Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

James Clerk Maxwell - Esitlus (0)

1 Hindamata
Punktid
Elu - Luuletused, mis räägivad elus olemisest, kuid ka elust pärast surma ja enne sündi.

Lõik failist

Vasakule Paremale
James Clerk Maxwell - Esitlus #1 James Clerk Maxwell - Esitlus #2 James Clerk Maxwell - Esitlus #3 James Clerk Maxwell - Esitlus #4 James Clerk Maxwell - Esitlus #5 James Clerk Maxwell - Esitlus #6 James Clerk Maxwell - Esitlus #7 James Clerk Maxwell - Esitlus #8
Punktid 10 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.
Leheküljed ~ 8 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2013-10-28 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 18 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor Wingardium Leviosa Õppematerjali autor
Kuulsa šoti füüsiku James Clerk Maxwelli elulugu ja saavutused

Kasutatud allikad

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
5
doc

James Clerk Maxwell (referaat)

Jakob Westholmi Gümnaasium JAMES CLERK MAXWELL Loodusõpetuse referaat Kaspar Kütt 7.a klass Tallinn 2010 Elulugu Soti füüsik James Clerk Maxwell sündis 13. juunil aastal 1831 aadressil 14 India Street Edinburghis. Tema isa John Clerk Maxwell oli advokaat ja ema nimi oli Frances Maxwell. Ta isa oli jõukas mees. James'il oli üks õde, Elizabeth, kes suri lapsena. James oli väga huvitatud sellest, kuidas asjad liiguvad või kuidas nad häält teevad juba kolme-aastaselt. James'i ema võttis vastutuse noore poisi varase hariduse eest, aga diagnoositi kõhuvähiga ja suri 48 aastaselt. James'i isa jälgis peale ema surma poja õppimist. James'i formaalne haridus algas ebaõnnestunult, kui ta isa palkas noore 16-aastase õpetaja, kes ei suutnud oma tööd õigesti teha ja õpetaja vallandati. Pärast hoolikat

Loodusõpetus
thumbnail
8
doc

James Clerk Maxwell

Tallinn 2007 Sisukord: Elulugu ja haridustee..............................................................................3 Eutöö, millega on läinud ajalukku............................................................4-6 Sotimaa üld- ning kultuuriajalooline taust.....................................................7 Kasutatud kirjandus..............................................................................8 Elulugu ja haridustee James Clerk Maxwell, üks suuremaid loodusteaduse ning matemaatika geeniusi sündis 1831. aastal Sotimaal Edinburgis. Maxwelli õnneks oli ta majanduslikult kindlustatud perekonnast ning ta isa oli kõrgeltharitud jurist ja maaomanik. Maxwell õppis aastatel 1841 ­ 1847 Edinburgi gümnaasiumis. Selleaegne, peamiselt vanade keelte omandamisele suunatud üldharidus tundus aga poisile igav. Seevastu oli tal tohutu huvi füüsika- ja matemaatikaprobleemide vastu. On ka teada, et James Clerk Maxwell mängis pidevalt

Füüsika
thumbnail
11
doc

Teadlased, kes muutsid maailma

.................................................................2 .............................................................................................................................................3 Marie Curie.............................................................................................................................3 Galerii .....................................................................................................................................5 James Clerk Maxwell..............................................................................................................6 Isaac Newton...........................................................................................................................8 Galilei Galileo......................................................................................................................... 9 Kasutatud allikad........................................................................................

Keemia
thumbnail
7
doc

Kuulsaimad füüsikud

1632. aastal avaldas ta teose "Dialoog kahe peamise maailmasüsteemi kohta" 1638. Aastal ilmus Hollandis Galilei teos "Arutlused ja matemaatilised tõestused kahe uue teadusharu kohta..." Tema avastused olid pöördelised ja lõhkusid seni kehtinud Aristotelese maailmapildi. Legendi kohaselt olevat Galilei inkvisitsioonikohtus, kus teda sunniti oma teooriatest avalikult lahti ütlema, pärast lahtiütlemist hüüdnud: " Aga ta pöörleb siiski!" James Clerk Maxwell 1831 ­ 1879 Kõigi elektromagnetnähtusi kirjeldava ühtse teooria looja James Clerk Maxwell sündis 13. juunil 1831. aastal Sotimaal Edinburghis. Teatavasti avastas Faraday vaid mõni kuu hiljem elektromagnetilise induktsiooni. Hoolimata omavahelisest suurest vanusevahest, suhtusid elektromagnetismi kaks peamist tegijat ­ Faraday ja Maxwell teineteisesse suure lugupidamisega ning olid pikaajalises sisukas kirjavahetuses. Oma põhiteost, Traktaati

