Fraktsioon erakonna esindus parlamendis Praegu kuuluvad riigikokku Keskerakond (koalitsioon), Reformierakond (koalitsioon), Isamaa ja Res Publica Liit (koalitsioon) ja Sotsiaaldemokraatlik Erakond (koalitsioon). Praegune opositsiooni erakond on Eesti Konservatiivne Rahvaerakond, kes ei kuulu riigikokku. 4. President: millised nõuded esitatakse Eesti presidendikandidaadile, kes võib üles seada presidendikandidaadi, kes ja kuidas presidendi valib, millised on EV presidendi ülesanded, nimeta kõik EV presidendid (lk 30-31) Nõuded: · Sünnijärgne Eesti kodanik · Vähemalt 40-aastane · Tema kanditatuuri peab üles seadma vähemalt 21 Riigikogu liiget Presidendikandidaadi võib üles seada vähemalt 21 Riigikogu liiget. Presidendi valib Riigikogu. Presidendiks saades peab saama vähemalt 2/3 häältest.
presidendiks olemine nõuab. 3. Jüri Pootsmann, telesaate,,Eesti otsib superstaari" kuuenda hooaja võitja, esindab Eestit Eurovisioonil. 4. Harrys Puusepp, kaitsepolitsei pressiesindaja, väidab, et Kapo on siiani paljastanud Vene eriteenistuste Eesti riigi julgeoleku vastaseid kavatsusi ja tegutsemist ning teevad ka seda edaspidi. 5. Kadri Simson, eesti poliitik, kohtub Edgar Savisaarega, et arutada Keskerakonna fraktsiooni lõpliku presidendikandidaadi ülesseadmist. 6. Loodusfotograaf Hans Markus Antson, käis kevadel polaartundras matkas. 7. Eesti poliitiku Edgar Savisaare kodust leitud sularaha arestiti kohtu poolt. 8. Eesti Vabariigi kahekordne peaminister ja ajaloolane Mart Laar pälvis Eesti Rahva Muuseumilt Oskar Kallase stipendiumi . 9. Presidendiproua Ieva Ilves külastas koos presidendiga Narva linna. 10. Näitleja Hendrik Normanni monoetendus nimega ,,Henrik Normanni uskumatud seiklused New Yorgis” esietendub 3. mail. 11
päeval kolmas hääletusvoor. Kui Vabariigi Presidenti ei valita ka kolmandas hääletusvoorus, kutsub Riigikogu esimees ühe kuu jooksul Vabariigi Presidendi valimiseks kokku valimiskogu. Valimiskogu -koosneb Riigikogu liikmetest ja kohalike omavalitsuste volikogude esindajatest. Iga kohaliku omavalitsuse volikogu valib valimiskogusse vähemalt ühe esindaja, kes peab olema Eesti kodanik. Riigikogu esitab valimiskogule presidendikandidaadiks kaks Riigikogus enim hääli saanud kandidaati. Presidendikandidaadi ülesseadmise õigus on ka vähemalt kahekümne ühel valimiskogu liikmel. Valimiskogu valib Vabariigi Presidendi hääletamisest osa võtnud valimiskogu liikmete häälteenamusega. Kui esimeses voorus ükski kandidaat valituks ei osutu, korraldatakse samal päeval kahe enim hääli saanud kandidaadi vahel teine hääletusvoor. Riigikogu -on Eesti Vabariigi parlament, kellele kuulub Eestis seadusandlik võim. Riigikogu on ühekojaline
maapakku minekul jäi abikaasa koos esimese poja Leoga Eestisse. Tema teine poeg sündis maapaos oleku ajal. K. Päts presidendiks Valimiskogus pidi presidendi kandidaat saama salajasel hääletamisel kolm viiendikku valimiskogu seadusliku koosseisu häältest, ehk vähemalt 144 häält. Vähema arvu poolthäälte puhul tulnuks presidendi valimine panna rahvahääletusele. Valimiskogusse kuulunud 240st liikmest võttis valimistest osa 238 liiget. Presidendikandidaadi Konstantin Pätsi poolt hääletas 219 valimiskogu liiget. Seega sai Eesti Vabariigi esimeseks presidendiks Konstantin Päts. 1940. aastal küüditasid nõukogude okupatsi- oonivõimud Konstantin Pätsi koos perekonnaga Venemaale Ufa linna. 1941. aastal ta arreteeriti ja viibis mitmes vanglas. 1954. aasta 18. detsembril toodi Konstantin Päts Venemaalt Jämejala vaimuhaiglasse, kuhu rahvas hakkas massiliselt annetusi tooma.
valitsemist. 5) ,,Juhitav demokraatia". Valimised Riigivolikokku ühendati EV 20.aastapäeva pidustustega. Isamaaliidu ja Riikliku Propaganda Talituse initsiatiivil moodustatud Rahvarinne Põhiseaduse Toetuseks, seadis üles 80 valitsusmeelset kandidaati 1 igas valimisringkonnas. Tänu enamusvalimiste põhimõttele pääses Riigivolikogusse vaid 16 opositsionääri. Et parlamendi mõlemad kojad ja kohalike omavalitsuste esindajad esitasid vaid 1 presidendikandidaadi, siis jäid presidendi valimised rahva poolt ära ning aprillis 1938.a. kinnitati EV I presidendiks K.Päts. Mõni päev hiljem astus ametisse uus valitsus, eesotsas peaminister Kaarel Eenpaluga (asus teostama nn. Juhitava demokraatia poliitikat). J.Laidoner jäi ülemjuhatajaks. Püsis kaitseseisukord, poliitilist organiseerumist ei lubatud, säilis trükitoodete tsensuur, süvenes tsentralisatsioon.
3. Õige nurga alt tehtud foto. Lõpptulemus on väga õnnestunud, eriti, kui arvestada erinevaid kauguseid. Kullerfirma FedEx reklaam Selle reklaami järgi saab juba aru, et teenus on ülemaailmne ja ka kiire. Pilt, mis on väga hästi ajastatud! Kõik juhtus mõne sekundi jooksul. Vabariiklaste presidendikandidaadi John McCaini keel volksab suust välja. Selg kumerdub küüru. Käsi haarab millegi järele, mis võiks olla Barack Obama demokraatlik taguots. Pilt, mis tehti paari nädala taguse valimisväitluse ajal, võib olla üks McCaini karjääri halvimaist ning see, et see pidi juhtuma just nüüd, võib saada vabariiklastele saatuslikuks, vahendab Iltalehti The Timesi. Tegelikult ei irvitanud McCain Obama ega tema taguotsa üle. Mees üritas ainult
Kui Vabariigi Presidenti ei valita ka kolmandas hääletusvoorus, kutsub Riigikogu esimees ühe kuu jooksul Vabariigi Presidendi valimiseks kokku valimiskogu. Valimiskogu koosneb Riigikogu liikmetest ja kohalike omavalitsuste volikogude esindajatest. Iga kohaliku omavalitsuse volikogu valib valimiskogusse vähemalt ühe esindaja, kes peab olema Eesti kodanik. Riigikogu esitab valimiskogule presidendikandidaadiks kaks Riigikogus enim hääli saanud kandidaati. Presidendikandidaadi ülesseadmise õigus on ka vähemalt kahekümne ühel valimiskogu liikmel. Valimiskogu valib Vabariigi Presidendi hääletamisest osavõtnud valimiskogu liikmete häälteenamusega. Kui esimeses voorus ükski kandidaat ei osutu valituks, korraldatakse samal päeval kahe enim hääli saanud kandidaadi vahel teine hääletusvoor. Vabariigi Presidendi valimise täpsema korra sätestab Vabariigi Presidendi valimise seadus 6. Milline võimufunktsioon on Eestis täita presidendil? § 81
1. jaanuarist 2000 kaotati Reformierakonna initsiatiivil Eestis tulumaks ettevõtetesse reinvesteeritud kasumilt. Tegemist oli erakonna ühe peamise valimislubadusega 1999.aasta parlamendivalimistel, mida alguses oponendid tublisti kritiseerisid, kuid mis tänaseks on vaieldamatult aidanud kaasa Eesti kiirele majanduskasvule ning pälvinud tähelepanu nii Euroopas kui maailmas. 2001.aasta presidendivalimiste eel käivitas Reformierakond esimesena Eestis sisevalimiste kampaania erakonna presidendikandidaadi väljaselgitamiseks. 2001. aasta detsembris lahkus Reformierakond Tallinnas valitsuskoalitsioonist, kuna koalitsiooni osapooled olid muutunud ähmasteks ja linnavalitsus planeeris eelarvet tasakaalust välja viivat hiigellaenu. Jõulude eel moodustati Tallinnas uus koalitsioon Keskerakonnaga. Hoolimata Reformierakonna ettepanekust säilitada riigi ja kohalike võimude lahusus ning jätkata kolmikliidu valitsuse koostööd, tõi see samm jõulude eel kaasa valitsuse tagasiastumise. 2002-2003
Kui Vabariigi Presidenti ei valita ka kolmandas hääletusvoorus, kutsub Riigikogu esimees ühe kuu jooksul Vabariigi Presidendi valimiseks kokku valimiskogu • Valimiskogu koosneb Riigikogu liikmetest ja kohalike omavalitsuste volikogude esindajatest. Iga kohaliku omavalitsuse volikogu valib valimiskogusse vähemalt ühe esindaja, kes peab olema Eesti kodanik • Riigikogu esitab valimiskogule presidendikandidaadiks kaks Riigikogus enim hääli saanud kandidaati. Presidendikandidaadi ülesseadmise õigus on ka vähemalt kahekümne ühel valimiskogu liikmel • Valimiskogu valib Vabariigi Presidendi hääletamisest osavõtnud valimiskogu liikmete häälteenamusega. Kui esimeses voorus ükski kandidaat ei osutu valituks, korraldatakse samal päeval kahe enim hääli saanud kandidaadi vahel teine hääletusvoor • Vabariigi Presidendi valimise täpsema korra sätestab Vabariigi Presidendi valimise seadus • Vabariigi President valitakse ametisse viieks aastaks
järjekorras ükshaaval. Häälte lugemine toimus valimiskogu nimekirjas tähestiku järjekorras olevat viie esimese liikme poolt. 8 Valimiste lõppedes tegi Riigivolikogu esimees Jüri Uluots teatavaks valimiste tulemused. Valimiskogusse kuulunud 240st liikmest võttis valimistest osa 238 liiget. Sama palju oli ära antud ka valimissedeleid. Presidendikandidaadi Konstantin Pätsi poolt hääletas 219 valimiskogu liiget. 19 hääletamissedelit olid tühjad. Seega sai Eesti Vabariigi esimeseks presidendiks Konstantin Päts. 9 Konstantin Päts kui isiksus Konstantin Päts oli andeks kõnemees ja iseloomult alati lahke ja sõbralik kõigi vastu. Maal sündinud ja kasvanud oli tal suur armastus maa vastu. Ta lõi Tallinna külje alla
Töö Kongressis Parlamendi (Kongressi) liikmeks olemine tähendas pidevat tööd Ameerika Ühendriikide pealinnas ja 1847 koliski Lincolnide perekond Washingtoni. 6. detsembril 1847 alustas Abraham Lincoln tegevust Kongressi 30. koosseisu liikmena. Kuna Viigide Partei seisis sel ajal vastu Mehhiko-Ameerika sõjale, siis astus ta korduvalt Kongressis üles sõnavõttudega sõda alustanud presidendi James Polki vastu. 1848 aitas Lincoln korraldada Viigide Partei presidendikandidaadi Zachary Taylori edukat kampaaniat. Järgmiseks aastaks oli ta aga poliitikast väsinud, keeldus kandideerimast uuesti Kongressi ja pöördus 31. märtsil 1849 tagasi koju Springfieldi, kus tegutses 5 aastat ainult juristina, pälvides hüüdnime "Aus Abe" (Honest Abe). Orjuse küsimus ja liitumine vabariiklastega Lincolni ajendas poliitikasse tagasi pöörduma 1854 Kongressi poolt vastu võetud Kansase- Nebraska akt, mille eesmärk oli lahendada Kansase aladel orjapidamise lubamise või
Kongressis. Töö Kongressis Parlamendi (Kongressi) liikmeks olemine tähendas pidevat tööd Ameerika Ühendriikide pealinnas ja 1847.a koliski Lincolnide perekond Washingtoni. 6. detsembril 1847.a alustas Abraham Lincoln tegevust Kongressi 30. koosseisu liikmena. Kuna Viigide Partei seisis sel ajal vastu Mehhiko-Ameerika sõjale, siis astus ta korduvalt Kongressis üles sõnavõttudega sõda alustanud presidendi James Polki vastu. 1848.a aitas Lincoln korraldada Viigide Partei presidendikandidaadi Zachary Taylori edukat kampaaniat. Järgmiseks aastaks oli ta aga poliitikast väsinud, keeldus kandideerimast uuesti Kongressi ja pöördus 31. märtsil 1849 tagasi koju Springfieldi, kus tegutses 5 aastat ainult juristina, pälvides hüüdnime "Aus Abe" (Honest Abe). Orjuse küsimus ja liitumine vabariiklastega Lincolni ajendas poliitikasse tagasi pöörduma 1854.a Kongressi poolt vastu võetud Kansase-Nebraska akt, mille eesmärk oli lahendada Kansase aladel orjapidamise
1936. aastal teatas K. Päts, et on aeg alustada tagasipöördumist normaalsete olude juurde. Kolmas põhiseadus töötati välja 1937. aastal, ellu rakendus siiski alles järgmisel aastal. Riigipea valimine toimus 1933. aasta põhiseaduse kohaselt järgmisel viisil: sellele kohale võis kandideerida vähemalt 40-aastane hääleõiguslik kodanik, kelle kandidatuuri oli toetanud vähemalt 10 000 hääleõiguslikku kodanikku. Riigivanema valis rahvas 5 aastaks. 1938. aasta põhiseaduses oli presidendikandidaadi vanuse alampiiriks 45 aastat. Kandidaate võisid esitada ainult Riigivolikogu, Riiginõukogu ja omavalitsuste esindajate kogu (igaüks ühe kandidaadi). Rahva poolt kandidaatide ülesseadmist ei olnud ette nähtud. Kui eelnimetatud asutused seavad üles erinevad kandidaadid, valib presidendi otse rahvas. Kui aga seatakse üles üks ühine kandidaat, siis valitakse president nende asutuste ühisel valimiskoosolekul (kandidaat peab saama 3/5 häältest). Praktikas teostuski teine variant ning 24
Kui Vabariigi Presidenti ei valita ka kolmandas hääletusvoorus, kutsub Riigikogu esimees ühe kuu jooksul Vabariigi Presidendi valimiseks kokku valimiskogu. Valimiskogu koosneb Riigikogu liikmetest ja kohalike omavalitsuste volikogude esindajatest. Iga kohaliku omavalitsuse volikogu valib valimiskogusse vähemalt ühe esindaja, kes peab olema Eesti kodanik. Riigikogu esitab valimiskogule presidendikandidaadiks kaks Riigikogus enim hääli saanud kandidaati. Presidendikandidaadi ülesseadmise õigus on ka vähemalt kahekümne ühel valimiskogu liikmel. Valimiskogu valib Vabariigi Presidendi hääletamisest osa võtnud valimiskogu liikmete häälteenamusega. Kui esimeses voorus ükski kandidaat valituks ei osutu, korraldatakse samal päeval kahe enim hääli saanud kandidaadi vahel teine hääletusvoor. Presidendivalimiste korda täpsustab ning põhiseaduse lüngad täidab Vabariigi Presidendi valimise seadus
neljaks aastaks. 20. septembril 1996 valis valimiskogu Lennart Meri presidendiks tagasi järgmiseks viieks aastaks. 8. oktoobril 2001 valis valimiskogu Eesti Vabariigi presidendiks Arnold Rüütli. 9. oktoobril 2006 valis valimiskogu Eesti Vabariigi presidendiks Toomas Hendrik Ilvese. Üht ja sama isikut on võimalik valida presidendiks vaid kaheks ametiajaks järjestikku. Vabariigi presidendi kandidaadiks võib saada sünnilt Eesti kodanik, kes on vähemalt 40 aastat vana. Presidendikandidaadi ülesseadmise õigus on vähemalt viiendikul Riigikogu koosseisust. President valitakse viieks aastaks salajasel hääletamisel ja valituks tunnistatakse kandidaat, kelle poolt hääletab vähemalt 68 Riigikogu liiget. Kui Riigikogu ei suuda kolme korraga presidenti ära valida, valib presidendi valimiskogu, kes koosneb Riigikogu liikmeist ja kohalike omavalitsuste esindajaist. Kui ka valimiskogul ei õnnes tu kahe hääletusvooruga presidenti valida, läheb otsustamine taas tagasi Riigikokku
ega tohi järgida oma riigi valitsuse juhtnööre. Uus komisjoni koosseis nimetatakse ametisse iga viie aasta tagant, kuue kuu jooksul alates Euroopa Parlamendi valimistest. Menetlus on järgmine: José Manuel Barroso juhib Euroopa Liidu täitevvõimu Euroopa Komisjoni. · Liikmesriikide valitsused lepivad kokku, keda nimetada komisjoni uueks presidendiks. · Nimetatud presidendikandidaadi peab seejärel heaks kiitma parlament. · Komisjoni presidendikandidaat valib koos liikmesriikide valitsustega ülejäänud komisjoniliikmed. · Nõukogu võtab kandidaatide nimekirja kvalifitseeritud häälteenamusega vastu ja edastab selle Euroopa Parlamendile heakskiitmiseks. · Parlament küsitleb kõiki liikmeid ja hääletab kogu kolleegiumi üle.
Valitsus vastutab parlamendi ees. (Eesti) 2. Presidendi volituste seos valimiskorraga. V: 3. Millised seadused reguleerivad Eesti Vabariigi Presidendi tegevust? V: Vabariigi Presidendi ametihüve seadus, Vabariigi Presidendi töökorra seadus. 4. Eesti presidendi valimise kord: kes seab kandidaadi, RK-s ja valimiskogus valimise plussid ja miinused. V: Vabariigi Presidendi kandidaadi ülesseadmise õigus on vähemalt viiendikul Riigikogu koosseisust. Presidendikandidaadi ülesseadmise õigus on ka vähemalt 21 valimiskogu liikmel. Riigikogus valimise plussid: Kui president saab tõesti Riigikogus valitud, siis tänu nii suurele häälteenamusele võib olla kindlam, et valitud sai õige ja parim kandidaat. Riigikogus valimise miinused: 2/3 häälteenamuse nõue on niivõrd range, et tõenäosus Vabariigi Presidendi valimiseks Riigikogus on minimaalne. Peaaegu alati läheb valimisõigus üle
hääli saanud kandidaadi vahel samal päeval kolmas hääletusvoor. Kui Vabariigi Presidenti ei valita ka kolmandas hääletusvoorus, kutsub Riigikogu esimees ühe kuu jooksul Vabariigi Presidendi valimiseks kokku valimiskogu(Riigikogu liikmed ja kohalike omavalitsuste volikogude esindajad((1 esindaja,Eesti kodanik)). Riigikogu esitab valimiskogule presidendikandidaadiks kaks Riigikogus enim hääli saanud kandidaati. Presidendikandidaadi ülesseadmise õigus on ka vähemalt 21 valimiskogu liikmel. Valimiskogu valib Vabariigi Presidendi hääletamisest osavõtnud valimiskogu liikmete häälteenamusega. Kui esimeses voorus ükski kandidaat ei osutu valituks, korraldatakse samal päeval kahe enim hääli saanud kandidaadi vahel teine hääletusvoor. Vabariigi Presidendi korralised valimised toimuvad varemalt kuuskümmend ja hiljemalt kümme päeva enne Vabariigi Presidendi ametiaja lõppemist
LÄTI MAATUNDMINE · Hea Läti Eest 8 kohta · Kõik Läti Eest! isamaale ja Vabadusele/ LNNK - 8 kohta JUHID · Valdis Dombrovskis (Ühtsus) tsenstristlik · Janis Urbanovics (Koosmeelne keskus) - vasakpoolne, tsentristlik · Raimonds Vejonis (Rohelised) - parempoolne PRESIDENDI · 2.juuni VALMISISED · 19.mai presidendikandidaadi esitamine · Valdis Zalters · Inguna Sudraba RAHVALOENDUS 1.-12.märts interneti teel 2001 Rohkem kui 650 000 inimest 17.märts 31.mai külastamine kodus Kuni 10.maini loetud 1 138 000 inimest MUUSEUMIÖÖ 14.mai U 271 000 külastajat kogu Lätis Enim külastatud 1. Sõjamuuseum Riias 26 000 2. Okupatsioonide muuseum Riias 18 566
ettepanekud 56% seaduseelnõudele, tänapäeval aga juba 71%. Valitsuste lahkumine Kõige tavalisem on valitsuste lahkumine seotud valimistega. Pärast valimistulemuste ametlikku kinnitamist on valitsus kohustatud esitama lahkumisavalduse, mille president koheselt rahuldab. Umbusaldamine üks viiendik Riigikogu koosseisust peab andma oma allkirja valitsuse umbusaldamiseks (21 inimest sama suurus on ka Riigikogus presidendikandidaadi esitamiseks). Umbusaldajad peavad välja mõtlema probleemi, milles valitsust süüdistatakse (pmst. on kõik probleemid ala ,,tuli tööle lipsuta" võimalikud). NB! valitsus määrab, millal umbusaldamist päevakorda võetakse, tavaliselt võetakse kohe päevakorda (üldjuhul isegi samal päeval). Valitsus kukub siis, kui tema vastu on koosseisu enamus (51 häält), samas saab valitsus ametisse, kui Riigikogus on poolthääli rohkem.
Kui Vabariigi Presidenti ei valita ka kolmandas hääletusvoorus, kutsub Riigikogu esimees ühe kuu jooksul Vabariigi Presidendi valimiseks kokku valimiskogu. Valimiskogu koosneb Riigikogu liikmetest ja kohalike omavalitsuste volikogude esindajatest. Iga kohaliku omavalitsuse volikogu valib valimiskogusse vähemalt ühe esindaja, kes peab olema Eesti kodanik. Riigikogu esitab valimiskogule presidendikandidaadiks kaks Riigikogus enim hääli saanud kandidaati. Presidendikandidaadi ülesseadmise õigus on ka vähemalt kahekümne ühel valimiskogu liikmel. Valimiskogu valib Vabariigi Presidendi hääletamisest osavõtnud valimiskogu liikmete häälteenamusega. Kui esimeses voorus ükski kandidaat ei osutu valituks, korraldatakse samal päeval kahe enim hääli saanud kandidaadi vahel teine hääletusvoor. Vabariigi Presidendi valimise täpsema korra sätestab Vabariigi Presidendi valimise seadus. §80. Vabariigi President valitakse ametisse viieks aastaks
kuna kartis, et see julgustab paljusid sama teed valima ja seeläbi aeglustab maa demokratiseerimist. 1994 nõudis Clinton avalikult, et Haitil taastataks demokraatlik kord. Kongress oli ameerika interventsiooni vastu, siiski saadeti suur väekontingent septembris 1994 riiki. Aga just enne kui sõdurid jõudsid Haitile saadeti delegatsioon Carteri juhtimisel, et püüda Cedras alistuma sundida, see õnnestus. Demokraatlik kord taastati aga tingimusega, et Haiti võtab omaks USA toetatud presidendikandidaadi majanduspoliitika. Lähis-Ida Clinton oli sügavalt seotud Lähis-Ida rahuprotsessis. Clinton üritas saavutada rahu iisraeli ja Palestiina vahel, ta oli sellele oma ameti viimasel aastal väga lähedal aga siiski ebaõnnestus Arafati vastuseisu tõttu. Kolm päeva enne lahkumist oli Clintonil kõnelus Arafatiga, kus viimane ütles: ,,You are a great man", Clintoni vastus sellele oli ,,The hell I am. Im a colossal failure, and you made me one.". Ta tegeles ka Iraagiga 26
Kui Vabariigi Presidenti ei valita ka kolmandas hääletusvoorus, kutsub Riigikogu esimees ühe kuu jooksul Vabariigi Presidendi valimiseks kokku valimiskogu · Valimiskogu koosneb Riigikogu liikmetest ja kohalike omavalitsuste volikogude esindajatest. Iga kohaliku omavalitsuse volikogu valib valimiskogusse vähemalt ühe esindaja, kes peab olema Eesti kodanik · Riigikogu esitab valimiskogule presidendikandidaadiks kaks Riigikogus enim hääli saanud kandidaati. Presidendikandidaadi ülesseadmise õigus on ka vähemalt kahekümne ühel valimiskogu liikmel · Valimiskogu valib Vabariigi Presidendi hääletamisest osavõtnud valimiskogu liikmete häälteenamusega. Kui esimeses voorus ükski kandidaat ei osutu valituks, korraldatakse samal päeval kahe enim hääli saanud kandidaadi vahel teine hääletusvoor · Vabariigi Presidendi valimise täpsema korra sätestab Vabariigi Presidendi valimise seadus · Vabariigi President valitakse ametisse viieks aastaks. Kedagi ei tohi
