Olgu siis tegemist lapse, noore, täiskasvanu või eakaga, mehe või naisega, kõik me vajame turvalist keskkonda, et me julgeksime oma mõtteid ja ideid välja pakkuda. Paljuski sõltub olukorra keerukus indiviidi eelnevatest kogemustest - kas ja kuidas on eelnevalt suhtutud nende initsiatiivi ning ideedesse. Siinkohal on kunstiterapeudil võimalus klienti aidata. Luues usaldusliku suhte, anname kliendile võimaluse häbitundeta oma arvamust avaldada ning uudset ja loovat probleemilahendust arendada. Turvatunde loomisel on tähtsad terapeudi empaatiavõime, kuulamisoskus ning kindlasti ka positiivsus ja ressurssidele orienteeritus. Kliendis on loovus olemas, mis on aga tihtilugu peidetud kujul ning vajab julgustamist, et see saaks avalduda. Turvatunde olemasolu avab ukse, et jõuda kliendi sisemise loovuseni. Loovat mõtlemist tuleb aga harjutada ning seda vaikselt edasi liikudes. Leidub lugematu arv viise: kasutada võib joonistamist, muusikat, liikumist, jutu kirjutamist jpm
ajalehekuulutusi, et leida tööpakkumisi, paneb end kirja tööbörsil, küsib tuttavalt, ega tal ei ole tööd pakkuda). 2) Emotsioonidele keskendumine püüd reguleerida stressiolukorra poolt tekitatud emotsioone (näiteks töö kaotanud mees läheb sõpradega välja õlut jooma). Enamus inimesi kasutab mõlemat toimetulekustiili ja nende efektiivsus sõltub olukorrast, millega püütakse toime tulla. Näiteks tööalastes probleemides kasutatakse kõige rohkem probleemilahendust (tegutsemine olukorra muutmiseks või teistelt abi otsimine). Terviseprobleemide korral aga keskendutakse rohkem emotsioonidele kuna need ei allu nii lihtsalt tegutsemisele, neid tuleb lihtsalt taluda. Probleemilahenduse etapid 1) Probleemi defineerimine ja määratlemine Informatsiooni kogumine probleemi kohta (faktid olemasoleva probleemi kohta). Probleemi mõistmine. Realistliku probleemilahenduseesmärgi püstitamine. Probleemi ümberhindamine (selle olulisus isiklikus heaolus)
viitesulgudes. Mõningaid tekstinäiteid Oma raamatus „Creativity of Forever“ dokumenteerib Davis paljusid loovusteste (Davis 1986: 155–200) ja märgib, et Torrance oli teadlik loovuse keerukusest: „kriteeriumi valimine, mille alusel testide sobivust kontrollida, on kõike muud kui lihtne asi“ (samas: 166). Crammondi meelest oleks vaja kaasajastada Torrance’i testi originaalsuse mõistet tänapäevase kasutamise jaoks (Crammond 2002). *** Loovat probleemilahendust esiletoova lähenemise eesmärgiks on suunata õpilaste mõtlemist kunstiprotsessis laia kaalutluste ringi: ökonoomilised, struktuurilised, ergonoomilised ja esteetilised kaalutlused. Ülesannete lahendamiseks kasutatakse disainiprotsessi, mille tulemused on ka empiiriliselt testitavad. (Eisner 2002, viidatud Paas 2007 järgi.) *** Tähele tuleb panna üht erilist probleemi: mõned, eriti need, kes on traditsiooni suhtes kriitilised, kaldu-