Füüsika
thumbnail
9
doc

Newtoni eelne füüsika areng

aasta pärast avastatigi õhus väärisgaas argoon 1771 tegi Cavendish katseliselt kindlaks keskkonna mõju kondensaatori mahtuvusele. Samal aastal ennustas ta rea ainete dielektrilisi konstante. Ta sai ka süsihapet ja lämmastiku oksiide, töötas soojusmahtuvuse alal. 1776 võtis kasutusele elektrilise pinge mõiste, uurides elektrinähtusi ja elektrilaengute jagunemist elektrijuhtidel. Ta vältis sageli oma tööde avaldamist ega teatanud oma avastustest vahel isegi kaasteadlastele. Alles James Maxwell vaatas läbi Cavendishist järele jäänud paberid perekonnarhiivis ja leidis, et too oli teinud hoopis rohkem avastusi kui seni arvatud, ent nende avastuste au oli läinud juba teistele. Näiteks oli Cavendish avastanud Richteri seaduse, Ohmi seaduse, Henry-Daltoni seaduse, Charles'i seaduse ja elektrilise konduktiivsuse põhimõtted. Kakssada aastat enne Albert Einsteini mõõtis Cavendish täpselt tähekiirte kõrvalekaldumist Päikese massi mõjul

Füüsika
thumbnail
12
pdf

Kirjanike elu ja looming

Kirjanike elu ja looming Honoré de Balzac ​(​20. mai​ 1799 Tours – 18. august 1850 Pariis) oli prantsuse kirjanik. Faktid: 1816-1819 õppis Balzac Pariisis õigusteadust ja töötas samaaegselt advokaadibüroodes kirjutajana,kuid 20-selt jättis aga õpingud pooleli. Esimene kirjanduslik edu tuli 1829. aastal Walter Scottist inspireeritud romaaniga “Šuaanid”. Sellest aastast alates hakkas Balzac kasutama aadlipartiklit “de”. 1825-1827 katsetas ta kirjastaja ja trükikojaomanikuna, kuid ei suutnud katta oma luksusliku elustiili kulusid. Balzac oli oma eluaja lõpul südamehaige ning põdes kopsupõletikku. Looming: “Eugénie Grandet” “Isa Goriot” “Liilia orus” ​„Kolmekümne-aastane naine“,„Stseenid Pariisi elust“ Prosper Mérimée​ ​ (28. september 1803 Pariis – 23. september 1870 Cannes) oli prantsuse kirjanik, ajaloolane ja arheoloog. Kirjanduse juurde jõudis ​Mérimée pärast juuraõpinguid

Kirjandus
thumbnail
9
docx

Ameerika Presidendid 19. Sajandil

13. Franklin Pierce ­ Astus ametisse 1853, lahkus ametist 1857. Oli Ameerika Ühendriikide 14. President. Ta sai sai Ameerika presidendiks, siis kui Ameerikas oli rahu, kuid ta teadis et on oodata uut rahutust. Sündinud Hillsboroughis, New Hampshire, 1804. pärast kooli lõpetamist hakkas ta õigust õppima, seejärel sisenes ta poliitikasse. 24 aastaselt valiti ta New Hampshire seadusandjaks ning kaks aastat hiljem sai ta selle presidendiks. Ajal 1830 sai ta Washingtonis senaatoriks. 14. James Buchanan ­ Astus ametisse 1857, lahkus ametist 1861. Oli Ameerika Ühendriikide 15. president. Pikk ja suursugune. Ta on ainuke president kes ei abiellunud kunagi. Sündis Pennyslvania perre 1791, lõpetas Dickinsoni ülikooli. Ta olevat olnud andeks ja õppinud juurat. 15. Abraham Lincoln - oli Ameerika Ühendriikide poliitik ja 16. president 1861­1865. Lincoln oli esimene Vabariikliku Partei esindaja USA presidendi ametis. Tema valitsusaja

Ajalugu
thumbnail
30
odt

Suurbritannia referaat

Suurbritannia saare põhja- ja lääneosa on mägine, seal paiknevad vanad mäed, mille vahel on sügavad orud. Suurim on saare põhjaosa hõlmav Soti mägismaa. Lõuna pool asuvad kuplilaadne Cumberlandi massiiv ja põhja-lõuna-sihiline Penniini mäestik. Mägine on ka Walesi poolsaar. Maa lõuna- ja idaosa on lainjas madalik. Suurbritannia kesk- ja põhjaosa ning Põhja-Iirimaa pinnamoodi on märgatavalt kujundanud mandrijää. Inglismaa kuningas James I, kes oli ühtlasi Sotimaa kuningas James VI, võttis 20. oktoobril 1604 oma tiitliks "Suurbritannia kuningas". Aastal 1707 ühendati Act of Union'ga Inglismaa parlament ja Sotimaa parlament. Selles dokumendis kasutati uue, ülesaarelise riigi kohta väljendeid "Ühendkuningriik" (United Kingdom) ja "Suurbritannia Kuningriik" (Kingdom of Great Britain). Paljude arvates ei olnud esimene väljend ühendatud riigi nimi, vaid kirjeldus. Seetõttu kasutatakse

Geograafia




Meedia

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun