2. adjektiiv omadussõna 3. numeraal arvsõna 4. pronoomen asesõna 5. verb- tegusõna 6. adverb määrsõna 7. konjunktsioon sidesõna 8. interjektsioon hüüdsõna 9. prepositsioon eessõna 10. postpositsioon MORFEEM Morfeem on väikseim keeleüksus millel on tähendus, morfeemid on: kõik sõnajuured ehk tüved aga ka liited, tunnused ja lõpud. SÕNAJUUR Sõnatüvi millele ei ole liidetud tunnuseid. Liitsõna peab olema kaks juurt. ALLOMORFID On morfeemide variandid. Nad annavad edasi üht tähendust aga eri kujul. Aosastav
nt kolm või tuhat. Esinevad tavaliselt nimisõnade ees ning võivad esineda koos asesõnaga. Järgarvsõnad vastavad küsimusele mitmes? nt kümnes. Süntaktiliselt need sarnanevad omadussõnadega. Tunnuseks on -s:-nda, erandiks vaid esimene ja teine. Süntaktiliselt käituvad järgarvsõnad adjektiivide sarnaselt. Murdarvsõnad vastavad küsimusele mitmendik? Nt neli viiendikku. Kõiki neid võib struktuuriliselt jagada liht- ja liitmurdarvsõnadeks. Prepositsioonid Prepositsioon on kaassõna, mis asub seda laiendava noomenifraasi ees. Prepostisioone jaotatakse kolmeks:need, mis on enne nimisõna või demostratiivset asesõna need, mis on indikatiivse suffiksiga need, mis on sõltumatud. Vorm on nimisõna eelsel ja demostratiivsetel asesõnadel peaaegu alati samaväärne, välja arvatud datiivse preposiooni I'ga. Eesti keeles on eessõnu vähe, nt enne (õhtut), keset (teed), piki (randa), ilma (emata), kuni (metsani), läbi (udu), mööda (tänavat). Kokkuvõte
Teised tegusõnad, millel saab olla kaks sihitist, on: ask offer pay show teach tell bring send promise buy sell read offer give lend Kui me kasutame neid verbe passiivis, alustame enamasti isikuga: I was offered the job, but I refused it. (=they offered me the job) You will be given plenty of time to decide. (=we will give you plenty of time) Have you been shown the new machine? (=has anybody shown you?) Kui aktiivilauses järgneb tegusõnale prepositsioon, siis passiivilauses pannakse see kohe tegusõna järele: Aktiiv: The ball hit Charlie on the head. Passiiv: Charlie was hit on the head by the ball. Tegusõnadele hear, help, see ja make järgneb aktiivis infinitiiv ilma to-ta (bare infinitive, nt eat), kuid passiivis to-infinitiiv (to eat): Aktiiv: Tina's mum made her clean her room. Passiiv: Tina was made to clean her room by her mum. Sõnast let saab passiivis väljend be allowed: Aktiiv: The teacher let the children leave early.
VP, V' ja V on sõlmed hargmikus ehk süntaklises puus. Sõlm domineerib vahetult neid sõlmi, mis on puus otse selle sõlme all. Vahetud moodustajad PP > NP P ehk postpositsioonifraas koosneb nimisõnafraasist ja tagasõnast. Leksikaalsed kategooriad N, V, Adj, Adv, P. Funktsionaalsed kategooriad abitegusõnad, sidendid, määratlejad. Komplement seotud laiend. Fraas, mis on tihedalt seotud peasõnaga (nt verb + selle obj, prepositsioon + selle obj). Seotud laiend on peasõna (X0) õde. Adjunkt vaba laiend: AdjP, PP, AdvP. Vaba laiend on X' õde. Peasõna ei nõua vabade laiendite kasutust. Määratleja specifier viitab kategooriale, mis on XP tütar ja X' õde. Määratlejad on tavaliselt universaalsed. Igal kategoorial on ainult üks määratleja. Lühend: Spec. Ema peasõna ehk X'. Tütar peasõnast hargnenud X ja ZP. Õde hargnevad vahetult samast fraasist. XP hargmik: Spec ja X'
GER gerundiiv (des-vorm) ILL illatiiv e sisseütlev kääne IMP imperatiiv e käskiv kõneviis IMPS impersonaal e umbisikuline tegumood IND indikatiiv ehk kindel kõneviis INE inessiiv e seesütlev kääne INF infinitiiv e da-tegevusnimi JUSS jussiiv e möönev kõneviis NEG negatiiv e eitav kõneliik NOM nominatiiv e nimetav kääne PART partikkel (kasutatakse siis, kui muutumatu sõna leksiͲ kaalne tähendus on raskesti väljendatav) PASS passiiv PL pluural e mitmus PREP prepositsioon; lühendi asemel võib lisada umbkaudse tähenduse POSTP postpositsioon; lühendi asemel võib lisada umbkaudse tähenduse PRS preesens e olevik PRT partitiiv e osastav kääne PST lihtminevik PSV positiiv e algvõrre PTCP partitsiip e kesksõna Q küsipartikkel / küsimuse marker QUOT kvotatiiv e kaudne kõneviis SG singular e ainsus SPL superlatiiv e ülivõrre SUP supiin ehk ma-tegevusnimi (on kasutatud ka lühendit INF2) TRL translatiiv e saav kääne TRM terminatiiv e rajav kääne
noorus keskiga - vanadus 3) Aleksandria periood (Dionysios Thrax(surnud u 100 eKr, Apollonius Dyscolus(2. Sajand AD); Aleksandria koolkond tekkid soovist ja vajadusest mõista Homerose tekste. Thraxilt tuli esimene kreeka fonoloogia ja morfoloogia käsitlus, mida oli u 13 lk teksti. See sisaldas: -tähtede (st häälikute) klassid sõnaliigid (nimisõna, verb, partitsiip, artikkel, pronoomen, prepositsioon, adverb, konjunktsioon) noomeni ja verbi muutmine Grammatika sisaldab praktiliseks kõiki grammatiliis gategooriaid nagu tänapäevalgi. Midagi teoreetilist ei ole. Dyscoluselt tuli vanim süntaks. Kirjeldab, kuidas lause sünnib eri sõnaliikide sõnadest, kõige olulisem on nimisõna. Huvitav on arutlus ebagrammatilisuse üle. Apollonius leiab, et ebagrammatilisus sünnib siis, kui ei ole järgitud
pealise kõnelejaskonnaga. 8. oksitaani keel (provanssaali) ~ 2-3 miljonit keelt 9. sardi keel (Sardiinia saarel) ~ 1 miljon 10. galeegi keel ~ 3-4 miljonit, seda peetakse sageli portugali keele dialektiks. 4. Keelte geneetiline sugulus ja tüpoloogia Roomani keeled on sugulusses itaalia, ladina, rumeenia, hispaania ja prantsuse keelega. Algkeel ld k. J.Greenbergi „seriaalitüüpoloogia“ SVO-subjekt-verb-objekt, Pr-prepositsioon, NG-1) V+objekt, ld k OV, rom k Vo 2) ns-os (n+adj) ldk vasakule aks mees, rom k paremale mees paks. 3) v+adv ldk adv+v rom k v+adv 4)ns+gen ldk gen+n rom k n+gen 5. Romaani keelte rühmitamine Ida-Romaani keeled (rumeenia, dalmaatsia, itaalia) Lääne-romaani keeled (prantsa,hisp, portugali, oksitaani, katalaani+itaalia põhjadialektid) Oluline eristav joon: mitmuse tunnus, tegusõnade 2.pöörde tunnus Ibero-Romaani keeled(portugali, galeegi, hisp, katalaani)
kvantitatiivne kasv, kiire levik, levimine, järsk kasv (Oxford Dictionary) 103. PROMINENT - important; famous - esileulatuv, väljapaistev, kuulus, esileküündiv (Oxford Dictionary) 104. PROPEL - to drive, or cause to move, forward or onward - liikuma panema, liigutama, tagant kihutama, tagant tõukama, edasi viima (dictionary.com) 105. PROPOSITIONS - an offer or suggestion, usually in business - ettepanek, väide, prepositsioon (Cambridge Dictionary) 106. PROSPECT - the idea of something that will or might happen in the futuure - väljavaade, lootus, perspektiiv (Cambridge Dictionary) 107. PROTECTION - the act of protecting or state of being protected - kaitsmine, kaitse (Cambridge Dictionary) 108. PROVISION - the action of providing or supplying something for use varustamine, pakkumine (Oxford Dictionary) 109
(each other, one another), relative (who, which, that), interrogative (who, what, which), demonstrative (this, that, those), and indefinite (some, none). preposition eessõna, Class of word used to express relationships between at 2 o'clock, to the school prepositsioon two events, things or people in terms of time, space, on, at, under, before, during and other abstract relations. Prepositions can occur as single words (at, by) or in pairs (out of, next to). postposition tagasõna, postpositsioon adposition kaassõna, suhtesõna, adpositsioon
Sõnajärg lauses muutub, kui lauset tõstetakse esile ja muutub rõhuasetus või muutub lause infostruktuur (uus info lause lõpus). Glossid: A - agent P - patsient S mittesihitisliku lause ainuke osaline ABS - absolutiiv ERG - ergatiiv DEF definiitne pööramine INDEF indefiniitne pööramine ANTIPASS - antipassiiv MASC - meessugu FEM naissugu Q kvantor (keegi, igaüks) DET artikkel P, PREP prepositsioon e eessõna P, PSP postpositsioon e tagasõna C - sidesõna vertikaalne orientatsioon too seal all, too seal üleval; relatsiooniline orientatsioon e suhtes rannikuga: too põhjas, too lõunas. Deiksis ehk keelend, mis on otseliselt seotud kõnehetke ja/või -kohaga ehk kui ei tea, millises kontekstis kasutatakse, ei saa aru. Nt: kas sa nendega juba rääkisid? - kellega? Millest? Verbid minema ja tulema, kohasõnad ees ja taga, lausumishetk eile, täna, homme
· Greenberg 3. universaal: VSO-keeled on alati prepositsioonikeeled Komplekssed implikatsioonilised keeleuniversaalid: · Greenberg 5. universaal: kui domineerib SOV ja peasõnale järgneb genitiiv, siis tõenäoliselt ka adjektiiv järgneb oma peasõnale 6. Sõnaliigid. Avatud ja suletud sõnaliigid. Klassifikaatorid sõnaliigina · Substantiiv nimisõna · verb tegusõna · adjektiiv omadussõna · adpositsioon, prepositsioon ja postpositsioon (vahel, sees, ümber) · abiverb pidama, tegema, olema · determinant määratleja (need, mõned, see) · adverb (hästi, kiiresti, õnneks · proadverb adverbi asendaja (kuidas või sedaviisi) · modaalverb võima, tohtima, saama, pidama, tulema, näima · afiksaalverb ühendverbid (peale käima, üle ajama, juurde lõikama, üles ütlema) · konjunktsioon (ja, või, nagu) · numeraal arvsõnad
6. Sõnaliigid. Avatud ja suletud sõnaliigid. Sõnade liigitamise alused. sõnaliigid – substantiiv, verb jne semantilised rollid – agent, patsient, retsipient jne grammatilised suhted (rollid) – subjekt, objekt, predikaat, kaudobjekt jne Substantiiv e nimisõna (noun) Verb e tegusõna Adjektiiv e omadussõna Pronoomen e asesõna (kas ongi sõnaklass?) Adpositsioon: prepositsioon, postpositsioon Abiverb (auxiliary verb) Määratleja (determiner) the, those, some, Adverb (sh proadverb, modaaladverb, afiksaaladverb jne) Konjunktsioon Numeraal e arvsõna Kvantor - määrasõna Partikkel – muutumatud väikesed sõnad (noh) Klassifikaator Verbi ja substantiivi eristust on peetud universaalseks, aga: Gil (2008; Miestamo 2013 kaudu): riauniindoneesia keeles ei ole verbi ja noomeni ega ühegi muu sõnaliigi eristust;
Olemuselt ratsionalistlik – leiab, et inimmõtlemine on kõige alus, ei sõltu keelest ega kogemusest. Mõtte struktuur määrab keelelise väljendi struktuuri. Seega on keel universaalne, sest põhineb inimmõtlemisel ja suhtlusvajadustel: nt võrdlevad eri keeli rõivastega, millel on sõltumatult materjalist sarnased omadused (nt käised, kinnitused). Inimmõtlemises on 2 põhikategooriat: ideed ja operatsioonid. Objektid: nimisõna, artikkel, asesõna, partitsiip, prepositsioon, adverb. Vorm/viis: verb, konjuktsioon, interjektsioon (soov juttu lühendada). Ladina k 6 käänet olid universaalsed. Universaalsust eeldagi ka neilt keeltelt, kus oli rohkem/vähem käändeid. Port Royali grammatika mõjutas ka eesti k kirjeldust (Stahli grammatika). 9. Võrdlev-ajaloolise keeleteaduse sünd: arvamused keelesugulusest enne 19. sajandit, Rask, Bopp ja vennad Grimmid häälikumuutustest ja keelesugulusest.
Süntaktilised parameetrid: SVO/Pr/NG/NA Alates Joseph Greenbergist on hakatud keelte hulgas tegema palju täpsemat tüpoloogiat. Ta tõi segameetodit kasutades välja erinevaid parameetreid, mille järgi keeli rühmadesse jaotas. Algselt oli neli parameetrit, mille järgi jaotas, aga pärast tegi neid juurde (üle 20 oli) ja seda täpsemaks need rühmad muutusid. Selle nelja kriteeriumi järgi need romaani keeled jaotatud ongi. SVO- subjekt-verb-objekt Pr- prepositsioon (kasutatakse peamiselt eessõnu), eesti keel kuulub rühma Po, ehk meil on valitsevaks järelsõnad NG- nimisõna + genitiiv (omastav kääne), eesti keel kuulub rühma GN NA- nimisõna+adjektiiv, eesti keel kuulub rühma AN · Francesco Antinucci (1977) näitas, kuidas romaani keeled on ajapikku muutunud. Ta uuris samuti sõnade järje alusel. Testa= pea-, põhisõna; Modificatore= täiendav/modifitseeriv sõna ladina keel: Modificatore Testa (vasakpidine)
Sõnaliik on iga sõna täähtsaim morfosüntaktiline omadus ja kuulub sõna leksikaalsesse esitusse e kirjesse. Sama sõnaliigi sõnadel on sama distributsioon, nad esinevad samas ümbruses, neid saab üksteisega asendada ja moodustavad seetõttu vormiklassi. Tavalisemad sõnaliigid: substantiiv e nimisõna pronomeen e asesõna numeraal e arvsõna kvantor artikkel adjektiiv e omadussõna adverb e määrsõna verb e tegusõna prepositsioon e eessõna postpositsioon e tagasõna konjunktsioon e sidesõna Fraasid kujunevad mingisse sõnaliiki kuuluva sõna ümber. Fraasi keskmeks e põhisõnaks (tuumaks) on mingi sõnaliigi sõna, millega seonduvad teised moodustajad, mis moodustavad põhisõnaga konstruktsioone. Funktsionaalses grammatikas on fraaside asemel rühmad. Fraasid: nimisõnafraas NP omadussõnafraas AP määrsõnafraas ADVP kaassõnafraas PP tegusõnafraas VP
DET artikkel determiner ingl a, the A adjektiiv e adjective ilus, kaval omadussõna ADV adverb e määrsõna adverb nüüd, kiiresti V verb e tegusõna verb ütelda, teha P, PREP prepositsioon e preposition ilma, ingl in, at eessõna P, PSP postpositsioon e postposition taga, ääres tagasõna C konjunktsioon e conjunction ja, et sidesõna Sõnaliigid (part of speech) -> fraasid (P, phrase) Nimisõna ehk substantiiv substantiivifraas ehk noomenifraas = NP Omadussõna ehk adjektiiv AP - adjektiivifraas
NUM numeraal e arvsõna numeral üks, kolmteist Q kvantor e määrasõna quantifier keegi, igaüks DET artikkel determiner ingl a, the A adjektiiv e omadussõna adjective ilus, kaval ADV adverb e määrsõna adverb nüüd, kiiresti V verb e tegusõna verb ütelda, teha P, PREP prepositsioon e eessõna preposition ilma, ingl in, at P, PSP postpositsioon e tagasõna postposition taga, ääres C konjunktsioon e sidesõna conjunction ja, et Sõnaliigid (part of speech) > fraasid (P, phrase) Nimisõna ehk substantiiv substantiivifraas ehk noomenifraas = NP Omadussõna ehk adjektiiv AP Tegusõna ehk verb (sh infinitiivid ja partitsiibid) VP Määrsõna ehk adverb AdvP Arvsõna ehk numeraal QP Asesõna ehk pronoomen PronP
adi. adiectivum (adjektiiv, omadussõna) part. participium (partitsiip, kesksõna) adv. adverbium (adverb, määrsõna) pass. passivum (passiiv, tehtavik) arh. arhailine (sõna v vorm) perf. perfectum (perfekt, täisminevik) c. abl. cum ablativo (ablatiiviga) pl. pluralis (pluural, mitmus) c. acc. cum accusativo (akusatiiviga) praep. praepositio (prepositsioon, eessõna) c. comp. cum comparativo (komparatiiviga, praes. praesens (preesens, olevik) keskvõrdega) pron. dem. pronomen demonstrativum c. dat. cum dativo (daativiga) (demonstratiivpronoomen, näitav asesõna) c. gen. cum genitivo (genitiiviga) pron. indef. pronomen indefinitum c. inf. cum infinitivo (infinitiiviga, (indefiniitpronoomen, umbmäärane
sarnased. Aleksandria koolkond • Sündis vajadusest mõista ja seletada Homerose tekste • Dionysius Thrax (surn umb 100 eKr) Tekhnē Grammatikē - esimene kreeka fonoloogia ja morfoloogia täielik käsitlus (umb 13 lk teksti) – tähtede (st häälikute) klassid – sõnaliigid (substantiiv, verb, partitsiip [kesksõna -nud,-tud,-v,-tav], artikkel, pronoomen, prepositsioon, adverb, konjunktsioon) (tänapäeva mõistes) – noomeni (käändsõna) ja verbi muutmine • Grammatika sisaldab praktiliselt kõiki grammatilisi kategooriaid pea samal kujul nagu tänapäeval. Midagi teoreetilist ei ole. • Vanim süntaks – Apollonius Dyscolus (2. saj AD) • Kirjeldab, kuidas lause sünnib eri sõnaliikide sõnadest, kõige tähtsam on nimisõna. • Huvitav on arutlus ebagrammatilisuse üle
annaabi.ee 