ajalehekuulutusi, et leida tööpakkumisi, paneb end kirja tööbörsil, küsib tuttavalt, ega tal ei ole tööd pakkuda). 2. Emotsioonidele keskendumine püüd reguleerida stressiolukorra poolt tekitatud emotsioone (näiteks töö kaotanud mees läheb sõpradega välja õlut jooma). Enamus inimesi kasutab mõlemat toimetulekustiili ja nende efektiivsus sõltub olukorrast, millega püütakse toime tulla. Näiteks tööalastes probleemides kasutatakse kõige rohkem probleemilahendust (tegutsemine olukorra muutmiseks või teistelt abi otsimine) Terviseprobleemide korral aga keskendutakse rohkem emotsioonidele kuna need ei allu nii lihtsalt tegutsemisele, neid tuleb lihtsalt taluda. Milliseid stresse esineb? Tööstress Kiire tempo, kõrge vastutus või suur töökoormus tekitavad stressi seda enam, mida rohkem nendega kaasneb järgmisi ,,subjektiivseid" asjaolusid: töö ei paku huvi, selle
tööpakkumisi, paneb end kirja tööbörsil, küsib tuttavalt, ega tal ei ole tööd pakkuda). 2) Emotsioonidele keskendumine püüd reguleerida stressiolukorra poolt tekitatud emotsioone (näiteks töö kaotanud mees läheb sõpradega välja õlut jooma). Enamus inimesi kasutab mõlemat toimetulekustiili ja nende efektiivsus sõltub olukorrast, millega püütakse toime tulla. Näiteks tööalastes probleemides kasutatakse kõige rohkem probleemilahendust (tegutsemine olukorra muutmiseks või teistelt abi otsimine). Terviseprobleemide korral aga keskendutakse rohkem emotsioonidele kuna need ei allu nii lihtsalt tegutsemisele, neid tuleb lihtsalt taluda. 2.1 Lihaste lõdvestumine 5 Et stressist vabaneda, tuleb lõdvestuda, teha harjutusi kehale ja ajule. Lõdvestus ja pingesolek on ühtesobimatud
ajalehekuulutusi, et leida tööpakkumisi, paneb end kirja tööbörsil, küsib tuttavalt, ega tal ei ole tööd pakkuda). 2) Emotsioonidele keskendumine püüd reguleerida stressiolukorra poolt tekitatud emotsioone (näiteks töö kaotanud mees läheb sõpradega välja õlut jooma). Enamus inimesi kasutab mõlemat toimetulekustiili ja nende efektiivsus sõltub olukorrast, millega püütakse toime tulla. Näiteks tööalastes probleemides kasutatakse kõige rohkem probleemilahendust (tegutsemine olukorra muutmiseks või teistelt abi otsimine). Terviseprobleemide korral aga keskendutakse rohkem emotsioonidele kuna need ei allu nii lihtsalt tegutsemisele, neid tuleb lihtsalt taluda. Probleemilahenduse etapid 1) Probleemi defineerimine ja määratlemine .Informatsiooni kogumine probleemi kohta (faktid olemasoleva probleemi kohta). .Probleemi mõistmine. .Realistliku probleemilahenduseesmärgi püstitamine. .Probleemi ümberhindamine (selle olulisus isiklikus heaolus)
1) Probleemi lahendamisele keskendumine püüd teha midagi konstruktiivset pingelises olukorras, et leida lahendus 2) Emotsioonidele keskendumine püüd reguleerida stressiolukorra poolt tekitatud emotsioone (näiteks eksamil põrunud õpilane läheb sõpradega väljakinno). Enamus inimesi kasutab mõlemat toimetulekustiili ja nende efektiivsus sõltub olukorrast, millega püütakse toime tulla. Näiteks tööalastes probleemides kasutatakse kõige rohkem probleemilahendust (tegutsemine olukorra muutmiseks või teistelt abi otsimine). Terviseprobleemide korral aga keskendutakse rohkem emotsioonidele kuna need ei allu nii lihtsalt tegutsemisele, neid tuleb lihtsalt taluda. Probleemilahenduse etapid 1) Probleemi defineerimine ja määratlemine · Informatsiooni kogumine probleemi kohta (faktid olemasoleva probleemi kohta). · Probleemi mõistmine. · Realistliku probleemilahenduseesmärgi püstitamine.
· vallandab tema loovad jõud ja otsused · paneb teda liikuma ja eelarvamusi muutma UUED PARADIGMAD ÄRISUHTLUSES · Elamine ja töötamine info-, elamus ja osalemisühiskonnas tähendab, et nimestel on enam mõjuvõimu toodetele ja teenustele (Schulze 1992) · Elamusmajandus (Experience economy, Pine &Gilmore 1999) · Loovmajandus (Florida 2002) · Designmajandus (klient ostab emotsoone, suhteid , elamusi, muutust, erilisust, mugavust, osalemist, probleemilahendust, kaasamist (Leppiman 2010)) TUNDED ÄRIKOMMUNIKATSIOONIS: · Tunded on elamusmajanduse keskmes, nad omavad tähtsat rolli ärisuhtlemises ja kasu-tähenduse loomisel (Jensen (1999, Pine & Gilmore 1999) · Tunne tähendab kogemust ja emotsioon selle füsioloogilist reageeringut. Tunne juhib inimese käitumist (Goleman 1995) · Tunnetel on taust, neid äratavad ärilised, kultuurilised ja elulised protsessid o isiksuse individuaalne kogemus (Perttula 2007)
mida pole võimalik peatada. Isegi mingist hetkest tehtud videosalvestuse vaatamine ei muuda suhtlemist korratavaks, sest aja möödudes saavad inimesed uut teavet ja koos sellega muutub ka nende suhtumine. Uued paradigmad ärisuhtluses: Elamine ja töötamine info- ja elamus ja osalemisühiskonnas tähendab, et inimestel on enam mõjuvõimu toodetele ja teenustele. Tänane klient ostab: emotsoone, suhteid , elamusi, muutust, erilisust, mugavust, osalemist, probleemilahendust. x Elamusmajandus (Pine&Gilmore) x Loovmajandus (Florida) x Disainimajandus (Hamel; Breen) Edukas ärisuhtlemine: · Küsimine - saamaks informatsiooni ja selgitamaks partneri vajadusi ja soove · Aktiivne kuulamine tähenduse loomise protsess; võimaldab mõista partneri poolt öeldu sisu, selle tagasisidestamine ja küsimine · Verbaliseerimine - oma tunnete selgitamine · Parafraseerimine - peegeldamine ehk sisulise külje selgitamine
ajalehekuulutusi, et leida tööpakkumisi, paneb end kirja tööbörsil, küsib tuttavalt, ega tal ei ole tööd pakkuda). 2) Emotsioonidele keskendumine püüd reguleerida stressiolukorra poolt tekitatud emotsioone (näiteks töö kaotanud mees läheb sõpradega välja õlut jooma). Enamus inimesi kasutab mõlemat toimetulekustiili ja nende efektiivsus sõltub olukorrast, millega püütakse toime tulla. Näiteks tööalastes probleemides kasutatakse kõige rohkem probleemilahendust (tegutsemine olukorra muutmiseks või teistelt abi otsimine).Terviseprobleemide korral aga keskendutakse rohkem emotsioonidele kuna need ei allu nii lihtsalt tegutsemisele, neid tuleb lihtsalt taluda. Kui kaotad hommikul ühe tunni, siis otsid seda õhtuni. Oled sa tundnud, et aeg lausa pudeneb käest, ilma et suudaksid midagi ära teha? Või oled ehk inimene, kel aega üle jääb? Tihti kurdetakse ajapuudusest tuleneva stressi üle.
See tähendab, et tuleks luua ja ellu viia kommunikatsioonistrateegia, mis püsivalt kommunikeerib uut visiooni ja strateegilist plaani. Analüüsitavas organisatsioonis kommunikeeriti inimestele, milles muudatus seisneb ja mis on selle eesmärk. Seega võib öeda, et see samm täideti. Viienda sammuna tuleks ellu viia laia-pinnalised tegevused. Need seisnevad selles, et eemaldatakse eksisteerinud barjäärid ja juhitakse organisatsiooni muutumist. Julgustatakse ka riskide võtmist ja loovat probleemilahendust. Analüüsitavas organisatsioonis seda ei tehtud, kuna eeldati, et osakonnajuhatajad osakavad ise suunata ja juhtida uute töötajate sulandumist oma osakonnas eksisteerivasse kultuuri. Kuuenda sammuna tuleks määrata lühiajalis eesmärke, mille saavutamisel tunnustatakse ja premeeritakse inimesi, kes nende eesmärkide saavutamisse on panustanud. Analüüsitava ettevõtte kasum paranes aga ei analüüsitud, mille kaudu see saavutati ja kes selle saavutamisse kõige rohkem panustasid.
Lapsed võivadki jääda sõltuma sellest, et keegi teine lahendab konfliktid nende eest. Niimoodi jäävadki lapsed oma probleemidega vanemate juurde jooksma. Peaaegu alati, kui vanem laste konflikti lahendab, tunneb üks laps, et talle on liiga tehtud, ja on vanema peale vaenulik ja pahane. Mõnikord võib vanem ära teenida aga mõlema lapse viha, kui keelab neile seda, mille pärast nad tülitsesid. Mõni konflikt võib eeldada vanemalt ka aktiivsemat rolli. Sellisel juhul saab vanem probleemilahendust edendada aktiivse kuulamise abil, võttes endale vahemehe, mitte kohtuniku rolli (aidates peegeldada mõlema lapse tundeid). Kui panna lapsed ise tülisid lahendama, siis tasapisi loobuvad nad oma tülidesse ja ebakõladesse vanemaid kaasamast. Vanemlik võim Sedamööda, kuidas laps muutub oma vajadustes vanemast järjest vähem sõltuvaks, kaotab vanem lapse üle võimu. Vanemad avastavad, et tasu ja karistuse süsteem, mis oli nii hõlbus väikese lapsega, ühel hetkel enam ei tööta
.. · dialektilise eituse kaudu teha valikuid kliendil alternatiividest, sh teistlaadi käitumise ettekujutamine/vahetamine · muutusega kaasneva ekistentsiaalse hirmu ületamine läbi tugeva motiivi 3.PÕHIMÕTETE ÕPPIMINE - läbi avatud arutelu (reflektsioon) väärtuste üle ja katsetamise. ST-ja roll: järgida Goldsteini kognitiivse humanistliku mudeli põhiprintsiipe: · teha sotsiaalabi kättesaadavaks (töökorraldus, eelarvamused) · sotsiaalsed jõud mõjutavad probleemilahendust ja seetõttu on vaja abivõimalust pakkuda samas keskkonnas · vajadusel keskkonna kohandamine (hoiakud) või vahetamine · mitte probleemid, vaid lahendused on olulised, seetõttu peab esmase probleemi lahendusviis mitte looma uusi probleeme vaid leidma paremaid lahendusi · alustama peab kliendi tasemelt, aktsepteerima tema autonoomsust · töötaja rolliks on soodustada õppimist ja muutumist, olla giid
puudumisel ilmnevat situatsiooni olemuslike seoste ja struktuuride olemuse mõistmist, nende vahetut tabamist. Äratundmine,tabamine. Inkubatsioon - sel perioodil on tegemist välise aktiivsuse puudumisega. Kuid väline passiivsus on teatud määral petlik. Alateadvuses leiab aset ideede küpsemine, uute tunnetusühikute kombineerimine. Soodustavad uni, muu tegevus, füüsiline aktiivsus. Verifikatsioon - kontroll, lahendust kontrollitakse. Funktsionaalne fikseeritus - liigne vilumus , takistab probleemilahendust leida. Me oleme harjunud,et tuttaval objektil on kindlad funktsioonid ( kasutusviisid ja omadused) ega kujuta ette alternatiivseid kasutusvõimalusi või situatsioonielementide teistmoodi seoseid. Rigiidsus võimetus muuta oma toiminguid, hoiakuid, maailmanägemist, mõtlemismalle. Võimetus ja tahtmatus ületada harjumusi. ,,otsustuste puu" - Lateraalne mõtlemine - võime olukorda kõrvalt vaadata, asju ja probleeme uues perspektiivis või avaramas seoses näha (E. De Bono)
Teraapiat alustades on kliendid enamasti hõivatud probleemidele lahenduste otsimisega. Gestaltterapeudi tõeline huvi on aga see, kuidas klient ennast toetab neid lahendusi otsides. Gestaltteraapia aitab probleeme lahendada läbi kliendi eneseregulatsiooni ja sisemise toe arendamise. Teraapia edenedes pööratakse rohkem tähelepanu üldistele isiksuseteemadele. Eduka teraapia lõpuks klient suunab suurt osa tööst ja on suuteline integreerima probleemilahendust, isiksuslikke teemasid, suhete teemasid ja reguleerima oma teadlikkust. Gestaltteraapia on kõige kasulikum klientidele, kes on avatud töötama eneseteadlikkusega ja soovivad osata oma teadlikkust juhtida. See lähenemine sobib inimestele, kes on valmis pingutama kuid ei ole teadlikud, kuidas nad ise oma ebaõnne põhjustavad. Kes mõistusega ennast tunnevad, kuid millegipärast siiski ei suuda kasvada. Ta ei sobi inimestele, kes ootavad, et terapeut kogu töö üksi ära teeks.
