Moodustusid sellel ajal põhilised kaubandusega tegelejad selles piirkonnas. Kuna foiniiklased oli ümpris metsikud, oli neil tihti raskusi oma nn. Tütarlinnade kaitsmisega. Samuti, kui juhtus et nende kaubalaev sattus õnnestusse, ei olnud foiniiklastel suurt abi loota teistelt. RIIGIKORD Linnriike valitses kuningas, kes juhtis kodanikest sõjaväge. Tema kõrval seisis suursugustest kodanikest koosnev nõukogu. Suur mõju oli ka kaubandusega tegelevatel ülikuperedel. Preesterkonnal arvatavasti võimu polnud. LAGUNEMINE, tulemus 539eKr foeniiklased, nagu ka kõik teised lääne-aasias, vallutati persialaste poolt. Foiniiklastest sai osa Presia impeeriumist. Kuna Foeniiklased olid vallutatud, ei saanud nad oma kolooniaid enam kontrollida nind need said iseseisvaks. 332 eKr ründas Aleksander Suur Foeniikia pealinna Tüüriat, kus oli ka suurem osa Pärsia mereväest, ning allutas Foeniikia enda impeeriumile. Aleksander oli äärmieslt julm ja tappis
Sõjakus, sõdimine ja jaht. · Uus-Babüloonia riik-Nebukadnetsar II (Uus-Babüloonia vallutaja) · Mespotaamia asub Eufrati ja Tigrise vahel, Lähis-Idas · Praegune Iraak ja Süüria · Seal tekkis vanim kõrgkultuur · Mesopotaamias ei ole loodusvarasid, va. savi · Mesopotaamia oli välisnaabritele avatud, stabiilne ja hästikohanev · Linna ümber oli maapiirkond, keset linna tsikuraat-astmiktempel · Templitel ja preesterkonnal oli juhtiv osa, tsiilvõim oli kuningate käes · Semiidid-juudid tänapäeval, võtsid üle kõik sumerite nipid, tavad ja kombed. Riiklus ja ühiskond Mesopotaamias Uus-Babüloonia- Nebukadnetsar II, vallutas Jeruusalemma, tema käsul küüditati juudid Babülooni. Sellega algas umbes 50.a. juutide Paabeli vangipõlv. Juudid päästis sellest Pärsia kuningas Kyros. Uus-Babüloonia riik vallutati pärsialaste poolt. Sumerid · Lõid kiilkirja · Rajasid linnad
Savist ehitati, savi peale kirjutati · Kivi, puitu, metalle hangiti mujalt, see soodustas juba varakult suhtlemist välisnaabritega; erinevalt Egiptusest oli Mesopotaamia välisnaabritele avatud · Egiptusest vähem stabiilne, hästikohanev Mesopotaamia ühiskond · Linnriigi keskuse ümber oli maapiirkond · Pidevate tülide pärast linnriikide vahel ümbritsesid neid varasest ajast müürid · Keset linna asetses astmiktempel tsikuraat · Templitel ja preesterkonnal juhtiv osa · Aja jooksul läks võim kuningate kätte · Vabad kodanikud talupojad, käsitöölised võisid osaleda rahvakoosolekutel Mesopotaamia ajalugu Ajaloo võib jaotada nelja ossa: - Sumeri riik - VanaBabüloonia - Assüüria - UusBabüloonia Hoolimata pidevatest vallutustest arenes Mesopotaamia kultuur pidevalt edasi. Sumeri linnriikide ajajärk Umbes 3500 eKr tekkis Sumeri kultuur · III aastatuhande alguses eKr oli Sumeris 12
astmiktempel e. tsikuraat · Ümberringi paiknesid kitsaste tänavate ääres ühe- või kahekorruselised savist majad. · Linnriigid olid piiratud tugevate müüridega. Müüridest väljapoole jäid põllud, aiad ja karjamaad · Tähtsamad linnriigid olid: Adab, Eridu, Isin, Kis, Lagas, Larsa, Nippur, Uruk ja Ur · Elanike arv domineerivates asulates oli 30 000- 50 000 · Valitsesid monarhid, kuid suur maj. ja sots. ning kõrge prestiiz oli ka templitel ning preesterkonnal Linnriik Ur · Üks Mesopotaamia tähtsamaid linnriike · Asub Eufrati ja Tigrise vahel · Üks jumalatest oli Nanna · Ur'is asub ka Nanna tempel · Ur'is alustati väljakaevamisi aastal 1922, tööd alustas Leonhard Woolley koos abilistega Ur'i rekonstruatsioon Linnriik Uruk · Seal asub jumalanna Inanna tsikuraat · Uruk tekkis pronksiajal
Ohverdati põllusaadusi, joovastavaid jooke. Oli pühaks peetud objekte, nähtusi huaca. Nt pühad allikad jne. Oli levinud esivanemate kultus. Kõige kurjemaks deemoniks oli Supay (tema nimel vannuti nt). Vastasseis: vari ja valgus (mis usuti tulevat päikesejumala kahestumisest). Inkad uskusid, et maailm oli loodud päikesejumala poolt. Maailm koosnes kolmest ilmast (taevas, inimeste ilm, allilm veel sündimata inimeste hingede ladu.:D) kõrgeid inimesi palsameeriti. Preesterkonnal puudus kindel seisus, preestriks vaadati inimene juba lapsena või valitit kõrgemast seltskonnast. Riigi ülempreester oli keisri lähedane sugulane, tal oli ettenägemisvõime, koolide järelvaataja. Reiligioon toimis ka riigi ideoloogiana! Preesterkond oli ka propagandatalitlus. Inkade riik oli erakordne nähtus! Varatotalitaarne riik (ainus Kolumbuse ajal). Riik valitses eesmärgipäraselt inimeste elu kõiki tahke. See on võrreldav 20. saj tuntud totalitaarsete riikidega.
IV aastatuhande lpp, III aastatuhat eKr *kiilkirja olemasolu *suurte templite ümber tekkisid linnad, mis moodustasid sltumatud linnriigid *igas linnas kaitsejumalusele pühendatud tsikuraat *templitel ja preesterkonnal t htis koht ühiskonna elus SUMERI RIIGID *aja jooksul l ks riigi juhtimine kuninga k tte, kes oli ka krgem kohtum istja ja suurmaa omanik *suurema osa elanikkonnast moodustasid vabad talupojad ja k sitlised, kes osalesid ka rahvakoosolekul.
· Kõige tugevamaks sai Kartaago Aafrika põhjarannikul Foniikia territooriumid pidid taluma palju võõrvõimu. ( asüürlased,uus-babüloonia ja pärsia) · Foniikia sisekorraldustest teatakse vähe, aga arvatavasyi juhtis linnriiku ja juhtis sõjaväge kuningas. · Foniikias olid ka rahvakoosolekud, kus vabad kodanikud said mõjutada riigi poliitikat. · Kuskil pole, aga kirjas ,et suur tähtsus oleks old preesterkonnal, arvatavasti oli seal suur mõju kaubandusega tegelevatel ülikutel. · Foniikia kultuuri silmapaistvaim saavutus on esimese tähestiku leiutamine ( 2 aastatuhandel eKr.) Tähestik sai alguse piltkirjast nagu kõik teisedki tähestikud. Märgid hakkasid siin tähistama üknes häälikuid esmalt märkisid nad silpe. Semiidi keelad on väga kaashääliku rohked leitigi, et piisab silbi keskse kaashääliku tähistamisest. Täishäälikud mõeldi juurde
Mesopotaamia ühiskond Kuningas ülempreester, sõjaväe ülemjuhataja, seaduste väljaandja Asevalitsejad algselt alistatud maade endised valitsejad, hoidsid piirkonna kontrolli all, kogusid makse ülikud suurmaavaldajad, teenisid armees vabad talupojad, linnakodanikud tegelesid käsitöö, põllumajandusega rentnikud ja sõltlased templite valduses Sumerid Lõid kiilkirja, panid aluse linnaelule, usk kujundas Mesopotaamia religiooni, poliitliselt killustunud, oluline roll preesterkonnal, võtsid kasutusele ratta. Haridus, ennustamine, gilgames Haridus: koolid templite juures, enamus ülemkihist, kirjaoskuse levik laiem kui Egiptuses, mata, tähetarkus, traditsiooniline kirjandus; kuuekümnendsüsteem Ennustamine: loomamaks, arvesse võeti varjutusi, atmosfäärinähtusi, Gilgames: tähtsaim eepos, soov saada surematuks. Moraal vägevusest hoolimata on ka kangelane inimene, seega surelik Kreeka ajaloo perioodid, ühiskond Kreeta-Mükeene ajajärk (2000-1100 ekr)
