal. Mida ta korda saatis? 1 aasta enne oma surma, 1906
Evald Okas (1915-2011) Haridus Nõmme Linna 1. Algkool Tallinna Linna Poeglaste Reaalgümnaasium Riigi Kunsttööstuskool (1931-1937) Riigi Kõrgem Kunstikool (1938-1940) 1930-date lõpul hakkas osalema näitustel. 1941-1943 oli Punaarmees 1944 hakkas tööle praeguses EKAs 1954 sai Eesti Riikliku Kunstiinstituudi professoriks 1993 sai Tallinna Kunstiülikooli emeriitprofessoriks. Looming Portreed Aktimaalid Ajaloolised maalid Graafika Eksliibrised Estonia teatri laemaal „Talumajad“ „Lilled rohelisel taustal“ „Poolakt“
Michael Kosterlitz ja David Thouless lükkasid 1970ndatel aastatel ümber tollal kehtinud teooria, mille kohaselt ei olnud ülijuhtivus õhukestes aine kihtides võimalik. Nad näitasid, kuidas ülijuhtivus toimib madalatel temperatuuridel ja seletasid faasivahetuse mehhanismi, mis viib temperatuuri tõusul ülijuhtivuse kadumiseni. David J. Thouless sündis 21. septembril 1934. aastal šotimaal. Thouless sai füüsika professoriks Washingtoni Ülikoolis 1980. aastal. Ta on teinud palju teoreetilisi panuseid, et aru saada aatomitest ja elektronidest laiendatud süsteemis. F. Duncan M. Haldane sündis 14. septembril 1951. aastal. Ta avastas kuidas topoloogilised mudelid selgitavad väikestest magnetitest koosnevate materjalide omadusi. John Michael Kosterlitz sündis 1942. aastal. Ta on Šoti-Ameerika füüsika professor. https://www.youtube.com/watch?v=yMvKRBt1-bw https://www.youtube.com/watch?v=zO8esJuQIMs
• ELIAS LÖNNROT JA JOHAN LUDVIG RUNEBERG • 1838 – TÖÖLEPINGU LÕPP PÄRAST VÄLISMAAD (1839 – 1842) • KOOLIDIREKTOR KUOPIOS • 1844 POLEEMILISED AJAKIRJANDUSVÄLJAANDED: SOOMEKEELNE AJALEHT MAAMIEHEN YSTÄVÄ ROOTSIKEELNE AJALEHT SAIMA (SULETI 1846) 1847-1849 JA 1855-1856 AJAKIRI „LITTERATURBLAD FÖR ALLMÄN MEDBORGERLIG BILDING“ Ajalehe Saima esimese numbri esimene lehekülg • 1848/1849 KANDIDEERIS HELSINGI ÜLIKOOLI PROFESSORIKS • 1850 LOOBUS KOOLIJUHATAJA KOHAST • KOLIS HELSINGISSE • 1856-1863 HELSINGI ÜLIKOOLI PROFESSOR • SOOME KEELE PROPAGEERIMINE – VAENLASED JA TA OLI PALJUDEST OPONENTIDEST PÕLVKONNA JAGU VANEM • 1863 POOLA ÜLESTÕUSU VASTASED SEISUKOHAD • 1863-1868 SENATI LIIGE • KEISER KINNITAS KEELEREFORMI • SAAVUTAS SOOME PARLAMENDI KOKKUKUTSUMISE • 1865 SOOME MARGA • 1868 AMETI MAHA PANEMINE JA SENATIST LAHKUMINE
Ema nimi oli Frances Cay. · James oli peres ainuke laps. · James'i onu George Clerkil oli paruni tiitel. · James lisas oma nimele Maxwell peale seda kui ta oli päranduseks saanud oma sugulaste Maxwellide mõisa. Õpingud · Maxwell õppis aastail 1841-1847 Edinburghi gümnaasiumis. · Õpingud jätkusid aastail 1847-1850 Edinburghi ja 1850-1854 Cambridge'i ülikoolis. Professori amet · 24 aastaselt sai ta Aberdeeni ülikooli professoriks. · Aastal 1860 sai Maxwellist Londoni ülikooli professor. · 34-aastaselt sai temast Cambridge'i ülikooli esimene eksperimentaal füüsika professor. Avastused · Elektromagnetilise väljateooria rajaja. · Maxwell tõestas, et Saturni rõngad koosnevad arvukatest väikestest osakestest · Maxwell'i järgi on nimetuse saanud Maxwelli võrrandid ning Maxwelli jaotus. · Ta on tuntud ka esimese värvifoto tegijana 1861 .a.