P-FIT teooria järgi: I staadiumis toimub vastuvõetud nägemis- ja kuulmisinfo töötlus erinevates oimu- ja kuklasagarate piirkondades - nägemiskoore alad (BA 18, BA 19 ja BA 37), Wernicke pk (BA 22). II staadiumis toimub selle info integreerimine ja üldistamine, olulised mitmed kiirusagarate piirkonnad, eriti nurkkäär (BA 39), supramarginaalkäär (BA 40) ja ülemine kiirusagarik (BA 7). III staadiumis toimub infovahetus ja info liikumine otsmikusagarasse, mis vahendab probleemilahendust, olulised motoorne lisa-ala (BA 6), dorsolateraalne prefrontaalkoor (BA 9, BA 46 ), anterioorne prefrontaalkoor (BA 10), Broca pk (BA 45), ja alumine prefrontaalkäär (BA 47). IV staadiumis kui on leitud lahendus, tegeleb eesmine vöökäär (BA 32) sobiva astuse valiku ja alternatiivsete valikuvõimalustepidurdamisega. otsmikusagara kahjustusega seotud sümptomeid ja käitumusliku kontrolli häireid
ajalehekuulutusi, et leida tööpakkumisi, paneb end kirja tööbörsil, küsib tuttavalt, ega tal ei ole tööd pakkuda). 2. Emotsioonidele keskendumine püüd reguleerida stressiolukorra poolt tekitatud emotsioone (näiteks töö kaotanud mees läheb sõpradega välja õlut jooma). Enamus inimesi kasutab mõlemat toimetulekustiili ja nende efektiivsus sõltub olukorrast, millega püütakse toime tulla. Näiteks tööalastes probleemides kasutatakse kõige rohkem probleemilahendust (tegutsemine olukorra muutmiseks või teistelt abi otsimine). Terviseprobleemide korral aga keskendutakse rohkem emotsioonidele kuna need ei allu nii lihtsalt tegutsemisele, neid tuleb lihtsalt taluda. Probleemilahenduse etapid: 1. Probleemi defineerimine ja määratlemine Informatsiooni kogumine probleemi kohta (faktid olemasoleva probleemi kohta). Probleemi mõistmine. Realistliku probleemilahenduseesmärgi püstitamine.
Ajakasutuse, töörutiini mõistlikkus Enesedistsipliini järgimine → Eesmärgiks on Teha õigeid asju õigel ajal Luua põhieeldused puhastusteenindajate planeerimismudelile ja tõhusale ajakasutusele → Probleemilahendus- ja otsustamisoskuse kinnistumine Puhastusteenindusorganisatsioonis vajatakse iseseisvat ja rühmas toimuvat probleemilahendust ja otsustamist kõikidel tasanditel „Vaikiv info, organisatsioonis kasutamata jõuvaru” Vaikiv info on → Isiku tajus olev sõnatu info ja kogemus → Tuleb esile suhtlemises Vaikiva info kasutamine → Info on organisatsioonis detsentraliseeritud → Info on suuremas osas üksikutel inimestel → Ülesannete ja tööjaotuse haardelisus lisab vaikivasse infosse praktilisust
infotöötluse staadiumid. - Toimub vastuvõetud nägemis ja kuulmisinfo töötlus oimu ja kuklasagarate piirkonnas – nägemiskoore alad - Toimub selle info integreerimine ja üldistamine, olulised mitmed kiirusagarate piirkonnad (eriti nurkkäär, supermarginaalkäär, ülemine kiirusagarik) - Toimub infovahetus ja info liikumine otsmikusagarasse mis vahendab probleemilahendust. Olulised on motoorne lisa-ala, dorsolateraalne prefrontaalkoor, anterioorne prefrontaalkoor, Broca poolkera, alumine prefrontaalkäär - Kui on leitud lahendus, tegeleb eesmine vöökäär sobiva vastuse valiku ja alternatiivsete valikuvõimaluste pidurdamisega. Otsmikusagara kahjustusega seotud sümptomeid ja käitumusliku kontrolli häireid - Liigutuste kadu - Pidurdusreaktsioonide alanemine
Ajalooliselt on levinumad kolm turundustõlgendust: · Turundus kui kaubandustegevuse organiseerimine · Turundus kui kaupade realiseerimise organisatsiooniliste, tehniliste ja kommertsfunktsioonide süsteem · Turundus kui tootmise juhtimise turukonseptsioon Turunduse 5 põhialust · Kõige tähtsam on tarbijakesksus; · Tarbijad ei osta toodet, vaid probleemilahendust; · Turundus on liialt oluline jätmaks see üksnes turundusosakonna mureks; · Turud on heterogeensed; · Turud ja tarbijad on pidevas muutumises. 2.Kogu turundustegevuse ühendab ühise nimetaja alla vahetuskonseptsioon. Vahetusobjektideks võivad olla nii materiaalsed kui mittemateriaalsed (teenused, ideed, lubadused, informatsioon, teadmised jms.) kaubad.Vaba vahetuse tingimused: · eksisteerib vähemalt kaks vahetusest huvitatud osapoolt;
selle järele, harjutamine, keskendatud toetusviis, mis hõlmaks mõningast vajaduste analüüsi, probleemilahendust, jätkuv õppimine konfliktilahendust (vajadusel) või mingit töötavat kava korduva probleemiga tegelemiseks
annaabi.ee 