b) Selleks, et kogu elukorraldus Egiptuses toimuks vaarao tahtmist mööda, vajas vaarao ametnikkonda. Kõrgema ametnikkonna moodustasid vaarao sugulased. Nende seast mööras vaarao maakondade ehk noomide asevalitsejad ehk nomarhid, kelle ülesandeks oli viia kohapeal ellu vaarao korraldusi, koguda makse, korraldada ehitustöid ja vajadusel koguda sõjaväge. c) Preestrid. Vaarao oli riigi kõrgeim preester. Tema määras ametisse preestreid. Preesterkonnal lasus vahetu korraldav võim võim templites. d) Kõrgemad väepealikud kuulusid ka kõrgema ametnikkonna hulka. Eriti kasvas nende tähtsus Uue riigi ajal kui vaaraod pidasid rohkrsti vallutussõdu. e) Kirjutajad olid keskmise ja alama astme ametnikud, kes kontrollisid töötajate tegevust ning märkisid üksikasjalikult ülesse kohustused ja fikseerisid ülesannete täitmist. Oma positsioonilt olid nad muudest töötegijatest kõrgemal. Visalt
· Esimene kõrgtsivilisatsioon! · Kiilkiri vanim! Tsivilisatsiooni tunnused: · Savitahvlitele kohane kiilkiri; · suurte templite ümber rajatud linnad. Sumeri linnriigid: · Ur, Uruk, Lagas, Kis; · Ühtset riiki ei tekkinud, kuna linnriigid olid üksteisega pidevalt sõjajalal. · Igal linnriigil oli oma kaitsejumalus, kellele oli pühendatud linna südames tsikuraat. · Linnriik hõlmas linna ja seda ümbritsevat maapiirkonda · Templitel ja preesterkonnal oli tähtis osa ühiskonna elus, korraldasid ka usuelu · Aja jooksul läks riigijuhtimine kuninga kätte, kelle otsusi toetas rahvakoosolek Sumerite leiutised: · Esimesed linnaehitajad · Niisutus- ja kuivenduskanalite ehitajad · Ratta ja vankri leiutajad (sh potikelder) · Adra leiutajad. · Esimesed teadaolevad kirja leiutajad ( u 3500 eKr) - piltkiri, kiilkirjas savitahvlile · Mõõdud-kaalud (60-süsteemis) · Kirjapandud seadused · Pitsattemplid
Pärast surma sai vaaraost surnute riigi valitseja ja kohtumõistja Osiris. Riigi- ja ühiskonnakorraldus Vaarao vajas võimu teostamiseks ametnikkonda. Vaarao oli ise kõige kõrgem ametnik, kes vastutas maksude tõstmise ja kohtumõistmise eest. Kõrgema ametnikkonna seast määras ta maakondade e. noomide asevalitsejad e. nomarhid, kelle ülesandeks oli viia kohapeal ellu vaarao korraldusi, koguda makse, korraldada ehitustöid. Preesterkonnal lasus vahetu korraldav võim templites. Kõrgema ametnikkonna hulka kuulusid kõrgemad väepealikud. Kirjutajad olid keskmise ja alama astme ametnikud, kes kontrollisid töötajate tegevust ning märkisid üksikasjalikult ülesse kohustused ja fikseerisid ülesannete täitmist. Enamik egiptlasi olid talupojad, kes harisid vaarao e. riigi maad. Neil olid kindlad kohustused. Nende koormiste hulka kuulusid ka niisutussüsteemide rajamine ja korrashoid