kuulutanud, jõustuvad reeglina sellest väljakuulutamise hetkest. ( erandina Riigiteataja või seaduses endas mõni tähtaeg) Seaduse mittetundmine teid vastutusest ei vabasta!! Vastasel korral tabaks ühiskonda anarhia. Esimest korda viidi presidendi koht sisse `38 a seadusega. Kuna Eestis valitakse president kaudselt, siis on presidendi võim piiratud. Kui RK esimees täidab presidendi ülesandeid, siis ei oma ta õigust seadusi tagasi lükata ega välja kuulutada erakorralisi valimisi. presidendikandidaadi ülesandmise õigus on 21 RK liikmel e. 21 toetushäält. Esimeses kolmes voorus toimub valimine RK-s 1. Voor: Kandidaatide arv ei ole piiratud. Isik, kes on saanud vähemalt 68 häält. Kui ükski kandidaat ei saa, siis toimub järgmisel päeval uus voor. Uus kandidaatide ülesseadmine. 2. Voor: 2/3 häältest on vaja valimiseks. Kui ei valita, siis toimub samal päeval 3. voor 3. Voor: 2/3 häältest /ainult kaks kandidaati Edasi läheb valimine valimiskogusse
esimees ühe kuu jooksul Vabariigi Presidendi valimiseks kokku valimiskogu. Valimiskogu koosneb Riigikogu liikmetest ja kohalike omavalitsuste volikogude esindajatest. Iga kohaliku omavalitsuse volikogu valib valimiskogusse vähemalt ühe esindaja, kes peab olema Eesti kodanik. Riigikogu esitab valimiskogule presidendikandidaadiks kaks Riigikogus enim hääli saanud kandidaati. Presidendikandidaadi ülesseadmise õigus on ka vähemalt kahekümne ühel valimiskogu liikmel. Valimiskogu valib Vabariigi Presidendi hääletamisest osavõtnud valimiskogu liikmete häälteenamusega. Kui esimeses voorus ükski kandidaat ei osutu valituks, korraldatakse samal päeval kahe enim hääli saanud kandidaadi vahel teine hääletusvoor. Vabariigi Presidendi valimise täpsema korra sätestab Vabariigi Presidendi valimise seadus. 70
jooksul Vabariigi Presidendi valimiseks kokku valimiskogu. Valimiskogu koosneb Riigikogu liikmetest ja kohalike omavalitsuste volikogude esindajatest. Iga kohaliku omavalitsuse volikogu valib valimiskogusse vähemalt ühe esindaja, kes peab olema Eesti kodanik. 18 Riigikogu esitab valimiskogule presidendikandidaadiks kaks Riigikogus enim hääli saanud kandidaati. Presidendikandidaadi ülesseadmise õigus on ka vähemalt kahekümne ühel valimiskogu liikmel. Valimiskogu valib Vabariigi Presidendi hääletamisest osavõtnud valimiskogu liikmete häälteenamusega. Kui esimeses voorus ükski kandidaat ei osutu valituks, korraldatakse samal päeval kahe enim hääli saanud kandidaadi vahel teine hääletusvoor. Vabariigi Presidendi valimise täpsema korra sätestab Vabariigi Presidendi valimise seadus. 70. Presidendi valimise korra seos tema volitustega
jooksul Vabariigi Presidendi valimiseks kokku valimiskogu. 18 Valimiskogu koosneb Riigikogu liikmetest ja kohalike omavalitsuste volikogude esindajatest. Iga kohaliku omavalitsuse volikogu valib valimiskogusse vähemalt ühe esindaja, kes peab olema Eesti kodanik. Riigikogu esitab valimiskogule presidendikandidaadiks kaks Riigikogus enim hääli saanud kandidaati. Presidendikandidaadi ülesseadmise õigus on ka vähemalt kahekümne ühel valimiskogu liikmel. Valimiskogu valib Vabariigi Presidendi hääletamisest osavõtnud valimiskogu liikmete häälteenamusega. Kui esimeses voorus ükski kandidaat ei osutu valituks, korraldatakse samal päeval kahe enim hääli saanud kandidaadi vahel teine hääletusvoor. Vabariigi Presidendi valimise täpsema korra sätestab Vabariigi Presidendi valimise seadus. 70. Presidendi valimise korra seos tema volitustega