"Meister ja Margarita" Tegelased: 1) Mihhail Aleksandervits Berlioz (umbes 40 aastane ajakirja toimetaja) 2) Ivan Nikolajevits- poeet 3) Jesua vang 4) Pilatus prokuraator 5) Levious Matteus 6) Stepan Bogdanovits ehk Stjopa ( Berliozi korterikaaslane ) 7) Salapärane ennast professoriks ja mustaks maagiks nimetav Woland 8) Grigori Danilovits ehk Rimski Varieteeteatri finantsdirektor 9) Nikanor Ivanovits- Berliozi korteriühistu esimees 10) Korovjev- Wolandi sober 11) Varenuhha - Varietee administrator 12) Meister kerjus, hull, kirjutas `'Pontius Pilatuse'' raamatu 13) Margarita Nikolajeva Meistri eluarmastus 14) Azazello Wolandi punapäine sõber. 15) Natasa Margarita teenijanna 16) Kass Peemot Wolandi sõber
Oli üks kuulsamatest vene maalikunstnikest. Peredviznikute ehk rändnäituste ühingu asutajaliige. Perov oli parun G.K. Krideneri sohipoeg. Perov lõpetas Arzamassi kreiskooli ja astus Arzamassi kunstikooli, mida juhatas Aleksandr Vassiljevits Stupin. 1853 astus ta Moskva maali, raid ja ehituskunstikooli. 1861 pälvis ta suure kuldmedali maali "Külajutlus" eest. Suure kuldmedaliga kaasnes õigus riigi arvel sõita välismaale. 1866 sai Perov akadeemikuks. 1871 professoriks Moskva maali, raid ja ehituskunstikoolis. Perov suri 10.juunil 1882.aastal Moskvalähedases Kuzminki külas tuberkuloosi. Ta on maetud Doni kalmistule. Looming Vassili Perov armastas maalida lihtrahvast. Talupoegi kujutas ta tõepäraselt ja suure kaasaelamisega. Loomingus on üks läbivaid teemasid matused, leinajate ja orbude kujutamine. Korduvalt kujutab ta maalidel rikaste ja vaeste vastuolu. Perovil on palju religioosseid maale,kuid mis ei põhine niivõrd
ka pikka aega rahaliselt toetas. likooli ajal 1796 nitas, et sirkli ja joonlaua abil on vimalik konstrueerida korraprast seitseteistnurka. Umbes samal ajal tuletas ta vhimruutudemeetodi. Doktorits testas algebra phiteoreemi. Vhimruutude meetodi phjal tuletas ta ,,Gaussi meetodi" taevakehade trajektooride kindlaks tegemiseks. Seda meetodit kasutatakse siiani satelliitide jlgimisel. Aastatel 1802 ja 1809 kandideeris Gauss ka Tartu likooli professoriks. Tulemuste eest astronoomias mrati Gauss 1807 Gttingeni observatooriumi direktoriks. 1827 ilmunud t pani aluse diferentsiaalgeomeetriale. Gaussi kvera nime kannab normaaljaotuse kver. Kompleksarve nimetatakse ka vahel Gaussi arvudeks. Gaussi meetodi nime kannab meetod lineaarvrrandissteemide lahendamiseks. Arvuteoorias tegeles algjuurte ja algarvudega. Testas ruutvastavuse teoreemi. Aastal 1802 ilmunud ts vttis esmakordselt kasutusele miste ,,determinant", mis
"Kolm graatsiat" 1814-1815 "Armastus ja Psyche" 1972 ,,Paolina Borghese Veenus" 1801 "Magav nümf" u.1820 "Paris" 1822-1823 "Perseus Medusa peaga" 1804-1806 "Vestal" "Orpheus" BERTEL THORVALDSEN (1770-1844) Kõrgklassitsismi kõige kuulsaim esindaja, kes viis kõige järjekindlamalt ellu klassitsistlikke põhimõtteid. Õppis Kopenhaageni Kuninglikus Kaunite Kunstide Akadeemias 1805. aastal valiti ta akadeemia professoriks ja 1833-1844 oli Thorvaldsen akadeemia direktor. Temaatika oli tüüpiline: antiikmütoloogia, ajalugu, mõned usuteemalised teosed. Skulptuurid olid kauni siluetijoonega, rahulikud, suursugused ja ilmselgelt idealiseeritud. "Iason" 1802-1803 "Ganymedes ja kotkas" 1804 "Kristus" 1821-1823 Alexander I büst "Kupido ja Psyche" "Apollon ja muusad"1804, reljeef Lõvi monument "Kolm graatsiat" Kasutatud materjal: http://et.wikipedia.org/wiki/ http://www.google
Sündis 25. aprillil 1840. a. Uraalides. Esimesed muusikalised muljed seotud lauludega, mida kuulis lapsepõlves emalt. 10 aastasena asus õppima õigusteadust. võttis klaveritunde pianistilt Rudolf Kündingerilt. 1859.a. lõpetas kooli ja asus tööle Justiitsministeeriumisse. Peagi taipas, et see pole talle. 1862-1865 õppis Peterburi Konservatooriumis Kompositsiooni. 11.septembril 1865 kanti Pavlovskis ette tema esimene suurem heliteos - "Karaktertantsud". 1866 kutsuti professoriks Moskvasse. Kus ta oli 10 aastat. Seal palju tähtsaid teoseid: balleti "Luikede järv", klaveripalade tsükli "Aastaajad". 1867. aasta kevadsuvel sõitis koos vennaga Haapsallu suvitama. Tsaikovski kuulsus heliloojana hakkas kasvama. 1871.a. toimus Tsaikovski autorikontsert, kus esitati tema uut 4- osalist keelpillikvartetti. Murranguliseks sai Tsaikovski elus aasta 1877, kui õnnetu abielu kutsus esile raske närvivapustuse. Ta sõitis välismaale, kus lõpetas ooperi "Jevgeni Onegin".
oma kindel kulg. Sarnaselt muude haigustega phjustavad vaimuhaigusi prilikkus, organi puudulikkus, metaboolsed muutused vi endokriinsed protsessid. Vaimuhaiguste klassifikatsiooni loomine, mille kohaselt jagunevad kik vaimuhaigused kolme suurde rhma: maniakaaldepressioon, paranoia ja dementia praecox (tnapevase terminiga skisofreenia). Emil Kraepelin Tartus Saksamaa mitme tuntud spetsialisti toetusel valiti E. Kraepelin Tartu likooli nrvi-ja vaimuhaiguste kliiniku uueks juhatajaks-professoriks. Pshhiaatriakliiniku praktilises ts tiendas E. Kraepelin haigete uurimise ja ravi metoodikaid ja svendas H. Emminghausi algatatud humanistlikke phimtteid haigete petuses. Oluliselt avardas ja mitmekesistas pshhiaatria ja nrvihaiguste valdkonda ksitlevat ppetd arsti- ja igusteaduskonna lipilastele. Tartu likoolis ttas ta viis aastat. Pidi lahkuma sealt seoses venestamise algusega. Emil Kraepelin avaldas Tartu perioodil pshhiaatria pperaamatu (1887) kahes
jaanuaril 1820 Auguste von Medemiga. Neil oli kokku 6 last, viis poega ja üks tütar: Karl Julius Friedrich von Baer (18221843) August Emmerich von Baer (18241891), Venemaa kindralmajor Alexander Andreas Ernst von Baer (18261914), maanõunik, Kihlevere ja hiljem Piibe mõisnik Marie Juliane von Baer (18281900), abiellus meditsiini doktor Karl von Lingeniga [3] Hermann Theodor von Baer (18291866), Piibe ja Selli mõisnik Samal aastal valiti ta ka Königsbergi Ülikooli erakorraliseks professoriks, paar aastat hiljem sai temast juba zooloogia korraline professor ning viis aastat hiljem sai ta ka anatoomia professoriks. Baer kolis Königsbergist ära Peterburgi 1834 aastal. Tähtsaimad saavutused Tema suurim avastus, ka inimkonna bioloogia ja anatoomia jaoks suurima avastuse tegi Baer aga aastal 1826 kui avastas imetajaid uurides munaraku. See avastus pani aluse võrdlevale embrüoloogiale teadusharuna ja samuti sai selgeks, kuidas imetajad, sealhulgas inimesed, täpselt viljastuvad.
kirjutades oma ainsat ooperit "Vürst Igor" aastakümneid teadustöö kõrvalt. Modest Mussorgski klaveripartiid on näiteks sageli kirjutatud äärmiselt ebapianistlikult ning esitatavad ainult väga kõrge tasemega interpreetide poolt. Rühma põhimõtete kohaselt oli tähtsam muusika sisu, mitte selle esitamise võimalused. Seesugused nooruslikult radikaalsed põhimõtted siiski ei takistanud hiljem näiteks N. Rimski-Korsakovil saada Peterburi Konservatooriumi professoriks. Rühm põlastas nn "puhast muusikat" ning pööras erilist tähelepanu rahvamuusikale, vokaalmuusikale (ooper, soololaul) ning programmilisele muusikale. Suureks eeskujuks neile oli Mihhail Glinka looming, eriti tema ooper "Ruslan ja Ludmilla". Võimas rühm andis lühikese ajaga hindamatu ja teedrajava panuse vene rahvusliku muusika arengusse. Vene Rahvamuusika Erinevalt meie teistest lähinaabritest esineb vene rahvalaulus mitmehäälsust. Vene rahvalaulu lauldi ilma saateta.
vaene külarätsep Uusimaa läänis Sammati kihelkonnas. · E.Lönnrotil õnnestus pääseda arstiteadust õppima Turu Ülikooli. · Peale õpinguid töötas ta arstina Põhja Soome Kajaani linnas. · Sealt ta kogus põhimaterjali ,,Kalevala" jaoks. · 1844.a tegi Lönnrot läbi jalgsimatka läbi Eesti, siin kohtus ta Fr.R.Faehlmanni ja Fr.R.Kreutzwaldiga. · 1853.a valiti ta Helsingi Ülikooli esimeseks soome keele ja kirjanduse professoriks. ,,KALEVALA" SAAMISLUGU · Juba ülikoolis oli Lönnrot avaldanud ladinakeelse töö soome runode e. muistsete rahvalaulude peakangelase Väinamöise kohta. · 1829. 1831. aastal avaldas ta runode valikkogu ,,Kannel" , kus ta nö sünteesis runosid nende arvukate teisendite põhjal kunstiliselt ühtseteks runodeks. · Sama meetodit kasutades koostas ta mitu nn väikeeepost, mis koondusid runode tähtsaimate kangelaste ümber
· Pisa Ülikool matemaatika 1583 Elulugu iseseisev elu · Matemaatika ja loodusteaduste eraõpetaja · Esimene iseseisev teaduslik uurimus 1586 · Tema loodusfilosoofia levimine · Pisa Ülikooli matemaatikaprofessor 1589 Elulugu Pisa periood 1589-1591 · Legend Pisa tornist raskuste alla viskamise kohta · Pisa torni eksperimendi toimumine 1612 Elulugu Padova periood 1592- 1610 · Galileo määrati Padova Ülikooli professoriks 1592 · Supernoova ilmumine ja aristotelliku taeva täiuslikkuse doktriini ründamine 1604 Elulugu - lapsed · Veneetsiast pärit Maria Gamba · Kaks tütart ja poeg · Tütred pühitseti nunnadeks 1613 · Poeg kuulutati Galilei pojaks ja pärijaks · Poeg arendas edasi isa leiutisi, sh pendelkella Elulugu taas Frienzes · Õukonnamatemaatiku ja Pisa Ülikooli peamatemaatiku ametikoht 1610 · Avaldati enamik Galilei tuntuid töid
Martin Luther Saksa reformatsiooni tähtsaim juht Uue kiriku rajaja Sünniaeg: 10. nov 1483, Eislebenis Eesnimi pandi Püha Martinuse järgi 1507 Pühitseti Martin Luther preestriks Ülesanne: teoloogia õppimine 1512 Matrin Luther sai teoloogiadoktoriks ja Wittenbergi ülikooli piibliteaduse professoriks Võitluse algus Tülide algus indulgentside müük 31. oktoober 1517 Matrin Luther naelutas Wittenbergi lossikiriku uksele suure plakati 95 ladinakeelse teesiga patukaristuse kustutamise kohta Usupuhastus Luther kaitses oma teese, pidades diskussioone sealsete teoloogidega 1519 tuntuim vaidlus Lutheri ja Johannes Ecki vahel Leipzigis 1518 tuli korraldus, et Luther ilmuks 60 päeva jooksul Rooma 1520 paavst avaldas bulla
eest. 1860 sai ta väikese kuldmedali maalide "Hauastseen" ja "Köstri poeg, kes saab esimese teenistusastme" eest. 1861 pälvis ta suure kuldmedali maali "Külajutlus" eest. Suure kuldmedaliga kaasnes õigus riigi arvel sõita välismaale. Perov asus selle 1862, külastades Saksamaa linnu ja Pariisi. Oma selle perioodi maalides kujutas ta euroopa tänavaelu. Ta naasis Moskvasse enne tähtaega. 1866 sai Perov akadeemikuks 1871 professoriks Moskva maali-, raid- ja ehituskunstikoolis. Umbes sel ajal sai temast peredvižnikute liikumise üks asutajaist. Perov suri 1882 Moskva-lähedases Kuzminki külas tuberkuloosi ja on maetud Doni kalmistule. Tuntuimad tööd: "Talupoegade ristikäik lihavõttepühal", 1861 "Teejoomine Mõtištšis Moskva lähedal", 1862 "Matus", 1865 "Koduõpetajanna saabumine kaupmehe majja", 1866 "Troika. Töökoja õpilased veavad vett", 1866
