C.
R. Jakobsoni Gümnaasium
Alexander Graham Bell
Referaat
Koostaja Erik Mikk
Juhendaja Agnes Ümarik
Viljandi
2009
TAPA GÜMNAASIUM Märt Kuiva 9b klass TELEFON Referaat Tööõpetus Juhendaja: Jaak Keskla Tapa 2010 SISUKORD SISSEJUHATUS........................................................................................................................3 1. TELEFONI AJALUGU..................................................................................................4 1.1. Tänapäev............................................................................................................... ...5 1.2. Telefonid Eestis........................................................................................................6 KOKKUVÕTE............................................................................................................................
Kaarma Kool Telefon Referaat 9.klass Koostaja: Juhendaja: 2009 Telefonide ajalugu: Telefon on kommunikatsiooni vahend, millega peetakse sidet helitoonide ehk keele vahendusel. Heli kantakse edasi elektrisignaalide abil. Telefon aastast 1896 Legend räägib, et 1876. aastal katseid tehes tilgutas Bostoni Ülikooli häälefüsioloogia professor Alexander Graham Bell endale pükste peale hapet ning oli sunnitud appi hüüdma. Professori karjumist kuulis teises ruumis ta assistent härra Watson ning tõttas kiiresti kohale, paraku ununesid aga auklikud püksid sedamaid kui selgus, et professor Belli hääl kandus Watsonini mitte läbi seinte vaid üheks teiseks katseks valmis seatud mikrofoni, juhtme ja valjuhääldi kaudu. Sellist heli edastamisviisi hakatigi nimetama telefoneerimiseks. Professor Alexander Graham Bell leiutas 1876-dal aastal katsete tulemusel esimese kasutuskõlbliku telefoni. Kuigi professor Bell ei olnud sel
Telefon Inimeste elu on läinud väga lihtsaks tänu teatud leiutistele, milleta elamist ei kujutaks ettegi. Kõik on muutunud nii tavapäraseks, parimaks näiteks on telefonid. Telefon on asi, milleta oleks elu arvatavasti seisma jäänud. Telefon on kommunikatsiooni vahend, millega peetakse sidet helitoonide ehk keele vahendusel. Telefoni on kasutanud maailmas peaaegu kõik inimesed, praeguseks kasutatakse küll mobiiltelefone rohkem. Telefon on vajalik sidepidamiseks erinevate riikide, partnerite ja üldse inimeste vahel. Legend räägib, et 1876. aastal katseid tehes tilgutas Bostoni Ülikooli häälefüsioloogia professor Alexander Graham Bell endale pükste peale hapet ning oli sunnitud appi hüüdma. Professori karjumist kuulis teises ruumis ta assistent härra Watson ning tõttas kiiresti kohale, paraku ununesid aga auklikud püksid sedamaid kui selgus, et professor Belli hääl kandus Wats
Alexander Graham Bell 8b tkog Elulugu - Alexander Graham Bell oli soti päritolu ameerika teadlane, leiutaja ja õpetaja. - Bell sündis 3. märtsil 1847, Edinburghis. - 2 venda kes kahjuks surid tuberkuloosi. - Isa: Professor Alexander Melville Bell - Ema: Eliza Crace Perekond - Belli isa, vanaisa ja vend tegelesid kõnekunsti ning kõnega. - Nii Belli ema kui ka abikaasa olid kurdid, mõjutades Belli elutööd. Lapsepõlv - Juba väiksena tundis Bell maailma vastu uudishimulikku huvi. - Tal oli annet kunsti, luule ning muusika vallas. - Oskas hästi mängida klaverit. Haridus - Bell sai oma koolihariduse varakult kodus isa käest. - 15. aastaselt lahkus ta koolis lõpetades vaid 4 klassi. - Peamist huvi pakkus teadus. - Peale kooli lõpetamist suundus ta Londonisse oma vanaisa juurde, kes teda ka õpetas. - 16. aastaselt omandas ta "õpilase-õpetaja" positsiooni kõnekunstis ning muusikas Wes