Kui Vabariigi Presidenti ei valita ka kolmandas hääletusvoorus, kutsub Riigikogu esimees ühe kuu jooksul Vabariigi Presidendi valimiseks kokku valimiskogu. Valimiskogu koosneb Riigikogu liikmetest ja kohalike omavalitsuste volikogude esindajatest. Iga kohaliku omavalitsuse volikogu valib valimiskogusse vähemalt ühe esindaja, kes peab olema Eesti kodanik. Riigikogu esitab valimiskogule presidendikandidaadiks kaks Riigikogus enim hääli saanud kandidaati. Presidendikandidaadi ülesseadmise õigus on ka vähemalt kahekümne ühel valimiskogu liikmel. Valimiskogu valib Vabariigi Presidendi hääletamisest osa võtnud valimiskogu liikmete häälteenamusega. Kui esimeses voorus ükski kandidaat valituks ei osutu, korraldatakse samal päeval kahe enim hääli saanud kandidaadi vahel teine hääletusvoor. Vabariigi Presidendi valimise täpsema korra sätestab Vabariigi Presidendi valimise seadus. 2. Ametisse astumine, õiguslik seisund ja volituste lõppemine
liselt ei saa kindel olla, et tegu on määrusega, enne kui Kohus pole nii öelnud) Pädevusmenetlusvorm: - Pädevusreeglid tulenevad eriseadusest (valdkonnaseadusest) + VVS-st - Menetlusreeglid HMS-st, VVS-st; §96 - Vormireeglid §96 (3), HMS, VVS Määruse materiaalse kontrolli puhul peab olemas olema volitusnorm ning seadus peab volitusnormi eeldustest kinni pidama ning normiga kooskõlas olema. Vabariigi President: Põhiseaduse 5. peatükk! Presidendikandidaadi nõuded on mitmes kohas EV Põhiseaduses: - Sünnilt Eesti kodanik + vähemalt 40 aastat vana (§79 (3)) - Ei tohi olla olnud President viimased kaks ametiaega (§80 (1) 2)) - Peab olema hääleõiguslik (§57 (2) teovõimetu ei tohi kandideerida) - Ei tohi viibida kinnipidamisasutuses (§58) Presidendi valimise aeg on 60 päeva enne kehtiva Presidendi ametiaja lõppu (s.o augustis)
kiiremini. Kui Rkogu ka erakorralistel valimistel ei suuda presidenti valida, siis tuleb jällegi kokku valimiskogu. Põhim. pole välistatud, et nii kordub mitu korda. Sellise kordumise tõenäosus tundub aga olevat väike, sest võib oletada, et Rkogu enda prestiizi säilitamiseks valib lõpuks presidendi ära Teisiti oli presidendi valimine reguleeritud PSe rakendamise seaduse ja sellele tuginenud valimiss-ga. Valimistel rakendati PSga presidendikandidaadi suhtes kehtestatud tsensusi. Kuid nende s-ste kohaselt pidi president valitama üldistel, ühetaolistel ja otsestel valimistel, s.o rahva poolt. Kandidaadi ülesseadmise algatamise õ. oli vähemalt kolmel hääleõiguslikul eesti kodanikul. Kand. ülesseadmiseks pidid aga algatajad esitama vabariigi Valimiskomisjonile esildise, millel pidi olema vähemalt 10 000 Eesti kodaniku nimi ja allkiri. Ülesseatud kandidaate oli viis -– Lennart Meri, Lagle Parek, Uno Ruus, Arnold
Presidendiks võib üks ja sama isik olla valitud mõnedes riikides ainult teatud arv kordi (2-3 ametiaega järjest või kokku) või pole see piiratud (Island, Prantsusmaa). President valitakse otse rahva poolt või vahendatult (Prantsusmaal ja Austrias kaheetapiline valimine). Eesti kaasaegse presidendi esimestel valimistel kasutati samuti kaheetapilise valimise ühte modifikatsiooni - kui otsevalimised ei selgitanud tulemust, valis II voorus juba Riigikogu. Presidendikandidaadi puhul on reeglina nõuetavad üsna ranged kriteeriumid (kodakondsus, eatsensus jne). Riigipead teenindab reeglina oma kantselei, mille struktuuris on valdavad funktsionaalsed struktuurid ja erialaspetsialistid. --------------- [Vt põhiseaduse V peatükk, VI-X peatükk] § 4. TÄIDESAATEV RIIGIVÕIM P. 1. JURIIDILINE LAAD Täidesaatev riigivõim ei allu (ei ole subordinatsioonivahekorras) kaasaegsetes demokraatlikes riikides reeglina ei parlamendile ega riigipeale (v.a
annaabi.ee 