organi puudulikkus, metaboolsed muutused v�i endokriinsed protsessid. Vaimuhaiguste klassifikatsiooni loomine, mille kohaselt jagunevad k�ik vaimuhaigused kolme suurde r�hma: maniakaaldepressioon, paranoia ja dementia praecox (t�nap�evase terminiga skisofreenia). 4.slaid Pealkiri: Emil Kraepelin Tartus Saksamaa mitme tuntud spetsialisti toetusel valiti E. Kraepelin Tartu �likooli n�rvi-ja vaimuhaiguste kliiniku uueks juhatajaks-professoriks. Ps�hhiaatriakliiniku praktilises t��s t�iendas E. Kraepelin haigete uurimise ja ravi metoodikaid ja s�vendas H. Emminghausi algatatud humanistlikke p�him�tteid haigete p�etuses. Oluliselt avardas ja mitmekesistas ps�hhiaatria ja n�rvihaiguste valdkonda k�sitlevat �ppet��d arsti- ja �igusteaduskonna �li�pilastele. Tartu �likoolis t��tas ta viis aastat. Pidi lahkuma sealt seoses venestamise algusega. 5.slaid
Elulugu William Turner sündis 23. juunil 1775. aastal Londonis ning suri Chelseas 19. detsember 1851 W. Turneri teoseid võs näha alates 1796. aasatast 1804. aastal avas Turner galerii oma maalide eksponeerimiseks 27- aastaselt oli ta Kunstiakadeemia akadeemik ja paar aastat hiljem, 1808. aastal valiti Turner sealseks professoriks 1848. aastal kolis Turner valenime all Chelseasse ja veetis seal oma viimased kolm eluaastat Maalikunst Põhiliselt ajalooteemalised fantastilised ja mugandatud maastikumaalid 1819. aasta osutus pöördeliseks kunstniku loomingus: üha rohkem mängis ta valguse kujutamisega ja heledate toonide, eelkõige kollase, kasutamisega, ka ehitiste piirjooned muutusid märgatavalt hajusamaks Üha vähem huvitus ta esemete detailsest ja
Sir Isaac Newton (4. jaanuar 1843 (Juliuse kalendri järgi 25. detsember 1642) Woolstrophe, Lincolnshire 31. märts (20. märts) 1727 Kensington) oli inglise füüsik, matemaatik, astronoom, teoloog ja alkeemikTa õppis 1661-65 Cambridge'i ülikoolis ja oli 1669-1701 selle ülikooli professoriks. Newton töötas välja mehaaanika üldised seadused, formuleeris ülemaailmse gravitatsiooniseaduse, tegi tähtsaid avastusi optikas ning pani aluse diferentsiaal- ja integraalarvutusle. Oli alates aastast 1672 Londoni Kuningliku Seltsi liige. Tema peamised tööd ilmusid tema teostes "Loodusfilosoofia matemaatilised alused" (1687) ja "Optika" (1704). Newton kasutas oma mehaanika seadusi ja gravitatsiooniseadust taevakehade liikumise kirjeldamisel. Ta rajas taevamehaanika alused
Usupuhastuseks nim. ristiusu õpetuse puhastamist sajandite jooksul ladestunud täiendustest ja tõlgendustest. Reformatsiooni all mõistetakse kiriku ja ühiskonna muutmist laiemalt. Saksa reformatsiooni tähtsaimaks juhiks ja uue kiriku rajajaks sai Martin Luther. M. Luther oli sündinud 10.nov. 1483.a. Eislebenis. 1507.a. pühitseti Luther preestiks. 1512.a. sai Luther teoloogiadoktoriks ja ühtlasi Wittenbergi ülikooli piibliteaduse professoriks. Usuküsimusi käsitledes sattus Luther vastuollu skolastiliste teoloogidega, tekkisid vaidlused. Tõelise tüli vallandas järjekordne patukaristuskustutuskirjade e. indulgentside müük. Kõigi pühakute pühal 31.okt. 1517.a. naelutas Luther Wittenbergi lossikiriku uksele suure plakati 95 ladinakeelse teesiga patukaristuse kustutamise kohta. Seda sündmust loetakse reformatsiooni alguseks. Luther väitis, et paavst ei saa andestada
Enrico Fermi Enrico Fermi (1901-1954) oli Itaalia füüsik. Ta on tuntud kui beetalagunemise uurija, esimese tuumareaktori looja ja kvantteooria arendajana. Õpingud • Pärast kooli lõpetamist asus ta õppima Pisa ülikooli (1918–1922), mille Fermi lõpetas hiilgavalt. • Edasi reisis Euroopasse, kus kohtus paljude füüsikuteoreetikutega. • Juba 24-aastaselt sai ta Sapienza ülikooli professoriks Roomas. • Via Panisperna poisid – Fermi juhitud noorte teadlaste rühm. Keeruline periood Roomas • 1938. a otsustas diktaator Mussolini alustada juudivastase kampaaniaga. • Fermi oli Mussolini juures heas kirjas, ta nimetati teaduste akadeemia liikmeks ja ta kuulus parteisse. • Fermi ei olnud juut, kuid tema naine oli ja see tegi kogu perekonna elu Roomas keeruliseks. • Samal aastal sai Fermi Nobeli preemia uute, neutronkiirguse toimel tekkivate elementide ja