Sissejuhatus Selles uurimustöös räägin ma Ameerika 19.- 20. sajandi tähtsamatest leiutistest ja leiutajatest. Töö eemärgiks on näidata, kuidas on leiutised muutnud inimkonna elu ja kvaliteeti. Valisin selle teema, sest iga päev kasutan nii mina, mu pere kui ka sõbrad kunagiste leiutiste uuenenud versioone, mõtlemata, et ükskord olid need suured leiutised. Leiutised on läbiaegade muutnud inimese eluviisi ja tööharjumusi ning arvatavasti teevad seda ka edaspidi. Tänu leiutistele saab nimene lihtsa vaevaga reisida erinevatesse linnadesse ja maadesse, olla ühenduses sõprade ja pereliikmetega olenemata nende asukohast. Näiteks kahe päevase Tallinn Tartu hobusõidu asemel on see vahemaa praegu võimalik läbida autoga kõigest kahe tunniga. Samas toovad leiutised endaga kaasa ka uusi riske. Näiteks liiklusavariid, mis juhtuvad, kui juht ei arvesta ettenähtud eeskirjadega. Uurimustöö jaguneb kaheks peatükiks. Esimese peatükis on juttu 19. sajandi leiutistest: õm
Tapa Gümnaasium Andreas Õun 9.a MOBIILTELEFON Referaat Juhendaja: Jaak Keskla Tapa 2013 Sissejuhatus Tehnoloogia ja side areng on viimastel aastatel olnud suur. Mobiiltelefoni ei oleks meil ilma eelnevate tehnikasaavutusteta olemaski. Mobiiltelefon on olnud tähtsaim sidevahend alates aastast 1980. Mobiiltelefonide kasutajate hulk suureneb pidevalt. Eestis on varsti arvatavasti 90 protsendil elanikest taskus mobiiltelefon. Mobiilikaubandus ja erinevad võimalused mobiiliga maksmiseks näitavad, et lisaks rääkimisele hakkame mobiile kasutama ka igapäevasteks tegevuseks. Mobiiltelefon ehk mobiil ehk taskutelefon ehk kärgtelefon (kõnekeeles mobiil, mobla) on raadiotelefonside terminal, mis on ette nähtud ühenduseks tugijaamade kärgvõrguga. Mobiiltelefon võimaldab telefonikõnesid ning tavaliselt tekstisõnumite saatmist ja sageli andmesidet. Juhtivad mobiiltelefonide tootjad on Nokia, Motorola, Samsung, Siemens, LG, Apple ja Sony Erics
Tartu Kivilinna Gümnaasium Valgustusajastu , sõjanduse ja teaduse areng Referaat Nimi: Ron Türnpu Klass:10b Õpetaja: Piia Jullinen Tartu 2007 Üleminek keskajast uusaega tõi kaasa palju muudatusi. Hakati teistmoodi mõtlema, teaduslikud uurimustööd läksid põhjalikemaks ja avastused olid kiired tulema. Ka sõjandus arenes. Sõjad muutusid lühikeseks ja ainult kindlal eesmärgil. Uusaeg tõi endaga kaasa ka valgustuse kui inimesed hakkasid riigi heaks reforme tegema ja uut mõttelaadi levitama. Mõiste valgustusajastu võttis kasutusele ametlikult saksa filosoof Immanuel Kant 1784 aastal kuigi selle mõtteviis oli alguse saanud juba tükk maad varem. Selle lähteks oli eelnenud ajastu seisuslikku ühiskonna ideoloogia teravalt vastustanud uus inimesekäsitus, mille kohaselt inim
Tartu Kivilinna Gümnaasium Valgustusaeg Euroopas referaat Nimi: Katri-Helena Kaasik Klass: 10a Juhendaja: Piia Jullinen Tartu, 2007 Sisukord 1. Sissejuhatus..............................................................................3. 2. Valgustusaeg............................................................................6. Prantsusmaa.....................................................................6. Saksamaa.........................................................................7. 1. Sõjandus...................................................................................8. 2. Palgaarmee...............................................................................8. 3. Alaline armee...........................................................................9. 4. Sõjav
Kõik kommentaarid