Tegeleti põlluharimisega, mis ei vajanud seal kunstlikku niisutust. Suured meresõitjad. Foiniikia linnriigid (tänapäeva Süüria ja Liibanon). Linnriigid Byblos, Siidon ja Tüüros tekivad u 3000 a eKr. Omavahel eriti hästi läbi ei saadud. Foiniiklased olid suured meresõitjad ja rajasid palju kolooniaid: esmalt Küprosele ja hiljem ka mujale Vahemere rannikule (neist kuulsaim Kartaago, rajatud 824 a eKr). Foiniikia linnades valitses tõenäoliselt kuningas, preesterkonnal võimu polnud, riigi juhtimises võisid kaasa rääkida ka kaubandusega tegelevad ülikud. Kultuuri silmapaistvaim saavutus oli maailma esimese tähestiku leiutamine 2. aastatuhandel eKr. Tõenäoliselt põhinevad kõik tänapäeva tähestikud mingil määral sellele ja läbi kreeka tähestiku on see jõudnud ka meie keelde. Foiniiklaste põhiline jõukuse allikas oli merekaubandus. Igal linnal olid omad mees- ja naisssoost jumalad. Palestiina (Kaananimaa lõunaosas)
kiilkiri. VARADÜNASTILINE PERIOOD EHK SÕLTUMATUTE SUMERI LINNRIIKIDE AJAJÄRK u 2900-2340 Tähtsamad linnriigid: Kis, Ur, Uruk, Lagas, Umma, Eridu, Nippur, Larsa jt. Nende elanikud rääkisid sumeri keelt ja kasutasid kiilkirja. Sumeri linnriikide sisekorraldus: Tempel-kuningavõim-vabade kodanike sektor. Valitsesid monarhid (tiitlid en, ensi, lugal), kuid suur majanduslik ja sotsiaalne tähtsus ning kõrge prestiiz oli ka templitel ja preesterkonnal. Linnriikide peamise sõjajõu moodustasid vabad kodanikud, kes osalesid vähemalt teatud määral ka poliitilises elus. Kasutati sumeri kiilkirja, mis on aglutinatiivne (ehk järelliiteline). Kuivõrd kultuur või tsivilisatsioon on välja arenenud 4 aastatuhande Uruki perioodist, tuleb sumereid nimetada selle tsivilisatsiooni rajajateks. Mis ajast alates nad seal elavad, ei ole teada. On näha, et paljud Sumeri linnriikide nimed ei ole sumeri keelest ja pole pärit ka
Tegeleti põlluharimisega, mis ei vajanud seal kunstlikku niisutust. Suured meresõitjad. Foiniikia linnriigid (tänapäeva Süüria ja Liibanon). Linnriigid Byblos, Siidon ja Tüüros tekivad u 3000 a eKr. Omavahel eriti hästi läbi ei saadud. Foiniiklased olid suured meresõitjad ja rajasid palju kolooniaid: esmalt Küprosele ja hiljem ka mujale Vahemere rannikule (neist kuulsaim Kartaago, rajatud 824 a eKr). Foiniikia linnades valitses tõenäoliselt kuningas, preesterkonnal võimu polnud, riigi juhtimises võisid kaasa rääkida ka kaubandusega tegelevad ülikud. Kultuuri silmapaistvaim saavutus oli maailma esimese tähestiku leiutamine 2. aastatuhandel eKr. Tõenäoliselt põhinevad kõik tänapäeva tähestikud mingil määral sellele ja läbi kreeka tähestiku on see jõudnud ka meie keelde. Foiniiklaste põhiline jõukuse allikas oli merekaubandus. Igal linnal olid omad mees- ja naisssoost jumalad. Palestiina (Kaananimaa lõunaosas)
Tegeleti põlluharimisega, mis ei vajanud seal kunstlikku niisutust. Suured meresõitjad. Foiniikia linnriigid (tänapäeva Süüria ja Liibanon). Linnriigid Byblos, Siidon ja Tüüros tekivad u 3000 a eKr. Omavahel eriti hästi läbi ei saadud. Foiniiklased olid suured meresõitjad ja rajasid palju kolooniaid: esmalt Küprosele ja hiljem ka mujale Vahemere rannikule (neist kuulsaim Kartaago, rajatud 824 a eKr). Foiniikia linnades valitses tõenäoliselt kuningas, preesterkonnal võimu polnud, riigi juhtimises võisid kaasa rääkida ka kaubandusega tegelevad ülikud. Kultuuri silmapaistvaim saavutus oli maailma esimese tähestiku leiutamine 2. aastatuhandel eKr. Tõenäoliselt põhinevad kõik tänapäeva tähestikud mingil määral sellele ja läbi kreeka tähestiku on see jõudnud ka meie keelde. Foiniiklaste põhiline jõukuse allikas oli merekaubandus. Igal linnal olid omad mees- ja naisssoost jumalad. Palestiina (Kaananimaa lõunaosas)