Suri 8. detsembril 1894 (73 aastaselt) St. Petersburgis Tegevusvaldkond- matemaatika Õppis Moskva Ülikoolis Tema peamine õpetaja oli Nikolai Brashman Haridustee Alghariduse omandas kodus Ema õpetas ta lugema ja kirjutama Ta nõbu õpetas talle prantsuse keelt ning aritmeetikat 11- aastaselt sai ta matemaatikaõpetajaks Pogorelski Bakalaureuse kraadi omandas Moskva Ülikoolis 1941. aastal Kuid jätkas õppimist Brashman'i juhendamisel Hakkas ise Moskva Ülikooli professoriks Saadeti St. Petersburgi 1849 kaitses oma doktorantuuri Aastad 1840-1846 1840-41 osales ta Ülikooli võistlusel, kus seletas ära funktsiooni y = f (x) ( avaldati alles 1950 ) 1842 kirjutas artikli kordsete integraalide kohta, mis avaldati 1843 1844 kirjutas uurimuse Taylor'i seeriate kohta 1846 avaldas tõenäosusteooria täiendatud teooria ( suurte numbrite nõrk seadus) Aastad 1847-1850 1847 tegi uurimuse teemal "Integraalide leidmine logaritmide tähenduse abil"
Wagner asus tol ajal oma abikaasaga, Ferenc Liszti tütre Cosimaga, Tribschenis Vierwaldtstätteri järve kaldal ilusas ümbruses, kuhu Nietzsche väga sageli pärast tutvuse sõlmimist tavatses sõita nädalalõppu veetma. Nietzsche ei olnud süsteemilooja ning temast jäi järele suur hulk märkmeid, mis ei olnud kirjastamiseks ette valmistatud. Nietzsche tõlgendamine on seetõttu probleemiks ka professionaalsetele filosoofidele.1870. aastal nimetati Nietzche Baseli ülikooli korraliseks professoriks. Ta luges ülikoolis antiikset kirjandust ja klassikalist keeleteadust ning õpetas peale selle veel ühes kohalikus gümnaasiumis. Ent puhkev sõda katkestas ajutiselt Nietzsche õppetegevuse, kuna ta sõitis sellest osa võtma haigeravitsejana. Ta haigestus aga ise raskelt difteriiti ja kõhutõppe, tuli rindelt jäädavalt tagasi ning jäi kauemaks põdema.Nietzsche teadusliku tegevuse kuulsus oli nähtavasti ulatunud Liivimaalegi. Ka Tartu Ülikool oli teda professoriks kutsunud,
Aleksandr Borodin 1833-1887 Elulugu Tema sai tuntuks keemikuna ja heliloojana. Ta oli pärit Peterburist. Tal oli lapsepõlvest mitmeid andeid: joonistamine, võõrkeeled, loodus, muusika, Ta õppis mängima klaverit, flööti ja tsellot. Osales mitmetel kodustel musitseerimistel. Kuid elukutseks valis ta keemia. 1865 lõpetas Peterburi kirurgilise meditsiinilise akadeemia. 29.a sai ta keemia professoriks ja rahvusvaheliselt tuntuks. Tal oli keemias üle 40 uurimuse. 1862.a. sai ta tuttavaks Balakieridega ja ta hakkas külastama nende kodusid ja muusikaõhtuid. Oma teoseid kirjutas ta pühapäeviti. Ta on arendanud Vene ooperit. Suri Peterburis 1887 südame haigusesse. Looming Looming oli väike, kuid tuntud. Lemmikteemad olid vägilased ja rahvuskangelased. Muusika oli lai ja voolav, hästi rahvalaulu lähedane. Eeskujuks oli Glenka muusika. Tähtsamad teosed: ooper,,Vürst Igor`` 1870.a
Kui Kant avaldas ,, Puhta mõistuse kriitika'' oli Hegel 11- aastane. Hegeli süsteemi väljakujunemine võttis aega. Ta arenes mõtlejana pikkamööda, kuna ta polnud nooruses mingi imelaps. Pärast Tübingeni teoloogilise seminari lõpetamist olid noore kandidaadi filosoofilised teadmised lõputunnistuse järgi nõrgad. Ta asus tööle koduõpetajana ja hiljem siirdus pärandusraha abil Jena Ülikooli palgata dotsendiks. Aastal 1805, 35- aastasena, nimetati ta Jenas erakorraliseks professoriks. Kuulsas ülikoolilinnas valmis ta esimene meistriteos ,, Vaimu fenomenoloogia'', mis ilmus 1807. aastal. Teos valmis päev enne seda, kui Napoleon vallutas Jena. Selles segaduses kaotas Hegel oma töökoha. Edaspidi töötas ta ajalehetoimetajana ja oli mingi lütseumi direktor. Selle aja jooksul lõi Hegel oma süsteemi ulatusliku mõistelis- loogilise süsteemi. ,, Loogikateadus'' ilmus kolmes osas aastatel 1812- 1816. Natuke enne seda abiellus Hegel 20-aastase senaatoritütrega
Orusaare ja dirigeerimise prof Roman Matsovi juures. Järgnesid dirigeerimisõpingud St Peterburi konservatooriumis prof Viktor Fedotovi juures (1975-77). Georg Malvius on õppinud Stockholmi Draamakunsti Instituudis lavastamist, Karlstadi Ülikoolis ajalugu ning Stockholmi Ülikoolis psühholoogiat, romaani keeli ja ajalugu. 1991.aastal valiti ta Göteborgi Ülikooli ja 1996. aastal Müncheni Ülikooli muusikaliteaduskonnas professoriks. Ta on töötanud mitmetes koolides õppejõuna. Ellen Cairns on lõpetanud Glasgow Kunstiakadeemia (Glasgow School of Art), 1981- 1989 töötas ta Liverpooli Playhouse teatris. Alates 1989. aastast on ta vabakutseline kunstnik. ,, Savoy Ball" on esitatud zanris operett, ajastus võiks olla 1930-1940 aastad. Esietendus toimus 23.detsembril 1932 Berliini teatris Metropol (praegu Koomiline Ooper). See oli Abrahami viimane suur õnnestumine.
aastal astus Peterburi Pedagoogilisse Akadeemiasse, mille lõpetas 1855. aastal kuldmedaliga. Samal aastal diagnoositi tal tuberkuloos ja ta kolis aastaks Odessasse tervist parandama, kus töötas gümnaasiumis õpetajana. Aastast 1857 oli Peterburi ülikooli õppejõud. 18591860 töötas Heidelbergis uurides kapillaarsust ja spektroskoopiat. Oli abielus kaks korda. Teisest abielust tütar läks naiseks kuulsale vene poeedile Aleksandr Blokile. Peale Venemaale naasmist sai Peterburi ülikooli professoriks. Reorganiseeris Mõõtude ja Kaalude Palati, mille juhatajana töötas alates 1893. aastast. Mendelejev suri 1907. aastal Peterburis grippi. Teadustöö 6. märtsil 1869. aastal esitles ametlikult sel ajal uut keemiliste elementide süstematiseerimist, milles väitis: · Kui elemendid seada järjekorda nende aatommassi järgi, ilmnevad omadused perioodiliselt · Elemendid, millel on sarnased keemilised omadused, omavad lähedasi aatommasse
nimetatakse saksa keeleruumis tavaliselt evangeelseteks. *Reformatsioon (protestantlik reformatsioon) oli 16. sajandil sündinud usuline uuendusliikumine, mille tulemusena katoliku kirikust eraldusid nn reformeeritud harud, neist peamised olid luterlus, kalvinism ning anglikaani kirik. Traditsiooniliselt seostatakse reformatsiooni algust Martin Lutheri nime ja kuupäevaliselt 31. oktoobriga 1517. 3 Tekkelugu Lutheri professoriks olemise ajal saabus Wittenbergi paavsti esindaja Tetzel, kes müüs indulgentse, et koguda raha Peetri kiriku ehitamiseks. Luther astus tema tegevusele vastu. Ta kirjutas 95 teesi indulgentside müümise vastu ning naelutas need kiriku uksele. Luther ei tajunud tollal veel, kui kaugeleulatuvaks see tegu osutub. Ümbritsevaist linnadest saabunud palvarändurid, kes olid tulnud indulgentse ostma, mõistsid Lutheri vastuväidete arukust. Nad kopeerisid Lutheri teese ning viisid neid oma kodudesse
Kogu Köleri retseptsioon on suuremalt jaolt jäänud väga isiksusekeskseks, kunstnik ja tema lugu domineerinud teoste üle. Ja sellest tulenebki see, et võõrastele oma ja omadele võõras. Ta oli küll Eestist pärit, aga lahkus siit üsna vara, pigem teatakse teda vene õukonnakunstnikuna. Kuid peaksime ka olema õnnelikud, sest jõuda 19. sajandil eesti talupoja perest suure tsaaririigi pealinnas kunstnikuksakadeemikuks ja professoriks ning kõrgseltskonna portretistiks, oli oma aja kohta tõeline suursaavutus kui mitte ime. Ime, mis tugines kunstniku meelkindlusel ja andel. Inimlik suurus kogu kunstnikuedu juures oli, et Köler ei unustanud oma päritolu, mis enamusele edasijõudnud eestlastele omane oli, vaid jäi alati eesti patrioodiks ja talupoegade eestseisjaks Peterburis.
a. astus Peterburi Pedagoogilisse Akadeemiasse, mille lõpetas 1855.a. kuldmedaliga. Samal aastal diagnoositi tal tuberkuloos ja ta kolis aastaks Odessasse tervist parandama, kus töötas gümnaasiumis õpetajana. Aastast 1857 oli Peterburi ülikooli õppejõud. 18591860 töötas Heidelbergis uurides kapillaarsust ja spektroskoopiat. Oli abielus kaks korda. Teisest abielust tütar läks naiseks kuulsa vene poeedi Aleksandr Blokile. Peale Venemaale naasmist sai Peterburi ülikoole professoriks. Reorganiseeris Mõõtude ja Kaalude Palati, mille juhatajana töötas alates 1893.a. Oli üle 90 teaduste akadeemia, ülikooli ja seltsi auliige paljudes maades. Mandelejev suri 1907.a. Peterburis grippi. Tema järgi on nimetatud 101. element mendeleevium (Md). Teadustöö 6. märtsil 1869.a. esitles ametlikult sel ajal uut keemliste elementide süstematiseerimist, milles väitis: Kui elemendid seada järjekorda nende aatommassi järgi, ilmnevad omadused perioodiliselt
Peale Franko-Germaani sõda pühendus muusikale, õppis Leipzigi konsis kompositsiooni ja teooriat ja muusikaajalugu. Siis läks Bielefeldi, oli seal õpetajana ja koorijuhina. 1878 tuli tagasi Leipzigi ülikooli kui privaatdotsent. 1881-90 oli ta klaveri õpetajana ja teooria õpetajana Hamburgi konsis, lühikest aega ka Sondershausen konsis. Oli õpetanud Wiesbadeni konservatooriumis (1890-1895), kuid lõpuks tuli tagasi Leipzigi Ülikooli lektorina 1895 aastal. Aastal 1901 nimetati ta professoriks. Tema tuntumad teosed on Musik-Lexikon (1882; 5th ed. 1899; Eng. Trans., 1893-1896) täielik sõnastik muusika ja muusikute kohta, Handbuch der Harmonielehre (harmooniaõpetuse käsiraamat), uurimistöö harmooniast ja Lehrbuch des Contrapunkts (kontrapunktiõpetuse käsiraamat) samalaadne kontrapunkti uurimistöö, mis kõik on tõlgitud inglise keelde. Leiutas neo-Riemanni teooria. On kirjutanud artikkleid muusika interpretatsioonist.
Kogu Köleri retseptsioon on suuremalt jaolt jäänud väga isiksusekeskseks, kunstnik ja tema lugu domineerinud teoste üle. Ja sellest tulenebki see, et võõrastele oma ja omadele võõras. Ta oli küll Eestist pärit, aga lahkus siit üsna vara, pigem teatakse teda vene õukonnakunstnikuna. Kuid peaksime ka olema õnnelikud, sest jõuda 19. sajandil eesti talupoja perest suure tsaaririigi pealinnas kunstnikuksakadeemikuks ja professoriks ning kõrgseltskonna portretistiks, oli oma aja kohta tõeline suursaavutus kui mitte ime. Ime, mis tugines kunstniku meelkindlusel ja andel. Inimlik suurus kogu kunstnikuedu juures oli, et Köler ei unustanud oma päritolu, mis enamusele edasijõudnud eestlastele omane oli, vaid jäi alati eesti patrioodiks ja talupoegade eestseisjaks Peterburis.
Tartu 2011 Elulugu Sir Isaac Newton (4. jaanuar 1643 (Juliuse kalendri järgi 25. detsember 1642) Woolstrophe, Lincolnshire 31. märts (20. märts) 1727 Kensington) oli inglise füüsik, matemaatik, astronoom, teoloog ja alkeemik. Tollel ajal, kui teoloogia, loodusteaduse ja filosoofia vahel puudusid selged piirid, nimetati teda filosoofiks. Ta õppis 16611665 Cambridge'i ülikoolis ja oli 16691701 selle ülikooli professoriks. Oli alates aastast 1672 Londoni Kuningliku Seltsi liige, hiljem pikka aega ka selle president. Newton töötas välja mehaanika üldised seadused, formuleeris ülemaailmse gravitatsiooniseaduse, tegi tähtsaid avastusi optikas ning pani aluse diferentsiaal- ja integraalarvutusele. Tema peamised tööd ilmusid tema teostes "Loodusfilosoofia matemaatilised alused" (1687) ja "Optika" (1704). Mehaanika põhiseadused
pojapojana. Ta õppis Võrus, Tallinna Toomkoolis ja Tallinna Kubermangugümnaasiumis. Aastatel 1855 1857 õppis ta Peterburi Kunstide Akadeemias, reisis seejärel kaks aastat ning 1859 jätkas umbes aasta aega õpinguid Karlsruhe kunstikoolis. 1860. aastal sai temast Wilhelm Sohni eraõpilane Düsseldorfis, kuhu ta ka alaliselt elama asus. 1873. aastal (teistel andmetel 1875) sai Gebhardt Düsseldorfi Kunstiakadeemia professoriks. Ehkki akadeemia oli tema õpingute ajaks allakäinud, tõstis ta koostöös kaasmaalaste Eugen Dückeri ja Gregor von Bochmanniga õppeasutuse taas moodsa kunsti keskuste sekka. Looming Paljud Gebhardti pildid on usulistel teemadel. Neid iseloomustab sügav ja jõuline, kuid varjundirohke usutunnetus. Sageli matkis ta neis 15.-16. sajandi Hollandi ja Saksamaa meistreid mitte üksnes keskkonna ja rõivastuse, vaid ka figuuride kujutuslaadi poolest. Tema
FRIEDRICH NIETZSCHE Nietzsche elu- ja loometee polnud sugugi värvitu ega mõõdukalt vaoshoitud, nagu see oli näiteks Immanuel Kanti puhul. Vastupidi, Nietzsche elu oli täis ootamatuid pöördeid. Sündinud pastori pojana, sai temast kõige vihasem kristluse materdaja kaasajal. Hiilgavalt alanud teaduslik karjäär - 24-aastaselt sai Nietzsche Baseli ülikooli klassikalise filoloogia professoriks -- päädis juba 1879. aastal varase pensionile jäämisega tervislikel põhjustel. Kahjuks oli tuli Nietzsche`l oma kiindumust Richard Wagneri vastu kahetseda, kuna helilooja vihkas homoseksuaalseid mehi ega teinud ka erandeid Nietzsche homoseksuaalsuse puhul. Saanud teada, et tal on homokalduvused, pani see asjaolu punkti ka nende sõprusele, kuigi Nietzsche elu oli vürtsitanud sõprus Richard Wagneriga, oli väga valuline ärapöördumine temast
pojapojana. Ta õppis Võrus, Tallinna Toomkoolis ja Tallinna Kubermangugümnaasiumis. Aastatel 1855 1857 õppis ta Peterburi Kunstide Akadeemias, reisis seejärel kaks aastat ning 1859 jätkas umbes aasta aega õpinguid Karlsruhe kunstikoolis. 1860. aastal sai temast Wilhelm Sohni eraõpilane Düsseldorfis, kuhu ta ka alaliselt elama asus. 1873. aastal (teistel andmetel 1875) sai Gebhardt Düsseldorfi Kunstiakadeemia professoriks. Ehkki akadeemia oli tema õpingute ajaks allakäinud, tõstis ta koostöös kaasmaalaste Eugen Dückeri ja Gregor von Bochmanniga õppeasutuse taas moodsa kunsti keskuste sekka. Looming Paljud Gebhardti pildid on usulistel teemadel. Neid iseloomustab sügav ja jõuline, kuid varjundirohke usutunnetus. Sageli matkis ta neis 15.-16. sajandi Hollandi ja Saksamaa meistreid mitte üksnes keskkonna ja rõivastuse, vaid ka figuuride kujutuslaadi poolest. Tema
Isaac Newton (1843-1727) Sir Isaac Newton (4. jaanuar 1843 Woolstrophe, Lincolnshire 31. märts 1727 Kensington) oli inglise füüsik, matemaatik, astronoom, teoloog ja alkeemik. Tollel ajal, kui teoloogia, loodusteaduse ja filosoofia vahel puudusid selged piirid, nimetati teda filosoofiks. Ta õppis 166165 Cambridge'i ülikoolis ja oli 16691701 selle ülikooli professoriks. Oli alates aastast 1672 Londoni Kuningliku Seltsi liige. Newton töötas välja mehaaanika üldised seadused, formuleeris ülemaailmse gravitatsiooniseaduse, tegi tähtsaid avastusi optikas ning pani aluse diferentsiaal ja integraalarvutusle. Newton kasutas oma mehaanika seadusi ja gravitatsiooniseadust taevakehade liikumise kirjeldamisel. Ta rajas taevamehaanika alused. Tõestas Kepleri poolt avastatud seaduspärasused ja täpsustas neid.
Klassikaline füüsika ja lähimaailm Isaac Newton (1643 1727) · Inglise füüsik, matemaatik, astronoom, teoloog ja alkeemik. Tollel ajal, kui teoloogia, loodusteaduse ja filosoofia vahel puudusid selged piirid, nimetati teda filosoofiks. · Ta õppis 16611665 Cambridge'i ülikoolis ja oli 16691701 selle ülikooli professoriks. · Londoni Kuningliku Seltsi liige, hiljem pikka aega ka selle president. · Newton töötas välja mehaanika üldised seadused, formuleeris ülemaailmse gravitatsiooniseaduse, tegi tähtsaid avastusi optikas ning pani aluse diferentsiaal- ja integraalarvutusele. · Tema peamised tööd ilmusid tema teostes "Loodusfilosoofia matemaatilised alused" (1687) ja "Optika" (1704).