ehitamiseks. Polnud avamere sõitjad. leidus metalle, vaske nt. Võideldi Nuubiaga kulla pärast. Umbes 3000 e.kr vallutas lõunariigi valitseja põhja osa -> tekkis ühtne Egiptuse riik. Hiljem, selliseid ühendriike enam polnud. Kujunes välja usund ja sellel rajanev ideoloogia. Väga populaarne oli Osirise kultus. Jumalaid oli palju. Uskusid hauatagusesse ellu. Igal inimesel oli kaitsevaim Ka. Kale tuligi luua elutingimuse, mis hauas olid. Kultusega seoses oli suur tähtsus preesterkonnal nagu ka surnutekultusega. See vajutas pitseri kogu Egiptuse kunstile. Egiptlaste saavutused teaduses olid silmapaistvad. Astronoomia, matemaatika ja meditsiin. Suurimaks saavutuseks oli hieroglüüfkiri, kirjutati papüürosele, savile, nahale. Papüürosele kirjutati mustatindiga. Põhiline anum oli savinõu. Väga oluline oli vilja nendes hoida, kuna vili voolas. Arhitektuur Hauakambrid (tähtsamatel ülikutel ja vaaraodel) * mastaabad- hauakamber asus maa-all, kirst palsameeritud surnukehaga
19. Kas ja kuidas on omavahel seotud sumerite ja akkadlaste müüdid? Nippur oli sumerlaste ja akkadlaste kõige püham linn. Akkadi impeeriumi rajaja Sargon (valitses 2334–2279 eKr) allutades oma kontrolli alla kõik Sumeri, Akkadi linnriigid (lisaks ka osa Süüriast, Põhja-Mesopotaamia ja osa Eelamit) ja nende administratsiooni. Enlil oli Sumeri üks olulisemaid jumalaid, ta oli Sumeri ja Akkadi peajumal, kelle ülesandeks oli võimu garanteerimine maisele valitsejale.. Enlili preesterkonnal oli üpris oluline kaal Sumeri ja Akkadi poliitilises elus. Sumeri mütoloogiat on õigem nimetada sumeri-akkadi mütoloogiaks. Suurem osa allikmaterjalist, mida uurijad kasutavad sumeri mütoloogia analüüsimiseks on akkadi mõjudega, kui mitte akkadi omad. Suurem osa tekstidest on jäädvustatud peale Sargoni, Akkadi esimese kuninga valitsemisaega. Kuid III. Uri perioodil jäädvustatud sumeri dokumentidel on juba akkadisatsiooni mõju tunda. 20
samal ajal tuli olla paljajalu ning ei tohtinud kasutada rauast nuga. Caesar: druiidid õpetuste järgi läheb hing peale surma teise kehasse. Druiidid otsustavad hõimupoliitilisi küsimusi, nt sõttaminek. Carnutetsi (Chartres) piirkond oli koht, kus druiidid igal aastal kokku said poliitiliste kokkutulekute püha tammik, Caesari silmis suur vastupanukeskus, mis tuli hävitada. Druiididel oli rohkem võimu kui kreeka või rooma preesterkonnal. Caesar kirjutas, et hiites toimusid kohtumõistmised. Hõimud pidasid nõu ning esitasid druiididele oma erimeelsused. Druiidid tegelesid eriti kriminaalkuritegudega tapmised, aga ka pärimisõiguse ja maadejagamisega seotud juhtumid. Määrati rahatrahve. Kui süüdlasel polnud selleks soovi või võimalust, määrati muu karistus. Keltide meelest oli kõige hullem karistus lindpriiks mõistmine kõrvaldada kultusest neid, kes nende otsustele ei allunud
Pärsia väed hakkasid läbi lõikama Babüloonia kaubateid nii idas kui läänes. Nabuna'idi katse avardada Babüloonia kaubateevõrku sõjaretkega Araabia naabermaadele ei andnud erilisi tulemusi. Kokkuvõtlikult oli Babüloonia kaubanduslikele ringkondadele kasulikum saada Pärsia koosseisu ning selles peitub ka Babüloonia langemise peamine põhjus. Babüloonia võõramaalastest asunikud, nagu juudalased, foiniiklased ja süürlased. Juutidel ning juuda preesterkonnal tekkis koguni legend, mille järgi saab paganast kuningas Küros messiaks. Sel moel kujunes olukord, kus pea kogu Babüloonia elanikkond ootas Pärsia võitu Babüloonia üle ning aastal 539 vallutaski Pärsia kuningas Küros Babüloni. Varakate klasside kõrval unistasid Pärsia vallutusest ka võõramaalastest asunikud, nagu juudalased, foiniiklased, süürlased. Juutidel ja juuda preesterkonnal tekkis koguni legend, mille järgi saab paganast kuningas Küros messiaks
vabatahtlikult loobumiseks kiriku kasuks. Augustinus leidis , et Kristus = kirik pidi saama iga testamendi osaliseks. Kristus peaks saama ühe lapse osa igast testamendist. See reegel levis üle terve Euroopa. Kiriku sotsiaalne poliitika oli perekonna poolt, st. esmane oli perekond, mitte suguvõsa. See oli vajalik maapealse jumalariigi tekkimiseks, kus kõik inimesed on õed ja vennad ning nad kõik oleksid taevase juhtimise all. Preesterkonnal oli tsölibaadi nõue, st keeld abielluda. See rebis preesterkonna välja suguvõsade ja ilmalike huvide kompleksist ja tegi neist kiriku kõrgema juhatuse tööriista. Sotsiaalse struktuuri poliitika tähtsaim moment oli seksuaalse läbirääkimise keelamine väljaspool abielu. See oli keelatud ja karistatav. Selleks olid olemas ka vastavad seadused. See mõjutas inimeste seksuaaleetilist käitumist. Et olla kindel, et ei rikutaks abielu, viidi kiriku poolt sisse laiaulatuslik kontroll. Peale
Samaaegselt kujunes sumeritest ida pool, tänapäeva Iraani edelaosas, Elami riik (pealinn Susa), kus samuti võeti kasutusele (sumeritelt laenatud) kiilkiri, kuid mille elanikud kõnelesid sumeritest erinevat keelt. Lääne pool tõusid esile semiidi elanikkonnaga (linn)riigid Mari ja Ebla (mõlemad kasutasid sumeri kiilkirja). Sumeri linnriikide sisekorraldus: valitsesid monarhid (tiitlid: en, ensi, lugal), kuid suur majanduslik ja sotsiaalne tähtsus ning kõrge prestiiz oli ka templitel ja preesterkonnal. Linnriikide peamise sõjajõu moodustasid vabad kodanikud, kes osalesid, vähemalt teatud määral, ka poliitilises elus. U 26. sajandist pärinevad Uri kuningahauad: 16 hauda erakordselt luksuslike panustega, mille hulka kuulusid ka valitsejatega koos maetud kaaskondlased. Kirjalikud allikad nendesse haudadesse maetud kuningaid ei nimeta. Linnriikidevahelised suhted olid sageli vaenulikud. Muuhulgas konkureeriti
Kõik templid on säilinud Uuest Riigist. Kõige ilmekamad Karnaki ja Luxori tempel. Nad on suletud süsteemid, valliga ümbritsetud. Oli püha ruum, kuhu pääsesid vaid valitud. Samas siseõu oli hästi külluslik, seal oli sammastest palistatud õu ja need olid kaunistatud taimemotiividega, mis tähistasid lopsakust ja viljakust. Templi sees toimus jumalaga manipuleerimine. Jumalat teeniti igapäevaselt- söödeti, riietati, pesti jne. Preesterkonnas oli heirarhia. Igal preesterkonnal olid ülempreestrid. siis tulid ülem klass preesterid, jumala teenrid, kes võisid olla jumalaga kontaktis ja kolmas olid puhtad preestrid, nad olid üldises teenindavas funktsioonis. Preestriks olemise nõuded on teada Herodotoselt: kandsid valgeid rõivaid, igatepidi raseeritud, 2x templijärves pesemine Jumalad. Kujudel on jumalal alati habe konksus (kuningal sirge). Kujunes palju erinevaid süsteeme, kus keskne olid erinevad loojajumalad, kolm suurimat.
annaabi.ee 