rahvusluse tõus riigikeele ja ühtekuuluvustundega tuli üldine pahameel rõhuva katoliku kiriku vastu, ülikoolis avaldas humanism mõju teoloogiakäsitlustele. Saksa reformatsiooni algatajaks oli Martin Luther, kes sündis 1483. aastal. Ta õppis kokku kolmes ülikoolis, kuid haridustee jätkamise asemel astus ta hoopis kloostrisse. Ta pühitseti ka preestriks ning Wittenbergi ülikooli piibliteaduse professoriks. Luther oli katoliku kiriku suhtes kriitiline ja 1517. aastal tõi ta avalikuks oma 95 teesi, milles eriti mõisteti hukka indulgentse. Sellele järgnesid mitmed arutelud ja tülid teoloogiaprofessorite jmt, tema sõna levis ka trükikunsti kaudu. 1518. aastal toimus Lutheri kohtumine paavsti saadikuga, kus teda süüdistati ketserluses. Kaks aastat hiljem pandi Luther kirikuvande alla. Järgmisel aastal
4. Haridus Alexander Graham Bell sai alghariduse kodus, oma isalt. Edasi läks ta Edinburghi Sotimaale kooli, kust ta lahkus 15 aastaselt, olles koolis ainult mõned aastad. Koolis tundis ta eriti huvi teaduse ja bioloogia vastu. Sealt edasi läks ta oma vanaisa juurde kes õpetas teda kuni 16. aastaseks saamiseni. Seal olles õppis ta rääkima puhtalt keelt ning klaverit hästi mängima. Pärast seda läks ta ülikooli mille järel sai ta professoriks ja teadlaseks. 6 5. Kokkuvõte Alexander Graham Bellist sain nii palju teada, et talle meeldis juba väga väiksena leiutada ning tal oli ka muusikalist annet. Minu arust oli Alexander Graham Bell väga kasulik maailma arengule, sest tänu temale saame rääkida telefonidega. 7 6. Fotod Alexander Graham Bell koos oma laste ja naisega
Isaac Newton Sir Isaac Newton sündis 4. jaanuaril 1643. aastal Woolstrophe'is, Lincolnshire'i krahvkonnas ja suri 31. mätrsil 1727 Kensingtonis. Newton oli inglise füüsik, astronoom ja matemaatik ning ka Londoni Kuningiku Seltsi liige alates aastast 1672. Ta õppis 1661-65 Cambridge'i ülikoolis ja oli 1669-1701 ka sama ülikooli professoriks. Aastast 1699 oli ta Inglise riigirahapaja juhataja. Teda loetakse kõigi aegade suurimaks füüsikuks ja matemaatikuks. Newton tegi mehaanilise liikumise üldised sedaused, avastas ülemaailmse gravitatsiooniseaduse ning pani aluse diferentsiaal- ja integraalarvutustele. Newton tegi tähtsaid uurimusi ka optikas. Põhiliselt kõik oma avastused tegi Newton 25-aastaselt. Tema tööd ilmusid suure hilinemisega kahes raamatus tema teostes
matemaatikaõpingutest 18. kuuks. Positiivse pöördepunkti tõi Ampére ellu Julie neiu, kellesse ta armus. Julie aga oli Ampérest vähem huvitatud. Hoolimata nii külmast suhtumisest kihlusid nad 1797. aastal ja näitamaks, et ta suudab ka raha teenida, hakkas Ampére tööle matemaatikaõpetajana Lyonis. Laulatus toimus 1799 ning nende poeg Jean-Jacques sündis 1800. aastal. Ampére jätkas tööd matemaatika õpetajana kuni 1802. aastani, kui ta määrati füüsika ja keemia professoriks Bourg École Centrales. See oli tema jaoks raske aeg, sest Julie haigestus vahetult enne Ampére lahkumist. Bourgis kulus lõviosa Ampére ajast füüsika ning keemia õpetamisele, kuid tema isiklik teadustöö oli matemaatikas. Ta kirjutas uurimuse tõenäosuse kohta, mis kandis pealkirja ,,The Mathematical Theory of Games" (tõlk. Mänguteooria). See töö avaldati peale mõningaid parandusi, kuid Ampére, kes polnud endas kindel, tõdes, et töö pole veel valmis
Ta õppis Võrus, Tallinna Toomkoolis ja Tallinna Kubermangugümnaasiumis. Aastatel 18551857 (alates 16. eluaastast) õppis ta Peterburi Kunstide Akadeemias, reisis seejärel kaks aastat ning 1859 jätkas umbes aasta aega õpinguid Karlsruhe kunstikoolis ajaloomaalija Louis Des Coudres'i juures. 1860. aastal sai temast Wilhelm Sohni eraõpilane Düsseldorfis, kuhu ta ka alaliselt elama asus. 1873. aastal (teistel andmetel 1875[1] ) sai Gebhardt Düsseldorfi Kunstiakadeemia professoriks. Ehkki akadeemia oli tema õpingute ajaks allakäinud, tõstis ta koostöös kaasmaalaste Eugen Dückeri ja Gregor von Bochmanniga õppeasutuse taas moodsa kunsti keskuste sekka Paljud Gebhardti pildid on usulistel teemadel. Neid iseloomustab sügav ja jõuline, kuid varjundirohke usutunnetus. Sageli matkis ta neis 15.-16. sajandi Hollandi ja Saksamaa meistreid mitte üksnes keskkonna ja rõivastuse, vaid ka figuuride kujutuslaadi poolest
Tartu Kutsehariduskeskus Kodumajandus Kärolin Jakobson Mehaaniline liikumine Referaat Juhendaja: Dmitri Luppa Tartu 2013 Isaac Newton ( 1643- 1727) Isaac Newton oli astronoom, matemaatik, inglise füüsik, teoloog ja alkeemik. Tollel ajal, kui teoloogia, loodusteaduse ja filosoofia vahel puudusid selged piirid, nimetati teda filosoofiks. Ta õppis 1661-65 Cambridge'i ülikoolis ja oli 1669-1701 selle ülikooli professoriks. Isaac oli veel Cambridge'i ülikooli professor ning Inglise riigirahapaja juhataja ja Londoni Kuningliku Seltsi ja prantsuse Teaduste Akadeemia liige. Isaac Lõi klassikalise mehaanika, sõnastas mehaanika kolm põhiseadust ning ülemaailmse gravitatsiooniseaduse. Rajas taevamehaanika alused. Newton töötas põhjapanevalt ka optika alal - lahutas valge valguse prisma abil spektrist, uuris valguslainete interferentsi ja difraktsiooni ja ehitas peegelteleskoobi. NEWTONI ESIMENE SEADUS
annaabi.ee 
